Vikerraadio jätkab. Eesti võiks uhke olla oma sõduritele, kui, kui nad ka pool sajandit hiljem vanade meestena käiksid koos ja kannaksid endas oma väeosa vaimu kui nad oleksid kirja pannud oma üksuse ajaloo ja väärt sellele pühendatud laulu. Just niisugune vaim elab praegugi sõjaaegse pataljon Narva meestes. Nad on väärt neile pühendatud laulusõnu, ei murta neid ridu. Nad on seitsmel suvel korraldanud kokkutuleku, kus ei aeta nurgataguseid, asju ega räägita nurgataguseid jutte. Nende sõjaaegsed, teod ja pataljoni ajalugu on igale lugeda kolmes köites 1500 lehekülge mälestusi. Meie. Teame, kes ma andsin nende kapo meestele vigane raamatu, lugege ja vaadaku. Ja saagu aru, kes me oleme kesta olime ja nii me mõtleme veel praegu ka vist mõtlesime. Kahekümneaastasena oli mul haigustega nii-ütelda. Nii küsis klubi Viking Narva esimees Kaljo Jakobson kes olid need, kes läksid Narva pataljoni. Neil noortel meestel olid tasuda omada kõrved punase paradiisi Eestisse toojatega. Neid olid riivanud liigagi lähedalt punavõimu veretööd või olid nad ise taga aetavad? Kes varjunud metsavennaks, kes karanud küüditajate käest, kes imekombel pääsenud vangi laevalt. Lööd rivisse rivist alla autode peale iga nuka peale iga autonurga peale istudes püssimeest täägiga. Nii et neli meest oli üks oli veel ESL kabiinis juhi kõrval ja mõne autol isegi veel poritiiva peal. Olime õudselt röövlid, olime meiega küll, kuigi püksinööbid olid kõik eest ära joosta oli võimatu, aga aga siiski. Ja vidinaid noh, meil on niisugune tunne, et kohe noh, see oli ju teada, et liivamets oli üks niisugune koht, kus käivad kohe ägedad paugud ja noh, eks meil oli üldine olukord, oli teada, et ju minek on ju nendele, et sakslased sisse tulemas ja siis nad teevad puhta töö, sellepärast et et seal oli ju neid küll ja küll, kes ikka õhta läksid ja enam tagasi ei tulnud, kongidesse kolme viidi meid sisse Tallinna sadamasse. Et laeva peale panna, nii et see liiva Metzee jala Avide sadamasse. Kõneleja Harri tulp, kolme raamatu koostaja kirjutab viimase köite eessõnas. Arvan, et Narva poisid on oma sõjamehe kohustusega ajaloo ees täitnud ja pataljoni nime igaveseks ajaks Eesti sõjaajalukku kirjutanud. Te kuulete helisalvestusi Narva pataljoni meeste kokkutulekutel endas. Esimene lahing oli lahing, Andrejev ka seal oli vahekord kuskil üks, kolme, üks, nelja Vasta, nii hapnitsas on väga raske öelda veel põõsas kadi. Kallas oli, tahab, et mehitatud suhteliselt harva. Aga jätke ta mingisugust ülekaalust üle urust, milline vahekord kõige rängemalt siis kõige rangema vahekord oli, kui me jõudsime või sattusime sona vaikses rõngasse? Tähendab, me olime niivõrd killustatud, et osa oli meid väljapool, USA oli seespool ja meid piiras, tol korral räägitakse Türkassi solitserkassi, kuid tsirka Eestis oli praktiliselt kaks ja ma olen seda. Oli väli, teraskotia, sisemine jalavikuid ja sellest siis ei ole vaja. Kotis oli veel väike kott, kus meie sees olime ta meil oli kolmekordne müü Krall ja selleks, et seda nüüd murda, oli see vahekord niivõrd ebaloomulik, et murda teda mingisuguse jõuga, selleks meil on, me pidime lihtsalt väikse pilliga katsuma, sealt läbi minna, läbi hiilima, välja minna ja sellepärast tekkis killustama, miks kylle lasi puusse põlvella balla kogunemismärgid. Pataljon tuleks kokku, kui me hakkame kokku senderookas kogunematud ära oli kümmekond inimest ainult koos ja igal puutused väiksete sipelgapesagrupid tulid kokku välja, siis tulime kuskil 102 30 meest välja. See oli, nagu öeldakse, meil ei olnud enam ei sihti, ei vaja kurda, puudus muidugi raskerelvad, meil ju nii, kui oli trump, produlevinud, käsirelvad ja meie ja päike grupeerumine niigi suur, tulid nii et me ei suutnud isegi kunagi öelda ka ära, kui suur on meie vahekord. Aga kui rääkida nüüd ajaloolised aspektis niimoodi, et need võrreldavad rindepositsioonis ma võiks öelda niimoodi, et kui me olime Dnepri kaldal, et ennem Irbüüni lahinguid, siis seal võib kindlaks teha juba nii-ütelda ajalooliste andmete järgi. Et meil oli seal vahekord meie ja punane Me vägede vahekord ulatus kohati kuni 15 kordses ulatuses, oli nende raskerelvad nende jalavägi nende soomusvägi meist üle mitte otseselt meie botal, vaid meie koos meie Vikingi naaberdiviis germaani restoranidega üks 15-l umbes ja üksi seal ja aga esimesed lahingud. Angreeco Ta ongi, vahekord oli null, sest meilinud üldse tanke käis ainult neli, neli. Seda iseliikuvad kahurid ära ja meid ründas terve tankikorpus valuka tankikorpus. Nii, aga inimvahekord oli üks, kolm, üks kolmepoolele, see oli normaalne, me võtsime vastu üks pataljon võttis vasta vene polgu. Nii kusjuures jalaväepolgu aga arvestada veel tankivägede nende tankide peal olevate taga julgesti sugulase Orleks suurimaid. Nii et võiks öelda niimoodi, et mida kaugemale läks õeg, mida kaugemale ulatuda kavatses, seda suuremaks muutus. Meie read hõrenesid. Meie varud vähenesid, meie relvastus kohanes lendu maa, vastupidi, suurenes. Nüüd tulebki kõik, imestavad isiga ameeriklased kreekraagi, et kuidas oli see võimalik, et kuidas neil ei olnud ju point kuskile minna, kus kurat nähe aia kurrat, kui sa lähed, sellepärast nimelt hetkel ei tea, et me ei ole veel kive, pole ka midagi, kui teised minul on samuti usku Eesti noorte rahastatud, mina usun ka neile, et nemad on samasugused mehed kui meiega. Aga meil ei olnud ju kuskil poisid minna. Ja, ja meie komandör oli ka. Ta nõudis küll palju, ma ei tea, mis tema ikka ta oligi, kuni riidleb abi, pakuti diviis, mina tean, täpselt abi pakuti ja kõik oli juba eel, tuur sain, mina kuulad, et, et venelased koondavad luurelennuk kellased muundava, aga sest ei avaldu midagi, tema hoidis ka ennast nii tagasi, nii et isegi eesti ohvitserid ei teadnud mitte midagi. Et niisugune, et aga ebajussi ebaõnn, et just meie koha pealt oli see kõige hullem, et tipp ja selle asja oled lugenud ja ja kui see jah, et see oli kõige hullem koht. Sakslaste juures ei olnud Extvad kajajas akropoli paremad relvad ja diviis. Alles teisel päeval hakkasid tankid õige välja liikuma ehk ta ei nõudnud, ta ei nõudnud veebruari nõudnud abi ja mis temaga sele tahtis. Kas ta? Ma ütlen, oleks see mees elama ja siis oleks meie ta palju kõrgemale tõusnud nii arvu ja 100 protsenti, sest tema ikka jumaldas mate hääled. See oli väga, ütleme. Ma austa, mul on kaks, oli just, et laisi Smiid siis oli meie komadesi ja teistest nuia ülblise sakslane Diaal, kuidas on saksa, kuidas rikaalne, et nad olid ikka härrad, sel ajal ja meid Nad ei tundnud, meid, saab aru saama, kui sina, inimene sai seal taga rääkida, palju ikka oli, tungi, nadi oskand ja midagi juttu ajada ei saa ainult käsklusi. Vasak parem seda Jaaguse juttu, siis tulid ju arusaamatused ja need kuuled ka, et väljaõppeaeg, et meie mehed vihkasid sakslased olid, et ma, ma hea meelega terved mehed, see oli ju meie kasuks, lõppeks kurat ja juba liga, siis olime terved. Räägid vihjaalaviaale, tegi mulle nii, et jumal hoidku, jah. Kuradi muidugi tuli sigadus. Palakis eile oli just läksin sööma, vaadab, tuli minu juurde. Kõigepealt hakkas mul nööpi keerama, Kraks ära mul siis ja siis ta aga nii tegema. Lõua alla ja, ja aps naerma. Krinsbedsa akad naerab mu välja. Tegi jälle seal supisabas paar ringi teha. Ja niimoodi käis see asi tead, aga ega see ei, ei tapnudki eestlasel, tead, ega siis ja siis oli seinaga, et mis värvi, mõtlesin Crowe hall, ah Schwartz, mis ja Vold ütleb, et tupistel idioot ta siis totra au. Kuradile enam Leedu gaasi, ise. Vaesed, et täna võtame naljaks, ma sain sellest keelest aru ja eks ta ise ka teadet sõdurile tuleb piha kurat, virad, muidu tast meest ei saa. Meil oli see pataljoni hirm oli, miks nimetatakse Fiaala Jumboxoli ja siis noh, minule nii et mina olin tihtipeale, kuna mul saksa keel oli suus, mainin tõlgiks, olin midagi vahel midagi rääkida või kellelegi edasi anda, siis ja mul oli natuke eluaeg on keel natuke valel kohal olnud, et oled vahenditelt rohkem, kui oleks pidanud. Ja mulle see Jumbade oli, pisikene ka ja natuke ja ma olin ikka vaatasin üle ta pea ja ma vaatasin kahe meetri kõrguselt jah, umbes nii ja meeter 92. Ja siis tema oli kangesti niukene noa, saksa isa maalne ikka rääkisin, mis tema Saksamaal ja nii ja ma siis talle ükskord pidasin loengu, et kurat diviis oli siin jooksid nii, et tänu inglastele, et muidu oleks Saksamaa kaera võidetud väljal ja ja siis ta muidugi seda kuulnud, nii et ma pidin talle väikse ajaloo tunni andma. Aga siis ükskord ma olen isa jah, et tuli siis ka, et midagi. Ma ütlesin ütelda, et õhtul tuled kell viis minu juurde, et nad seal omaette kuskil saunas teda oli. Dali Uther surfirada tuli meile Jober, selle junkromana tulija, kes lõpetas sõjakooli ooper Juncker tähendab, ohvitserikandidaat oli ja kui ta oli kolm kuud näiteks seal mingi tehnilisest ülendati siseasjana leitnandiks ooberst Tomferroriksidele, tema oli juba nii-ütelda nagu ohvitserikandidaat kutsus õhtuks välja kutsuda õhtuks välja ja no isa oli selja pääl voodis ja ütlased laborisse oli kombeks tabureti peale pidi täisvarustusega tulema, kuna ma olin ise granaadi Bild esimene number, mul oli Kristjan, siis ma pidin sõbra käest püssi laenama. Täismundris püssiga pidid tulema, säärikud jalas, täitsa riietust täisriietuses. Naised 20 korda Suur-Saksamajaks, kükki kõkija tabureti pääl püst sees välja sirutatud, kätele lasid 20 korda lugesid AIDS-i Trai Anss vaid rai, kuni siis kahekümnene, eks ole, siis poisid alati seal üks oli vahele jäänud, ütles ära kurat jäta ühtegi vahele. Et ta kuuleb ja kontrolliksin ja lõpetad ära nüüd ütles, et kõik see, kuule sul seal kuskil midagi läks, segame, hakka uuesti peale. Anss vaid rai peale. Ma tegin 20 ära ja panin edasi, seal pole rohkem vaja, et 20 täis, ma ei ütelnud midagi, tegin pil 10, lugesin 30-ni ja siis esinesin, lubage maha astuda. Käsk on täidetud. Ta küsis, et mis, miks sa oled, 30 tegin, ma tegin, andsin 20, mõtlesin 20, ma tegin Suur-Saksamaa heaks, aga 10 tegime väikese Eesti jaoks ka, tead siis ta oli väga pahane, et kuidas ma teda ikka saab võrrelda, teadis Suur-Saksamaa Eestimaa mass, aga ma tegin poole vähem ka siis ega siis Eesti poole väiksem või Saksamaale. Noh ma ütlesin, et mõnes kohas võib-olla me oleme isegi poole suuremad, kui Saksamaal ja niuksed väiksed sõnavõtud oli ja ta ei pannud eriti pahaks seda, kui temaga niuksed vaidlus oli ja ma ikka vahel talle ütlesin ka hea. Mina tema käest ükskord küsisin ka, et kuule, tead, et ma ei mäleta, mis ta eesnimi oli ka? Herbert oli vist, et miks sa löögid teada ja sa tead, et, Et vaata, et kui tema oli noorsõdur, siis temale samuti seda tead. Ühesõnaga sõdur peab ära, kaotab mingis oma tundeid, saab midagi, oled isikus, oled käsutäitja ja ütles, et vaata, kui hea ohvitser temast on tulnud. Ta pidas ennast väga heaks ohvitseriks ja ütles, et ma tahan ka, et eestlastest tuleksid ohvitserid. Ja siis mehed olid ju alati rääkisid ikka rindel läinud, esimene kuulsab tema. Aga muide, kui ta rindele läks, kui meil sõja esimene lahing peale. Igatahes mehedsin rippekija üldolid omal ajal Jõemegi, olite temaga koos, eks ole, seal nii-öelda noh, rühmas kõik. Ja ütles, et pole paremat sõjameest ja julgemad tundku. Tema. Esimesed kolm päevane kolmandal päeval sai surma ühel vasturünnakul jõuga täitsa kohe. Kõva sõjamees oli olnud kohe. Kas teie sõjateel on olnud selliseid episoode, mille kohta te võite öelda, et see oli sõdurien koi? Nii palju ma võin nüüd ma kõige rohkem ees tsirka. Tuli välja ja nägi seda momenti ühe saar, kus mul nii tuiskas jalgade ees, ühesõnaga kuulipilduja tulistas kõik. Ja ma pihta ei saa. No minul oli esimeses lahingus issimi juures oli mina olin raskekuulipilduja peal olin ja siis teine mees tuli ja vahetas mind välja. Ja vaatesse ja mina, meil oli vähe sooja veini, seal sellepärast oli ju väga kuum ja 40 kraadi või võib-olla vähem või rohkem selle ümber ja igal juhul. Nii kui tema sinna üles läks, tema sai kuulipilduja täistabamusega, lõigati siit läbi ja kõik need luukillud. Ja see pool keha tuli mulle, kus ma olin seal, kaevikus tuli mulle otsa ja nii et mina langesin, olin uimane, langesin maha jaguma, silma lahti tegin, siis ma vaatasin kaks venelast issid, istusid selle kaeviku mere peal ja tegid keerasemale platskid, eks ole, suitsu teha. No mis ma tegin, sest ainult niimoodi ja nad läksid minema, panite silmad kinni, panin uuesti silmad kinni, lasin pea norgu ja mul oli liivapealsest tankid, sõitsid üle kaevik võt liivalib ja ja kui ma hiljem tulin, sealt tähendab, kolmandal päeval, kui välja tulime, Simuna kooli, nii paistis kõiksugu luutükke oli täis ja mis oli keha alla läinud, aga see oli niisugune. Ja muidugi oli palju teisi juhuseid oli, kus sa, ega need vaenlaste torkima ei hakanud? Ei katsunud, ma mõtlesin, et ma olin surnud, eks ole, keha laip oli minu peal, oli pooleldi ainult minu, minu pea oli väljas, siis võiks öelda, et teie sõber päästis pärast oma ja omas ja oma surma ja päästis ja see oli, see oli kolmandal päeval, kui venelased juba tulid meie kaevikusse ja meil tuli vasturünnakut teha. Muidugi hiljem tulid meie mehed mööda, ma tõusin püsti ja võtsin Supmas siin koni ja me läksime vasturünnakul püstolkuulipilduja, püstolkuulipilduja ja nii MB ja sellepärast kuulipilduja oli juba vene tank, lasi täistabamuse ja need olid ju nii lähedale, kui nad kuulipildujad nägid, siis kohev rats pomm ja seal ei läinud. Radoon tähendas rats kummuli just tankitõrje kahur, see on ühesõnaga tema väljas kiiruse, meie suu, tema, ma võin isegi kiirust teed, siis ma olen õppinud seda tema lennukiiruseks 8000 meetrit sekundis. Kui tulin tuld, nägid, siis oli seal pihta, nii, nii ruttu ta tuli. Nii et sul ei olnud kuskil võimalus, oli see, mis lõhkas ja pomm tuli pärast väljalaske ja välja lasteaeda, hiljem vähevil, mälestada neid asju ja, aga see on see, et on tõesti neid asju, mis on toimunud juhtunud, Neetod koletu. Aga seda võin ma käe süda panna, võid sina palavik, et me oleks inimest tappa maa, meie, mitte iialgi küla elanik, kas me kuskilt muutusi, mitte ühtki kedagi? Ja me kedagi ja aga mis põhiline asi oli ka? Vot ma ei mäleta, kus, mäletad, kui hommikul nii selg oli. Varahommikul kostab kaugelt, kostab igast verest jutt oli politruk, räägib sääre ja siis, kui tulid rünnakule, nadolid, purjus, ta ei lasknud kõhuli maha, kükitas maha, kurgikott seljas, kutsub kuhugi. Ta tuli, tapeti issimi all sammuni, nad tulid, ostsime, tuli vaaderluu tähendab, tulid rivis ja, ja siis hiljem, kui nad läbi ei saanud, siis hüppasid, tulid tankidega jalaväetankide peal, siis me keerasime kuulipildujad ringi ja viitsime tankide pealt ja siis muidugi tangid hävitati kas meie tankitõrjekahuritega või magnetmiinidega või ja ka selle hoidmine ei olnud Pazumaadeenid, oli, ta ei olnud pärast paustatroonide, need saime pärast. Välja arvatud ainult esimene Isdiumi lahend seal ei olnud, aga ülejäänud laigud, Köik see kassikotid ja kõik, kõik, kõik, kõik, ainult islamiajal ei olnud. Ma olin idapataljonid tulnud sinna juba ja siis see oli selline vaikne aeg ja vaat sakslastel oli ikka see. Nad ikka pidasid sõdurist lugu ja läksin puhkusele. Ja just see aeg oli seismi lahing, vaata, seal ütlebki raamatus kaat. Nii palju oli mehi puhkusel, tõesti üks kolmandik, arstid ühte kolmandikku oli, aga hästi palju oli ja mina olin ka üks nende meeste hulgas, kes olin puhkusel. Kes ja kes oli puhkusel ja aga siis ülejäänud köik need Arkovid, et palgid kutsuvad, need peaksid, kas tulite terve, terve nahaga välja. Saite pihta, sirge Serkki assi kotis sandid tagant sisse, jest välja, kohe läbi selja, ma nägite venelast ka? Oli kaevikus, jal, läkiläki oli peas ja ja siis aga ei suutnud talle midagi teha ja hakkasin üle tee minema, teised kvaliteet ja Meie roomasime, teised roomasid seal üle diaga, mina rumal muidugi jaamadega hüppasin üle tee ja nagu üle rääkisin talle 20 meetri peal, mis viga, tal lasteaia kukkusid käpuli teele maha ja roomasin kihina kraavi, seal tee garaavoli, seal kõrge teekoht. Roomasin sinna kraavio, ütlesin poistele minuga läbi, et mina enam ei saa. Nüüd on ruum edasi nudis, roomasin sealt kedagi välja ja siis ja siis kaks korda viidi mind lennuväljale ka, et lennukiga välja viia, haavatuid raskemat viidi, aga ma veel käisin omal jalal ja mind ei viidud ja viidi need, kes kes, kes, kes raskemat raskemat pihta saanud. Jalgu all üldse ei olnud, aga mul olid veel jalad all. Seal oli korsruunis, oli vis. Ja aga siis kahel ööl käisin siin alal nüüdse öösel, öösel, aga see oli juba nii keelaga. Kevadine sula ja see oli enne välja nii porine jaid. Lennukid käisid küll, aga nad võtsid nii vähe peale, et nad ei suutnud enam suutnud enam kõike ära viia. Aga muidu meie, kes alguses pihta said kohe, aga mina sain viiendal veebruari, kui nii võiks ütelda, aga kes said esimestel päevadel pihta Jedwidi võrdlemisi eranditult kõik välja. Ma mäletasin kaks meest platsid käest, haavad pihta, käe, Avonoomiti, jalad terved, eks ole, võid liikuda, aga mul oli siit läbi lastud. Ma ikka liikuda sain, aga esimesed päevad olid küll valvaga pärastika tagant liikuma ja nii õnnitud tagant sisse eest välja. Püksirihm, kukud maha, kliima koos läks välja binoklikraat. Kael läks ka katki, niidid kukuid sinna, tee peale maha. Nii et pihta ikka sain, aga üldse ma olen kolm korda pihta saanud. Iga-aastaselt ka samalajal rindel ka sauna kütta sai, ma neil olid, jah, me näeme siis ehitasime omale tõsi jah, ja meil oli nii, et kui lahingute hääl tulime, taganesime üle jõe siis oli seal ju see noh, sakslased teinud väikse nii-öelda rinde ja seal, kus me tulime, meil oli seal midagi, üks 708 punkrit, oli granaadid ja saime kaks punkt, aga meil oli mehi vähe. Siis me ühes me, see meil oli kolm punkrit, saime ühes, elasime ise, teise tegime sauna ja kolmandas oli toiduvara ja kas anti aega saunas käia ka? Ei no seal oli meil nagu puhkeperiood, sest me tulime siis kui venelase pärast tuli. Meil oli seal üks noh, poolteist kuud, täitsa nii-öelda hea puhkus olijad, püüdsime kala seal ja seal meie ees oli, saar oli pikk, Robinsoni saar nimetasid Robinsoni saadet ja siis noh, seal üks nädalapäevadeks mööda, siis hakkasid üleval juba seal Kiievi poollahingud ja siis tulid need kalad uimased, kalad tulid, lahingud, käisid, mürsud, lõhkesid seal siis kalad tulid ja siis meil oli siis nii, et rinnust saadik olid vee sees. Peoga ei saanud võttest sabaga läinud. Aga siis me tõime, külastasime laastukorvid. Seal olid suured niuksed, viie-kuue kilosed, suured kalad olid, tõmbasime laastukorvi naksti kaldale. Omad poisidköögis. Oli hea kalaga oli hea kala, jah. No ma ei tea, seal olid mingid niuksed, pikad kala, tuli ta Jontuuralised midagi, niuksed, niuksed, head, niuksed, rasvased ja niuksed, hästi. Mahlakad, kalad olid seal kõvasti, tegime selle hea toiduvaheldus. Ei no selge, milliseid oli meil muidugi rikkalikult saarele jääda pärast jah, külas, seal naised vahetasid seal seal noh, ütleme põhiliselt, mis oli, läks, meil oli seep külanaistele ja siis meil panustajad, mäletan juba seal pidevalt kuskilt muretsesid seebikivi. Vaata vene naised, keetsid ise seepi, seebikivi ei ole ja siis nad meil seebikivis oli nagu kumm laiast oli. Aga kuidas üldse kujunes vahekord kohalike kohaliku naispere ja Ukrainas ja eesti sõdurite vahel parajaks? Meil oli kogu aeg olid nagu seal elasime, nende toas olime, eks ole, ega siis mehed andsid seal, jagasid tubakat seal meestele ja naised pesid meil pesu. Me andsime lastele šokolaadid ja nii ja ja sai isegi raha seal maksud ja ei näiteks kohalike meestega ja lastega väga head suhted olid seal olid ju pidevalt, oli köögis oli isegi seal naised olid tööl, meil aitasid seal mehed, seal tegid puid ja nii et nagu ütleme, suhted olid head ukrainlastega ukrainlastega, nendest põhimõtteliselt on meil Ukrainas ja panime tule otseses lausa ahjule. Parajas alus, need on jah, päris hea, kuivad siin Aafrika natuke peenemad, natuke alla ja. Kas see rindesaun oli siis vihasaun või ilma vihata, ikka vihaga, vihaga ikka aega eesti mees ilma veata palju ei ole, aga aga meil oli niisugune, noh, suitsusaun oli, korstent ei olnud, aga siis ise mehed tegid seal paar Niukest pottsepameest, olid, need, tegid kohes külas, tõime häält, kive tähendab telliseid, seal mõni tühi majal, lammutasime suure vene ahju ära ja omal oli saun kohe valmis. Saunas käisite õhtul või öösel? Ööd-päevad läbi, järjekord ootas alati. Mehed tulite kõrvalt naabrist taga aastalt, tulid ja seal pärast ehitasid veel teisi, saunasid ka, niiet ikka kompaniil oli vähemalt paar-kolm sauna. Vooris olid ka mehed, käisid seal ja. Niisugune väike, kuidas nad tea, kas võtab tollel seal ja kui ta läheb, siis läheb hästi. Head õnne laeni. Ja läheb ja nagu mürinat. Petseri, sea käega, mine sauna banaadi küla lähedale. Kas vanad haavad annavad tunda? No ei tea, minul on õnneks nii, et ma olen küll üheksa korda haavata saanud, aga noh, suhteliselt küllaltki kergelt. Et noh, see viima mitte viimane, aga raske maalsin käsilaste levitšerkassikotist lennukiga toodi välja, et no natuke vahendeid, valu närvivalu natuke ehk näiteks kui vastu lähed, kas drenaazi kassi, kuid see oli mul juba siis, kui me ütleme, üheksa võtame seal juba seitsmes, siis seitsmes ja Kaheksanda ma sain lennuki peal, kuid seal kassi kotist välja toodud, kuidas see juhtus alguses Me läksime lennuväljal, eks ole, lennuki peale ja siis lennukid hakkasid üles tulema, Vene hävitajad tulid peale. Ta hakkas juba ja eskaklenud lasti alla. Et need maandusid uuesti teised, no seal oli midagi 40 lennukitele täita seal varustust ja siis ühesõnaga viidi haavatuid minema. Siis oli veel lennuväli, töötas Recorsruunis ja siis muidugi ootasime natuke, siis tulid Saksa hävitajad anti juba teada, et Saksa hävitajad kuskilt sõitsid välja ja nüüd me hakkasime startimas null neli Kendanud korraga ei stardi ka. Aga seal olid ikka nii, noh seal välilennuväli siis nagu see on kolmneli lennukite korraga, nii järjest seal mingisugune veerand tunniga oli see 40 lennukit üle sakslased ülevalt katses, aga venelased ikka tulid veel peale ja väike õhulahing käis ja siis seal üks mingi lennuk, lai seal meie ju seal. Ja siis lasi ülevalt katuselt läbi, aga ma olin üleval, noh, seal kolmekordne nari oli. Ma olin ülemisel peal põlvedel konksus üleval lõhkekuul läks mul kilp kohe põlve. Kaheksa haavata saamine. Haavatu sai haavata ja, ja juht saudi abki üleva sauna küdema, jah, neid natuke aeg, ütlesin, võtab tükk aega, aeg on ilus, auto läheb mõnusta. Ma pean, ütlen, mina olen üldse hästi kerge, pääses nende kuradite käes. Ma läksin, olin sõja. Mind ainult mitu korda kutsuti julgeolekurohkem, mitte midagi. Aga paljud olid nii, et pole vangi üldse olnud. Need saadi pärast kodust kätte, läksid kinni ja olid 10 meest ja mõni lahtiga kuri siinsamas. Ja siis oli Termoli Viljandist ERM surikondovoga laagris. Särel oli Saaremaal, suri. Lahingut pidasid vastu, aga paberit mitte. Laagrit ei pidanud vastu ja seal oli veel palju meie võrdeline mehi, oli. Vink. Mul ei tule enam kõik meelde, kas kas ülekuulajad teadsid ka, mis on Narva pataljon, olid nad kooli üle kooli? Teadsid seda väga heasti, ainult et me seda keegi ei rääkinud. See uus käis Kohtla-Järvel, enne, kui üle kuulumine hakkas, käib kõik meie vadel poisid läbi, ütles igal ööl kurrat, öelge 1210. üksik jalaväepataljon ja kõik rohkem. Ja see oli Ruusi jutti ja seda me rääkisime kõik, aga seal sai mõni mees, eks rohkem, kui, kui süüa. Näiteks müür, oli meil ju, mis ta oli? Ta oli leitnant, oli, mis ta oli siis oli ta? Jah, aga ta oli pataljoni staabis oli mingisugune meie kolmanda kompaniiülem pärast ka siis, kui me sellises kolmanda kompaniiülem, aga tema sai iga, iga mehe järk kutsuti uuesti üle, kuulasin, iga võrdsay. Peksab ta oli nii üles taotlased tunud ennem ära. Iga meie mees, kes käis üle, kuuleme, teda kutselt kee said, eks? Kellelegi treening läks, ma ei tea, milleks. Pidasite poliitohvitser, isegi see oli vene sõjasellise kurat. Aga ma ei tea, ta sai seal kuradi seal ka siis sai haavata. Ja siis meil tuli pärast, kus Oritki Bubryo. See pole mitte õige mees on, see oli koolis tuld ütles, kurat, mina olen ma saanud ja teie ka. Oli ju omate võtta nii suures mastaabis väik üksus, pataljon aga meie rahvale raku saaks, oli ta suur üksus. Ja kui nüüd me hakkame ta tema ajalugu vaatama tema rindekäiku siis alates isumi ruumi haigutest, kunitser Cassini olime meie kui üksus täiesti üks eraldi, meie arvestati meiega, meid eriti meie olime, täitsime, teotavad rindele. Ma, miks ma seda ütlen, kui meie pataljon muutustes oli r pataljon, oleks siia saadeti meid 20 diviisi juurde ja veed allutada Riibalule siis me muutsime juba üheks osaks koostisosaks meid lahjendati teiste üksustega ja me juba võitlesime juba Riibolu rügemendi koostööd ja seda mees mööda pataljon Narva, kuigi ta nimetus on rahvapärale. Aga ennem kui me olime nüüd Venemaal, ma mõtlen niisumi, ruumi, lahingud, lahingud, neprile, kunitserkassini välja, kas siis tekkis lagunemine, kus pataljonis jäid kompaniid, hiljem rühmad, hiljem jahud ja lõpuks siis lõikes võitlusgrupis olude tõttu. Ja ma toon sellepärast esile just et Meie üksus oli arvestada üksnes mõte, olete lugenud sellest taineritud raamatut, mis taimer kirjutas kolmandast korpusest? Tema kirjutab niimoodi ära, et pataljon Narva oli. Alati kindel, määratud kohus lõksus, tähendab, diviis ülem hoidis neid tema Steineri jutu järgi, Gilles ta teatas ära, et kui tal on kuskil olemas niivõrd ränk olukord, et ei ole enam võimalust teda pajasta, sõda päästab Narva. Mis see tähendab? See tähendab seda, et juhtkond kõrgem juhtkond arvestas sellega, et ühe väikse rahva paotusega inimesed, kes võitnud kommunismi, vasta oma rahvuse nimel on võimelised panima kinni ükskõik mis rindelõigus nõndanimetatud läbimurdekorgi koha. Nii, aga tegu oli ainult 1000 mehega. Marek, lõpetada palun, ja see näitab seda, et milline on 1000 mehe jõud, kui nad võitlevad mingisuguse idee mõtte, mõtestaja võitlesid oma isa oma oma kodu oma rahva eest ära, nende jõud kasvab mitmekordseks. Vaata, see oli juttu rääkida. Sakslane ütles, et kullad, ma võtan 10 kuradi poissi kui Saksa kompanii. Et kübe kuradi poisiga, ma löön rohkem läbi, see oli kahjuks augu auks nimetada veel midagi juurde. Miks kuradi kuradi sakslase vandusime hirmsasti. Alguslikked, isegi venelased saiu kuulda. No kurat, kurat siis estonski. Kuur tulevad, vuranud, jahtunud ja saksa, need kuradi poisid Veermacht'i mehed, ega nemad ei tea midagi, kas siis kurat, mõtlesin toitvaid Aasothoipol ja poisi kurat muud ei olnud kui kurat, kurat, vane vastu. Said, on ju kuulnud. Ja kui sa oled sõja sees ega siis räägivad need tsirka, kui sa ei saa päris aru, saa müra, ega sa ei tea, sulle pole ülevaadet ärani, ega siis kõrgem, kes väljas KGB või juba kõrgemalt. Tead, kuidas asi jookseb, eks ole, ta näeb kuidas plii, aga kui sa sees oled. Mul oli au kuulata, kui siis käisime beeta ristil, käisin roosi külastamas. Sul on seal ja, ja vaadata, mis sina siin tahab, mõtlesin patule kurvalt hulk asi kiili ületatud, kuis Wire taga siis jääb mõni veel üle. Siis mootorratta Messaeti ära, esik, umbes jõhvis jäi seisma. Hakkasin esimene lahing. Kulad, maa väriseb, mõtlesin, kurat. Sõda oli ikka hirmus küll, kui sa pead nagu uisa sees oled. Kuule esineja, surnud ja haavatud läheb ei ole loomul ja te räägite tsirka, esimene päev, mis ta siis oli? Mina magasin hommiku, mitte midagi. Hirm hakkas tulema teisel ja kolmandal päeval, siis. Oi kurat, asi läheb õige hõredaks jääb, aga alguses meil oli, sa olid ju, ei olnudki nii hirmus, tead. Huvitav on, see seob enda järgi mõtlema, kui moment tuli, kui tungisid venelased tähelepanu, kuulipilduja taga on niisugune hea tunne, oli, tunne oli. Aga kui nüüd tekkis äkki laiali? Käega lõug hakkas värisema, depressioon momentigi, pinge kadus ära ja inimene läks normaalasendisse hakkas tulema. Ja nüüd aja jooksul alguses oli need mürsud läbi, tõmbasid pea kokku pool tundi hiljem oli, ei teinud väljagi, magasi villitud, aga noored Jungatumast. Sa pead, et nüüd tuleb kohe pääle. Räägivad, tead niimoodi, et kui tuleb teade et millal suurelt, olgu peale, aga noore teaduda. Kaugemal. Sest ja üks asi veel meie õnn oli. Me olime väga lähiväga, üksteisel liidad segamini. Venelane, mis minul oli harilik, et nägin, et asi läkski hullemaks, tuli tõus hakkas, oligi sees, eks ole, siis tõusis aga et lehed, et venelased ja nüüd olidki juba segamini, sellepärast oli meil palju mehi, sai kole palju haavata ega seal liburuzurradioon väga palju vaeva. Et just, et me olime tihedalt koos käsitöö ja oleks laiem taandud nagu sakslane, Saksa nagu väike tuli oli tõmbaseva tagasi, mis tähendab uuesti jooksid oma tulle. Meie mehed seda ei teinud. Neile ligemale diivanile ligemale ja seda kuskil sõjataktika. Võta kõik õpperaamatut, et kui ründamine on, et kui raske, kui tuule ära, et pannakse vaenlase poole, kõik tõmmatakse tagasi, aga meie mehed ei tundnud, oli käske, tagasiminek oli, sa ei tohi tagasi vaadata, öeldi küll kah, suudleksid. Kokkupuude mees mehega rovski tuli ta Calderon kaitse peal ei olnud oma meeste omaette sellega, et kui me eeldama tagasi kanti vaenlase, tuli just oma kaevikute. Arktika korra taga olev inimene sai kildudest haavata. Aga meie mängudsid vasta. Tavaliselt kajevikustavad venelased aga dokt tõmmatagu liini peale, organiseeris vasturünnaku ja lõi uuesti. Wehrmachti mehed tegid ikka nii veenvalt, et vaata, kui ta alati absed relvas Lõmmalgi tagasi ja neljandale kohe tuli, kandus ja läksid sinna siis meie mehed. Me panime edasi ja olid 15, ega veel, Esko Peeter ei saa, kurat. Käkipilduja kärab lasta laadika teistkümnelt meetrilt, kandub tuli üle ja see oli, näitas meie õnn paini. Vaheldus relvastatud mehed olid oma lahingukogemuste poolest oskuste, poolase, julguse, taktika poolest tugevad, virmustes üle nad ei olnud, nii kalkuleerivad Kulitu natukene survet tuli, et me taganeme ära pärast kokku peale ühe loengu ja nüüd võtame kokku, et ründame uuesti igal rünnakul seotud kaotustega. Aga relvasid püüdis viimase võimaluse oma tädi ja kui see elu on võimalik, siis tööde teostajad, tagala mitterioot, mehe Raukata, aga suurem osa. See, et Saxo Morom kadunud ja on järjest nagu nad ikka panime lugugi obliseeritud perekonnad, meie võtame linnalt puri tehtud, olime noored poisid, kurat, suurem osa, kõik 24 25 aastat. Nõmaal kaugedooni. Perre tall, joon laule, laulu urrati. Meile, Varbla, kõikjal. Ei. Ta. Ei lae. Pirgumpa ei murra. Keebee kõi. Ungari. Ja pealuu Tourey vaim iilu.