Eesti filmilavastajaid. Eesti filmilavastajaid. Stuudios on Jaan Pruus. Lugupeetud kuulajad. On teada, et keegi ei ole veel surnud naeru kätte ja kui taevasi ei lubata naerda, siis ei taha ma sinna minna, ütles joviaalne Martin Luther. Tänases saates tutvustame teile meest, kes nii või teisiti tegeleb naeruga, aga mitte ainult. Priit Pärn. Tere tulemast stuudiosse, tere Jaan Roosi rannikule, kus sa elad? Elan mina lillekülas, kus sa tahaksid elada. Ohoo, neid kohti on päris mitu, vabadus valida ja elaks talvel seal, kus on palju lund ja natuke mägesid suvel seal, kus on soe ja põhjustavad Eestis ikkagi sa pead režissööri ametit, aga mis on su elukutse? Kas elukutse on see, mida ma kirjutan, ütleme, ankeet ja ma ületan piiri? Tavaliselt. Film äiker koma aadist, siis tähendab filmitegija Kunstnik kui sa ei oleks see, kes sa oled, kes sa siis tahaksid olla? Vast ikka tahaks, kuivõrd ma ei oska täpselt määratleda, kes ma olen, tahaks ikka alla seesama, aga võib-olla võib-olla natuke täpsemalt. Stuudios on Jaan Ruuseume, vestleme Priit Pärnaga. On öeldud, et humorist on lihtne olla, kui kogu valitsus teeb sinu jaoks tööd, kes nii ütles üks Ameerika režissöör Will Rodgers. Mul on olnud selliseid juhuseid kus valitsus midagi teeb. Ja see on jah, see vana kulus lugusid kah, aga mitte ainult. Aga nüüd veel üks teine, targa mehe tsitaat. Aristoteles on öelnud. Vaimukus on kultuurne häbematus. Miks sa arvad, miks ta nii ütles? Ja mul tuli meelde hoopis muu ütlemine, šveik on öelnud, et kohtus on põhiline alati valetada. Jah, ja Tammsaare ütleb, et, et õigesti valetada, jah, aga ma saan aru, Aristoteles vist ilmselt. Oli mõõdukuse pooldaja ja tarkuse ja arukuse pooldaja, ilmselt ta siis ka vaatasin, nii et et vaimukus ei saa olla põhitoit, et ta on vaid mingisugune maitseaine. Võib-olla see muutub elu jooksul, lähevad mingil hetkel on nagu. Algul tahtis nalja teha, siis hakkad vaatama, et seal naljas oleks ka mingi iva sees. Mingil hetkel, kui iva läheb väga suureks, läheb mali. Võib olla igavaks, et siis on ehk õige aeg, nalja eraldab. Miks sa üldse teed nalja? Ei, kas ma teen enam nalja? Noh, ütleme 1895 on sinu värske film, eelmise aasta film koos Janno Põldmaga sa lihtsalt tõsine film ja kuivõrd üldse nali ja tõsisus on, on väga lähedased mõisted. No ilmselt peaks ütlema, et nalja peab tegema tõsiselt tööd. Paraku nüüd ongi. Eesti entsüklopeedias tituleeritakse sind Eesti animafilmi lavastajaks ja graafikuks. Kummaks sa iseennast pead. Periooditi sest kui ma seda eesti animafilmi lavastan No ma olen kõik kõigi oma filmide puhul olnud ka ka graafiliseks kujundajaks, tähendab, ma olen joonistanud need tegelased, aga ütleme, graafika, kui sellisega filmi ajal tegeleda ei saa, pole lihtsalt aega ja siis kui on, mul on olnud päris pikad pausid filmide vahel kolm kuni kolm aastat. Siis kui lavastama ei saa ennast kuidagi lavastajaks tituleerida, siis ma ilmselt olen olnud rohkem graafik. Kas režissöör on filmijuht? Jah, on küll. Aga mille poolest erineb režissöör kui filmijuht, ütleme juhist üldse ja kuidas sa ise suhtud juhtidesse? No. Ehk ainukesed asjad, mida ma olen juhtinud, on, on siis filmi tegemine auto. Aga. Üldiselt mul nagu ärilist vajadust, ütleme vaadates peeglisse niimoodi vaadatud, seal sa juhtmed ongi, tähendab, sellist vajadust pole nagu olnud. Aga paratamatult filmi puhul kõigi eest tahab lõpptulemuse eest vastutav režissöör, kui midagi on läinud aia taha, ütleme tema kaastöötajate tõttu kasvõi siis seal on ikkagi režissööri, miks ta valis nad, miks ta ei saavutanud nendega sellist tulemust, nagu oli vaja. Kas iga inimene kõlbab juhiks? No kindlasti ei kõlba iga inimene ei tähendab, igal igal ametil on omad omad, need näitajad Ja ma arvan, et väga vähesed inimestega kõlbavad juhiks palju vähem, vaat kui, kui sinna pürgivad. Filmis on ju mõttekaaslust ka tähtis. No tähendab, võib-olla selles mõttes jah, kui ma ütlesin, et sa küsisid väga otse, et kas on juhtmetest on juht ütleme nii, et režissöör vastutab lõpptulemuse eest, aga see mõttekaaslust, see on kogu asja mootor, tähendab ilma selleta. Kui on grupitöö, tähendab head filmi, tule. Aga keda sa pead oma mõttekaaslasteks siin maises elus? No kui me räägime filmist, siis on see väga lihtne, vaatame neid samuseid tiitreid ja me näeme sealt, et ma olen peaaegu kõik oma filmid teinud koos millarkilgiga koos Ehalaga. Koos Janno Põldmaga aga mitmed filmid Stuudios on Priit Pärn ja on soodus juhus pärida, kas kunsti tegemine on sulle töö või lõbu. Ja see on ka raske küsimus, peab tunnistuseks ütlema. Ikkagi töö ja samas. Ma ei tea, kas lõbunauding, kas need on üks ja sama tähendab. Ikkagi parim tunne tuleb endale, kui sa oled näinud mingi asja valmis, mis sind ennast ka veidi üllatab. Et ütleme siis algul töö ja lõbu pärast, aga objekt on sama. Kui tõsiselt sa oma lavastatavaid filmi võtad? Kas sa mõtled, kui nad on valmis või tegevuse tegemise ajal? Tähendab, ma pean võtma seda tõsiselt, kuivõrd see on, on mitte ainult minu tees on rühmatöö ja väga kerge on seda kraavi lasta, ta läheb ise üldiselt sinna, kui ta ei ürita nagu seda natuke takistada, nii et et et seda peab tõsiselt võtma, aga mitte mingil juhul ei tohi olla grupis. Selline tõsine õhkkond. Või vähemalt meil pole kunagi olnud, tan kõrvaltvaatajale tundub, et seal tehakse kõik muudkui tööd. Sa tulid filmi karikad turistina, kas karikaturist näeb inimesi kuidagi teistmoodi? Mina vähemalt küll ei näe, ma arvan, et see on üldse selline ütleme literatuurne liialdus, öeldakse, et kunstnik näeb nii, nagu ta pildil anda, kunstnik ikkagi arendab mingi mingi stiili mingi suunaväljana. Pressib mingi asja kontsentraadist viskab midagi ära, töötleb sest vastasel juhul kui ütleme no võtame näiteks Picasso oleksime portree maalinud, oleks saanud tunduvalt kandilisem, kui sa oled nagu sina seisad seal kõrval, ta näeb sind, ta näeb oma pilti. Kumba ta siis tegelikult näeb? Ja nüüd veel ühiskonna peale meie karikatuuri must huumor sündis seitsmekümnendatel totalitaarse ühiskonna paine tulemusena otse öelda ei saanud, kas siis ütleme heaks mustaks huumoriks peab olema tugev ühiskonna surve. Tähendab, ma arva üldse heaks huumoriks peab olema tugeva ühiskonna surve. Nagu arendanud niisugust teooriat. Väga laias laastus. Ikkagi nali on, nõrkade lohutus, see tähendab seda, et need, kes muu vahendiga ei suuda ennast kaitsta siis on arenenud välja selline mitte otseütlemine, tähendab Masina muutunud kunstiks. Kunst on, on asi, millel on mitu põhja ja näiteks võib-olla need rändläheb ka sinna, ütleme, võtame. Võtame sellised tõeliselt. Nagu võrdsuse poole pürgivad sotsialistlikud ühiskonnad Rootsi, Soome, Norra, seal ei ole karikaturist näiteks üldse. Nende nali on ka, õppis Meie mõistus üpris kummaline Ps, niuksed või ka, ütleme, saksa maja samas kõik kõik Ida-Euroopa maantee ka Inglismaa, aga Inglismaal endale nagu seletan seda sellega, et meil on. Ühiskond, on niivõrd kihiline pirukas. Ühest kihist teise minek on praegultki, on, on äärmiselt komplitseeritud. Ja võib-olla see on inglise huumoritaust ühiskonnas on olemas, kuigi see ei ole, ei ole totalitaarne ühiskond, nagu meil oli, aga mingid elemendid, mis inimest rõhuvad, on olemas. Kas meie nali Eestis on iseseisvuse ajal muutunud? Ma arvan, et on jah, ja muutuma just nimelt selles suunas, et. On muutunud kehvemaks ja põhjused on, on lihtsalt sama jutt, mis rääkisin, tähendab, kui ma näiteks näen, et midagi on viltu siis ilmselt kasutegur on suurem, kui ma sellest valju häälega teatama kirjutan lehes või kui ma näen, et kohe palju asju viltu, siis ma ei hakka mitte karikatuure vorpima peitma seda oma sõnumit silla vat ilmselt siis ma peaks minema poliitikasse ja üritama seda kallutada siin sinnapoole, kuhu mulle tundub, et peaks minema. Naljaajakirja piker hingusele minek on loomulik protsess. Nojah, see ei tähenda, et jäta meelde protsessideks. Rääkisime enne töö ja lõbuvahekorrast, aga nii loomad kui ka inimesed mängivad. Miks nad mängivad? Mängivad oleneb, mida mängimast nimetatud klaverit mängitakse, ka piljardit mängitakse nädala või kaarte tähendab aga erinevad mängud. Reeglid, Hannes mängitakse, ütleme kaardimäng ja, ja kui keegi mängib teatrisse, on kas see on ainult sõnal seal tasandil, on, on see mäng või on seal mingi põhi ka? Läks nii maksja sult küsima. Ei no ma eeldan, et, et selles mõttes nii inimese kui looma sarnasus on mõnikord päris väike ja võib leida ühiseid jooni, et mäng on, on nagu noh ütleme, töö vastand ja, ja ja enesekoha leidnud. Puhul ma arvan, et mäng on õppimine. Nii palju kui ma nendest asjadest veel nagu mäletan, ma usun, et saan, tähendab loom, loom imiteerib südamest, mida tal läheb, läheb tulevikus vaja, tähendab, kui saan, ütleme, hunt, siis hunt harjutab murdmist mängu kaudu. Sa oled ju erihariduselt Tartu Ülikoolibioloog, ma sellepärast õieti pärisingi. Jah, nii on küll. Expioloog. Stuudiokülaliseks on Priit Pärn. See oli ansambel apelsin ja ansambel oli sulle tuttav ja ansambel apelsin. Tõnu Aare ja apelsin. Tagid no esimesele filmile. Seal oli, kas maakera on ümmargune? Tegid muusika, mängisid seal sisse, selle filmi joonistasid seal täis kui 28 aastaselt ja ja tollal oli see tollases Nõukogude liidus nii ootamatu töö, et isegi animatsiooni Jupiter hitt-truck oli solvunud. Ta ütles, et see ei ole muti brikatsioon, see on liikuv graafika. Aga see oli etteheide. See on õige aastaid, ma paneksin endale natuke juurde, ma arvan, et ma olin siis 31 kui see toimus aastal 73. See ases olid juba lähenege sõjale ja sinu kõige kuulsam film on tänini näib mulle eine murul 10 aastat pärast debüüti 1987. See on saanud auhindu Euroopas ja Aasias ja, ja Austraalias ja muuhulgas ka siis tollase nõukogude liidu Oscari niike kui aasta parima animatsioonifilm. Jaa. Jaa. Minu meelest on see see kiitus, kõlab küll suurelt, aga Eesti ainus geniaalne film sellepärast, et nali ja valu on seal koos ja inimene saab ka samas tegelastele kaasa elada. Et kas sa oled oma filmi nüüd hiljem ka vaadanud? Ja ma just eelmine nädal olin sunnitud peaaegu kõiki oma filme mitu korda vaatama. Ta on üsna paigas, on see naine. Kas ta on kõige parem, on seda raske öelda. Ja siis on veel sinu biograafias ju kanni filmifestivali auhind ühele reklaamfilmile, eks ole, mis oli Prompressiks lõvi. No see oli jah, natukene kogu lugu oli naljakas, siis kõik nagu tagurpidi randa taotlus oligi. Eks päeva Olav Osolin püüdis tänaval kinni ja küsis, et kas mul ei ole ideed teha reklaamfilmi, ma ütlesin, et ei ole, ei taha ka ja aga ta on teatavasti visa inimene. Ja midagi maha ja õige produtsent peab olema jah, ja siis. Ja siis äkki mulle tuli meelde, et kui 82. aastal tegime filmi Kolmnurk siis seal film, film sees on üks selline seik, et mulle tundus, et siit võiks saada kui seda edasi arendada, seal oli ainult lähtepunkt, oli selleks võiks saada, saada midagi. Ja ja ma arvan, et keegi teine teeb, ütlesin, et rääkisin talle ära niuke siis Olav ei jätnud järele. Ja lõpuks ma nõustusin ja siis hakkasime otsima valavaks otsima, kes võiks olla nagu finantseerija filmile. Siis leidsime Eesti energia. Ja filmi kohta see oli, võis olla aastat 20 20 19. Mis tähendab paberid, läksid ära, leksid, tähendab Eesti energiale või? Ei, paberid läksid millegipärast Londonisse. Olav teab lähemalt ilmselt neid asju. Film valmis, filmi valmis, filmi pole olemas, aga filmi nimi ja pikkus ja kõik sellised asjad, et õigeks ajaks jõuda, läksid ära. Film ei olnud ennast ja siis oli, mul oli, oli soomes mingi asi oli vahepeal ja Eesti poolt oli? Ei, mitte reklaamfilm, vaid reklaamifilmi. Kas oli Maurum või oli veel Eesti reklaamfilm tõesti ajada? Nii et nad olid natuke närvis, sest tähtaeg lähenes, film ei olnud, siis me tegime selle lõpuks tegime ühe nädalaga alles paari inimesega. Ja film läks siis ma unustasin ära, et seal on üks kord suvel laeva peal, raadiost kuulsin nüüd. Olav Meie esindaja Olav Osolin otse kannist ja ei seostanud seda üldse, tähendab kuidagi endaga ja nad räägivad, pääses teise vooru kolmandasse ja nii edasi ja siis äkki mul hakkas kumama tootootad, sabaks, kuulavad, äkki ongi. Oligi. Kus lõviga lõviga oli alguses lõpul naljakas lugudest, siis saadeti see pronkslõvi, mis on ilusa karbi sees, luugid lahti. Ja see jõudnud kunagi saatma Moskva kaudu see jõudnud kunagi kohale. Ja ainukene nõukogude reklaamfilm sellel aastal üldse varem polnud olnud kallis ligi kolme, kolme Eesti nüüd ka kolme poole 1000 filmi hulgast on siis kõik käsitlesid seda nagu nõukogude liidus selline asi. Ja see lõvi lõvikene kadus ära kuskil Moskvas jõud müüjal kohale. Sai vist võetud ühendust ja siis oleks kindel. Nad saatsid Soome kaudu kolm lõvi. Jõudsid kõik kohale, nii et igaühel on, et heliloojale või, või on firmas evolini laual. Aga see film ise, see koopia on ka ikka alles. Väga võimalik, et ei ole, sest on üks VHS videovariant on olemas alla võimulat koopiamist, kadunud. Öeldakse, et raamatutel on oma saatusega, raamatute tiraaž on võrreldamatult suurem, film on ju kergesti haihtu kaduv nähtus. Muuhulgas meenutasid kolmnurka ka selle kohta öeldi, et nii ei ole nõukogude animatsioonis veel kordagi naist näidata. See oli niisugune ilus perekonnaKolmnurk karikatuurselt nähtuna. Ja siis ma mäletan, tollane stuudio direktor Arnole ütles, et noh, siis ongi nüüd esimene kord. Ja nõuti film oli 18 minutit pikk nautijad, 10 minutit peab välja lõikama. Remist. Ise vist siis plaaniti, eks ole, kümneminutise? Ilmselt ja oli lihtsalt ette nähtud, et lõpust ära jah. Ei, mitte lõpust, vaid nad leidsid ilmselt vigased kohad. Miks need 10 minutit oli? Ei oska öelda, sest nende asi olnud seletada 10 minutit. Välja lõigata. Mõtlesin, et lõikan lõpuks. Sai tehtud kompromiss. Et ma lõikasin poolteist sekundit. Ja film võeti vastu üleliidulisele ekraanile, aga tõsi küll, teda näidatud kusagil, et see oli see kompromiss. Tänapäeval võib leida väikesi Priit tärnasid noh, see ei olegi nii halvustavalt öeldud, kui see praegu võiks kõlada. Sa oled loonud väikesi koolkondi kogu suures idablokis näiteks ütleme, Sverdlovski see on, on, on sinu moodi tegijad, aga nad on ka samas omaette omaette isiksused, see ei ole ainult puhas. See on huvitav jah, näiteks nüüdki Stuttgardi festivalil olime siis. Ütleme täiesti noorepõlve, sellised lavastajad, keda ei ole kunagi kohanud Kanadast kuulnud, tulevad ligi ja ütlevad, et et me oleme sinu õpilased hea kuulda. See näitab, et kunst elab omaette elu ja kunstiteos elab ka omaette elu. Meile teadmata keelu filmi. Jah, filmi puhul see elu võib ka osutuda küllalt lühike, kesiseks, kitsaks, sest kui ei ole tähendab filmi levitamine, see eeldab ikkagi organisatsiooni rahaenergiat, mis selle taha pannakse. Ja kui seda kõike ei ole. Ja lisaks nüüd on muidugi lühifilmi ja. Läheb nii, aga mulle tundub ikkagi, iga aastaga läheb käibemaks mis mõttes kehvemaks. Kehvemaks selles mõttes, et ei ole lihtsalt kusagil näidata. Kuivõrd kes omastab telekanalid, telekanalid eelistavad seriaale lihtne osta, lihtne programmeerida aitamiseks. Kui sul on kümneminutine jupp, mis on naljakas ja nii edasi see on tunduvalt komplitseeritum, kui sul on 52 osa väga kehva, aga jätkuvalt asja seal numboteist on kokku ja kinodes vahele veel kinodes ju enam ei näidata. Vanasti ringvaated, ütleme Lääne-Euroopas oli, kui Skandinaavias oli kuuekümnendatel näidati veel ringvaadetele Jah, ma mäletan, sinu Kolmnurk või oli, kas maakera on ümmargune, minu meelest oli see kolmnurk, sai veel Eestis võimsa publiku, kuna ta oli? Jah, oli selle ees ja inimesed läksid sele vaatama ja aga on välja arvestatud, tahtsin enne pärida, et sa olevat joonistanud umbes 1000 karikatuuri. Sa oled ise neid nagu kokku liitnud, on see suurusjärk õige? Jah, ma arvan, suurusjärk võib olla küll, ma olen kehv süstemaatika, mul ei ole noh nagu peaks, et on, on kuhugi kleebitud ja albumite aastate kaupa suurt osa ma pole üldse olemas ja midagi on ja need on ka üsna päriselt, nad on vähemalt trükitud ja kusagil olemas, aga kus need originaalid on, need jäid toimetusse ja üldiselt üldiselt jäid ikkagi toimetustesse mõnest poolt, et mingi mingil puhul anti ka midagi tagasi, aga üldiselt nad läksid. Noh, see oli selline see ajalehe jaoks tegemine ja, ja mis oli, oligi võib-olla selle tugeva karikatuuri põlvkonna nagu õnnetuses õnnetus oli, oli tegelikult nagu ette planeeritud, et et kõik, mis ilmus peroodikas, selle tee on teada. Täna on homme ei ole, aga praktiliselt oli kas seal 10 või pikem, 10 aastat või pikem kui kui üldse karikatuure raamatuid avaldatud Eestis oli? Vist kirjastus võttis vastu otsuse, et nemad ei avalda, kuivõrd ma arvan, et see oli hästi raamatust ametlik otsus, et kuivõrd on olemas spikri raamatukogu, Abik raamatukogu, kas ta läks hingusele või midagi seal oli, nii et oli selline tühimik ja see tähendab seda, et kui kui nüüd keegi noor alustas siis ta alustas samast punktist, kus tema eelmine generatsioon alustas, loomulik oleks, vastupidi, ta sirvib läbi, mis nad on teinud ja ja paneb sellelt tasemelt edasi saanud. Ja see jätkub siiamaani. Kuna me alustasime nüüd minevikulist vestlust, siis olgu ka vahelduseks üks muusikapala, mis oli minevikus väga populaarne. Stuudios on Jaan Gruusia külaliseks Priit Pärn. Kuidas sa suhtud rahasse? Kas kunst on üks harilik kaup teiste kaupade? Kas jah, nüüd ta kipub olema, ütleme, kui võtta tagasi sinna aega, kust me tuleme, siis siis ei olnud paljud muudki asjad kaup, aga kunst oli, noh, kõik on suhteline. Siis kaup. Aga. Sõltub ka, ütleme, tegija suhtumisest ja nii edasi. Üks Ameerika animaatorid on öelnud, et inglise ja ameerika huumori vahe on 150 dollarit minutis. Kas kunst sinu arvates muudab inimesi või on inimesed paremaks? No kas paremaks või halvemaks eeldame paremaks nägijat? Jah, kah õige, ma mõtlen, praegu küll nägi, et või on inimesed algusest peale samasugused ja nad ei muutu selle kunstisaatel või tulemusena, ma mõtlen praegu nägijaid. Jah. Võib-olla ei muutu, tähendab, see teeb nagu õlu õlu natukene rekkamaks, rulla. Aga kas inimesel on üldse muutunud näiteks noh, ütleme keskajal, peeti inimesi, kes nägid oma silmaga nõid normaalseteks tänapäeval viiakse nad kuhugi kindlasse kohta ja pannakse sinna ajastud muudavad inimest. Jaa, jaa. Olu muudab inimest, näiteks on ka teada, et Eskimudel on lumevarjundite kohta kümneid sõnu, meil on ainult kas, ütleme, valge või must. Olu mõjutab elu ja inimesi. Missuguseid isikuomadusi kultiveerib sinu meelest praegune ajastu Eestis? No võib-olla, et see on nagu möödaminev hetk, ma arvan, et on mingi ülemineku periood, aga aga ilmselt praegu peab olema kiire. Ehk isegi natuke halastamatult tähendab natuke, aga ütleme, mitte rohusööja tüüp, vaid pigem vastupidi. Missugune on sinu meelest praegune eestlane, kui nii saab üldse küsida mis sulle temas meeldib ja mis ei meeldi. No meeldib, see, räägib eesti keelt. Lihtne aru saada on mõnus, suhelda ei pea, väänab endale peas kogu aeg tõlkima ja nii edasi. Võib-olla ma pole õige ikkagi, ma olen ka eestlane ja eestlane eestlaste seas. Üldiselt ükskõik kelle, millise rahva esindajaga sa räägid, Nad räägivad kõik umbes sama juttu, et et need, see n rahvas, kelle hulka see rääkija kuulub, et nad kõik on kadedad ja kõik, tähendab keegi üks teist ei aita ja nii edasi, nii et see on noh, ütleme, mida ka eestlased Enda kohta arvavad. See on ilmselt üldlevinud. Aga. Kas inimesel on üldse võimalik ennast ümber suunata ja kujundada ja formeerida, või on see paratamatu juba välja kujunenud ja missugune oleks siin kunsti osa? No üks küsimus, kas inimene peab ennast ümber formeerima ja kui sest kellest, kelleks ta peaks nagu teadvustama väga põhjalikult kes ma olen, kust tulen, kuhu lähen, miks ja nii edasi. Noh, kõike sa filosoofid ka alla. Kas sinul on olnud nagu tahtmist inimest mõjustada ka? Et ta muutuks? Jah? Et võib-olla ei ole, sest see, see asi, mida ma olen teinud Tähendab, ma olen alati vältinud sellist, ütleme sõnumit, et ma lähen kedagi õpetama selleks peaks ise nagu väga tubli inimene olema, et sa hakkad teistele moraali lugema, aga mõtleme mingil ajal, ma hakkasin karikatuuri tegema, hiljem filmima. Tegin endale selgeks, et see sõnum on, on selles, tähendab, mina olen olemas, tähendab, kusagil kusagil on inimene, kes ütleme, mõtleb teistmoodi, niisugune, mis oli võib-olla sel ajal oluline, kui pidi nagu mõtlema ühtemoodi tegelikult selgub, et ka nüüd on teatud mallid, mida pead järgima, see sa suudad ja siis oli veel see, et sa ühelt ühtepidi nagu mõtlesid teistmoodi ja suutsid sellega ära avaldada. Tahab, see oli see sõnum, et, et noh et võib-olla võimalik selline võimalus, et nad olemas alternatiiv. Ja see oligi see sisu, mitte see, et nagu tihti kujutleme lääne inimestega rääkida, keda nendest aegadest nad kujutavad, et see sõnum oli mingi selline, et sa annad salajases keeles teada, et Nõukogude Liit on kole paha või et vorstiga on tõesti asjad halvasti, ta, need kõik teadsid ja seda sõnum pidi olema hoopis mingil teisel tasemel ja ja noh, karika turisti puhul pidi olemuse naljakas, absurdne, jabur, must. Meil jäi enne pooleli see kunstiinimese muutmise küsimus just kunstnikuks Enda poolt, nagu sa ise pärisid. On ju ka öeldud, et satiirik on see mees, kes avastab iseendas ebameeldivaid asju ja siis ütled neid samu asju teiste kohta, näiteks ilmselt ta kuidas ta teistest nendega tähendab. Kunstnik ju vahendab oma elukogemusi ja õpitud või omandatud kunsti kultuuri näiteks filmi operaatorid vaimustavat maalikunstist ja kompositsioonist, valgusest ja isegi jäljendavad seda. Kas sa oled märganud, et sa vestled vahel mõne teise kunstiliigiga oma kunsti tehes? See on võib-olla Jaan Ruus, väga kaunilt öeldud, ma vestlen mõne teise kunstileegiga, kas me oleme võrdsed partnerid selle Oudova, ütleme, Pärn, vestleb need muusikaga või maalikunstnik tähendab ilmselt ilmselt Ta ei vestle, aga. Suhtlema peab küll, kui filmi filmitegijad siis paratamatult ütleme sellest sellest maailmast, kus ma eriti proff ei ole, tähendab helimaailmast, tantsu pead endale mingid mingid asjad selgeks tegema, mingeid reegleid looma pealt hakkama, organiseerima materjali, mida sa ei tunne ja, ja noh, sealt kahtlemata midagi jääb külge ka. Aga kas sa oled mingeid impulsse saanud ka näiteks mõnelt teadusalalt? No ma olen õppinud bioloogiat ja ja ma arvan, et et olen küll selles mõttes võib-olla lihtsalt nii palju, et mingil hetkel tekkis see arusaamine, et et kõik maailmas on kõigega seotud, mitte otseselt, vaid kaudselt ja loksuga korrektiivselt, aga. Ma arvan, et sellest teadmisest on palju kasu. See tekib mingi selline maailma nägemise loogika võimul. Kui vaataks nüüd kultuurigeograafiliselt, et kas on sul huvi olnud Euroopa kultuuri vastu või Aafrika või idamaise kultuuri vastu või? Kas ma näen välja inimesena, kellel on huvi kultuuriost? Jah, seda võib siiski arvata, sest eeldame ka rõivastuskultuur on kultuur. No mul ei ole olnud mingit, ütleme sellist spetsiifilist huvi näiteks on, on inimesi, kes, kes on väga huvitav India kultuurist või jaapani kultuurist. Ma arvan, et peab. Võib-olla siin vahe selles, et kui sa oled ütleme, mingi asja tegija Sa pead paratamatult paratamatult piiritlema mida sa jõuad, mida sa ei jõua ja peab teadma. On hea, kui sa tead maailmast võimalikult palju, aga nagu selle eesmärgiga, et see aitab sul teha oma asju, sa vaatad. Vaatleme kunstinäitusel käid, ma lähen tavaliselt pildi juurde ja vaatan, kuidas ta on tehtud, ütleme kuidas mida, ütleme, tavaline vaataja ei pea vaatama seda, et kas, kuidas ta selle valge täpi sinna pannud, kas reljeefne või ei ole ja nii edasi sellised asjad. Aga mis sa arvad Euroopa Liidu kultuurist sellisest ülerahvuselise skulptuurist? Tähendab? Ega ma üldiselt palju midagi head ei arva, sest ikkagi trend on levelleerumuse suunas. Tähendab see, et mulle meeldiks nii, et kui ma lähen Itaaliasse, see on Itaalia ja see on Itaalia restoranist Stahli toites, kui lähen, lähen Hollandis tsoon Holland. Aga kui sealt igalt poolt vastu sama mall. Ja trend üldiselt sinna suunas on siis? See on natuke kurb. Kuidas sa suhtud feminismi? No siin võib jälle, tähendab, ma olen ikkagi bioloog ja tean, et ei saa olla üht poolt teiseta ja üks pool läheb sõtta teise poole vastu, siis seal võib näha neid põhjuseid, miks see nii on, aga aga üldiselt omandab ta aga tihti koomilise varjundi ja eriti ütleme meie nii palju, kui ma olen lugenud meie ministlikud naiskunstnikud, kas noh. Nojah, võib-olla see pole minu asi kritiseerida, aga ma ütlen, et kohati naljakas Pärisin sellepärast, et et küsida edasi, kuidas sa üldse suhtud minul Miloriteetile kultuuri, sest näiteks on ju vaimutsetud, et ütleme, Kanadas pidavat parim elu olla näiteks naisel, kes on neegritav vallasema lesbist ja ratastoolis. Jah, kahtlemata see on, tähendab või ma arvan, et siin on, selle taga on Lääne maailmas vohav. Tegelikult silmakirjalikkus, on selle asi, asja õige nimi, tähendab, üritatakse olla. Ja enamasti, sest just noh, sõnades väga õiglased ja nii edasi siis valitakse need grupid, aga need grupid on osanud selle väga osavalt ära kasutada ja tekkimas selline. Ühesõnaga minoriteedid diktatuur, see majoriteedi esindaja, see on nüüd see nurka surutud hiireke, kes tähendab ma saan sa naljakas protsessina, natukene viimases filmis on sellest ja, ja no ma ei tea, sealt võiks, võiks võib-olla ainet olla millekski. Kas sa tunned ennast ka kellelegi esindajana kunstis? Noored-vanad, vaesed, rikkad mehed, naised. No vist vist ei tunne, tähendab, no kahtlemata sa oled mingi generatsiooni, mingi, sa tulevad mingist ajast mingist kohast. Selle selle esindaja, samas ei ole ma õieti kunagi kuhugi kuulunud. Või siis kuulunud sellise laksuga mitte kindlalt. Ooperilinnas. Sealsel. Ta südame vere. Korralik, võib-olla. Pole märgatud ja lava peale torgatud. Stuudios on Priit Pärn külaliseks sa ütlesid just enne saadet, et tulid Šveitsist läbi Norra, kus oli aega ainult vastu võtta filmi 1895 auhind ja pidada lõpupakett oli nii. Jah, esimese lõpumakett oli põhimõtteliselt juba läbi sai natuke söödud ja laske. 1895 oli Norra festivalil soli Oslo festival animafilmifestival, mis on Põhjamaad pluss Baltimaad. Ja film sai Grand Prix, jah. Aga sa tulid Šveitsist, mis sealt ma läksin tegelikult, miks? Oslosse sattusin, sest ma läksin Norra kaudu Norras Norra graafilise disainiselts vist, kui ma nüüd õieti tõlgin nõnda aastakoosolekule ja nad kutsusid mind mind nagu külaliseks rääkima ja näitasin filmi hotelle, Saltlandasin siis Šveitsi lutserni soli, mul nädalane seminar ja kursused lahendab kursuse juhendaja, siis jah, mida sa õpetasid, neile? Tähendab hullu niukene kursust, seda võiks nagu mõtlemise õpetuseks nimetada, kuidas, kuidas töötada ideega, kuidas ideest arendada nalja, lõpptulemus, teatud tehnilised nipid, teatud metoodika vastav jupp aega lihvinud ja siin-seal käinud. Sa oled selle kursust lugenud pidanud õpetanud siis Šveitsis, Norras, Soomes? Jah, ma olen ka Inglismaal Saksamaal käinud. Kuidas õpetajad, see on? Pikk jutt peaks muidugi kaks nädalat, kui on, kui on selline mul, ütleme, nädalane kursus, mis on sisuliselt praktiline töö, ma annan ülesanded, kus on. On piiranguid, mingeid keelde lähtepunkte ja ja hoian nädala jooksul inimesi pidevas sellises aju pingutuse seisundis. Ja nagu selgub üldiselt filmikoolides. Kõik on üllatatud, mõtled nädal aegapidi mõtlema, tähendab nagu kõik on keskendunud põhiliselt kas siis tehnikale vahenditele või siis oma projekti teostamisele. Kui on on jutt animafilmist, siis projekti teostamine on tavaliselt pikk, töömahukas ja. Kas üks keskmine eestlane erineb ka keskmisest soomlasest ja šveitslaste inglasest ja norralased, sa oled väga lähedalt lävinud nendega. Kahjuks ma eestlase kohta ei oskagi öelda, sest ma ei ole siin nagu oluliselt selle asjaga tegelenud, aga ma võin öelda, ütleme kogemus, mis on norralaste ja soomlaste kohta, et soomlased on selgelt abstraktse mõtlemisega narrastele pakub natuke raskust sellist ütleme kui sa räägid elementidest A ja B, mis meie vahel on, siis. Päev läheb ära, et nad üldse aru saaks, millega on tegemist, nii et ilmselt mingid sellised, mõtles traditsioonid olemas. Missugune spordiala sobiks sinu ametiga, ütleme, filmi režissööriga ja ja graafikaametiga ja kuidas üldse? Te suhtute, no üldiselt kunstnikud suhtuvad sorti väga negatiivselt, tolvan jällegi üpris sportlik minevik, ma olen tegelenud, olen tagant laskmisega. Ma olen maadelnud ja ja siin, noh, mingi aeg tagasi hakkasin suusatama, vahel umbes niimoodi. Neljakümneaastaselt ma arvan, et jooksmine, jooksmine, suusatamine. Mulle vähemalt on väga sobilik, ütleme kui teha filmi ja sa lähed jooksma, siis, Näiteks stsenaariumi läbimõtlemiseks sanga rütmiline tegevus ühelt poolt sa saad nagu mingi rütmi, kui sa hakkab, hakkab oma nagu vaimusilmas seda helme veeretama. Teiselt poolt sa muutud natuke teiseks inimeseks. Sa oled füüsilise koormuse all, sa näed mingeid asju äkki tunduvalt selgemini. Ma just mõtlesin jah, et kas need on võitlusspordi, kus on konkreetne vastane paks või maadlus või iseendaga peetavad võistlus, spordid, maraton või suusad. Ütlemine tähendab, kui see on, sa võib võtta jälle ütleme, lõõgastus või tööprotsess, tav jooksmine võib-olla olla. Protsessi osa tähendab, konkreetse näiteks joostes, nagu ma ütlesin, võib, võib mõelda läbi oma lugu, kui ma ütleme, poksi maadlen, kellelegi saab ennast välja elada, tähendab, see võib olla ühesõnaga mastantsee, millest, et ma arvan, on ikkagi linnainimesel on puudu, tähendab, ei ole vaimse füüsiselt füüsilise tasakaalu ja selles suhtes on, on sellised aktiivsed spordialad lavale jõudnud. Sa oled sündinud 26. Kustil horoskoobi järgi Ida-Lääne horoskoop kokku panna oled sa koer ja neitsi ja selle kohta ütled salateaduste raamat, et tehniline koer ei joonista kaart kunagi huupi. Aga mind viib see paradoks mõttele, et et huumoris Sa pead alati olema loogik ja, ja see on see abstraktne mõtlemine. Nüüd, kas sul on mingi oma lemmikmaksiim ka või mõte või ei ole? No ma ütlesin alguses selle juba sulle ära, et nagu šveik on öelnud, et kohtus peab alati valetama, nii et ükski intervjuu ei tohi kunagi kattuda teisega. Ja kui sa sureksid ja saaksid tagasi tulla siia maailma, kellena sa tuleksid. Ükskõik kellena mõtleda esemena loomana, no võib-olla võiks olla näiteks ehk järgmine saade, ma ei tahaks öelda, et see on Motarallab nädalad. Stuudios oli külaliseks Priit Pärn, Saadet juhtis Jaan Ruus.