Tere kõigile aiasõpradele. Vanarahva uskumuse kohaselt juba oktoobri keskel kolletamispäevaga alanud hingedeaeg kestab mõne uskumuse kohaselt kas mardipäevani või isegi jõuludeni aga igal juhul hõlmab kogu novembrikuu ja novembrikuud on ka kooljakuuks nimetatud. Tere hommikust, Urmas Laansoo. Tere hommikust. Tallinna botaanikaaed kutsub järgmisel laupäeval, 14. novembril inimesi botaanikaaeda jalutama. No mida te inimestele näitate nüüd, kui ega õitsejaid seal botaanikaaias ju enam ei ole ja, ja puude võradon ka lehtedest lagedad. See ei vasta päris tõele. Üllataval kombel õitsvaid avamaal jätkub veel novembris sõge ja kui on pehmem aasta lõpp, siis tõenäoliselt ka mõned puud või põõsad või ka rohttaimed õitsevad veel detsembris. Ma nimetaksin siiski mõned kummalised taimed, kes praegu õitsevad ja kellel ongi praegu täiesti normaalne õitsemisaeg. See üks kõige veidram maid on nõiapuu. Tema nimetus nõiapuu tuleneb sellest, et õitseb veidral ajal, nõiapuuliike on mitu kuus liiki, tänapäeval osa neist õitsevad kevadel või talve lõpul veebruaris, märtsis, aprillis ja osa siis hilissügisel oktoobris, novembris ja detsembris ja praegu tõepoolest me 14. novembril. Kes tuleb jalutuskäigul? Me saame tõesti oma ihusilmaga veenduda, et see ei ole mitte mingi silmapete, vaid tõepoolest üks huvitav taim. Nimelt suurelehine nõiapuu õitseb novembrikuu seas ja on täisõitsengus. Tal on palju kollaseid õisi, see paistab juba eemalt silma. Tõsi, need õied ei ole tõesti nii suured nagu tulvil Veroosil ja ka punast värvi. Kollased, aga on hea magusa lõhnaga ja saab ikka aru, et tegu on õiega, mitte kolletava lehega. Lehed tõepoolest novembrikuu seas enamikel põhjamaa või parasvöötme taimedega, sest avamaal Eestis siiski kakaopuud palmid. Enamik Palmi Väiga kohvipuud ei talvitu. Aga mõned on väga vaprad ja hoiavad oma lehti viimse võimaluseni peal. Mõni veel novembrikuu seas rohelisena, kuigi tal kevadeni lehed peal ei püsi ka meil Eestimaal inimesed märkavad, et mõned tammed on väga vaprad ja lehed küll kolletuvad või pruunistavad, kuid püsivad kevadeni okste küljes jalas. Enne pungade puhkemist varisevad tamme puhul ei ole tegu mingi nõidusega või mingi trikiga või mingi hingedeaja hookusfookusega. Vaid tammel ongi kaks vormi täiesti ametlikult bioloogiliselt on vara puhkevorm ja helis puhkevorm, selliseid vorme on ka teistel puudel, näiteks haaval aga haab vaatamata sellele, et osa haabasid kevadel puhkeb kuu või isegi poolteist varem kui hilispuhkeva haava isendit saab nii kaua lehti ometigi peale avad. Enamasti on praegu juba novembrikuu seas täielikult 100 protsenti raagus. Aga ma kindlasti selle jalutuskäigu ajal ja kolleeg Krista Kaur. Paar tundi hiljem. Võib-olla juhib sellistele huvitavatele sõikadele tähelepanu, meie jutustame seal kindlasti huvitavaid lugusid, kuidas hingedeajal Euroopas või ka laiemalt kogu maailmas erinevaid taimi erinevates piirkondades kasutatud. Aga saab siiski tagasi tulles korraks meie tavalise metsapuu juurde. Paljud ei tea, miks haava lehed värisevad, seda on huvitav kuulda. Avaleht ei värise mitte sellepärast, et tal oleks külm või tuul puhub, vaid seal on bioloogiline põhjus, see on päris huvitav, ega see ei ole mingi saladus, kuigi seda võib-olla aastakümneid tagasi ei osatud väga kindlalt selgitada. Nimelt haab on selline puu, kelles ka üsna kõrge vanuseni või kuni jämedaks saamiseni on ka tüve koorerakkudes lehe roheliste klorofülli. Et haavatüvi samuti valmistab, sünteesib orgaanilisi aineid ja vajab selleks valgust, aga metsa poole, kus teised naaberpuude kõrvalpuud algust varjavad siis on väga hea, kui haavalehed liiguvad, kiirguvad värisevad kõige nõrgema tuulega. Kui õunapuu, tamme, Pärna, vahtra või mõne puulehed ei tee veel teist nägugi seisavad haprad paigal, siis haavalehtede liikumine võimaldab valgusel paremini tüveneni jõuda. Võimaldab tüve rohelistel rakkudel fotosünteesida ja see annab talle konkurentsieelise. Tõepoolest, kui haavaleht, aga vaatame, siis avaleht on hoopis teistsugune, kui on vahtraleht või kaseleht. Ta on loogilise servaga ja tal on lammendanud pikk leheroots ja roots on enamasti pikem kui see ümmarguse kujuga lehelaba. Sageli praegu sügisel inimesed tulevad ja küsivad teatud kujuga lehti või teatud leheservaga lehte, millistel taimedel on näiteks otsitakse pakilise leheservaga lehti, paljud ei teagi üldse, mida see sõna äkiline tähendab. See on väga järskude, kitsaste väljalõigetega leheserv. Näiteks siledal ebaküdooniad on niisugune leht, et Albed lehti on ka harva üldse taimedel mitte üldse ei oleks, aga ei ole paljudel Tallinnas leht on selline, kelle tipp on palju laiem ja ümardanud kui lehe keskosa või alumine osa enamasti taime lehed. Kui me mõtleme ka selle peale või tammelehe peale, siis nad lähevad ikkagi tipu poole kitsamaks. Aga meie teema siiski on, on seotud hingedeajaga ja need jalutuskäigud jalutuskäikudel me räägime ka eelkõige lugusid taimedest mida on mingil viisil kasutatud, no kuidas eelkõige taimi kasutatakse loomulikult inimese hüvanguks, inimese heaoluks, eelkõige tervisehädade puhul, kaitseks, kaitseks, halva silma eest, kaitseks õnnetuse eest, kaitseks et kariloomad hästi vastu peaksid. Üleujutuste eest. Loomulikult inimesed ootavad õnne, tervist ja raha. Ja kõike sellist. Aga niisuguseid taimi, keda inimene on kasvatanud muidugi mitte ainult hingedeajal, aga meil põhjamaa kultuuriruumis, hingedeajal pööratakse taimedele rohkem tähelepanu, nii ei saa öelda, et suvel keegi siis midagi ei teeks või neid ei vaataks. Aga praegu on tõepoolest selline aeg, kus päevad on lühikesed pilved madalal, päikesevalgust on vähe ja paljud puudun juba raagus, aga see ei tähenda, et looduses oleks kuidagi nukker või õnnetu aega. Iga aeg looduses on väga huvitav ja sellele me kindlasti jalutuskäikudel tähelepanu pöörama. Et inimesed õpiksid paremini märkama. Või märkaksid ka seda, mis senimaani on olnud varjul arusaamaga puude koorest, Corbast, pungadest, miks neil mõnel on ogad, miks mõnel on okkad mõnel lehed, osan, igihaljad, teised heitlehised ja kuidas loomulikult taimi on siis läbi sajandite Euroopas kui ka mujal kasutatud. Tõsi, ega me aega on ka 14. novembril väga piiratud ja selle ajaga jõuame ainult väga väikese osa edasi anda sellest suurest maailmatarkusest, mida inimesed on talletanud või mida inimesed on suutnud taimede keelest välja lugeda. Eestlased on pihlakad pidanud pühaks puuks. Kas on veel mõni puu põõsastaim, mis rahvausundi järgi on justkui püha? Oi, meil pühasid, puid on ikka palju ja kuigi kõik ei ole võib-olla nii tuntud või nende pühadus, nii levinud pihlaka kõrval kindlasti väga suur püha puu on kadakas, aga mitte ainult puud ei ole pühad, puud, pärn, suur püha puu, ka tamm, loomulikult meie rahvuspuu, Saksamaa rahvuspuu või ka Ameerika Ühendriikides tänapäeval rahvuspuu. Tõsi, Ameerika Ühendriikides on siiski teine tammeliik valge tamm. Kõrkus halba. Kuna hariliku tamme või Ameerikas looduslikult ei kasva, aga kask on püha puu ka isegi Lepam peetud tühjaks puuks lepa kohta tänapäeval, kes lepa näinud eriti peale lepamurdmist või langetamist, siis lepa puit muutub üsna pea punakaspruuniks ja selle tõttu lepa on hakatud nimetama ka vaese mehe maha, kuniks mahagon kui troopiline kalli puiduga puu on pärit Kariibi mere saartelt ja troopilised Ameerikast ja meil teda Euroopas looduslikult ei kasva, aga lepa puit on vähemasti väliselt sama ilus, kuigi omaduste poolest jääb alla lepakohta. Ma ütleksin, raadioeeter kannatab ka midagi, midagi hirmutavat. Et keskajal kuninganna Victoria esimese ajal, millise puu puidust on tehtud hukkamise võllapuud ja hukkamise lauad, need on tehtud lepapuidust. Sena lepp tähendab verd, kuna lepa puit on punane, niiet Lepal on ka mitmesuguseid erinevaid kasutusalasid. Aga Ma juhiksin veel tähelepanu, et mitte ainult pühadeks taimedeks ei ole peetud puid või põõsaid, sest nii kadakas kui ka pihlakas võivad meil kasvada kõrvuti ja ka looduses olla üks teisend puu, teine põõsas. Kust see piir jookseb umbes kolm meetrit. Et need puittaimed, kes kasvavad kõrgemaks kui kolm meetrit, arvame põõsasteks, peame need juba kipuvad pigem puud olema. Puudel ja põõsastel eristamiseks on mitmeid erinevaid tunnuseid, on vanus, on kõrgus, aga on ka okste või varre arunemis, viis kast aruneb maapinnast kõrgemal või maapinna lähedal. No näiteks vaarikas keskel võib olla väga püha taim selles mõttes ei ole, on ainult kaheaastane, aga mitmed muud põõsad võivad elada kümneid ja isegi sadu aastaid vanaks. Aga pühasid taimi on loomulikult ka rohttaimede hulgas. Üks pühamates püham meil Eestis, kes ka looduslikult kasvab, on koirohi. Aga selliseid taimel loomulikult palju. Ja taimemaagias on kasutatud ka niisuguseid taimi, kelles peitub koht. Et kõike loomulikult, mida me võib-olla kuuleme või loeme, ei tasuga kodus enda peal või oma lähedaste peal järele proovida. Selleks siis mujal maailmas on kas šamaanid või õppinud loodustargad, kes teavad koguseid, teevad vahekordi ja teavad, kuidas toimida. Aga kui me võib-olla ei süvene või ei uuri piisava põhjalikkusega, siis võib ka midagi untsu minna ja võime kasu asemel kahju teha. Näiteks selline taim, tänapäeval inimesed, ka paljud unistavad rikkaks saamisest või jõukusest. Sajandeid tagasi keskajal niisugune taim, kes Euroopas kasvas, tõsi küll, rohkem lõunapoolses Euroopas ja keda Eestiski looduses pole kunagi olnud. See on kuulus all Raun kelle maa-alune organ või maa-alune juur meenutab inimkeha. Tal on peamoodi, juureosa ja käte keha, tüvendi, jalgade moodi juured, et seal on nähtud väga suurt sarnasust inimesega. Ja varematel aegadel usuti, et kui inimene keskööl täiskuu ööl selle taimemaa seest välja tõmbab, siis ta kuuleb metsikut karjet, millest võib ehmatada või, või koguni surra. Aga kui Al Rauni lähedal raha maa sisse kaevata, siis inimese jõukuse kahekordistub. Selline uskumus oli, kas tänapäeval ka inimesed niimoodi usuvad, nii kergesti jõukuse saavutamist, ilma tööta? See on muidugi see asi, seda teab võib-olla järele proovima. Nii et järgmisel laupäeval 14 10. novembril kella 12-st kaheni jalutuskäik Tallinna botaanikaaias Urmas teie juhtimisel ja kella kahest kolmeni. Krista Kaur juhatab huvilised maagiliste taimede radadele. See vastab tõele, täpselt nii on. Kohtumiseni, ootame kõiki. Aitäh kuulajatele ja järgmine aiasaade järgmisel pühapäeval.