Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan väga hästi välja ei paista. Kuulama saadet olukorrast riigis Anvar Samost ja Kalle Muuli stuudios tundub, et vaatamata väljas valitsevale, erakordselt suvisele ja samas Eesti suve kohta erakordsele ilmale on suvi ajakirjanduslikus mõttes üsnagi otsa lõppenud. Meil on täna saates rääkida ühest teisest ja kolmandast asjast, sealhulgas päris palju meediast, aga ka maksuasjadest liiklusest ja ehkki õllesummer on läbi, siis me räägime ka õllesummer. Aga enne seda kõike meie tavapärane nädala sündmuste edetabel. Olukorrast riigis. Esikohale paigutasime siis üle pika aja ühe äritehingu. Ekspress Grupp omandas Delfi uudisteportaali, mis tegutseb kokkust viies riigis on. Neljas riigis näitab Anvar mulle näppudega nagu korvpallikohtunik viga. Selle tehingu puhul ilmselt määrib kõige suuremat märkimist siiski hind, mis vähemalt minu mäletamist mööda ei ole Eesti ajakirjandustehingutes varem küll nii kõrgele kerkinud, 846 miljonit, aga, aga mine tea, võib-olla ma eksin. Eksinsele kategoorilise väitena? Nädala sündmus number kaks reisimise ja välispoliitika valdkonnas nimelt on nüüd päris selge, et on jäänud üksi tehnilised takistused, veel tehnilised küsimused selleks, et eestlased saaksid viisavabalt sõita Ameerika ühendriikidesse nimelt siis Ameerika president George Bush allkirjastas reedel sisejulgeolekuseaduse, mis muu hulgas käsitleb siis ka viisavaba reisimist teatud riikidele, sealhulgas näiteks Eestile ja tšehhile. Kolmandaks erakordne tapatöö Viljandimaal Põlda põlde külas, kus kus siis osaühing kabja muna oli sunnitud ära laskma tappa üle 5000 kana ja, ja hävitama üle kahe tonni mune. Sest farmi oli tabanud Aashi aasia lindude, katkes Niukest tõbi. Uudis number neli on samuti pigem negatiivsest suunast vaatamata sellele, et, Gaasi hind on, lasid lähedases minevikus juba mitu korda tõusnud kallineb maagaas esimesest oktoobrist Eesti gaasi kodutarbijatele väiketarbijatele veel kuskil suurusjärgus üheksa protsenti nendele, kes tarbivad rohkem, nendele kallineb gaasi hind mõnevõrra vähem. Põhjuseks on siis sisseostetava gaasi jätkuv hinnatõus. Viiendaks pärast pikka-pikka ootamist ja otsustamist siis tegi politsei tahaks karistuse Tallinna linnapeale ja Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele liikluseeskirju pakkumise eest, ta ületas nimelt lubatud sõidukiirust. Numbrid on siin natukene lahknevad, aga igatahes pealt 40 kilomeetri tunnis oli see see mõlematel andmetel. Karistuseks sai siis 3900 krooni trahvi pluss lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Olukorrast riigis. Aga alustame mõnevõrra tõsisematest asjadest, nimelt siis neljapäeval tegi riigikohus otsuse mitte võtta menetlusse maksuameti kassatsioonikaebust maksuvaidluses Tõnis Paltsu ja Toomas Peegiga. Ja need kaks ettevõtjad siis lõplikult vabad tänu sellele juba vist 2004.-st aastast nende pea kohal rippunud maksupettuse süüdistusest. Maksuamet siis nimelt leidis, et kuna aktsiaseltsilt Tele2 varasema nimega Levikom aktsiate müügil 2000.-te aastate alguses tehti seda ühe Hollandi ainult Killidel registreeritud äriühingu kaudu siis maksuameti hinnangul oli tegemist nagu teeseldud tehinguga. Selleks et mitte maksta tulumaksu või siis õigemini Tehinguga, mille eesmärgiks välisfirma kaudu oli just nimelt selle tulumaksukohustuse tekkimise vältimine ja maksuamet leidis, et kõik see tulu, mis teeniti selle tehinguga ongi siis nende kahe mehe isiklik eraisiku maksutulu. Ja määras Tõnis Paltsu-le 12 miljonit ja Toomas Peegile 13 ja pool miljonit krooni tulumaksu. Õnnetus oli ju selles, et Tõnis Palts oli sel hetkel kui see asi suure värinaga lahti läks. Rahandusminister oli nii, kui ma ei eksi Noh, täpselt täpselt, alati aega vist on siit tagant raske raske meenutada, kuna Tõnis Palts pidas lühikese aja jooksul väga palju ameteid, tegeles, Just nimelt selles samas maksuametis, kes tegelast temaga korra majja seadmisega, ehk siis, et tahtis nagu saavutada olukorra mis praegu on täiesti olemas ja kõik peavad seda normaalseks, et maksuameti töötajad ei nuhi suvaliselt oma naabrimehe või lihtsalt avaliku elu tegelase. Finantsandmetes ja ja maksuametist lahkus ka üks väga värvikas tegelane kelle hilisema saatuse kohta minul andmed puuduvad ja ühtlasi lahkus sealt ka maksuameti peadirektor ja hilisem rahandusminister Aivar Sõerd. Tänane Tallink Grupi hotellide direktor ja eks see maksuvaidlus suuresti pani põõna Tõnis Paltsu kogu senisele poliitikuga väärile. Seda tuletasid talle meelde nii vaenlased kui sõbrad ja ka ajakirjandus jätnud ühtegi võimalust kasutamata, et. Ise põhiliselt kogu aeg läbipaistvast ja valgest riigi valitsemist rääkivale mehele tema väidetavate tänaseks siis tühiseks kuulutatud nii-öelda pettust nina alla hõõruda. Positiivse poole pealt võib siis öelda, et et Eestis on olemas siis nagu pretsedent, kohtupretsedent, mis on nagu lõplike ka maksuamet tunnistab seda, et kui tõepoolest mingi firma olgu siis ka Hollandi ainult tillidel registreeritud firma müüb aktsiaid siis tingimata ei saa seda aktsiate müügist tekkinud tulunõudega nõude välja eraisikuna firmat omavate inimeste käest. Noh, kas vaidlusi, aga maksuotsuseid veel ja veel ja veel päris palju ja kindlasti on ka palju inimesi, kes Tõnis Paltsu saatust või ka mõne muu tuntud ettevõtja saatust vaadates maksis maksuametile hambaid kiristades oma raha ära ja ja ei hakanud minema kohtusse või kuhugi mujale. Sellepärast et maksuametiga kohtus käimine, nagu me näeme, ei mõju inimesele nomeele sugugi mitte hästi. Tõnis Palts, üles veel, see nii-öelda point on selles, et ta maksis need 12 miljonit krooni praktiliselt kohe maksuameti arvele ära. Tõendada, et küsimus pole mitte rahas, vaid põhimõttes ja nüüd siis meie kallid kuulajad koos teiega, kui te olete Eesti vabariigi maksumaksjad, tasume sellelt 12 miljonilt kroonilt vist kuskil suurusjärgus üle nelja miljoni krooni intresse ehk siis kolme aastaga on Paltsu 12 miljonit teeninud talle paremat tulu kui enamus Eesti investeerinud. Nojah, siin on püütud kogu aeg jätta muljet, et et maksuameti seisukoht oli selline teadlikult sihilikult võetud vale otsus, et maksuamet teadis, et nii ei tohi teha, aga, aga hakkas siis lugupeetud ärimehi asja eest teist taga kimbutama. Minu meelest peaks peaks küll seda tooni tükk maad maha võtma. Esiteks. Mitte ainult maksuamet ei langetanud sellist otsust, vaid sellise otsuse langetas ka ju esimese astme kohus. Ma arvan, et kohtu erapooletuse ei peaks küll nüüd. Ma siinkohal tsiteeriksin Postimehe juhtkirja eilsest üleeilsest ma täpselt ei mäleta, kus ma ise ei ole halduskohtu otsust lugenud, sellepärast ma ei saa Postimehe sõnadele vastu vaielda või nendega nõustuda, aga Postimehe juhtida see oli kirjutatud, et igaüks, kes vaevuks seda halduskohtu otsust lugema, saaks aru, et halduskohus tegi otsuse, mis võimalikult lihtsalt aitaks tema kaelas selles keerulises küsimuses seisukoha võtmise ära. Jah, aga igatahes noh, oleks ka vastupidine otsus aidanud seisukoha võtmise ära, kohtuotsus on iga igatahes seisukohaga, nii et, et sellest nagu ei saa järeldada, et see oli sihilik ja pahatahtlik ja, ja midagi sellist. Tegemist oli siiski keerulise vaidlusega ja kui sa siin meenutad teisi ärimehi jah, aga õiglase kohtuasjana meenutage teineteise järele siis, kui nad oleksid surmkindlalt veendunud, et nad kohtus võidavad. Nad oleks läinud koht. Aga need olid vaieldavad asjad milliseid tõendeid on esitada selle kohta, et sa tegid sisulise tehingu ja seda oli vaja sul äriliselt teha. Milliseid tõendeid ei ole esitada, et mu meelest nagu ainult põhjal järeldada, et riigikohus, ringkonnakohus andsid õiguse Tõnis Balzile selles vaidluses ei, sellest ainuüksi ei saa järeldada seda, et maksuameti tegevus oli sihiteadlikult valede maksude sisse nõuda. Jah, sellest ei saa seda järeldada, aga selline mulje vägisi nagu kipub jääma, sellepärast mäletad, tuletame meelde, et maksuameti eesmärgiks kuskil kahetuhandendate aastate keskel kolm-neli aastat tagasi oli tud ühiskonnas hästi tuntud rikaste inimeste häbiposti naelutamisega tsementeerida oma sellist Teriminaatorliku positsiooni, millest tänaseks jumala abiga on uute juhtide käe all loobutud. Maksuameti maine ühiskonnas on absoluutselt teistsugune, kui ta tollal oli, pean ma väga suure heakskiidu nagu tõdema, aga tollal oli ju tegelikult teine inimene, kes samamoodi avalikult nagu ja noh, tõenäoliselt ka samade isikute osavõtul kaudselt risti löödi, oli Indrek Neivelt. Kus kohas seal Postimehe toimetuses täpselt need paberid leitigi, Postimehe liftist? Need ei leitud päris päris toimetusest, jah, aga natukene eemal. Et ma ei saa nagu praegu öelda, et maksuameti otsus oleks olnud pahatahtlik aga kõiki neid asju kontekstis nagu vaadates tervikuna vaadates selline mulje, nagu vägisi kipub jääma, et maksuamet ise hiljuti ka sedasama maksu maksuvaidlusega seotuna ilmselt viitas, see on. Ühe inimese Lasse lehise nimelt siis kes annab riigikohtu halduskolleegiumi maksuasjades nõu sellisele justkui nagu näivale huvide konfliktile mida siis, nagu reaalsuses leiti, et ei ole ja maksuameti argument oli just nimelt see, et see noh, nii-öelda maksuasjade käsitlemine üldse kohtuasjade käsitlemine mitte ei pea ainult olema aus ja erapooletu vaid ta peab ka näima, aus, erapooletu täpselt sama kehtib ka maksuameti enda kohta. Kehtis ka 2004. 2003. aastal. Et maksuasjade käsitlemine oleks pidanud ka näima aus erapooletuna, mitte sellise risti sõjana üksikute isikute vastu kellele siis halastamatult nagu pandi süüks asju, mida nad teinud ei olnud, nagu tänaseks on selgunud, eks, ja nende paari üksiku isiku abil, kes siis avalikult noh, nii-öelda, Löödi nende abil siis kümnetelt ettevõtjatelt nõuti sissemaksud, mida nad võib-olla muidu poleks maksma hakanud, et jällegi, et ma ei, ma ei taha, nüüd võta nüüd nii väga pool, et öelda, et kõik need kümned, kes hakkasid vabatahtlikult ära kõik võrreldavat, Tõnis Paltsu õnnetud ohvrid ja nii edasi, et et kahtlemata elu ei ole kunagi niivõrd mustvalge, eks ju. Aga see meetod, mida maksuamet tollal täiesti ilmselgelt kasutas või mida ta näis kasutavat, sest et mina ei ole maksuametis töötanud dokumentide sisemise töökorralduse ja käskudega tutvunud see meetod, mida ta näis kasutavat, on õnneks nüüd tänaseks ajalugu ja ma loodan, et, Anvar, kui sa juba seda ajalugu meenutasid ja ma arvan, et noh, põhimõtteliselt ma võin su meenutusega või sellele sellise üldise hoiakuga nagu nagu nõustuda, et noh, sõnastage siis seda sellise halva kõnekäänu ka, et kui metsa raiutakse, laastud lendavad. Ma ei taha sellega sugugi õiendada. Õigeldu õigustadasse kasutas hiljuti Vladimir Putin rääkis 37. aasta seda. Seda, seda on isegi Stalini ajal kasvatatud, aga ma ei taha õigustada seda, et laastud lendavad. Aga metsa peab raiuma. Et mis oli enne seda aega, mida sina kirjeldasid enne seda aega oli see asi, kus kõiksuguseid stiibekite ja karukontorite kaudu sajad lugupeetud praeguseks lugupeetud ärimehed, ketsid peaaegu poolavalikult Eesti riiki ja hoidusid maksudest kõrvale ja maksuamet oli võimetu mis tahes midagi tegema. Maksuamet lihtsalt vaatas seda pealt ja laiutas käsi. Et ma arvan, et see järgnev aeg oli võib-olla reaktsioon sellele ajale noh, kõiksuguste võtetega kaasa arvatud üht või teist inimest avalikult risti naelutades seda tegevust ära lõpetada. Et ma ei õigusta, et ei tahaks õigustada ebaseaduslikku käitumist või, või mis tahes muud tegevust, ainult selleks, et et suurele korralagedusele piiri panna. Aga noh, mingil määral see ei ole nüüd võib-olla päris hea, aga kui me vaatame nagu praegust liiklusolukorda, siis pikka aega politsei vaatas suhteliselt läbi sõrmede, selle peale keegi ületas 10 kilomeetrit tunnis kiirust, siis 15 kilomeetrit tunnis kiirust me hakkame karistama siis kui 20 juba üle läheb. Ja nii edasi. Nüüd siis on vahepeal ma tuletame nüüd olukord hulluks läinud, nüüd nüüd järsku jagatakse ja, ja pannakse kõigile täie rauaga. Nii palju, kui veel seadusest tuleb ja ja isegi kui ei tule, siis ikkagi leitakse midagi ja tuleb. Jah. Võib ütelda ka, et see on, see on mõne inimese suhtes ülekohtune või pahatahtlik, et näed kuu aega tagasi või aasta tagasi keegi teine tegi sedasama karistati leebelt ja karistatud üldse nüüd karistate rangemalt, et eks sellised kõikumised olla igal juhul halvad ja ma lihtsalt meenutasin seda varasemat aega natuke selleks, et võib-olla siis see maksu terminaatorit aeg, ehk oli reaktsioon sellele. Terminaatori sõna kipub kõlama nagu hästi õilsam antud kontekstis, et inimesed nagu tahtsid tagada selle, et kõik ausalt makse maksaksid riik saaks oma seadustega määratud maksutulu kätte. Et siia võib-olla lisame ühe aspekti veel, et me ei saa välistada, et selle asja taga oli ka poliitiline mõõde. Vähemalt nii see tol ajal ma mäletan, väga selgelt näis. Ja see on juba hoopis paha lugu, nagu see on ikka väga paha lugu, et kui jagatakse nagu mingisugustest, kasarilistest huvigruppidest või poliitilistest. Erakondadest lähtuvate joonte alusel maksumaksjad Eestist endale langevad need ka kokku ja Eestis tihtipeale langevad kokku maksumaksjad nendeks, kelle suhtes kasutatakse sellist nagu karmimat vaatajat, et seaduse piiril balantseerivad mõtestikkuja neid nendeks siis, kelle suhtes on üsna ükskõik, et noh, kuidas see oligi nüüd, et inimene iseenda käest maja, mis pärast endale tagasi ja, ja nii edasi, et ega keegi ei uuri mitte midagi. Jah, et ma arvan, et see on nagu nüüd pigem nagu selline kurb lugu, millel oli. Õpetlik lõpp, et, et hea, et see lõpp nagu sedapidi läks, sest et tahtmatult midagi jällegi väga ülitarka ja samas kriitilist öelda Eesti kohtusüsteemi kohta siis vahel mõnda kohtuotsust lugedes mõtlen, et ma ei ole neid neid kohtuotsuses mitte ühtegi lugenud, isiklikult vahel mõnda kohtuotsust lugedes, mis puudutab mingisugust seaduslikku vaidlust rahandusvaidlust, maksuvaidlust, siis mul jääb küll mulje, et suurem osa Eesti kohtunike noh, võib-olla ei tunne ennast kõige kindlamalt antud valdkondades, et ikka ikka jõuavad need vaidlused. Riigikohtusse niimoodi, et üks kohtuaste on teinud ühtemoodi otsuse ja teine kohtuaste samadele argumentidele tuginedes teistsuguse otsuse ja siis on riigikogusse tagasi saatnud, esin jälle kohtu üks institutsioon teinud nii kolmandat moodi otsuse ja kuigi noh, olukord ise ei ole nagu mitte mitte karvavõrdki muutunud, et et hea, et kohus sai siis asjadest niimoodi aru, nagu tõesti õige on, ma loodan, et kohus õigesti asjadest aru Riigikohus saab alati õigesti asjadest aru, välja arvatud kui Euroopas TEMA otsustuste tühistata, aga, aga muudel Ma tahan öelda, et hea, et riigi kohta ringkonnakohtu otsus kokku langes, see oli see, mis ma tahtsin. No üks asi, võib-olla üks aspekt sellest loost vääriks ehk ka mainimist või ülerääkimist, et Tõnis Palts saab hüvitiseks või seaduse tsentris seaduses ettenähtud intressi nüüd selle eest, et tema temale seaduslikult kuuluv raha oli vahepeal Eesti riigi kasutuses või vähemalt käes. See on viis miljonit krooni ligi viis miljonit krooni. Aga, aga Tõnis Palts ise on ütelnud, kes korvab kõik need kahjud, mis minu perekonnale on tehtud? Ta peab silmas eelkõige moraalset kahju ja nii edasi ja nii edasi. Et mu meelest ja samamoodi võib, võiks kõikide muude kohtuvaidluste asjade puhul ütelda, et kes neid kõrvalt lihtsalt kõiki asju ei saa rahas mõõta. Kui me, kui me meenutame, siis Tõnis Palts ise vallandas maksuameti peadirektori kohalt Aivar Sõerdi. Hiljem kohtus selgus, et see otsus oli ebaseaduslik, et kõik, mida Tõnis Palts omistas Aivar Sõerdil ei leidnud kohtus kinnitust ja, ja inimene vallandati töölt ebaseaduslikult. Kohus ennistada tööle. Nüüd võiks ka Aivar Sõerd küsida. Kes hüvitab mulle need moraalsed kahjud, mida Tõnis Palts oma ebaseadusliku otsusega tegi? Mis minu jutu mõte on see, et paraku ikka juhtub, et ametnikud nii ministrit kui maksuametidirektorid ja, ja maksuhaldurid teevad valesid otsuseid, aga kõike lihtsalt ei saa rahas mõte ja kõike ei saa hüvitada ja, ja elus on selliseid asju, mis, mis jäävadki kinni maksmata. Kui me nüüd jutt juba nagu maksude peale läks, ma tahaks ühes teises maksu asjast rääkida, mis on tegelikult ma arvan, võib-olla isegi oluliselt laiema mõjuga, kui nüüd see Paltsu ja peegi vaidlus. Nimelt lugesime siis sel nädalal kõik huviga Eesti Päevalehes seda, et maksuameti nõue suurusjärgus vist kuskil seitse koma midagi miljonit krooni on tabanud riigile kuuluvate ettevõtete aktsiaselts Eesti Post Eesti Post siis. Eesti Posti tegevus 2005. aastal on leidnud maksuameti poolt kontrollimist. Maksu- ja tolliamet leidis, et see viis, kuidas Eesti Post oli vormistanud töösuhte kirjakandjatega. Noh, sisuliselt võiks öelda, et tegemist oli maksudest kõrvalehoidmisega nimelt siis Eesti Post oli vormistanud oma kirjakandjad alates 2001.-st teisest aastast võib-olla 23.-st aastast kõik füüsilisest isikutest ettevõtjateks ja füüsilisest isikust ettevõtja ja palgal oleva ettevõtte palgal oleva ettevõtte töövõtja maksustaatus on teatavasti selles mõttes erinev, et ühe inimese pealt makstakse sotsiaalmaks täies ulatuses tema palgast tulenevalt ettevõtte poolt peetakse kinni füüsilisest isikust ettevõtja maksab siis seda tulumaksuvabastus sotsiaalmaksu mingisuguselt miinimumpilt mis on väga väike number postiljoni puhul, need numbrite erinevus võib olla väga suured, ei ole, aga nagu me näeme, ühe aastaga on seda erinevust kokku kogunenud 7,2 miljonit. Ja see puudutab 2000 viiendat aastat. Ma saan aru, et kui maksuamet nüüd, kui see asi kohtusse läheb, kui ta läheb vist siis ja maksuametile jääb õigus kus siis siin ma näen nagu tugevat loogikat, et maksuametil tegelikult on õigus siis see tähendab seda, et Eesti Post peab vastava vahe tasuma ka 2006. ja 2007. seda eest ja võib-olla veel ka 2004. aasta eest ja ja siis see summa ulatub kuskil 30 miljoni krooniga kroonini. Et et see on nüüd eriti lõbus tegelikult, et ma kujutan ette, kuidas Eesti postis need asjad käisid, käisid niimoodi, et raha nagu ettevõttel oli vähe, sellepärast et ettevõte oma teenuste hinda tõsta ei saanud posti laialikandmine on tööjõumahukas asi posti, nende palgad on väiksed. Juhatus siis otsustas, et teeme kõikidest kidakandjatest, FIEd. Olen nagu ise kuulnud. Õnneks ei ole mul endal tulnud töötajad ettevõtetes, kus on samasuguseid plaane kahetuhandendate aastate keskel tehtud. Ja Ma saan aru, et nagu selle töövõtja õnneta kirjakandja poole pealt ei ole see sugugi mitte väga vabatahtlik otsus, et nüüd ma hakkan fiieks, oi kui tore, lähen täidan mingeid pabereid ära, eks ju. Ma arvan, et enamus töövõtjaid suurima heameelega ütleks edasi. Tavalise töövõtjana, nad ei taha viijaks hakata. Kas sa mäletad, et siin mõni aasta tagasi ka üks meie ühine tööandja pakkus meile Siieks hakkamist, aga me keeldusime meelekindlalt, et on mitmeid-mitmeid, ma arvan riigile kuuluvaid organisatsioone, kes on samasugust nagu asja viljelenud ja on kindlasti hulk era õiguslikke organisatsioone, kes siiamaani viljelevad samasugust asja. Ja kui nüüd tõesti peaks kohtus loodame pretsedent, et sellist töösuhet, mis on küll vormistatud viiena, aga tegelikult on tegemist tavalise töösuhtena maksuamet saab käsitleda kui tavalist töösuhet. Siis noh, esiteks muidugi tahaks teada, et kes olid tollal ikkagi Eesti Posti nagu nõukogus, sinna kuulus kindlasti väärikaid poliitikuid ja rahandusministeeriumi ametnike ja juhatuse liikmed on teada, need olid siis tõenäoliselt kas Alo Streimann või või Tarmo-Jaan Tõeleid või Peeter Raudsepp, milles ma natuke kahtlen, tema ütles, on viimased kolm aastat olla seal. Et ja ka laiemalt peaks küsima, et huvitav, et kuidas ikkagi riigile kuuluv ettevõte saab üldse sellisele nagu teele minna, et see kahtlus ja selle kohta, et kas see on ikka päris nagu viisakas ja, ja, ja asjakohane, et see pidi ikka mõne inimese pähe nagu kasvõi korraks tekkima. Aga nagu näha ei tekkinud, tekkis sisse, suruti rahulolevalt. No isegi kui selline kohtupretsedent tekiks, see on tinglik veelega ja ei kohtu kohtusse pole isegi mindud? Jah, et isegi sel juhul ei laieneks automaatselt kõikidele teistele suhtele, selle töösuhe on alati personaalne ja, ja kas seal on tegemist töösuhtega või on see tõesti fiiendused, seda, seda saab alati igal konkreetsel puhul ainult otsustada, et, et Eesti Postijuhtumeid ei pea veel puudutama automaatselt, ma ei tea, muid äriettevõtteid ajakirjandusest, hotellinduseni. Olukorrast riigis. Peame siis pöörduma ajakirjanduse enda juurde, mis üldiselt ei ole, ei ole hea, toon. Valehäbi, millest mina aru ei saa, et mikspärast ajakirjandust rääkimine ei ole hea toon, et et niikaua kui me räägime siin, eks ju kohtusüsteemist ja maksuametist ja Eesti postist ja millest me tõenäoliselt teame mõnevõrra vähem kui ajakirjanduses, nii kaua me ütleme, et noh, see ei ole nagu okei, et see on nagu tore, et me räägime sellest nüüd nad hakkama ei ole hea toon. Kuna seal on kaks aspekti, esiteks tavaliselt inimesed enda töö alal tähtsustavad üle ja ja, ja väga sageli need asjad, mis ajakirjanikele enda töövaldkonnast nagu tunduvad tähtsad, ei ole publiku huvi seisukohast üldse olulised ja teiseks, kui sa oled ise süsteemi sees, siis Eesti on nii väike Sul mingisugune isiklik personaalne suhe on asjasse, mis kas võib mõjutada su arvamust või vähemalt võib jätta mulje, et see mõjutab su arvamust, see oli, kindlasti on. Aga millest me siis räägime? Me räägime 846-st miljonist ja uudisteportaalis, Delfi, mis peaks olema nii tuttav asi, et tutvustamist siiski rohkem ei vaja. Ma ei tea, igaks juhuks ikka inimestele ütleks, et et 846 miljonit oli siis see summa, mille neljapäeval allkirjastatud lepingu järgi peaks maksma juhul kui konkurentsiamet selle tehingu heaks kiidab. Ekspress Grupp. Delfi portaalide eest. Delfi nimelisi portaale haldava ettevõtte eest. Ma võtaks selle veel igaks juhuks eurodes üle, et võib-olla see nagu nagu kõlab veel soliidsemalt, et see on 54 miljonit eurot 846 miljonit krooni ja võib-olla emaksimegi nüüd selle nagu juttu, nagu kaheksa mõõta paneme selline kõigepealt räägime sellest nagu tehingu majanduslikust ärilisest poolest siis teiseks või hiljem räägime selle tehingu nagu meediasektorit puudutavast ühiskonda laiemalt puudutavast plaanist. Võib-olla ma peaks alustama sellest, et mõni sel nädalal mõni päev puhkusel ja juhtusin seda puhkust veetma seltskonnas, kus oli ka väga tuntud ja väga-väga pädevaid ärimehi. Kõik kõik me olime Tallinnast natuke kaugemal ja kuulsin seda uudist Anvari käest, kes helistas mulle siis ja ja teatas sele hinnasumma, mis võttis ausalt öeldes mul küll täitsa nagu tükiks ajaks kõnevõime ära, aga siis ma küsisin seltskonnas olevate nagu ärispetsialistide poolt ja nende reaktsioon oli põhimõtteliselt samasugune, kõik olid ikkagi ahetasid ja ohetasid ja olid ikkagi hämmastunud, et kas ma Ühte nulli segi ajanud, et äärmisel juhul võiks ju rääkida kaheksa, 85-st miljonist, aga mitte 850-st miljonist. Ja andmaks kinnitada, et ma helistasin sulle paari tunni pärast tagasi ja küsisin, et kas oli ikka 850, aga mitte 85 oli nii, et see hind tundub müstiline tõesti. Jah, no see on, et kui ta nagu seda kuskile konteksti panna, siis võiks seda võrrelda näiteks ühe mitte väga ammu toimunud tehinguga, kus Eesti riik ostis Eesti raudtee 66 protsenti aktsiatest 2,35 miljardi krooni eest, ehk siis noh, natuke vähem kui kolm korda suurema raha eest, ehk siis võiks öelda siis sedasi, et kui te, kui teil on kuskil 850 miljonit, siis sobivate asjaolude kokkulangemisel võiksite saada, kas. Ühe neljandiku umbes või seal selles tuuris Eesti raudteest mis on selline päris suurettevõtte aastakäibega üle miljardi krooni. Kusjuures tal on veel kohutavalt pallidest vara alates rööbastesse, lõpetades veduritega. Või siis te võite saada kolm vabandust, neli sellist, mitte kõige parema mainega internetiportaali. Et. No aga me võime ju võtta võrdlusühikuks ka Ekspress Grupi, mis on börsil ära hinnatud. Ta Anvar, sa numbreid kindlasti paremini, aga ütlen kohe ära, et kui vaatame alla peast, ütleks, ma, pakuks pool Ekspress lisaks. Neljapäevase ehk siis selle päeva sulgemishinna, kus see tehing avalikuks tuli, siis Ekspress Grupi turuväärtus oli börsihinna alusel 1,6 seitse seitse miljardit krooni. Ja Delfi Eestis maksti kaheksa, 46 miljonit krooni, ehk siis enam-vähem täpselt pool. Ja räägime siis nagu sellist finantsinfot veel, et kui me vaatame, mis oli Delfi kasum 2006. aastal ehk siis möödunud aastal siis kasum. Jäi selle ostuhinnale alla 35 korda, ehk siis kui delfi kasum peaks jääma praegusele tasemele siis kulub 35 aastat, enne kui Ekspress Grupp ots-otsaga tehingu alusel kokku tuleb. Ekspress enda gruppi Ekspress Grupi enda turuväärtuse ja 2006. aasta kasumi suhe oli siis 18 korda ehk kui sama. Noh, ütleme nii, et võrdlus kasutada siis jällegi nagu kaks korda et. Jah, mis ma, mis ma oskan öelda, see oli ikka väga kõrge hind ja ausalt öeldes ma olen kuulnud, ma ei tea, kas see on tõsi. Ja seda ka ei kommenteeritud Ekspress Grupi juhtide poolt pressikonverentsil. Aga loodetavasti nad siis parandavad mind, kui ma eksin või edastan siin nüüd mingit mitte päris täpset infot, et tehingut nõustanud tuntud audiitorfirma oli öelnud, et selle hinnaga nagu ei tasuks tehingut teha. Et noh, jumal seda teab, äkki see on konkurentide selline kuri kuulujutt, aga tõesti, ma ei kuulnud seda mitte konkurentide käest, oli ikka sedasama ettevõtte enda seest. Et raske on jah, seda nagu kuidagi ka sellisel, noh ma olen rääkinud ka siin näiteks Allan Martinsoni, kes on suur Optimist kõik võimaliku uue meedia suhtes ja on seda aastaid olnud. Ja kes on mulle öelnud, et tegelikult ikkagi nagu see hind oli väga hea ja vaata, mis selles kõik saadi ja milline on internetireklaami kasvupotentsiaal ja ma vaidleks selles osas ka vastu, et tegelikult eks see internetimeedia või internet ise internetikeskkond on ka väga palju arenenud viimase 10 aastaga. Mulle küll tundub, et see delfi kui fenomen kuulub pigem sellisesse internet üks null. Põlvkonda mitte sinna internet kaks null põlvkonda, kuhu kuuluvad igasugused sotsiaalse suhtlemise võrgustikud ja muud sellised asjad. Internet on viimase paari aasta jooksul niivõrd palju muutunud ja edasi arenenud, et kui me vaatame delfi positsiooni, mis on siis nagu üks riik, üks suur portaal, nagu nad ise ütlevad 48 protsenti reklaamikäibest ühe riigi ulatuses või Baltikumi ulatuses siis. Mulle tundub, et internet muutub. Või on juba muutunud selliseks fenomeniks, mida ennustati mõni aasta tagasi televisioonile. Et igale huvigrupile on olemas oma kanal ja võib-olla igal huvigrupil olemas oma viis kanalit, 10 kanalit, mida need huvigrupid siis jälgivad. Et selline suur portaal, mis peaks rahuldama kõiki. Et kas ärimudelina on tal 10 aasta pärast, viie aasta pärast kahe aasta pärast väga edukas, et mina ei oska sellele küsimusele vastata. Aga kui ma loen siin erialaspetsialistide jutt, mulle tundub, et pigem mitte. Noh, võime ju otsida otsida selle selle tehingu põhjuseid või selle selle põhjuseid, miks siis Hans Luik on valmis sellist pöörast hinda maksma Delfi eest, et eks siis, kui Ekspress Grupp läks börsil, oli palju juttu sellest, et et konkureerivast Eesti meediagrupist jäädakse just internetivaldkonnas või uudisteportaali valdkonnas kõvasti maha, et sinna ei ole investeeritud ega panustatud. Noh, see võib olla nagu selline põhi põhiasi, mis, mis tekitab hirmsasti kiusatust üht suurt uudisteportaali osta, et teatada nii nii aktsionäridele kui kui ka avalikkusele, et nüüd me oleme selles vallas kas siis konkurentidest mööda läinud või vähemalt võrdselt nendega mis iganes. Aga samas, ega siis, kui sa maksad ikkagi nii vapustava hinna selle möödamineku järelejõudmise eest, et noh, mõne aja pärast selgub, et kuskilt mujalt tuleb järele anda ja, ja ja see tehing tehing ei pruugi ennast õigustada, aga noh, kui hakata paralleele otsima, siis põhimõtteliselt ju Eesti äriilmast mõne sellise tehingu leiab, kus algselt on tundunud hind täiesti müstiline, täiesti täiesti arutu ja kus pärast on selgunud, et ostja või selle hinnamaksja siis hindas siiski nagu paremini seda olukorda, kui need, kes kommenteerima juhtusid või, või selle hinnale nõutust väljendasid. Noh, säästumarketist on siin meenutusi, et poekett, mis ei omanud mitte mingit kasumit või, või oli suisa kahjumis müüdi aastase käibehinnaga kaupluste käibehinnaga või ka või ka Tele2 tehingut, noh sellises. Uue meedia elektroonika vallas on olnud ka muid müstiliste hindadega tehinguid, et see see iseenesest muidugi ei pea, et meie sellest aru ei saa või enamus ärimehi sellest tehingust aru ei saa või seda tehingu hinnast aru ei sa ei pruugi tähendada ilmtingimata, et see tehing on, on tohutu läbikukkumine, tants lõikan, ennegi teinud üsna selliseid pööraseid käike ja üsna ägedaid tehinguid igalt poolt on ta kuidagi ikkagi välja ujunud. Ei, no ega me ei esindasin kahtlemata mingit lõplikku tõde, et väga võimalik, et Meie tulevikunägemus on lihtsalt teistsugune, ta ongi teistsugune kui ta näiteks Ekspress Grupi juhtidel ja omanikel on, et võib-olla need on õigus, võib-olla meil on õigus, et võib-olla pabermeedia kaob üldse ära ja ma tahtsin just meenutada, et siin küll ühe teise meediagrupi esindaja rääkis vist umbes kuskil seitse või kaheksa aastat tagasi, et kohe-kohe on paberlehed täiesti ära kadumas. Istun siin, kadel on pakk erinevaid ajalehti. Ära räägi, seda rääkisid ka Priit Hõbemäe, Hans H Luik siis, kui nad tegid mõningaid uudisteportaale. Minevikus. Tunduvalt nagu pikema staažiga meediainvestorist, kelle nimi on Robert möödakia. Topeltmüüdoc on viimased paar kuud kulutanud kindlasti tohutult raha, aega ja närve selle peale, et osta endale tõenäoliselt üks maailma kõige konservatiivsemad ajalehti. Wall Street Journal. Nüüd ta vist sel nädalal on selgunud, et ta isegi saab selle vaatamata esialgsele suhteliselt kahtlasel olekule, kus nii selle lehe põhiomanikuks olev pankroftide perekond kui ka lehe enda töötajad väljendasid härra möödubki suhtes sellist viisakat põlgust. Et huvitaval kombel Jah, me näeme seda, et mees, kes mitu korda öelnud, et tema meelest nagu tulevik on ikkagi internetis ostab sellise pabervälja anda ja mitte sellise väga edumeelse paberväljaande ta tegelikult on lausa kohe selline väga konservatiivne paberväljaanne ja maksab selle eest ikka väga palju suhtarvuna muidugi kasumi suhtelises arvutatuna mõnevõrra vähem kui. Kui Ekspress Grupp Delfist maksab, kuule. Siin mõelda, et mis see meie asi on võõrast raha lugeda, et mis tähtsust sel on, palju üks ärimees teisele ärimehele maksis ja et kas see hind on õige või on ta on ta väga kõvasti üle pingutatud. Meeste oma asi tegelikult probleem või mure on selles, et see on ju raha, mis põhimõtteliselt tuleb. Ekspress Grupi teistest väljaannetest ei no see on pangast võetud, aga laias laastus laiali. Protsendi ulatuses asutakse selle tehingu eest siis nagu laenuga, et kui tehingu kogumaksumus on 54 miljonit eurot, siis sellest 43 miljonit krooni laenatakse Ühispangas Sampo pangas. On küll jah, aga nii või teisiti, mis muide ma see see juustu mulle, selle raha tagasimaksmine, garanteerimine ja nii edasi. Kõik see teiste Luigega ühes asjas, et kui need pangad, millest ükski kindlasti ei ei koonda märkimisväärselt palju rumalaid inimesi nõustusid selle tehingu jaoks laenu andma niivõrd suures ulatuses siis see on kindlasti üks argument, mida ta on nagu selles mõttes vaatama, et kui me siin räägime, et me ei saa aru, siis paraku nende pankade laenuosakonnad, kus on ettevõtte analüüs targemaid, mis nemad, sõidad. Ja nemad pidid mingit äriplaani nägema, mis siis nagu nagu seda tasuvust kinnitas, aga, aga põhimõtteliselt oli lugu nii. See raha, mis praegust läheb. Norramaale tagasi võib-olla Texase osariiki taevas teab, mille tegemiseks oleks oleks ilma selle tehingut vähemalt suures osas või mingis osas tulnud tulnud Ekspress Grupi muudesse väljaannetesse, no kui Hans Luik ei oleks nagu isiklikuks tarbimiseks seda kulutanud, aga aga vaevalt ta seda teinud oleks, et noh, mingis mõttes raha viiakse Eestist Eesti meediast Eesti ajakirjandusest välja ja, ja ja see on, et asi, mis tegelikult mõjutab ka mõjutab ka lugejat võib ütelda, et seda on internetiväljaannete arendamisel kogu aeg tehtud paberlehest on võetud ja, ja interneti on investeeritud, et kust see raha ikka on tulnud? Et praegu küll räägitakse vähemalt Postimehe internetiväljaandele puhul, et ta vähemalt on tasakaalus või hakkab ennast juba ära tasuma. Aga, aga pikka aega on see tegevus olnud ju ilmselgelt ikkagi. Ma ei ole küll Postimehe siseasjadega kursis, aga ma arvan, et kala on ikka väga optimistlik, antud juhul. Aga hea küll, et et põhimõtteliselt on ta ta ikkagi nagu toitunud toitunud sellest, mida, nagu selline traditsiooniline meedia meedia toodab ja samamoodi on ka selle, selle rahaga, see on, see on kõik see, mis nagu jääb ajalehtedesse investeerimata. Ja kui me vaatame ajalehti nagu pikema aja jooksul, siis ega nüüd, kus Eesti väljaanded on juba päris mõni aastat olnud kasumis ega neid ajalehti väga ei ole arendatud, pigem ma ütleks, et ajal, kui ajalehed olid sügavas kahjumis ponnistati väljaannete arendamise nimel palju kõvemini. Muidugi võib ütelda, et äkki nad sellepärast olidki kahjumised kõvasti punnistati neid arendada, aga ma, ma nii küll ei julgeks väita, et need kahjumi põhjused tol ajal olid ikkagi ikkagi muud reklaamituhk oli väike ja, ja 90.-te Vene kriis samuti. Et et kogu see raha on ikkagi läinud internetiväljaandes ja nüüd läheb veel hullemini. Jah, mina ühe tavalise ma ei ole küll kavanen, tavaline lehelugeja, aga ma olen tavaline lehe tellija, ma nimme ei ütle, mis lehtima tellin. Aga mu naaber tellib teist lehte ja meile toob lehte sama kirjakandja. Siia arvatavasti. Aga sa ei ütle ka, mis lehte naabertinamudelile erinevaid lehtede tasakaalustatud. Ma tahtsingi öelda, et ma näen hommikul, kui see kirjakandja tuleb, vahel näen, seda tahtsingi harva, ma näen, kui ta tuleb, sellepärast et enamasti selleks kellaajaks, kui mina olen kodust lahkunud. Ehk siis kuskil poole kaheksa ajal pole seda lehte veel tulnud. Ja pole kaablilehte tulnud. Samas see väljaanne, kellele maksan iga kuu püsikorraldusega raha on võtnud kohustuse mulle iga päev kella seitsmeks koju toimetada umbes pooltel päevadel nädalas, tal see ka õnnestub. Ja Ma olen helistanud vanem vingunud, olen sõimanud. Kui leht tuli kell 12, siis ma lausa vist karjusin. Ma väga vabandan, väga ebaviisakas. Aga mingit kasu ei ole sellest tulnud mingit muutust. Ma saan aru, et raha ei ole. Et kurat, et ma väga vabandan, kui nagu ei saada nagu nendele paberlehe tellijatele seda lehte kella seitsmeks koju. Et mida me üldse räägime siin mingisugusest paberlehe kadumisest või mitte, sest see leht kaotatakse ära, mitte ta ei kao, vaid inimesele tehakse selgeks, et tal ei ole mõtet elektri koju tellida. Seal tehakse selgeks sama ettevõtte poolt, kes sinnasamasse paberlehte nüüd 10 korda rohkem reklaame või ma ei tea, 20 korda rohkem, reklaamib oma internetiväljaandes, et see nagunii-öelda, vastuolu ja minu jaoks sügavalt arusaamatuks, kusjuures ma olen sedasama lehte tellinud päris kaua. Ja veel kolm-neli aastat tagasi tuli leht praktiliselt iga hommiku kell kuus aga nüüd enam ei tule. Jah, me võiksime ju siin rääkida pikalt-laialt sellest, et mitu väliskorrespondenti saaks Eesti ajalehed endale 840 rääkida miljoni krooni eest kõlbespondenti. Üldse on, et ma arvan, et ühest käest jääb nagu pisut paljuks, et neid nagu kokku lugeda, sõrmedest ma mõtlesin mitte käest, meil on siiski rohkem kui üks aga, aga jah, 240 miljoniga annakski Eesti ajakirjandust teha üht-teist ära loomulikult sõnantsleriga enda asi, mis ta enda enda poolt kokku laenatud rahaga teeb. Aga samas see ongi probleem, et ma olen Antsla õigesti aru saanud ikkagi sellisest pigem valgustatud meediaomanikust, kes ei mõtle igal sammul oma teenitava raha peale ja on seda oma tegudega nagu varasemalt tõestanud. Ma ei oska nüüd öelda, et kas see on nüüd väga hea uudis, et 846 miljonit krooni läks Tilsi ostmisel. Ma arvan, et viie aasta pärast on selge Olukorrast riigis. Lähme samu kiunumisega nagu edasi meedia ja rahaga. Et samal päeval, kui sai teatavaks see, et 846 miljonit krooni kulutatakse ühe või ütleme siis paari-kolme 2000 2000.-st aastast enam-vähem sama sisuga portaali ostmiseks siis saime ka teada seda, et rahvusringhääling avalik-õiguslik ringhääling, mille jättis me praegu oleme, on saanud valinud välja konkursi tulemusel kauni maja projekti, mida hakatakse ehitama kuskile sinna Tallinna kesklinnast pisut eemale, Tondile, mis on klaasist ja moodne ja mis läheb maksma sedasama arhitekti hinnangul kaks miljardit Eesti krooni. No hiljem tõsi küll, on asendatud asena ja öeldud, et arhitektil oli nagu Taani ehitushinnad nagu silme ees. Ma arvan, et arhitektid täiesti adekvaatsed ehitushinnad silme ees, sellepärast et ega Taani ja Eesti ehitushindade seal nüüd nii suurt erinevust ei ole. Meenutan ka seda, et kui kumu projekt valmis kui hakati seda nagu ette valmistama, ma nüüd täpselt ei, ei suuda öelda siis räägiti, et kumu läheb maksma seal mõnisada miljonit krooni. 400-st oli jutt, et lõppkokkuvõttes läks maksma 700 miljonit krooni. Nii et tegelikult, et kehtis, siis kehtib ka praegu reegel, et sellised suured hooned, sellised suured ehitusprojektid, mida finantseeritakse avalikust sektorist, need reeglina lähevad maksma palju rohkem, kui esialgselt välja öeldud. Ka erasektoris juhtub erasektoris juhtub seda 10 protsenti või eelarvel ikka otsa. Mitte 100 protsenti, eks seda juhtub harvemini avalikus sektoris ikka juhtub, et nad lähevad veel rohkem maksma kui või see esialgne summa ja pluss veel korda kaks, eks ju. Et minu hea sõber, siin kolleeg, ajakirjanik üks, kellega ma arutasin seda teemat ei pidanud paljuks minna sebida pisut internetis ja rahandusministeeriumi koduleheküljel ja saatis mulle meili kus ta oli välja arvutanud, et alates 2000.-st aastast on riigieelarvest rahvusringhäälingule ehk siis kokku Eesti televisiooni Eesti raadiole eraldatud umbes täpselt sama summa ehk kaks miljardit krooni natuke peale, ehk siis iga aasta niimoodi paarsada, nüüd viimastel aastatel 300 miljonit krooni. Ehk siis kiuslikult võiks öelda, et ja ma, ma tean, ma saan väga hästi aru, et seda kahte miljardit pole veel keegi eraldanud, aga ma ikkagi lihtsalt ütlen, et see on piltlikult väga hea võrdlus. Et kui on vaja nagu sisu tootmiseks anda raha riigi poolt või nõustuda selle raha eraldamisega, siis raha ei ole, siis on raha väga vähe, antakse kahe organisatsiooni peale kokku aastas mingi 300 kopikatega miljonit krooni. Aga kumba betooni valama hakata või klaasi kuskile seina keevitada saame hakata siis on kaks miljardit noh, või 700 miljonit, mis me siin, mis nagu nägime, see on täiesti nagu okei, tundub täiesti mõistuspärane summa. Mis siin ikka keerulist on, seda see on nagu tavaline ikka vähemalt kultuuriministeeriumi haldusalas on see, see ju üsna levinud. Et kultuuritöötajate palgad ma ei tea. Kuni ikkagi väga väljapaistvate inimesteni tuntud dirigentide nime välja on olnud ju läbi aegade ikkagi väga närused. Ärme muuseumi valvuritest üldse rääkima hakka, samas ehitiste osas võib ütelda, et, et mõni ehitis on puudu ja jaa jaa, raadis ei ole veel uut muuseumit ja võib-olla Estonia vajaks ka uut ooperimaja ja mõni kivihoone oleks veel. Et, et kultuuri on need kultuuriehitistes on neid miljardeid ja miljardeid küll läinud. Ma ei oska ütelda, kas, kuhu, kuhu see mõistlikum paigutus oleks, kas see, et viiulimängija saaks kalamarja süüa või et tal oleks siis need betoonseinad ümber ja, ja see, see viiul oleks nagu, nagu parem. Et mõlemat ilmselt on vaja, ma kujutan ette, et maale peaks hoidma ikkagi sellistes tingimustes, kus nad ei häviks ja kus neid oleks võimalik ka näidata. Samas peaks sel maalil ikkagi mingisugune noh või, või sellel muuseumil ikkagi mingisugune töötajaskond ka olema, kes on viisakalt riides ja, ja kelle kõht on täis ja kes saab ennast ka natukene harida peale seda, kui ta on need eksponaate seal tutvustanud inimestele. Et ainuüksi see, et nüüd rahvusringhäälingule või varasema nimega siis Eesti televisioonile Eesti raadiol on kunagi vähe raha eraldatud sisu tootmiseks, eraldatakse võib-olla praegugi, et ainuüksi sellega ei saa nagu ütelda, oi mujale ka ei tohi raha anda või vastupidi, et kui mujale anname palju, et siis ainuüksi sellest tuleneb ka nagu sisu sisu. Teine kulutuste 10, teine teine argument on küll minu meelest pädev, kui mujale nagu tavatsetakse raha andes võiks anda ka sisu tootmiseks, et raha teatavasti. On selline asi, mida kas sinu meelest nagu mõistlikum ehitada siis mingisugune hästi kipakas maja, mille, mille üle me armastame aastakümneid. Et nii loll joone ehitasime. Kas need kipakas, eks ju kaks miljardit on tegelikult ikkagi hiigelsuur raha ja ka 700 miljonit on hiigelsuur raha, mida on siin rahvusringhäälingu enda juhatuse liige nagu nimetanud, et et ma kujutan ette, et kui mingisugune eraettevõtja hakkaks Eestisse rajama täiesti uut telejaama ja raadiojaama ja peaks nendele ehitama maja, siis noh, ma võin mürki võtta, et selle peale ei kuluks 700 miljonit, et see maja valmis ehitada, küllap saaks ka kuidagi teisiti hakkama. Ma ei taha öelda, et rahvusringhäälingule peamaja olema, vaid see maja panema võimalikult odav või mis iganes aga ta on lihtsalt niivõrd nagu karjuvast disproportsioonis selle vahendite rahahulgaga, mida on siiamaani rahvusringhäälingu sisu tootmiseks eraldatud, et ma tahtsin lihtsalt seda nagu vahet, nagu rõhutada muidugi noh, sama sellega võrdleme maja maksumust rahvusringhäälingu juhatuse liikme Jaak Raie käsitluses, mis on siis 700 miljonit ja seda raha, mis maksti Delfi eest, siis. Üldse midagi, see on taskulamp? Jah, noh, ühest küljest võib ju võtta, et riigil raha küll lisaeelarvet on, võimalus nende koostamiseks on igal aastal märksa suurem, kui, kui üks klaasist majakene Tallinna linna serval, aga mis minu meelest võib-olla, et on selle teema juures nagu seni veel käsitlemata jäänud või, või mainimata jäänud on see, et et omal ajal ju tehti Eesti riigis mingisugune tähtsate kultuuriobjektide nimekiri, mis tuleb mingis järjekorras valmis, ehitate kumu, oli nendest vist esimene siis järgmine oli siis. Rahvusmuuseum Raadil, mille projektikonkurss ka on toimunud ja mille ehitus millalgi peaks algama ja need hooned on veel ja, ja eks need vajadusele veel tekkinud. Et mida see rahvusringhäälingu hoone, eriti, kui sinna nii palju raha kulub, nagu teeb, on see Ta justkui väljaspool plaani või, või ootamatult muudab muudab kultuuriobjektide sellist järjestust või, või tähtsustust või seda, mida nagu siiamaani on on plaanitud ja tähtsaks peetud ja võib-olla et mingid valdkonnad ehk ootavad mingeid otsuseid. Ma kujutan ette, et kui kui rahvusringhääling saab maja ehituseks kaks miljardit krooni, et siis keegi teine kuskil võib-olla et seda raha ei saa nii lihtsalt ja hõlpsalt enam nii suurte majade ehitamiseks ja noh, eks see ole Kultuuriministeeriumi otsustada, mida ta tähtsaks peab ja mida ta tähtsaks ei pea. Rahvusringhäälingul muidugi on ka praegused majad ja maad olemas Tallinna kesklinnas, nii et sealt saab ehk natukene ka ka hilisema müügiga said kulusid katta, aga kindlasti mitte kahte miljardit krooni. Olukorrast riigis. Peaksime siis jälle liikluse juurde naasma või pöörduma, mis on sel suvel olnud päris päris tähtis läbiv teema. Me võiksime rääkida ligi vist enam kui 300-st inimesest, kellelt on viimasel ajal kiidu suletud ütlemisest load ära võtnud, aga politseiload ära võtnud, aga kõiki neid kahjuks nimepidi ei tea. Ausalt öeldes me teame nendest 311-st inimesest ainult ühte. Tema nimi on Edgar Savisaar. Ja tema on ka ainus, kes on avalikult oma nördimust väljendanud selle üle, et tema juhtimisõigus on peatatud. Et sel nädalal ta siis ma saan aru, sai oma karistusotsuse kätte ja ja kirjutas suure hooga siis ka oma veebipäevikusse pika sissekande, mis lõppes karjatusega, et millal ometi. Politsei võtab ära jalgratta juhtimisõiguse, peaminister Andrus Ansip, pilt, keda tema on näinud foto peal ilma kiivrita Ta liikumas et väikseks meeldetuletuseks lihtsalt laiemale avalikkusele ja sealhulgas ka Edgar Savisaarele, kui ta ise kuulase keegi ütleb edasi, et tegelikult ega kiivri kandmine jalgrattaga sõites Eestis ei ole kohustuslik. Jah no tõele au andes mina sellest Edgar Savisaare seletusest või kirjeldusest ei lugenud välja, et oleks politsei otsusega rahulolematu olnud, ta ütles seal päris selgelt halva, las ma lõpetan oma lause ära. Et ta ütles seal päris selgelt, et jah, tegin olen süüdi, kannan karistust ja ei ole mul midagi enda õigustuseks ütelda peale selle, et ei pannud mäki tähele. Aga pigem tuli tema selline iroonia või rahulolematus selle kallal, et et teda justkui on karistatud kõige rohkem ja teisi ei karistata. Seal väike nüansivahe minu meelest on siiski olemas ja, ja selles kontekstis ta siis meenutas ka Reformierakonna esimeest peaministrit Andrus Ansipit. Tõsi küll, selles mõttes ebaõnnestunud, et ilma kiivrita ta jalgrattaga sõitmine maanteel ei ole liikluseeskirja rikkumine ja politsei ei saa selle eest kedagi karistada, ta lihtsalt on tegu, mida ei saa eeskujuks seada, ütleme siis niiviisi? Ei ole, ei ole kõige parem tava kihutada 70 kilomeetrit tunnis mingi saateauto järel ja ilma kiivrita ja seda, seda veel peaministri poolt, aga see selleks. Tahaks natuke Edgar Savisaarele tegelikult kaastunnet avaldada, minu minu meelest ei ole ka see õige, kui, kui politsei niiviisi tõmbleb, ühel korral ta karistab väga karmilt, teisel korral ei karista üldse. Kui Edgar Savisaar oleks teinud selle rikkumise aasta aega tagasi, siis tõenäoliselt oleks ta pääsenud ainult selle karistuse trahviosaga, kui ta niigi palju oleks trahvi saanud, see sõltub varasematest karistustest. Võib-olla oleks paar 1000 kroonise trahvi saanud aga mingit juhilubade ära võtmist siis oleks toimunud. Minu meelest inimesi peaks kõikidel aegadel kohtlema võrdselt seaduse ees ja ühtviisi karistama. Kui on täna sellised karistused, siis, siis olgugi nad sellised karistatud, seisa sõltuda ikkagi ainult sellest, et palju palju Eestis inimesi on liikluses surma saanud, et vastavalt sellele ka hakkame, hakkame karistama, seadused on ühesugused, kogu aeg olnud ja nende täitmine ei saa olla politsei suva või, või mingisugune praktika, nii nagu politsei veel oma selgituses Tallinna linnapeale kirjutas, et lähtudes võrdse kohtlemise printsiibiks ja praeguseks väljakujunenud praktikast Jah, aga samas. Samas ma pooldan seda rangemate karistuste süsteemi, mitte seda aega, kus, kus võis peaaegu karistamatult liikluseeskirju rikkuda. Näete, isegi Keskerakonna esimehele mõjus nii palju, et ta pidas vajalikuks seda karistust kommenteerida. Ma arvan, et kui oleks piirdutud ainult trahviga, siis oleks möödaminnes ära makstud. Ja järgmine kord oleks jänesemärgikene ununenud, et kolm kuud juhil jupid on päris hea ja juhilube. Ta on päris päris mõjuv, mõjuv karistus ja rääkida ainult, et karistuse vältimatust on tähtis. Ei ole õige. Karistuse suurus on täpselt samuti. Olen saate lõpuks, tahaks ainult juhtida Eesti ajakirjanike tähelepanu sellele siis, kui oli juttu sellest, palju lauluväljaku sihtasutus võttis koolinoorte laulupeo eest raha, siis lubas lauluväljaku sihtasutuse juhataja Riho Rõõmus, et ta ütleb, et kui palju maksab tema kallis õllesummer sedasama lauluväljaku kasutamisest. Ja sellises süüdimatuse usus. BNS tõepoolest, siis küsis pärast selle üllitise lõppemist nagu Riho Rõõmus oli nagu pakkunud, aga Riho Rõõmus ei öelnud isegi teiega. Tänaseks kõik Anvar Samost ja Kalle Muuli järgmine. Olukorrast riigis.