Tere taas head raadio, kahe kuulajad on pühapäev, kell on saanud pisut kaks läbi ja kui need faktid on nüüd loetud, siis tähendab kõik seda, et on resteri aeg. Mina olen selle Restori saatejuht Brent pere ja pisut vähem kui tunni ajaga saame nüüd tuttavaks taas ühe tuntud kultuuritegelasega ja loodetavasti siis pakume ka midagi uut kõigile kuulajatele. Mängime ka natuke muusikat, Cat ja räägime sellest elus kulgemisest ja mängime natukene ühte toredat mängu ka, aga mis me siin ikka patrame, lähme nüüd parema asja kallale, meil on siin külas üks tore muusik, ütleksite instrumentalist ja dirigent, mida ta kõik muud ei ole, meil on siin külas Valter Soosalu, tere. Tere. No ei olnud sind siia saatesse nüüd nii lihtne ka saada, et kui sa paar kui ütleme, kolm aastat tagasi ütlesid veel, et meedia pole ära tüüdanud, siis kas nüüd on? Noh, ei saa nüüd otse öelda, et ära on tüüdanud, aga, aga lihtsalt tegemist on, on väga palju sõltumata sellest, missugused need ajad praegu on ja mis seal kõik toimus, siis ei saa kurta tööpuudusele küll. No seda on hea meel kuulda, aga tsiteerides siin 2018. aastal, siis isegi kollane meedia pole nii kollane, kui ma arvasin. Ikka arvad sama? Tead selles mõttes küll, et õnneks ei ole ma nagu väga riivata saanud meedia poolt elus, et et kuidagi on, on sellega pigem hästi. Väga hea ja siis mul tuleb kohe teine asi ka meelde, et sa ütlesid, et ega sa negatiivselt nii kui neelus kaasa ei võta, ta ainult positiivne, et noh, jah, mõni püüan elada küll, aga seal on väga hea, aga alustame siis sealt toredast lapsepõlvest ilusti peale kassisabasse sündisid, aga ma saan aru, et põhimõtteliselt sinu jaoks on see kodu ikkagi laulu väljake. Suuresti. Seda küll jah, et lapsepõlvest niisugused võimsamad emotsioonid on, on laulupeolt pärit küll, aga aga geograafiline ja ka tegelikult üldse mitte vähem tähtis piirkond Tallinnas minu jaoks on jah, kassisaba. Et minu nii-öelda teadlik elu või nii, nagu teadvusele tuli, ehk et see, mida ma mäletan elust, see sai alguse kassisabast, et neist mõned kuud pärast minu sündi veel jõudsime mustamäel elada. Aga, ja kui ma olin umbes pooleaastane, siis me juba juba olimegi kassisabas ja ja sealt ma siis alles kuskil 15 aastat hiljem kolisin mujale ise elama. Oota, aga, mis esimene mälupilt siis on, on ka kassi sabaga seotud. Ja tõenäoliselt, et meil õnneks, kui ma olin kuskil kaheaastane, siis üks peretuttav sai käsi Ümera ja VHS-i peale, siis lindistas natuke meie suviseid olemisi ja siis see on aidanud seda minu kaheaastast ennast nii-öelda meeles hoida ja kuidagi meelde tuletada, et ma arvan, et see võib olla küll üks varasemaid mälestusi üldse ja mismoodi me seal olime. Nii saad läbi hästi enda kaheaastase Walteriga hämmastavalt vähe muutunud. Ja kõle või kus see muusikapisik sulle külge hakkas? Seega perekonna kaudu, et mõlemad vanemad on, on esiteks musikaalsed isa on tegelikult elukutseline muusik olnud, nüüd on ta pigem pensionär juba, aga, aga jah, et muusikaharidus on mõlemal olemas ja kuidagi niimoodi see väga õnnelikult läks, et tõesti minu tuba oli muusikainstrumente täis ikkagi suuremas osas, klaver oli seal pianiino selline mööblivineerist tehtud Riga nagu, nagu tihti on. Ja isa töötas orkestrisse aeg ja see tähendas seda, et ma soovi korral sain laenuks või siis päriselt endale määramata ajaks erinevaid pille, mida ma tahtsin proovida. Tahtsin metsasarve isa tõi metsasarve koju, tahtsin saksofoni, saad saksofoni ja ja kuni asi päädis siis sellega, et üks päev isa küsib ise mu käest, et kuule, kas trummikomplekti tahad. Ja ma mõtlesin väga kiiresti ja ütlesin, loomulikult tahan ja, ja järgmine päev isa koos sõpradega siis laadis kaubiku pealt mulle tuppa maha täiesti uue trummikomplekti ja see lõbu kestis ikkagi mõnda aega, kuni siis ükskord vihane pilk akna tagant naabri naabri nägu siis näitas, et see jama nüüd peab kohe ära lõppema, et muidu juhtub midagi väga enneolematut, kurja aga, aga oli tore kestis ja, ja minu nii-öelda üürike tutvus trummidega jääb, jääb eluks ajaks meelde. Et sa alustasid kõigepealt siis naabrite piinamisega sellega, et ilmselt ei osanud kohe puhkpilli mängida, et siis natukene ajasid mingisugust toredat heliselt välja, panin ta trummidega kortse. Jah, enam-vähem niimoodi jah, et kõik eksimused, mida saab erinevate pillide peal teha, ma kindlasti ära tegime. Vist väärt, noh, ütleme kogemuse mõttes täiesti hindamatu, absoluutselt. Kuule, aga sa hakkasid vist muusikat selles mõttes, noh nagu sa ütlesid ka, et tahtsid ise mingisuguseid pille, et muusikakooli sa tahtsid ka ise minna, jah. See oli meil jah, selline kuidagi orgaaniline minek, et ma ei mäleta küll, et mind oleks pidanud sinna minema sundima või pigem ma tundsin ise nagu suurt huvi küll, aga kuskil muusikat ka keskkooli teises klassis juba. Ma sain aru, et peab midagi ise ka tegema ja siis ma tahtsin muidugi koolist ära minna. Aga noh, õnneks nii palju oli vähemalt vanematele püsivust, et nad seal koolis hoidsid ja sealt muga läbi tulin, et et selles mõttes valdavalt võib öelda, et ikkagi enda huvi on, on see, mis, mis on hoidnud ja eks vanemad on selles mõttes alati väga vastutulelikud olnud ja väga toetavad selles, et ma muusikat teha tahan. Kuule, aga, kui palju sa neid pille mängida üldse, ma tean, et sa lõõtsa oled mänginud klaverit, klahvpillid, eks ole, passija trumme ja siis puhkpille, mis sa märkisid ja on neid veel vä? No ei saa öelda, et ma nüüd mängiks neid kõiki pille, et ma tunnen ennast võrdlemisi mugavalt klahvpillidel ja Harpeedžil aga rohkem ma ei julgeks küll öelda, et jah, ma saaksin hakkama ilmselt tantsubändis, bassi mängimisega. Ma olen mänginud ka tantsuks baarseti trumme, asendustrummarina, sõprade bändi kunagi, aga, aga ma ei saaks küll öelda, et ma no et see, mis ma teen nendel pillidel, see vääriks kuulamist, tegelikult. Et ikkagi noh, klahvpillid ja Harbeczy oleks, oleks see vastus, mis, kus ma julgen öelda, et ma midagi suudan teha. Aga see on sellepärast siis katsetada meile, sul on vist see, et ühte asja ei saa teha, et kogu aeg peab olema mitu rauda tules. Osalt see kindlasti, aga teine asi on ka see, et, et see kogemus lihtsalt maksab minu jaoks palju, et teada saada, kui olla ise bändimees ja, ja teiste bändi muusikutega näiteks koostööd teha, et siis on ju väga hea, kui sa tead, mismoodi nende töö käib ja millest see koosneb ja mis nende ülesanded on. Mismoodi näiteks bassimängija mõtleb, et see on nagu nagu dirigendi tõeski, et, et on väga hea teada lauljate hingeelu, näiteks kui sa oled koorijuht, eks mismoodi laulmine, kui tehnika on ja seda kuidagi enda töösse siis sulatada seda teadmist, et sa jõuad lihtsalt kolleegideni kiiremini. Aga kus see laulmine üldse või millal sa seda harrastama hakkasid, ütleme? Seda algust võib märkida, ma arvan siis aasta enne kooliminekut ma läksin rahvusooperi poistekoori õppekoori laulma et sealtmaalt alates ja siis on see laulmine kogu aeg olnud, et ei ole pausi otseselt sisse jäänud. Näete, siin esimene ütleme siis, suur saavutus oli 11 aastasena seal mingisugune poiste laulukonkursi hüvitist või? Jah, vist oli, jah, see oli väga vallatu sõrmenips seal muidugi seda videot. See on pea ja see oli ja ei olnud üldse niimoodi treenitud laideta, väga orgaaniline. Aga jah, see oli niisugune huvitav aeg, et ega mul see arusaamine laulmisest ei tulnud ka nagu väga kergelt mingil põhjusel, et ma kuulsin hästi ja, ja ütleme, et jah, muusikaline kõrv oli hea, aga, aga laulmine kui selline ma ikka käisin mitmel konkursil enne juba ja ei läinud üldse nii hästi või kuidagi. Tugev laulja ja selles mõttes on, on jah üks mingisugune moment, mida ma mäletan. Kui ma naeratama hakkasin laval, siis hakkas paremini minema. Et see veel väga imelik asi, aga Ani, see oli jah, et aru saada, millega tegu on, see võttis kõvasti aega. Aga põhjakonna sa läksid suht noorena, te alustasite, eks. Mina pidin olema 13 siis ja läksid ka kohe solistiks vä? Ei, see oli tegelikult ansambel Speed King ja sellel hetkel ei olnud sedagi nime veel. Et tegelikult me tegime juba juba mõnda aega, tegime proov, nii et meil veel pärisnime ei olnud, meile lihtsalt meeldis mängida koos ja algusesse, koosseis oli natuke liikuv või nii, et kui mina läksin, läksin esimesse bändiproovi, siis olid juba mingid tüübid seal ees ja praegustest põhja konna liikmetest, kes siis algusest peale olid, oli trumm, Mariot, Adamson, kelle juures me sauna eesruumis neid proovilse tegimegi. Aastaid-aastaid alguses ja Siim avangu bass, basskitarrist, et et ja siis läks niimoodi aastake-paar, kuni siis ühel hetkel see koosseis nii-öelda kinnistus ja siis olid seal juba Jürgen Mer kitarril veel ja Robin Juhkental laulis ja siis oli see spill king ja seal iga aasta siis 2007, kui me esimest korda avalikult üles astusime, noortebändi eelvoorus ööklubis Privee, muide väga ilus algus. Jah, ilus algus, aga olid selles mõttes oligi väga ilus, alguses. Me olime kolme lugu vist, mis me selleks konkursiks üldse, mis meil olemas oli. Me olime harjutanud oksendamiseni ja tulid jube hästi välja ka, et selles mõttes oli tore, et minna esimest korda lavale niimoodi, et sa oled kõiges absoluutselt kindel, et see oli väga mõnus tunne kuidagi, et täie enesekindlusega peale ja umbes siukse 70.-te ajastu kostüümid seljas, siis kütame sellist drifroki, et see oli täitsa vahva tunne. Viieteist- aastastele poistele. Plaga põhja konna eeskujuks on ka ju olnud Ruja ja sa lapsepõlve hittivalisid ka Rujalt dokumentideta võõras linnas muidugi muidugi noh, see on lapsepõlvehitt just nimelt hitt. Miks sa siis selle oli jah, et tegelikult jah, lapsepõlves niisugune suur mõjutus Ruja kahtlemata oli ja, ja pigem ma ütleks, et peaaegu täielikult Ruja õieti siis tervikuna kogu Ruja looming. Sest et mul vanema venna idee vist oli see, et emale kunagi kinkida jõuludeks Ruja suur kogumik Need ei vaata tagasi. Ja siis nii me tegimegi ja, ja sealt ma sain selle Ruja pisiku külge, et me kõik need plaadid ikka kuulasime ribadeks täiesti ja, ja lihtsalt mingil põhjusel Yasse dokumentidel. Ta on niisugune vahva lugu ja muusikaliselt ka huvitav ja ja selline selline hea lugu ja Toomas Rulli kirjutatud lugu, muide trummari lugu. Hea raadiokuulaja, sa kuulad saadet, röster, meil on siin külas muusik Valter Soosalu ja enne rääkisime natukene siin muusikast, et aga sa ikka suhteliselt lapsepõlves mingeid lollusi ka teha, või oligi ainult muusika, muusika ja siis natuke muusikat ka. No eks ta enam-vähem nii ühekülgne võis olla küll, et kindlasti ma tegin lollusi ja, ja on täiesti põhiline, et ma ise väga hästi ei mäleta kõiki lollusi, pigem mäletavatkes siis nüüd ohvreid või, või vanemad või õpetajad, ohvreid lausa eino ikka ikka midagi võis olla tuleb, ega ei tulegi, ma ei mäleta. Aga, aga ma arvan, et võis alla küll nii üht kui teist, et et eks ma ilmselt selline püsimatu tüüp panin natuke, aga noh, mida võib välja tuua, kindlasti on see, et kuni just nimelt selle hetkeni, kui ma bändi hakkasin tegema, siis oli, oli selle aja hõivas hoopiski jalgpall. Et see oli tõesti üks suur suur kirge mu naabripoiss parim sõber. Siis kutsus mind kogu aeg mängima ja ta isa oli, oli väga andekas mängija ja kuni nii kaugele läks asi, et mind isegi kutsuti päriselt klubisse mängima, aga ma ütlesin ise, et ei, et ma, ma tead Estonias, praegu teen midagi ja niimoodi ja treener siis küsis see kutsuja küsis kohe balletti tantsida. Okei, selge, et hea seltskond, et ma pigem jään oma liistude juurde ja mängin jalkat. Hobi korras edasi. Sohver, no. Ma ei tea, kas ta praegu ka oled jalgpalli mänginud või oli traumeeriv. Ei olnud, see oli naljakas ja peale selle, no mis balletile häda andeks, aga las see suhtumine oli kahe niisugune, et ma sain aru, et, et mul on, mul on juba väga head sõbrad, et jah, lihtsalt kuidagi läks niimoodi, et, et kui, kui bändi hakkasime tegema, siis see oligi kõik, mida me vaba ajaga tahtsime teha. Kuidagi äge on lihtsalt elektrikitarrid ja trummid ja kõik see möll, et et midagi teistsugust teha ja loomulikult on selles ka väike väike selline atraktiivsus, kui õpetajatele ei meeldi siis on ju tore, et järelikult siis sa tegeled teismelise õige asjaga. Absoluutselt kuule, aga ma arvan, et koorijuhtimine küll õpetajatele meeldib, et kus sa selleni jõudsid. Selle algust saab nüüd ka märkida, sellega ma poistekoori laulma läheksin. Et sealtmaalt alates ma ikkagi puutusin kokku hästi palju niisuguseid klassikalise suurvormiga, et ooperid ja tooriumit ja nii edasi ja kontakt lihtsalt vokaalmuusika koorimuusikaga oli pidev kogu aeg ja, ja kuna ma üsna alguses juba umbes teises klassis sain aru, et ega ma ei taha pianistiks saada nagu minu kuldaväärt klaveriõpetaja marti raide ütles, et see tagumiktundide arv on hästi suur, ehk et see, kui sa pead istuma klaveri taga enda elus, et see ongi meeletult suur ja mulle see lihtsalt ei sobinud. Paraku aga aga jah, et siis ühel hetkel tundus ainult loogiline, et ma siis koorijuhtimist edasi õppima lähen kuskil üheksas klass vist oli see Et saaks rohkem seista sutsakas nagu seista ka rohkem vist ei ole mõistlik, mõistlik, tervislik. Aga siis erdasse kohe otse, aga ma saan aru suht kiirelt ikka nüüd juba siis kaks laulupidu Santkaderrigeerida. Ja kahel laulupeol olen dirigeerinud ja, ja nähtavasti ka aastal 2022, kui on järgmine noorte laulupidu, et siis on mind kutsutud, et väga suurt vastutust kandma ja olema segakooride liigijuht. Nii et ikka läks väga kiirelt karjäär käima, noh jah, karjäär või mis, et eks, eks ta, mul asi tead, ei, ma ei mõtle seda, et on ta nüüd, aga pigem mis ma mõtlen, on see, et, et karjäär kui sõna minu jaoks aga ei toimi. Et selles mõttes loomulikult ma, ma olen, olen suure õnnega koos, et ma olen saanud nüüd nüüd juba kolmandat korda selle laulupeo köögipoolega tegeleda, et see on, see on väga suur au. Ja mulle ei saa saladust teha, mulle väga meeldib seda tööd teha. Et mulle väga väga meeldib. Ja see oli aastal 2017 noorte laulupidu, kui ei olnud ma üldse unikaalne selle koha pealt, vaid kutsuti ka, kui ma õigesti mäletan, 10 kanti või isegi rohkem debütant. Et see oli see Rasmus puur ja Veiko Tubina ideekavand, mis võitis, oli noored juured, ehk siis tuuagi võimaliku palju noori heliloojaid ja noori dirigent laulupeo protsessi juurde, et tekiks selline tõeline noorte pidu ja mina siis paljude teiste hulgas siis ja sain selle kutse juhatada koores siis laulupeol esimest korda. Kuule, aga kuidas üldse seletad inimesele, kes dirigendi ametit nii väga ei tea, et ikka vaatled mingisugune tüüp seal ees vehib ja päris täpselt ei saa aru ka, et mida ta teeb ja noh, ilmselt koorile sõnad peas ilmselt teavad ka, millal vait jääda ja millal laulda mida see tegelikult tähendab? No nii on, seda lausena on seda raske kokku võtta, aga see suuresti tähendab seda, et on suure seltskonna ees inimene, kellel on ettekujutus, väga selge ettekujutus sellest, mismoodi see muusika kõlama peab. Mismoodi see lugu käib nii-öelda või et, et mismoodi oleks hea teda esitada. Ja eriti harrastajate puhul on see ju selge, et on küll erineva taustaga lauljaid, näiteks, kes on käinud muusikakoolis või kes ei ole käinud, eks, et et see tase on võrdlemisi erinev ja koorijuhi üks suuri ülesandeid ongi seda taset võimalik palju ühtlustada ja ja näidata Ta harrastajale, siis mismoodi see protsess üleüldse käib, et ma natuke võrdleksin seda niisuguse, mida näiteks May fitnessi rühmatrenniga, kus on ees üks inimene, kes nii-öelda heas mõttes piitsutab kõiki ja kõik jõuavad ja kõik saavad ja kõik tahavad ja kui kellelgi on raskus või probleem, siis ta tuleb ja aitab, et tegelikult dirigent on üks suur aita ja mul on tunne, et see on üks põhiline ülesanne dirigendile. Aga saab sellises ebaühtlases kooris siis täpselt need harrastajad ilusti joone peale. No parema tahtmise juures ikka saab muidugi et see on, ongi see suur väljakutse sealjuures, et need, kes kiiremini õpivad, et nemad ikkagi pisik seal ja need, kes aeglasemalt õpivad, siis võimalikult kiiresti ikkagi õpiks. Et seal seal seemisharrastajaid puutub, aga, aga professionaalide maailmas on see asi juba juba teine. Et siis on eeldus see, et proovi alguseks juba kõik oskavad seda, mida nad tegema peavad. Nüüd on küsimus, kuidas ja siis on dirigendi ülesanne lisada see oma vaade sellele või et, et see, mis teeb temast muusiku või mis teeb tema arvates just pigem sellest teosest selle teose, seda esitleda, et ikkagi tekiks niisugune ühtne arusaam, ühtne hingamine. Sest et kahtlemata ka väike orkester näiteks nagu Tallinna kammerorkester, kas äkki 18 mängijat on, on seal niimoodi standardina? Nad, kõik indiviidid ja neil on kõigil oma nägemus asjast ja, ja tihtipeale see kattub omavahel ja vahel ei kattu ka. Et selle jaoks on dirigent hea abimees, et ta aitab otsustada, teeme nii, me teeme teistmoodi. Mingis mõttes selline juhi roll ka, eks, no kindlasti. Aga kuidas sulle selline roll meeldib, et noh, ollagi see, et mina ütlen ja nii on. Ma ausalt öeldes sellest rollist ei ole kunagi väga hoolinud, et mind huvitab pigem see muusika, mida tehakse ja kui on niisugune teos või niisugune repertuaar, mis mulle korda läheb, mille kohta mul on oma arvamus või millest mul on oma nägemus, siis ma võin hea meelega võtta selle juhi rolli ja avaldas iseenda nägemust, sellest asjast aga aga olla dirigent, kui, kui, siis nii-öelda see kõigi sirge rühiga ja kõige valgemat kraega mees, et see ei ole minu jaoks kunagi tähtis olnud. Et peaasi, et inimesed saavad omavahel hästi läbi ja asi toimib. No just et see muusika, muusika on see, mis võitma peaks alati see on kõige tähtsam. No ühe asja veel põgusalt ära mainida, et sa oled ikkagi Su nägu, kõlab tuttavalt, saate võita, sellest ei saa üle ega ümber, kui sa juba selle võitnud oled, eks ole. Kuidas nüüd sellele asjale tagasi vaatad, teeksid uuesti, kui saaksid, vä? Kui ma saaksin seda uuesti teha aastal 2017 ja siis, siis teeks küll, et praegu enam ei teeks, ma arvan, aga, aga kindlasti on see eluks väga hea kogemus ja kindlasti oli see väärt ettevõtmine minu jaoks. Aga miks praegune muideks, sest ma olen seda teinud juba, aga kui oleks praegu esimene kord, siis ikka teeksid? Võib-olla küll võib-olla küll jah, aga, aga ma arvan, et ei ole liialdus, kui ma ütlen, et mu elu on ikkagi päris kõvasti muutunud tänu sellele, et tõesti see ikkagi tõi endaga kaasa niisugused ütleme, mõnes mõttes isegi hädavajalikud nähtused vabakutselise muusiku jaoks, et sellest ajast saati mul oli lihtsalt kergem oma tööd teha, ütleme ausalt et muud midagi. Aga see Borodeerimine ja näitlemine sellega seoses ma ei tea, on see kuidagi nüüd jätkunud ka, et pakutakse filmirolle või muusikale. Sa oled ju teinud? No ütleme, et igasuguseid vahvaid ja huvitavaid pakkumisi on tulnud aegade jooksul ikka ja eks neid jätkuvalt tuleb mõnikord, nii et ma ikkagi nagu puhkeb naerma. Et kas täiesti nagu mina peaksin seda tegema või on sul mõni näide, noh, ma natuke pean mõtlema, siin aga, aga võib-olla võib-olla tuleb niveljaga nimesid nimetamata. Vaata, vaata nii raske jah seda öelda, kui seda tõesti raske öelda. Et inimesed ei saaks aru kes ja mida on tahtnud, aga jah, et see on ikkagi suur õnn, privileeg, et vähemasti siiamaani on nüüd olnud see elu selline, et ma saan natukenegi valida, mida ma teen, et kuidagi kuidagi see on, see on väga-väga suur õnnistus ja ja ma püüan anda endast parima, et seda mitte võtta iseenesestmõistetavana. Et see paljudel tihti nii ei ole ja, ja mul endalgi pole see alati nii olnud ja ei saa ju kuidagi ja öelda, et see kindlasti nii ka jääb, eks. Et selles mõttes ma praegu tunnen küll, et on, on üks selline hea kohtades, aga sellised naljakad reklaamid on siis näiteks olnud, pakkumisele on igasuguseid asju tulnud. Ma millegipärast eeldasin, et reklaami võib-olla niisugune ja reklaamimaailm ja, ja on igasuguseid teisi teisigi huvitavaid eraettevõtmisi. Las jäävad siis nende teadagi. Kuule, aga kahtlemata ühe väga sellise, ütleme siis nagu huvitava asjaga me läheme edasi ka kaasa laulma siit. Niimoodi Genialistid, karulaane jänka ja see on tõesti jah, ka ilmselt kõik oskavad kaasa laulda, aga miks siis just see Jah, et seal räägime sellest kolmandast kategooriast ka siin saates, mis on siis salajane, eks ole, mis endale meeldib kuulata ja väga kõva häälega ei julge öelda, et ma ei karda seda küll välja öelda, aga mulle endalegi üllatuseks ma olen avastanud viimasel ajal, et on üks väga-väga hea bänd Eestis või ansambel ja seal kardinal ehk siis ikkagi needsamad Eesti 90.-te hitid, mida kõik peast justkui teavad siis Gregoriaani võtmes nii-öelda. Juba see väljend Grigoriaali võti jälle. Kuldaväärt. Aga, aga jah, tõesti, et selle paroodia na omakorda veel on siis ansambel Genialistid teinud Entel-Denteli kaveri plaadil plaadil Center dentel on siis teinud karulaane jänkast oma versiooni ja, ja tõepoolest, see on üks niisugune, selles mõttes võib küll öelda, et võiks olla salajane patt, et mu sõbrad jagunevad selle loo suhtes ikkagi täpselt pooleks. Paljud, kellele lähedasel peale ja ikkagi väga paljud, kes, No hea kuulaja võiks siis vähemalt kaasa laulda. Hea raadio, kahe kuulaja, kuulad saared, röster ja noh, kes nüüd sai kaasa laulda siis palju õnne. Pühapäev läks kohe ilusamaks. Meil on siin külas muusik Valter Soosalu, me hakkame nüüd natukene ühte mängu mängima ja mäng on väga lihtne, kaks vastuse varianti ja sina pead ühe vära valima ja siis põhjendama, et miks on ühe telefonirakenduse põhjal välja võetud kuskil välismaal tehtud kellegi poolt. Mina olen lihtsalt see sõnumitooja. Aga siis paneme siis ajama, siin on mõned küsimused, on esimene oleks, et kas sai, sureks kunagi või sul oleks lõputult raha. Esiteks, aitäh, väga hea mäng, väga hea küsimus. Proovid seda poliitilist jäi, ma ikka püüan vastata. Tead, ma ilmselt siis peaks valima selle raha, sest et seda võimalik ära anda, aga kui sa lõputud peaksid elama, siis sellest lahti ei saa enam. Ja see lõputu raha jah, eks, kui seda mitte kasutada, võib-olla kõike. Saun, normaalset elu ka elada. Aga lõputult elavile vist normaalne ei olegi kuidagipidi. No 67 protsenti nendest mängu mänginutest ütleks ka raha, nii et sa oled selles enamuses. Nonii, aga järgmine siis selline ürituste valdkonda minev, et kas sa pigem eelistaksid, et oleks jõulud kaks korda aastas või su sünnipäev kaks kord aastas? Ütleme, vabakutseline muusik vist peaksin kindlasti jõulud vastama? Tulus, räägi meile või meile, aga jah, ma isegi jäängi selle vastuse juurde, sest et ma ei ole olnud ka kunagi eriline sünnipäevade pidaja. Ma ei ole selline peo organisaator kunagi elus olnud, et et võib-olla tulevikus, aga, aga jah, sellele küsimusele vastame siis jõuludega praegu. Põhjendus on muidugi suurepärane, 54 protsenti jälle enamus, et mõistuse hääl, mõistuse hääl ikkagi raha tuleb kuskilt. Nonii, aga kas ta pigem suudaksid vee peal kõndida või vee all hingata? Ma tahaks sõjal hingata, kindlasti vee peal kõndimine noh ühel hetkel näiteks transpordi mõttes muutub see tüütuks ikkagi. Et siis on kõndimine kõndimine üle ookeani, võtab kõvasti aega ja samal ajal vee alla nii palju huvitavat, mida vaadata ja ilma abivahenditeta oleks seda ju palju-palju toredam teha. Saaksid kivisid korjata kõike, kõike kõike, Kaja 79 protsenti, sa oled selles ikkagi maailma sellises hallis massis hallis massis ja midagi öelda. Nonii, aga siis näiteks, kas sa läheksid pigem lõbustusparki või pere või suguvõsa kokkutulekule? Ma läheksin ilmselt pere või suguvõsa kokkutulekule, meil neid tihti ei toimu ja, ja viimased korrad olen ma pidanud ka olema tööl. Nii et ma kindlasti valiks selle teise variandi. Täitsa hea põhjendus ja nüüd sa said sinna vähemusse, 36 protsenti arvaks ainult nii, ma ei tea siis inimestele ma ei tea, võib-olla Eestis oleks muidugi selles mõttes, et lõbustusparki polegi, et see nii harv juhus, et üldse minna sinna. Nii, aga kas sa loobuksid kõikidest jookidest peale v või loobuksid kõigest, mis on ahjus küpsetatud? No nii, need ei ole mingid lihtsad küsimused, vaata see on paras pähkel. See võib-olla kõige keerulisem, kõige keerulisem, mis siis ahjus küpsetatud. Tead, ma arvan, et ma ikkagi loobuksin küpsetistest, ma arvan nii. Sest et toitu kuumtöödelda saab ikkagi väga mitmel moel selleks ei pea ahju kasutama, nii et on väga palju ikkagi häid toite, millest ma ei peaks loobuma ja, ja sellised vähemasti sama kategooria toidud, ma saaksin ikkagi suures osas kätte samal ajal ja ainult vett juua, võib-olla oleks natuke nüri. Jah, sul on väga praktiline mõtlemine, kahjuks ainult 32 protsenti inimestest suudab niimoodi mõelda. Nii et ikkagi mitte kõige hallimas mitte kõige hallin, siin juba hakkab minema vaikselt, ikka sihuke fifty-fifty pool närvilisemaks juba. Aga nüüd selline valetamise küsimus, et kas see pigem valetaksid oma vanematele või oma parimale sõbrale? No see sõltub nüüd valesti ja see sõltub sellest olukorrast ikkagi. Ma arvan, et statistika võiks näidata, et ilmselt on vanematele elu jooksul ikka rohkem valetatud. Kuidagi tundub loogiline, teismelisena inimesed ju ikka proovivad igasuguseid asju ja teevad igasuguseid tempe ja ja kõigest ei maksa rääkida, aga parim sõber on tõenäoliselt see, kellega sa neid tempe koos teed. Nii et talles kägu ajada ei saa selle koha peal, nii et ma ütleks pigem vanematele vist. 51 protsenti napikas kuule, aga, mis need vembu tantsis? Sa oled pidanud valetama, tuleb midagi meelde. Ja kusjuures üks esimesi valesid üldse, mis mul meelde tuleb. Et ma jäin ikkagi haledalt vahele muidugi. Ja ega jama õnneks ei tulnud sellest ja kui nüüd meenutada, ega ma ei ole ka pidanud vanematele väga palju valetama. Kuidagi usaldasid mind juba üsna noorest peale ja ja ma ei ole ka nagu suurtesse jamadesse kunagi sattunud. Aga aga see vale, mis mul meelde tuleb, on niisugune, et praegu kus on, kas ta Meriton, Spa hotell äkki Paldiski maantee alguses, see oli kunagi hotell Tallinn ja selle kõrval praegu on uusarendused, suured suured elumajad, aga selle suure uusarenduse asemel oli kunagi üks v seal oli nagu tiik või väike järv keset linna Paldiski maantee ääres ja seal, kui ma õigesti mäletan, käidi isegi kokri püüdmas ja seal kohalikud poisid olid ehitanud parve, et sellel lombi sees seal sõita, see oli täitsa müstiline aeg üheksakümnendatel ja keset linna oli niisugune jah, täitsa arusaamatul põhjusel sinna tekkinud nagu karjäär või kruusvahelisel palju ja, ja selline metsik, metsik floora, säästi, kummaline, paikalise ja siis ma mäletan, et ma tõesti väga-väga noorena ma võisin olla äkki kas nelja aastane näiteks pakkunud ja ma läksin siis naabripoistega kaasa, kui nemad hakkasid parvega sõitma ja ma läksin ise ka loomulikult parve peale. Siis ma koju jõudes muidugi olin läbimärg ja vanemad küsisid, et mis siis juhtus, miks, kus sa said läbimärjaks Paldiski maantee ääres ja siis ma ütlesin, et mind loobiti tee veega ämbrites. Et naabripoisid viskasid mulle ämbrites vett kaela. Kusjuures väga ja vale, see on väga hea. Et nad lihtsalt kiusasid natuke ja viskasid ämbrist vett kaela. Ja kui ma õigesti mäletan, siis vanemad selleks ajaks olid juba omavahel suhelnud seal naabruskonnas ja oli tuvastatud, et poisid käisid veespordiga tegelemas hoopis ja sisse keelati muidugi ära, aga ikka palvetamine, kõva sport ja ja osa sellest sain, aga jah, see on üks selline selge, selge, niisugune südametunnistuse ärkamise moment mu elus, mäletan, et siis ikkagi vanad rahulikult rääkisid minuga, tead ikka, päris nii see nüüd ei saa olla, et ikka ikka räägi teinekord ikka, mis päriselt juhtus ja ei ole häda. Aga see on selles mõttes ikka võimas vale üldiselt nagu esimene asi, mis tuleks pähe, oleks see, et õues 100. vihma või midagi. Ja aga samal ajal keset suve kuidagi ma mäletan, et vihma nagu üldse ei sadanud ja vanemad tsiteerivad, et olekski kõige efektiivsem olla. Muidugi kõvasti nagu leidlikumad. Selge ilmaga muidugi, võimas. Kuule, aga kui me siin juba nende küsimustega piirasime, siis räme ühen piinaga edasi, siis ütleme nii, su, mitte siis lugu, mis sulle ei meeldi, veel lausa bänd, mis sulle ei meeldi, Trueen tiiter. No see on niisugune teismeliseaastate teema, et, et me sellest klassikalisest rokist sõpradega, mis oli siis Led Zeppelin, Deep Purple, Black sabad, me liikusime edasi, nimetame siis natuke arendate tuumate žanrite poole rockis ehk siis selline progressiivne rokk või et pikemad lood ühesõnaga rohkem elemente. Võib-olla tekstid, muinasjutt, tulisemad, luulelisemad ja mingil hetkel üks seltskond muusika ajaloos ei peatunudki sellel teekonnal. Ühesõnaga, et järjest rohkem steroide muusikasse rohkem lasereid, rohkem musklit, rohkem kõike. Ja see printsiip on üks niisuguseid, mulle tundub jah, nimme sellised väga väga like bände, et võimalikult palju võimalikult lühikese aja jooksul ja see on, ma saan täitsa aru, miks on, on väga suurele seltskonnale isegi nauditav või vähemalt mingile konkreetsele ja lihtsalt mind ennast nagu see väsitab. Et ma lihtsalt ei viitsi seda kuulata kui muusikat, seda on tegelikult huvitav jälgida sellisest käsitöölise vaatevinklist, et sa vaatadki, kuidas nemad oma ülesandeid täidavad. Lihtsalt küsimus, mis nagu minu enda peas tekib ja ilmselt ka mõne teise peas, et et miks siis ikkagi kohe nii palju seda kõike. Et mulle paistab, et muusika ei võida ühel hetkel enam selles olukorras. Aga teisalt ongi, et, et see on minu niisugune arvamus ja lasteaiasellile olla. Sa kuulad raadio kahte saate nimi on röster ja meil on siin külas muusik multiinstrumentalist Valter Soosalu ja räägime siis natuke bändi juttu ka põhja konn põhja konn. Põhjakonnal nüüd vist 11 aastane. Kuidas nüüd? Viimasel ajal sellega lood on, et eelmine aasta vist samal ajal enam-vähem tulid plaat välja ja nüüd siis olete vist kaks korda saanud esineda ja mis siis nüüd edasi? Mis edasi, eks aeg näitab, meiega täpselt ei teagi, mis edasi me veebruarikuus enda teise albumi kontsertidega jälle välja plaanime tulla kontserdisaalides üle Eesti. Ja, ja põhjus on ka see, et miks nii hilja, et täiesti sõltumata sellest kehtivast tervislikust seisundist maakera peal? Meil see seltskond on lihtsalt nii suur, teisel albumil, et seal on ansambel Vox Clamantis ja eesti tšelloansambel ja veel külalismuusikuid, sealjuures sõpru, et lihtsalt meil oligi võimatu saada varem kalendrisse ühel ajal knopkad paika ehk et me teadsime juba möödunud aasta novembris, et me teeme detsembrikuise ühe kontserdi Alexela kontserdimajas. Järgmine kord kohtume aastal 2021 veebruaris, et see oligi nii plaanis ja et kõik läheb õnneks, siis, siis nii see ka toimuma saab. Ka suurepärane raja planeerimine peab teadma, peab teadma, mis kalender teeb. Põhja konnaga te saate ka inspiratsiooni, siis ütleme pigem ajaloo hämarusest vä? Seni peab ütlema, et nii see on jah, et see ei ole kunagi olnud niisugune sundus või see ei ole kunagi olnud selline kokkulepitud ideaal, et kaebame ainult nendes vana kooli maitsetes. Aga mingil põhjusel lihtsalt need mõjud on olnud omal ajal nii tugevad, et nendest niimoodi mööda hiilida on väga raske olnud. Ja mingis mõttes ei ole nagu vajalik, et oleme enda vastu ausad ja meile meeldib see, mis meile meeldib ja ja kui edaspidi meeldib midagi muud või, või kui meie muusika kõlab edaspidi teistmoodi, siis on see nii lihtsalt, aga kuidagi ma ei, ei lase endale ligi seda mõtlemist, et, et mõni žanr on parem kui teine või et see olekski üldse nii oluline. Et pigem on, on minu jaoks mingid muud asjad üldse olulised muusikas ja, ja see žanriline määratlemine, see on tihti olnud ka põhja konna puhul hoopis teiste teha. Et noh, ma olen kuulnud küll inimesi, kes ütlevad, et põhjaprogebänd, aga, aga see ei ole üldse näiteks proge lugu, et midagi on valesti, eks, aga noh, ise ütlesid proge, et noh, siis tegeles selle küsimusega, aga meid see ei huvita, et see ei ole meie jaoks üldse nagu teema. Et siis vaatame, mis edasi saab, aga tulles küsimuse juurde tagasi jah, et senine ajaloos oleme jah, pigem ennast hästi tundnud ajalooliste kõlada sees, ütleme. Meeldib ka, pean ausalt tunnistama, aga nüüd, viimasel ajal sa oled ikkagi leidnud endale uue asja, millega sa tegeled. Reklaamnägu, juba lausa artetši. Ja Arpeedion on minu üks suur kirg ja selline uus uus nähtus. Mitte ainult minu jaoks, vaid kogu maailma. Aga kuidas sa selleni jõudsid, üldse? Esimene, kes Eestis üldse seda pilli omas? Ja ma olen hiljem kuulnud, Ta oli enne mind inimesi, kes sellest teadsid. Et näiteks kui ma nende Facebooki lehele esimest korda läksin, siis ma nägin ainsa tuttavana oli Tõnu Kõrvits juba Likinud seda lehte. Ja ma hiljem olen kuulnud ka siin-seal, et jah, ma juba juba neli aastat tagasi kuskil nägin, et huvitav tagasi, aga, aga siis ei jäänud kuidagi ei köitnud nii palju tähelepanu ja mina leidsin selle lihtsalt ekseldas Youtube'is ringi, et üks muusikavideo viis teiseni ja üks artist viis teiseni ja järsku oli minu ees. Ma nüüd ei mäletagi seda päris esimest videot, aga, aga oli minu ees keegi, kes seda pilli mängis ja sealtpeale olid väga paljud asjad minu jaoks teisiti. Aga kuidas sa seletad seda inimesele, keda pole, kes pole seda pilli näinud ja kes praegu kuulab, see on noh, niimoodi peale vaadates tundub nagu kannel lihtsalt tohutult palju keeli ja erinevaid, kõlasid. Ja tegemist on jah, siis Kell pilliga, mille nimi on Harpetši ja kui nüüd inimene pole kunagi näinud, siis ma ütleks, et see on keelpill, mida sa mängid väga sarnaselt klahvpillile ehk et ta on nagu selline lai kitarri kael, kus on 24 keelt aga see mängutehnika sarnaneb pigem klahvpillimängutehnikale ehk et ta on justkui kitarri kõlaline instrument, mis on mõeldud või mida on kõige kergem mängida klahvpillimängijatel nullist ei pidanud hakkama õppima? Kindlasti mitte. Et tegelikult see oligi minu jaoks selline tore avastus paljude hulgas, et, et ma suhteliselt kiiresti sain selle pilliga sina peale. Et ma kindlasti suuremas osas tunnen, et ma veel alles õpin seda pilli päriselt tundma, aga et midagi sellega juba teha, see ei võtnud üldse aega, et juba nagu kohe algusest peale. Ma sain aru, mis moodi see asi töötab, nüüd on lihtsalt küsimused, sõrmed harjuksid sellega, mismoodi see Piliust töötab. Aga sa sellega teed ka mingeid esinemisi, ma tean, sul on suurepärane Facebooki lehekülg, vähemalt selleni vaikselt Valter tehartetšist vä? Jah, ehk siis Jahar Page'i mängija, Valter seal niisugune leht, kus ma selle selle pilliga möllanud oma siis kogemusi ja teadmisi ja mängu natuke jaganud teistega praegu veel olen esinenud võrdlemisi vähe. Et ma ei ole veel saanud nii enesekindlaks selle pilliga tunda, et ma nüüd, et ma tahaksin nüüd nii-öelda teha selle enda jaoks, siis nii-öelda suure väljatuleku, selle pilliga maailma, aga, aga siin-seal on juba midagi tehtud ja Tartus isegi üks tunnine soolokontsert siin mõned nädalad tagasi sai antud ja läks väga toredasti. Et selles mõttes ma, mida aeg edasi, seda rohkem tahan selle pilliga avalikult esineda. Aga mul on hea meel, et tõesti inimesed on tundnud huvi ja on on kutsutud mängima ja eks ma niimoodi juppide kaupa olen nüüd ka käinud Arbedžit mängimas inimestele ja see alati pakub nähtavasti suurt huvi inimestele ja mulle suurt rõõmu, et ma saan endale päris päris lemmiktegevusega aina rohkem tööd. Aga sul selles mõttes selle tahtejõuga vist hästi ka, et kui midagi ette võtad, siis tavaliselt ikkagi jõuab lõpule, vähemalt sõbrad-tuttavad on niimoodi öelnud. Tahaks loota, et ma isegi tunnen sisimas, et ma olen väga laisk, aga võib-olla see ei väljendus nii, nii reljeefselt enam et ma ei tea jah, kuidagi, pigem ma olen, olen avastanud selle, et ma pean tegelema asjadega, mis mind väga huvitavad, siis ma jala laisk. Et siis on see motivatsioon iseenesest olemas ja kui ma ise valin endale tegevusi, mis mind tegelikult nii väga ei köida, noh siis ma olengi sunnitud neid asju tegema ja vahel siis võib-olla ka loobun. Aga kui ma juba algusest peale tean, et vot see ongi niisugune asi, mis, mis, mis mind hoiab selle tegevuse kestel fookuses ja mis mind hoiab elusana, siis ma siis ma kindlasti tahan lõpule viia kõik, mis ma alustan. Väga tore, no nüüd siin sellises põnevas olukorras saame korraks ära mainida, enne kui me lõpul loole jõuame, siis lihtsalt korraks, et kas nüüd on vist Jarek Kasari ja sinu kaks pluss kaks jälle väga aktuaalne palaja. No nüüd hakkab jälle vist jah paistma sedamoodi see asi siin, et loodetavasti nii nii karmiks asi ei lähe ja ma eelkõige pean silmas seda inimeste tervist, et ikkagi et inimesed jääks terveks, et need piirangud ja kõik on, on vajalikud mingil määra ja lihtsalt loodetavasti tehakse mõistlik. Otseseid aga kuidas angas raadiod juba mängivad, ka oled kuulnud või mingid tasud juba? Tead ausalt öeldes ei pea järgi sellele, et ei oskagi niimoodi öelda, see oli lihtsalt üks väga vahva, vahva kutse Yalekult Jarakilt mulle, et mängida bassiliin sisse tema uuele loole ja seda rõõmuga tegin. Ei saa salata, et oligi aega sel sel hetkel. Selles ma ei kahtle. Kuule, aga siis lõpuosa juba ennem mainisid ka sellist imelist nagu kardinaats ja oleme siis jõudnud selle sinu pahelise looni ehk siis inglise keeles kiltiblezerini. Miks see siis on, sa valisid siia veel sellise imelise hiti nagu kaelakee hääl ka? Kaelaga hääl on ju, on ju teada-tuntud fantastiline ehit lugu ja seal originaalversioonis ma olen alati imetlenud Sis Taavo Remmeli bassiliini ja nüüd kardinalsi puhul mind jällegi köidab see, kui ütleme siis püsivus, et nad ikkagi päriselt tegidki ära selle kõik, mis nad omal ajal tegid, nad ju müüsid Saku Suur halligi välja ja ma kujutan ette, mis tunne neil võis olla sellel hetkel, kui ma nüüd liiga ei tee kellelegi või kui ma olen õigesti aru saanud, eks need poisid pidasid peenikest naeru. Terve see aeg, kui kardinalid tegid, aga, aga samal ajal see on minu meelest nagu väga tore, arvas võimas, et et ikkagi pulli teha siis ka nagu noh, Maximaalsetes mastaapides. Ja see kaelakee hääl on lihtsalt üks niisugune lugu, et kui kunagi peosituatsioonis näiteks Youtube'i diskaks läheb, siis alati toimib. Ja just nimelt kase kardinalsi versioon. Et see kuidagi annab natuke aeglasem, kui ma õigesti mäletan ja see annab, annab võimaluse sellises mõnusas õdusas äraolemise skaalaga häält kaasa laulda. Kuulajad saade hakkab küll lõppema, kuid teie olete nüüd hakata kaelaga häält kaasa laulma. Meil oli siin saates restor külas Valter Soosalu, mina olin selle saatejuht, Brent pere ja egas siin midagi saadet jääbki lõpetama, kardinal ja suur aitäh sulle, Valter, jõudu. Jaksu Su tänu jõudu.