Räägime tark 2024 Euroopa kultuuripealinna ühest projektist kureeritud elurikkus stuudios on külas üks kolmest projekti vedavast inimesest. Karin Bachmann, tere. Te olete hariduselt maastikuarhitekt ja võib-olla te räägiksite natukene kõigepealt sellest taustast, et kus te seda õppisite, mis maastikuarhitektide keskseid teemasid Jah, et seda kultuuripealine kureeritud elurikkuse projekti me teeme kolmekesi, teised on Anna-Liisa Unt, Merle Karro, Kalberg ja me oleme selles mõttes kõik sarnase taustaga, et kõik õppinud hakatuseks maaülikoolis maastikuarhitektuuri ja siis Meie Merlega ekas siis peale üks, siis maastikuarhitektuuri, teine urbanistikat ja Anna-Liisale on ka praegu doktoriõpingud pooleli, et minul endal ka. Ja maasi koridaid. Kõige lihtsamini öeldes tegeleb väli väliruumiga välisruumiga inimese välise eluruumiga, mis jääb siis majast väljapoole ja meie peamine ülesanne ongi, et inimene tunneks ennast selles ruumis hästi. Ja samas, et see ruum arvestaks ka kõikide teiste olendite aspektidega, mis seal on kas enne olnud või tulevad pärast või et, et see toimiks kõik süsteemselt, ilma kedagi liigselt kahjustamata. Kas maastikuarhitektid tegelevad eelkõige linnaruumiga, sest sõna maastik seostub ju nagu mingi puutumata loodusega kuidagi? Noh, praeguseks on see ei saa nii-öelda selles mõttes, et maastikuarhitekt tegeleb ikkagi kogu välisruumiga, aga eks need spetsialiseerumised on inimesed, et meil oma firmas ka näiteks me oleme rohkem. Meil on olnud õnne tegeleda linnakeskkonnaga, sest see lihtsalt on, see on huvitavam ja väljakutsuvam, võib-olla, aga noh, samas kuna mina ise näiteks ei ole tegelenud mõisaparkidega, siis ma ei saa nii-öelda, et meie linnakeskkond on väljakutsuvam kui mõisapark. Lihtsalt nad on omavahel olemuslikult väga erinevad. Et selles mõttes maastikuarhitekt tegelebki kogu väliruumiga, aga jah, kuna inimesi paraku linnadesse koondub rohkem, neid on seal rohkem ja seda nii-öelda organiseerimist on rohkem, siis praegu tõenäoliselt jah, enamus töid toimub linnakeskkonnas. Kuidas elurikkuse idee tuli teie huviorbiiti? Me kõik kolmekesi oleme ilmselt kogu oma karjääri algusest alates moel või teisel püüdnud poollooduslikke keskkondi rohkem see linnahaljastus sulandada. Et see, kas me nimetasime neid võib-olla tookord võib-olla veidi teisiti või isegi ei ole oluline, aga kogu aeg on olnud selline tunne, et et neid haljastuse põhiprintsiipe, mis on, mis on väga pikalt nagu olnud, valdavad, tuleb kõvasti, linnas tuleb kõvasti nudida, kakkuda lõigata kõik peab olema hästi sirge. Tuleb kasutada hästi selliseid lollikindlaid liike ja võib-olla ka väga palju välismaiseid liike. Et see on olnud vale või noh, õigupoolest vajab muutmist, ei saa öelda, et see on täiesti vale, on aga, aga aga saaks palju teistmoodi selliselt, et kõigil oleks parem. Ja see kureeritud Elurikkuse kontseptsioonime või selle mõtte ja selle projekti idee tuli meil siis või noh, vormisime ta lõplikuks siis, kui kultuuripealinna programmi hakati otsima neid ideid ja siis me esitasime selle idee sinna kandideerisime osutusin valituks ja, ja nüüd ma siis oleme saanud sellega tegeleda. Sellest Elurikkuse sõnast veel ma mäletan, et Mikk Sarv on ilmselt selle selle sõna autor ja mul ei tule enam meelde, mis sõnu kasutati enne elurikkust. Kas oli bioloogiline mitmegi? Siis on bioloogiline mitmekesisus jah, et ja tema jah, leiutas sellesamamoodi, nagu säästlik areng on säilinud, kus kuigi sellele sõnale it's jahminud Jaan Kross, et see elulikus nagu katab rohkem kui, kui bioloogiline mitmekesistest ka näiteks meie, kui me räägime elurikkusest. Me mõtleme tegelikult ka inimest sinna hulka, et kui me räägime, et me tahame park oleks näiteks elurikkam, siis ta võiks, seal võiks olla ka rohkem inimesi ja rohkem erinevaid inimesi, ka seal oleks kõigil nagu rohkem midagi teha või olla. Et jah, võib-olla bioloogiline mitmekesisus on, on väga konkreetselt nagu sellise ökoloogilise taustaga. Kui te oma projektile mõtlesite, kas teil oli silme ees ka mingisugune selline õnnestunud koht, mille sarnane võiks olla, või see on ikkagi täiesti puhas looming? Seda, et linnades tuleb hakata haljastusele teisiti vaatama, selles osas on Euroopa suurlinnad paljud paljuski ka eest ära läinud või ka Rootsi või, või meile, meile kõigile on meeldinud Berliin, kus väga suurimaid katavad selliseid poollooduslikud kooslused ja keegi ei pahanda, kui kui võililled kasvavad kesklinnas, sest see, see annab nii palju kasu, et võib-olla see kellelegi tunduv inetu see kaalub selle kõik üles. Selles mõttes on seda kõike tehtud, aga samas nii süsteemselt nagu meie seda praegu teeme, me ei ole veel leidnud, et oleks tehtud, et me mitte ainult ei jah, et me viime sisse muutusega. Me monitoorime neid ka, et kohe projekti algusest peale on botaanikud lugenud siis taimed üle seal pargis ja siis projekti lõpus loetakse keskel, loetakse jälle näha seda muutust võimaliku ja samamoodi koostöös maaülikooliga, et kui taimi loevad Tartu Ülikooli inimesed, siis maalikool nemad loevad inimesi, et mida nad pargis teevad. Enam-vähem see sooline vanuseline, millised, millised inimesed seal käivad. Et esialgsete andmete põhjal ongi see, et näiteks väga vähe on parkides teismelisi ja ratastooliga inimese, sest et need tegevused, mida pargid pakuvad, on ikkagi väga piiratud ja väga suunatud sellisele nii-öelda laiatarbepublikule. Aga et kui meie ise loodame, et kui see meie projekt läheb lõpuni, jõuab lõpule, siis on seal kõigil ja nii mesilased kui, kui väga vanal inimesel, ütleme siis, kui me võtame selle skaala erinevad otsad. Mis seal konkreetsete tegevuste hulgas siis on, et mida te olete nüüd see suvi teinud ja mis teil plaanis on? Kui üldiselt jah, selle kogu see projekti peamine eesmärk on siis muuta Tartu kesklinna pargid elu rikkamaks, tõsta seda elurikkust seal ja noh, see suurem laiem taust on muidugi see, et kogu maailmas ju peame vaatame vastu globaalsetele muutustele kliimamuutustele ja ega me nendega teisiti tegeleda ei saa kui kohalikul tasandil. See ja see üks väga kindlaid viise, mis töötab, on elurikkuse säilitamine ja suurendamine. Ja sellepärast me anname sellega ka linnades tegelema, sest siin elab kõige rohkem inimesi ja, ja nad ütle viisi nagu mõjutavad isekeskkonda kõige rohkem. Aga see keskkond mõjutab ka neid, järelikult see keskkond, mis neid mõjutab, peaks olema võimalikult nagu elurikas ja selles mõttes nagu positiivne. Ja kultuuripealinna aasta on 2024. Et võib-olla kui teised kultuuripealinnaprojektid on praegu rohkem sellises ettevalmistava faasis, siis meie hakkasime juba praegu kohe suure hooga pihta, sellepärast et kui me tahame, et need pargid oleksid 2024 valmis, siis loodus vajab oma seda aega, et valmida ja me alustasime kohe esimesel aastal me nüüd koostöös Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonnaga kes on meile hästi suureks toeks olnud googe, noh, ilma nendeta me ei saakski midagi teha. Et haljastusteenistus inimesega inimestega valisime siis välja need kohad kesklinna parkides, mis me jätsime niitmata. Et tal on ühe korra alguses vist mais niimoodi ära ja pärast seda niidetud ja et siis ma näha, kui palju nad erinevad siis ikkagi nendest niidetavatest pindadest ja palju seal taimi juurde tuleb. Ja me märgistasime ka vastavate siltidega, et inimesed teaksid, mis seal toimub, sest et noh, praegu ikkagi on see mentaliteet ikka veel on selline, et et sellist nii-öelda võsa nähes küsitakse, et kas teil läks muruniiduk katki või, või et mis siin toimunud on, et see on ikkagi nagu kole, kuigi see on näha, et see paradigma ikkagi oma pöördumises, et väga palju-k kiideti seda oluliselt rohkem kui tavaliselt, sest muidu on ikka see, et inimesed Varmamad nagu laitust avaldama kiitust, aga seekord päris palju kiideti botaanikud lugesidki siis niidetud alalt, kui sealsel niitmata alal siis neid liike. Ja noh, kui muidu tavaliselt on niimoodi, et sellised väga pikalt niidetud olnud murupinnad kui seal aseta kasvamist, enamasti kasvatab kõrrelisi, aga, aga Need murud läksid õitsema ka, sest seal noh, olid ilmselt oma aega oodanud ja passinud raudrohud igasugu Juumikaid ja isegi neid. Ühesõnaga nad läksid õitsema, mis on selles mõttes nagu hea, et inimestel oli kohe niisugune tore tore emotsioon. Ja vahepeal oli veel auto Vabaduse puiestee, kus me siis katsetasime veel kolmandat moodust, et me tahamegi neid parke nagu kasutada sellist maastikku laboratooriumitele, et katsetame eri viise, kuidas seda elurikkust tuua. Ja siis projekti lõpuks valmib niisugune metoodika, mida põhimõtteliselt on võimalik kõikidesse linnadesse paljundada, ükskõik kuhu siis me kasutame kohalikku materjali, ma kasutan ainult ess korjatud seemneid või taimi. Auto Vabaduse puiesteel on kasutanud sellist meetodit, kus me istutuskastidesse siirdasime, varem valmis kasvatatud heinamaa, ehk siis aasa mati ja noh, see temal on see efekt nagu kohe ta juba õitses. Et selle ja nikkuse platse läbisime, siirdusime et seal saab järgmine aasta jälle näha, kuidas see erinev nagu teistest pindadest. Ja kui nüüd kõik läheb hästi, siis võib-olla sügise poole veel õnnestub ühes pargis teha seda, et me koorime pinna ära ja täiesti nullist külvame uue, selle, sellise poolloodusliku koosluse, siis need kolm ongi võrreldavad nagu et et millised meetodid kõige paremad on, millised mõjud inimestele võib-olla kõige nagu külge tõmbama huvitavamalt. Et see on selline katsetamise asi ja, ja meilt on palju küsitud ka, et miks te seda teete kesklinnas, et et mis proovi kuskil linna ääres, aga me tahame just olla keskmine, kõik näeksid, kuidas see käib. Et ei tuleks nii-öelda valmis tootega, vaid et meil on see protsess näha. Sest see inimesi ikkagi, kui näiteks maja saab valmis, siis ta on kohe valmis ja, aga loodusega on see, et ta tahab aega saada ja sellised looduslikud protsessid võtavad väga kaua aega. Ka see mees kureerimine tähendabki natukene Aid abistama, kiirendamiseda. Aga mis need nende aastatega siis plaanis on ja kas te jäätegi nendesse kesklinna parkidesse või te võtate kõik tartupargid mingil moel ette toome? Toomemäe juures oli ka kuidagi mainitud, et midagi täites Me praegu jah, jääme selle kolmepargi juurde, siis me lihtsalt ise selle projekti raames, sest me füüsiliselt ei jõua rohkem, vähemalt meie kolmekesi jõua rohkem praegu ette võtta selle projekti raames. Ka Toomemägi on väga suur. Aga me loodame, et sellest saab jah, selline mõtteviisi muutus ja see ühel hetkel paljuneb nagu, või noh, laieneb üle terve linna, sest noh, meil on vaja sellega tegeleda kasvõi lisaks sellele, et siis elurikkamad kooslused pakuvad putukatele väikestele loomadele midagi, Natoga seovad paremini näiteks vihmavett, kuna see muld võtab rohkem vastu. Vihmaveeprobleem on ka see, millega linnades tegeleda, sest seda on järjest rohkem kooria, torustikud ei võta seda vastu, noh kas teil on rohkem või teda lihtsalt korraga rohkem, aga, aga see on suur probleem, et see kohalik immutus toimib siis, kui sul on nagu selline vastav taimestik seal. Ja järgmisel kevadel me siis jätkame eksperimendiga, et jätkame sellesama niitmisrežiimiga. Et niidame kõigepealt kaks korda aastas ja siis jälle kas nüüd järgmine aasta või järgmine aasta loetakse taimi, kui me saame selle uue nii-öelda niidu teha, et siis vaatame, mis tulemused sealt on ja ühtlasime ka noh, et kuna need pargid mingis mõttes on üks asi, see nad on jah, pakuvad seda elurikkust, aga nad saavad ka baasiks kultuurisündmustele, et me hakkame juba tegema koostööd erinevate ütleme koolidega näiteks, et kes hakkavad ühel hetkel tootma meile välimööblit ja kes hakkavad seal oma kultuuriprogramme läbi viima ja selleks kuna park jah, koosneb väga paljudest osadest, et me siis ka alustame loodetavasti kevadest nende ümber projekteerimisega, ehk siis koostatakse projektid. Need projektid koostab siis selles mõttes Tartu linnavalitsus ise, aga, aga meie siis saame oma nõu ja jõuga abiks olla. Et kui nad lõpuks nii-öelda kõik on valmis, siis nad oleksid terviklikult valmis, et tuleks lahendada kõik tänava kõnniteed, istekohad, valgustus, selliseid pargielemendid ja nad läksid sellised kokku pandud siis, et seal on praegusega võrreldes rohkem võimalusi ja pluss ka siis kultuurisündmused, mis siis selle kultuuripealinna aasta jooksul siis seal toimuma saavad? Milles te lähtute või mida te hindate, et et oleks see kureeritud elurikkuse projekt korda läinud siis, kui see aasta 2024 jõuab kätte? See monitoorimine, mis meil käib jah, et nii-öelda numbrites ka seda tõestada, et meil loodetavasti õnnestub elurikkust tõsta. Et see on siis jah, see nii-öelda teaduslik ütleme, teaduslik alus või edasisteks sellisteks töödeks, et jah, kui sa teed selliseid selliseid asju, siis jah, see laulik, sa suudad seda rikkust tõsta näiteks taimede arvult liikide arvult nii ja nii palju see on jah, selline nagu baas, millega, millega on võimalik seda nagu tõestada nii-öelda umbusklikele. Meie ise loodame, et et need me suudame Tartu, jah, Kesklinna pargid, need on siin kolm tükki, üks on see uue turupark, mis on siis Vanemuise ja kaubamaja vahel siis on jõeäär kaarsilla ja turuhoone vahel ja siis teisele poole seal nii-öelda hakipark. Ja siis keskmine park mis on siis kaubahalli ja kaubamaja vahel, et need kõige kesksemad kohad, et me ise loodame, et nad on rahvarohked, elurikkad, esteetilised pakuvad inimestele rohkem tegemisi kui praegu. Sest üks asi on jah, see, et sa saad praegu põhimõtteliselt saab võib-olla pingil istuda murul pikutada ka muud suurt nagu seal teha ei ole, et nad on, sellised küll pakuvad sellist rohepausi, võib-olla aga on üsna üksluised uuringud samas on näidanud seda, et kui pargis on hästi palju erinevaid rindeid, erinevaid kõrgusi, värve, vorme noh, mitte mitte liigselt, aga niimoodi, et sellest tekib selline meeldiv foonia, meeldivad elamused. Et siis inimesed peatuvad, rohkem, suhtlevad omavahel, rohkem, viibivad pargis kokkuvõttes kauem. Et me loodamegi siis, et see, et meie pargid on ka sellised inimesed on seal kauem ja nad on kõik, on kokkuvõttes väga õnnelikud ja rahul ja, ja noh, kui 20 24 on see kultuuripealinna aasta, et võib-olla siis kui tuleks seda kultuuripealinna tulevad välismaalased ka vaatama, et siis siis ka neil on siin nagu tore ja kõik need sündmused on kindlasti palju kvaliteetsemad kvaliteetses keskkonnas. Aitäh Karin Bachmann tulemast Tartu stuudiosse ja me rääkisime projektist kureeritud elurikkus, mis on Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna programmi eks projektidest aitäh.