Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Umbes Harjurajoonile vastava rahvaarvuga Austraaliast kirdes asuv kuuest saarest koosnev Solomoni saarte riik otsustas keelustada Facebook'i väidetavalt kodurahu nimel. Väikeriigi peaminister manasse sogaware süüdistas sotsiaalmeediahiiglast küberkiusamise ja inimestel laimamise lubamises. Minister märkis parlamendile peetud kõnes, kuidas saarlastel kulub aastaid tunnustatud reputatsiooni kujundamiseks kuid Facebooki abil piisab ütlemiseks mõnest minutist. Öelda on vaid osake probleemist, tõdes valitsusjuht ja rõhutas esmajärjekorras vajadusena kaitsta lapsi. Üldmulje oli hea uudiskünnise ületanud teade põhjustas mitmel pool maailmas positiivset vastukaja. Kostsid hõisked, lõpuks ometi julge samm, väike, näitab suurtel eeskuju ja nii edasi. Tasapisi lisandus aga täiendavat informatsiooni, millest muuhulgas selgus, et Facebookis läbisid riigis Covid 19 vastu tegutsemise jaoks eraldatud rahade kasutamist kirjeldavate dokumentide koopiad. Nende sisu kirjeldas ametnike korruptsiooni, mis võis tõesti isegi paari minutiga muuta elanike suhtumist ühte või teise poliitikusse. Taoline lihtsakoeline korruptsioon reedab ebaausate rahvast esindama pääsenud tegelastelt napi nutikust mistõttu ei saa ju pidada üllatavaks, kui samad kujud kasutavad ühte lihtsamatest kaitsetegudest, tõstes lapsed enda ette. Online maailmas liikuva ebamugav info eest on mujalgi esmalt viidatud lastele ja seejäreltulevat terrorism ning riigi julgeolek või muu taoline. Euroopa liidus tegutsetakse läbimõeldumalt. Meilgi on kavas asuda kõige suuremat Iideeki kantide tegevust kontrollima. Majandusühendus hindab, et inforuumi valitseja riigid vaid neli-viis ettevõtet Google, Facebook, Apple'i, Amazon omavad paljudest riikidest suuremat võimu ja ka voli nende alamate üle kuid kannavad samal ajal suhteliselt väikest vastutust ning nende korrale kutsumiseks on seadused olnud hambutud ja protsessid puudulikud. Kavandatavate poliitika muutuste tuumikettepanekud koondatakse digitaalsete teenuste eelnõusse. Lõplikuks seaduseks kujundamise protsessi alguskuupäev paigutab need detsembri teisele nädalale. Lõppkuupäevast aga ei söanda keegi mitte midagi kindlalt öelda, sest teel on hulk lobi, rahahunnikuid, liikmesriikide sisepoliitikat ja lõpuks ka vastuoludest rikas Euroopa parlament. Vaatlejate hinnangud pakuvad seaduste küpsemise ajaks aastaid ja viitavat peaaegu Kümneaastasele perioodile, mis kulus Google'i konkurentsi suretamisest trahvide väljanõudmiseni jõudmisele. Antud kogemusest oli siiski nii palju kasu, et uues seaduses kavandatakse konkurentsi kaitseks kiiremat sekkumist. Viimasega seoses nähakse ette jäigemad õiguslikku mehhanismi väikeste ettevõtete ülesostmised takistamiseks. Tegemist on vastuolulise probleemiga, sest mitmete alustavate ette võtta, et ärimudel rajanebki iseseisva ohtudest tulvil kasvamise asemel jõuda enamasti hoopiski kahjumit tootes piirini kuni saadaksin mõnele suurele maha müüa. Teisalt tähendab taoline Camikaatse äriinnovatsiooni pärssimist, kui suured neelavad kõik värskendasse ning muutuvad veelgi domineerivamaks konkurentsiteemale. Lisaks nähakse Euroopas digitaalset tulevikku, milles näiteks Google ei saa infootsingute ja seotud reklaamimüügiturul tegutseda musta kastina. Täna pole veel teada, kuidas ja mis põhjustel satub keegi otsingu tulemustel just sinna, kuhu Google'i neid viib. Firma on aga varemgi paksu verd põhjustanud, pannes omi teenuseid ning informatsiooni teistest ettepoole. Plaan näeb ette, et vähemalt Euroopas hakatakse nõudma taoliste teenuste algoritmide läbipaistvust ning tagatakse vähemalt senisega võrreldes teenuste suurem objektiivsus. Ja antud teema on omakorda seotud õigluse kaitsmisega. Onlain kaubanduses. Sarnaselt Google'ile on süüdistatud Amazoni nende hallatavas müügikeskkonnas enda pakkumiste helistamises rentnikest poodnik arvel. Euroopas sellist tegutsemist ei taheta lubada Woodnike suhtes aus konkurents teeniks lisaks väikeettevõtluse elavdamisele esmajärjekorras klientide huve. Ja kliendid omakorda võivad käituda ebaausalt ja levitada sotsiaalmeedias. Igasugust väärinfot ja vihakõne. Siin aga rakenduksid siis Facebooki ja teisi sotsiaalmeedia platvorme kontrollivad seadusepügalad. Varasemalt loodeti IT-ettevõtete eneseregulatsioonile hea algatus, kuid ebapiisava teostuse kogemus viisid seaduse loojad nii kaugele, et tulevikus oleks võimalik kehva töö puhul neid firmasid koheselt trahvida. Antud osas on huvitav, kuidas püütakse saavutada tasakaal, millest sotsiaalmeedia platvormid ei kasutaks trahvihirmu sõnavabaduse tsenseerimiseks sest IT-hiiglaste kätt on juba kogunenud ebatavaline võim, mida nad saavad rakendada ka kiuslikult ning manipuleerivalt asjaolu, mis dokinit tagasi Solomoni saarte juhtumi juurde. Facebooki keeld on seal küll välja kuulutatud aga seda pole rakendatud. Huvitav, miks. Kuula varasemaid portaale r. E-L2.