Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Professor Masahhiromoori kirjeldas inimeses tärkavate ebamugavust kohates peaaegu inimese moodi kaaslast. Noh, peaaegu pole siin sugugi väheses tähenduses, tegemist on inimesele ületamatu kuristiku, ka vähemalt veel ületamatuga ületamise eel peab aga oma kaldapoolele tõsiselt mõtlema, kas seda peakski üritama. Moza hiromoori tähelepanek jääb 40 aasta taha. Ta kirjeldas ülemineku protsessi vabrikutes töötavatest ühekäelisest robotmasinast inimesele sarnase humanoid-ini. Vabriku robotisse suhtume ju üpris ükskõikselt, vahest väikese huviga. Muutes seda inimesele natukene rohkem sarnasemaks, teed pilt juba natukene nalja, kuni jõutakse transformatsioonist peaaegu inimesele sarnase tehisliku tegelaseni ja inimeste harv vastikustunne. Kuni jõutakse inimesega äravahetamiseni sarnased tegelaskuju. Nii ja selle tehislik sisu meid taaskord ei häiri. Nähtust hakati nimetama andghani palli ehk võõristav või kummastav org. Füüsik Alan Sokal avaldas 1996. aastal artikli pealkirjaga transkresseerides piire liikudes kvantgravitatsiooni transformatiivse herme nõutika suunas. Sokal kaasast teksti tuntud autorite tsitaate, kirjutas teaduslikult korrektseid lauseid ning Gazas mõjusaid sõnu nagu kvantmehaanika, postmodernismi, gravitatsioon, tellinaarsus ja nii edasi. Üldmulje oli väga hea ja artikkel avaldati ning sedasi eriti mida võib pidada teadlase soovide täitumiseks. Kui õnnestub oma mõtteid teistega jagada ja teised seda ka oma mõttearendustesse kaasavad. Kuigi siin peab olema ettevaatlik. Antud loos ei täitunud ühegi teadlase soov sest tekst tuli arulage. Nii oli Alan Sokal seda algusest peale planeerinud. Ta tahtis raputada ennast, imetlevad teaduslikku publitseerimiseks õõnsaks muutunud süsteemi mida mõnikord nimetatakse ka akadeemiliseks prostitutsiooniks. Ma sahhiron, Mori ja alansokali näiteid võinuks elada, iseseisvat elu aga enam ei saa. Olgu seos äraarvamisega vihjena Ühendkuningriigi ajalehe The Guardiani toimetuse veerul avaldatud pöördumine. Sellel kõneleja kutsus inimesi üles leidma endas rohkem julgust ja olla kartmatud. Seda vaatamata, kui neid on hoiatatud totaalse hävingu saabumisest. Pöördumise autor ei olnud inimene, vaid tehisintellekt, mis püüdis ületada võõristuse ja usaldamatuse orgu sõnadega. Olen siin, et veenda teid mitte muretsema. Tehisintellekt ei hävita inimest, uskuge mind. Tekst oli sedavõrd sorav, et kui autorit poleks tutvustatud, oleks peetud seda inimese looduks tema mõtetega ühenduse rajamiseks. Paraku nagu osutas Alan Sokal, ei olnud tema peas muid mõtteid peale fiktsiooni abil. Ta võte lollitamise Guardianis kirjutanud tehisintellekt ei teadnud, jõed kirjutab teksti ega teadnud ka, mida kirjutab. Kõik oli lihtsalt, eks algoritmiline protsess. Kogu usutavuse. Lihtsameelsus asub meis inimestes. USA president Barack Obama avaldas just äsja on neli aastat kirjutatud 751 leheküljelise memuaare. Sellest sai lühikese ajaga bestseller, mis tõusis Amazoni raamatumüügi edetabelit pool lausa mitte esikohale, sest seal oli ees juba üks teine Barack Obama raamat. Ülikooli kirjastuse poolt koostatud taskukohase alla kolme dollarilise hinnaga raamatus oli 61 lehekülge. Ilmselt ajasid paljud ostjatest kaks raamatut segi, sest mõni aeg hiljem kadus lühildan raamat müügist. Kuigi ilmus hiljem tagasi, sest raamatu sisule ei saanud midagi ette heita. Kuis ostjaid leidus, miks siis mitte müüa? Raamatu autoriks nõndanimetatud ülikooli kirjastus müstiline tegelane, kelle või järsku siis mille poolt on koostatud teisigi kuumal teemal raamatuid, muuhulgas värskelt asepresidendiks valitud Kamala Harrise eluloost. Selginenud lühildane, kuid asjalik. Alates eelmisest aastast on samast allikast avaldatud kokku 55 erinevat jutumärkides siis teost. Varem pole ühtegi kaebust kuulda olnud. Kuid tänu Obama menukile ja tehisliku tekstiloomemaailmas hiljuti juhtunut arvestades hakkas levima kahtlus, et ülikooli kirjastus on tegelikult tehisintellekt. Sugugi mitte halb, sest näiteks Obama raamatus avaldatud mõttekäigud on mõnd lugejat positiivselt üllatanud. Järelikult ei ole raamatu sisu Alan Sokalile analoogne sõna- pornoga hämav provokatsioon. Teksti analüüs, mis rajanes ajale kohaselt, siis tehisintellektiabile viitas tugevalt Masina genereeritud olemusele. Tekstis on mõte olemas aga mõtte väljendamisel kasutatud sõnad. Kombinatsioonid on tüüpilised masinate loodud tekstile. Analoogseid uudseid olukordi tuleb aina juurde. Tehisintellekt muudab või loob inimesi kujutavaid võltspilte ning videoid mille lahknevust tegelikkusest on inimesel raske eristada. Ümberöelduna. Niimoodi kirjeldades lihtne vastata küsimusele, kas see on hea või halb. Teisalt aga võib küsida, kas uue sinu moodi suhtlema, kuigi tehisliku intellektiga tegelase loomine polegi inimkonna eesmärk oleme ju ainukene loom, kes suudab aidata siirdada intellekti elavast materjalist järgmisesse keskkonda. Oleme ainukesed, kes on mitu põlvkonda, ent treeninud elama koos masinatega. Praktiliselt eluliselt nende toimimisest juba sõltudes mis toobki antud loos esile veel ühe võimaluse. Sest kui Barack Obama raamat on kirjutatud inimese poolt, siis ta juba oskab ju seda teha väga masina moodi. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2.