Te kuulate vikerraadiost saadet, oh jah, siis miks sa tegid nõnda? Täna 60 aastat tagasi valvasid Toompea lossi punaarmee soomusautod. Lossi siseruume täitsid punakangad ning marksid Engelsid Leninit, Stalinit. Juulivalimiste jant oli maha mängitud. Oli aeg avada kaardid. Seitsmeteistkümnendal juulil olid käinud Tallinnas pealavastaja Ždanovi nõu pidamas Nõukogude Liidu erivolinik ehk traaditõmbaja Lätis Võšinski ja samade volitustega dekanosof Leedust. Kui niinimetatud valimiste eel räägiti, et Eesti riiklikus korralduses ei muutu midagi et ainult võim peab minema vere imejatelt ja rahva vaenlastelt rahva kätte siis nüüd pandi punase riigivolikogu kõnemeeste suhu. Teised sõnad. Väljendades eesliinil töötava rahvavabale üksmeelset tahet. Riigivolikogu kuulutab välja nõukogude võimu kehtivaks kogu Eestimaa-alal. Eesti kuulutatakse sotsialistlikuks nõukogude vabariigiks. Siitpeale kõik võim eestis sotsialism liikus Nõukogude vabariik uunid nii linna- kui maa töötavale rahvale Nõukogude laul. Tahaks küsida nendelt seltsimeestelt enne kui nad lõplikult plaksutama väsivad. Kuhu jäävad nõukogud, kuhu jääb teie nõukogude võim? Ei sellel ega järgmisel aastal ei 1940 ega nelikümmendüks valita ainsatki nõukogu kogu Eestimaa-alal isegi mitte teie mängureeglite järgi, kelle käes oli sõim. Okupeeritud Eestimaa-alal on umbes 100000 võõrväe sõjameest üks iga 10 elaniku kohta. Ja soomusmasinad ka siinsamas Toompeal ja politrükid ka siinsamas Toompeal. Juulis 60 aastat tagasi. Neid elada laskmisi hakkas tulema otsekui konveierilt. Elagu suur rahvaste juht, seltsimees Stalin. Seekord oli see seltsimees Neeme Ruus esimesi mehi, vene saatkonna vahet käimas keskkomitee ideoloogiasekretär ja agaramaid agitaatorid, kes ei jätnud käimata ka Eesti väeosades. No tema showlt siis pikalt-laialt rääkis nendest hüvedest nüüd, mis meid ees ootavad ja aga ta kole halvasti suhtus. Ta ütles niiviisi, et tervist, ohvitseri kese ja nahad allohvitseride kohta seal mõned olid noh igatahes sidemeeste poolt temal mingisugusel poolehoidu ei olnud, kuulati ära ja, ja ta läks ära. Neid mälestusi kuulates tundub, nagu oleks eestlane, oli ta siis sõjaväes või eraelus jäänud kuidagi kõrvaltvaatajaks. Kõik paistis justkui mingi komejant hitamisena, mida see ometi ei olnud ajastu julma tagapõhja selgudes. Riigipöörde ajal olin värskalav. Värska laagrisse siis võeti meil püssid ära kolmeks. Seal tuli jalavägi, tuli sisse värskord, vene jalavägi vene Eurovegio läbi Värska ja siis võeti meile kolmeks päevaks püssid ära, pandi luku taha ja siis meil oli aeru, suvitasime järve ääres ja vaatasime, kuidas vene rivi tulid. Need pinded olid lahti ja siis lohisesin mööda maad järgi, meie saastas pealispinda, jäigi selle maha ja väsinud pisikesed mehed, marjad püssiga, vedeles mööda maad taga ja siis oli lihtmoodustati. Soldatite komiteed tuli üks suur mees, suur mees rääkima, seal oli spordiplats. Liumägedes Värskal hiiu mägedes tuli, räägime henna, kolonel Bergman oli Ratsarügemendi ülem ja kuulas, kuulas seda ja ütleb, et, Noormees, kas kaua see jama kestab? Seltsimees, ärge segage, hakkas uuesti rähke rääkima ja siis Tarmo Kanadas, Kanadas. Kas see jama lõpeb ära? Minu meestel hakkab lõunaaeg. Ja, ja ikka ei lõpetanud ja rääkis hädaliseks kord. Tarbol kargas püsti ja kava alliska maanduvad eeskätt ülevad eskalaatorid pakuvad lõunale viia, berna lüüa ja oligi see nagu toana pulti. Järgmine hommik oli oluline, on kadunud ja olid tänase päevani teadvus. Oli alanud koosolekute lubaduste, loosungite, miitingut õnnestav aeg. Kunni loosung, kui miiting olid eestlase kõrvale veel võõravõitu sõnad. Juhtus nii seda asja näidus haiglates tehti, ametiühing tegi teinekord koosoleku, keset tööpäeva tõmbas kõik selle keskmise arstid muidugi ei jätnud oma tööd hooletusse või arst ikka tegi oma tööd. Aga just nii keskmise astme alamastme personal tõmmati haigete juurest ära ja peetib tööpäeval. Koosolekuid peeti keset päeva jäite oma töökoht sinnasamasse. Ma ei mäletanud, mis haiglasi oli. Aga lühidalt leidis aset selles, selle ametiühing korraldas seal koos, kus arutati mitme suht olmeasju kõiki küsimusi. Ja lõpuks võeti, siis võttis keegi sõna ja ütles vatt, et te tunnete seda jaanivelsker või midagi. Keskastme tööta velsker, võib-olla tema, Jaan neil ei olnud ka nii, ma ei mäleta enam või Poltant Jüri või Peeter oli, aga ta oli mingisuguse keskastme töötaja, velsker, jamad tinglikult nimetad ja vaata kõik soo jaanitunnete. Ta on töötanud juba üle 20 aasta, töötanud meil on töötanud selle professori käe all ja selle professori käe all ja selle professoriga Real ja selle professor käe all. Ja tal on teadmisi, kogemusi kaugelt rohkem kui mõnel noorel arstil ja sellepärast ma teen ettepanekut edutada jaan arstiks. Üldine aplaus, üldine aplaus. Aga seal koosolekul viibis kaks praktikanti üliõpilast, kellel oli vist kursusi juba läbi, tegid oma praktikat seal ja ja üksilipi nendest võttis sõna ja algas samuti suure paatosega, vat seltsimehed, et te kõik tunnete meie mürata. Mira oli üks vana hobune, midagi viis, kuus, vana hobune, üks ruum. Ja sellega veeti siis surnukuurist, laipu veeti, et vot te kõik tunnete Niirat. Ta on töötanud üle 15 aasta kohusetruult iga päevaga, olgu külm või palav, või vihmane, või lumi, mida ühtegi korda tööpäeva vahele jätnud. Ja sellepärast ma teen ettepaneku edutada nira autoks. Sellest oli suur pahandus, oli muidugi seal asja, uuriti ja selgitati lõpuks välja ikad, et üliõpilased on lihtsalt nii nalja teinud ja kontod nad ei ole, aga see rikkus selle terve koosolekumeeleolu väga ära. Ja muidugi arstiks saanud ja ja üliõpilaste nali, vaat niisuguseid asju tuli ette. Tolle aja keelekasutusse ilmus ähvardava varjundiga laene kontrad ehk Kont, revolutsionäärid, ekspluateerimine, eks proprieerimine, natsioniliseerimine, nende tegelik tähendus, selgus õige pea. Ma võin ainult ühte asja ütelda, meil kohvikus ei olnud kunagi vargusi. Aga esimesel päeval, kui ma läksin sinna, kui olin ratsionaliseerimise kesksiis kondiitrid läksid koju ja ma vaatasin, et olid pakid käes. Ma küsin missioon, nad ütles, et võima ütlesime üldse kaasata, noh, kõik on ju need meie omad. Seal oli väga võigas nii-ütelda, ei osanud ette arvestada, et keegi nüüd võid varastama. Aga nii see tegelikult oli. Kui ma olin juba kuu aega seal töötanud, siis oli niisugune asi, tahtsin teada, kuidas siis meie äri läheb ka. Ja pöördusin raamatupidamise poole. Raamatupidamiseks olid siis uued ruumid kohviku kus olid kolmandal või neljandal korrusel. Minu aeg oli nii, et oli üks raamatupidaja poole kohaga Eesti pangast, kes töötas ja siis peale pangatööd tuli Meile ja tegi sissekanded siis raamatupidamise tööks. Peale selle oli üks meie perenaine, kes oli ühtlasi Arvi ametnikele käes, käisid kõik arved läbi, kes tegi siis selle eeltöö ära ja iga üle-eelmise päeva seis oli järgmise päeva hommikuks mul teada, kohustused, kasud, kahjud kõik. No, ja kui ma läksin, siis kuu aega hiljem sinna uute raamatupidamissiis, seal oli terve elu, korter oli neid raamatupidajaid täis kui palju seal olema, isegi mul on raske praegu ütelda, aga oli neid väga palju, igatahes kassapidajad ja abistama Nato pidajaid Arvi ametnike ja ja, ja sealsamas siis oli, siis minu teades oli ka siis kaadrite osakond ja nõnda edasi igatahes mitukümmend inimest. Ja kui mina läksin, siis peale raamatupidaja oli üks Venemaa eestlane, läksin tema juure. Küsisin, et kuu on nüüd läbi, see oli juba kolm päeva juba üle läinud. Et kuidas eri siis läheb, siis ta vaatas minu kui rumala peale, ütles, et ma ei mõista teid, et bilanss tuleb umbes kahe kuu pärast, eks ole. No ma ei osanud ka midagi ütelda, majandus on nagunii peab olema, et ehk siis tuleb ja jäigi mul teadmata äri halvasti ei läinud, sest inimesi kohvikus käis, kindlasti oli näha, et käis. Nii see minu töö kestis siis kuni ühe teatud päevani oldi minu juure alla ülevalt. Suldeet oli tulnud Pravda korrespondent ja tahtis teha siis foto meie kohviku ette kandis, kes olid rahvariietes ja siis mina, kui direktor tehniline unustati ütlemata, nähtavasti mina kui direktor, siis pean siis ajalehte käes ja loen siis ettekandjatele neid maailma uudiseid, mis on sündinud Pravdast, ma vene keelt ei osanud. Ja panin siis ikka õigetpidi selle lehe kätte ja tüdrukute bukett oli ümberringi. Foto oli väga ilus, väga-väga imposantne ja alla oli kirjutatud seltsis. Direktor Kultas skafi, Chitaed. Mina vaatasin ka, et no ikke võimas värki teke, tore, kohe mõtle, kui oled pükse suure riigi ajalehte oled sattunud ja. No see oli siis hommiku kui midagit kella 10 paiku. Kell kella kahe aeg oli kohe meie sele kohvikukeskus ei teagi kusagil. Linna sees oldi seal üteldi, et teie olete päevapealt vabastatud ametist oma, kui siis need dispõhjusel siis üteldi, et kas te ei tea, et teie pilt ilmus ajalehes, aga teie olete ju omanik? Ma mõtlesin, et seda ma tean, et omanik olen, aga mis seal siis suur Ta oli, et kas siis see oli siis patet sinna pildi peale pandud ütelda, et meil ei ole enam midagi muud rääkimist ja korras isegi kahe nädala tasu emaksetud selle oligi tööta tööline siis uue korra ajal. Riigistati kõik ettevõtted, kus töötas 20 või enam inimest. Kui seal leidus aga mingeid mehhanisme või masinaid, oli piirmääraks juba 10 töölist. Ettevõtetesse ja pankadesse suunati komissarid, kelle ülesandeks oli tööd jälgida ja distsipliini hoida. No meie panka iriigi pank aga meie panga swed, mõningat keerisitkede arvati oma näiteks rehv, mõlemaid pandi Stess pankadesse komisjonid, eks justiitsi, panga komissariks ja üks meie töötaja komisjonid ja nii, et siis saaks seda ülevõtmisse uut rahandussüsteemi juurutama ja korda maksma panema panganduse alal. Aga talupoegadele laenude andmiseks krediitühingute süsteem. Niisiis taheti kangesti liinidele viia kõik pangad, et töötaval taru Polanalist Viisnegeerid kätte saada laenud, mis talle määratakse. Bankesi siis tuli neil moodustada 125 panka. Ja meie siis ma mäletan ühte iseloomulikku sõitu maata või vähese maaga talupoegade laenu andmiseks, moodustades muuseas Jõgeval S5 pank. Ja meil tuli siis keskpangas minna, siis juhendama, kuidas seda moodustada, juhatust valida ja. Mina kui asjatundja nüüd krediidi ära, siis ja siis ametiühinguboss seits kaasa. Moskas, see oli siis keskpangast põllumajanduse keskkongestunud käeks, teete, kes siis tuli ka kaasa õpetada, kuidas selle krediiti anda ja jagada, haigudes juhatasin Moldovasse ja seal siis võeti asja päris tõsiselt, kõik vähese maaga talupojad, ema juurde lõikes mõned ained koos ja ta oli nii üles seada sissejuhatuse liikmekandidaati. Teatisi kilesse seal muuseas üheks kandidaadiks üks kohalik talupidaja, kes ei olnud kaitseliidu liige, Isamaaliidu liige. Kuskil niisuguses hirmsadesse ühinguid. Ja 14 hektari maad. Ja sellest 14-st hektarist alustasid viljadki kuus lehma. Sead elik kandidaat üles, hakkab siis valimisele ülemine. Ja siis see Moskva esindaja võtab sõna. Et teada kas ei pannud tähele, missuguseid inimesi läbi käsite Neil on kolhoosidel kuut lehma. Olen kuul tehtud, asi on ikka eht kulak. Niisugust asja läbi lasta. Te peate olema väga valvsad. Rahvavaenlaste probleem lahendati stalinliku põhimõttel, pole inimest, pole probleemi. Kohe okupatsioonivägede kannul saabus Venemaalt 300 esimest selle ala asjatundjad, kes asusid arreteerima üle kuulama, piinama ja mõrvama. Hävingule oli määratud elujõulisem võimekam, osa eesti rahvast. Üheksateistkümnendal juulil viidi Viimsist kindral Laidoner. Kuu lõpul president Päts. Tee Kadriorgu oli vaba. No minu teada see oli esimesel septembril 1940 siis koos varesega asusime Tühi, sel ajal ei olnud see nagu komplekteeritud eelmised tõrjemehed olid eelmisel peremehed olid lahkunud ja, ja, ja uued alles hakkasid siis tulema. Ja see toimus nii aegamööda. Kes sinna esimestena siis veel tulid, muidugi Voldemar telling. Tema oli siis selle ülemnõukogu presiidiumi sekretär. Siis oli Kolberk asjadevalitseja. Noh, muidugi oli siis vares, autojuht ka. See oli mulle tundmatu. Siis oli ka. Üks niisugune noh ihukaitsja või kuidas teda nimetada kõigest üks hiljem lisandus teine veel noh, vähemalt minule teadaolevalt, aga võib-olla, et neid võiks ka rohkem olla. Üks istus pidevalt siis minuga samas ruumis vastasseinas. Selle minu ruum oli siis selle varese kabineti ees. All oli muidugi portjee, oli ka olemas fuajees. Ja vist paar valve sõdurit kah. No ja siis aja jooksul hakkas natukene rahvast sinna ikka nii juurde tulema. Ka mõned endised riigikantselei töötajad, üks raamatupidaja ja üks masinakirjutaja, igatahes tulid ka sealt ja paar käskjalga. Teised jäid siis kõik sinna või lahkusid sealt nende kohta ma ei tea öelda ja kas Johannes Võrus asus presidendi tööruumidesse ja, ja siis tema korter oli siis ka sealsamas. Võrse korter ja administratiivhoone ühes tiivas, ilmselt selle kantseleiülema endine korter, ametikorter Elmar Tambek, Jombeke oma korter, kuigi pätsil oli ju kolm või neli tuba seal, aga pätsu elas ka lossis ikkagi ülakorrusel ja Need vares asus elamise administratiivadministratiivhoonesse ja allkorrusel oli see korter. Ametiruumid olid põhiliselt teisel korrusel. Mina käisin igatahes varese korteris seal just allkorrusel. Ilmselt see personal kujunes märksa suuremaks sellel ülemnõukogu presiidiumi asjade valitsusel, kui, kui oli vist presidendi kantseleid olnud, nii et ma arvan, et seal oli ruumi rohkem vaja juurde, nii et see korter vist siis nagu kujunes väiksemaks. Aga mis või kes asus lossi poolel veel esimestel päevadel, septembrikuu esimestel päevadel? Loss oli tühi. Lossis ei olnud mitte kedagi. See oli vist juba tükk aega hiljem, siis määrati ka lossi komandant komnoor, tee äär. Ja ei mäleta, eesnimi ei tule praegu meelde ja see oli üks noormees, see oli noorem ja päris päris noor poiss oli ja mis ta võis olla siis 20 võib-olla mitte rohkem, ma arvan. Ja tema sai siis mingisuguse ruumi seal omale elamiseks, lossis. Ja töötajal seal eriti midagi muidugi polnud. Mingeid ülesandeid tuligi, olid. Nojah, talle anti üks temale võrdlemisi ebameeldivaks kujunev ülesanne. Nimelt oli seal raamatukogu no ütleme noh, presidendiraamatukogu ja talle tehti ülesandeks, et ta peab selle nii-öelda inventeerima ja kirja panema, mis, mis kirjandus seal on. Aga tema haridus oli vist küllaltki väike. Ma ei tea, ta vist ei olnud algkoolist palju kaugemale jõudnud ja ühtegi võõrkeelt teadnud. See kirjandus oli aga põhiliselt võõrkeeltes. Ja muidugi ta ei tulnud selle ülesandega toime. Ja teine, mis oli veel siis, tema valitseda ka sealne veinikelder. Seda ta natuke kuritarvitas. Ja ühel hommikul siis ütles mulle varesed. Et see lossi komandant ei tule kahjuks oma ülesannetega toime. Et teie peate temalt selle raamatukogu ja siis selle veinikeldri üle võtma. No ja nii see siis toimuski, võtmed ka, võtmed ka muidugi jah. Elama jäi muidugi see t ar sinna lossi edasi ja, ja see amet tal säilus. Aga mida ta seal õieti siis tegi, siiani mõistatuseks, sest mingeid ülesandeid huvitav nähtavasti seal polnud noh, lihtsalt vist pidi valvama, et seal midagi lossis ei juhtu ja ja see muuseas talle meeldis väga, et ta sellest raamatukogust lahti sai, oli väga õnnelik. Ta sellest pääsis. Aga töile langes osaks lisakohustus, mulle langes lisakohustus osaks. Ja huvitaval kombel vähemalt nii ei väljendanud seda, seda millegagi. Et see veinikeldrist lahti saamine täna kuidas oleks riivanud Trunud? Ei pahandanud, nii et me saime hästi läbi. Teie sisinventeerisid. Nojah, Kadrioru raamatukogu seal. See oli enamasti nisugune. Küllaltki kallihinnaline ja luksuslik raamatukogu seal oli, põhiliselt olid ajaloo alased teosed ja ka kunsti ja niisuguste näiteks numismaatik kohta oli seal suurepärane mitmeköiteline, väga suures formaadis väljaanne värviliste nende müntide kujutistega. Ma ei tea, kas siis päts oli huvi selle vastu tundnud või või oli see lihtsalt nii, seal oli saksa, prantsuse, inglise, vene eestikeelset kirjandust oli väga vähe, muide ilmselt polnud selle järele seal vajadust, nagu seal oli jah, väga paljude igasuguste riigitegelaste memuaare. Ka igasuguste valge, kaartlike kindralite omi. Ka jah, meie ja mõningate nende eesti riigimeeste nende memuaare oli ka seal ja aga põhiliselt olid just jah, võõrkeeltes, kui suur kogusel seal võis olla umbes 800 raamatut. Täpset arvu ei mäleta ja, ja tundus, et see oli puutumata ja loss oli üldse nii palju, kui oskab seda hinnata, oli küllaltki heas seisukorras ja tundus, et sealt nagu nagu midagi kaduma nagu ei olnud läinud. Noh, seda on muidugi raske mulle öelda, sest ma ei olnud ju varem seda nüüd näinud, kuidas ta võis enne välja näha, ütleme. Ja, ja ütleme pärast seda niiskust teatud vaheaega, kui seal võib-olla nagu nagu kedagi polnudki. Mis olid teie ülesanded õuel töökohal? Noh, need ülesanded olid enam-vähem endist laadi mis nagu juurde tuli Ajalehtede läbilugemine ja seal nii mulle olulise mõttena tunduvate kohtade äramärkimine siis vares need ka siis läbi loeks. Ka nendest välisajalehtedest ei olnud enam peale pestarloydi teisi säilunud. See käis edasi, see oli, see oli Ungari leht. Aga saksa keeles? See ei olnud eriti suur, ma ei tea, kas ta võis olla, mida üks, kaheksa leheküljeline või nii. Kas näha oligi Pravdat vestjad? Oli küll, jah, oli küll. No siis oli veel üks niisugune väljaanne väikesed kaardid, geograafilised kaardid, kus olid siis need operatiivselt ära toodud need piiride muudatused seal sõjategevuse või igasuguste Hanšlusside ja nende tagajärjel see oli, seda oli hakatud juba riigikantselei ajal tellima ja see käis ka edasi, see oli mingisugune Śaksa niisugune firma, kes seda Välja andis poliitilised kaardid, nad olid küllalt väikeses niisuguses selles mõõtkavas. Nii et seal nüüd nii mingeid niisuguseid väiksemaid üksikasju näha ei olnud. Aga noh, riigipiiride muudatused ja seda ikka nii, et sellest ma siis kandsin varesele ette. Ja noh, muidugi siis oli nii nagu varemgi seal külaliste vastuvõtt. Aga peab ütlema, et näit käis küllaltki vähe märksa vähem kui riigikantseleis omal ajal. Välissaatkonnad olid, Tallinna saatkonnad olid lahkunud muidugi jah, nendega ei olnud üldse enam tegemist peale saksa jah. Aga saksa hea, aga Saksa saatkonnast igatahes seal küll keegi ei käinud. Ilmselt ei olnud selleks nagu mingit vajadust. Ja nii, noh, lihtkodanike käis harva. Ainuke jah, Aecus. Oli siis peale neljateistkümnendat juunit 41. Palun oma abi, et kas vares ei saa kuidagi aidata et nende omakseid. Saaks vabastada või selgitada ja mis on. Ja kui ma õieti mäletan, siis ühe ainsa inimese võttis ta vastu. Ja peale seda ütles mulle, et arguma neid palujaid tema juurde enam laskvat tema mitte midagi teha ei saa. Ega te ei tea, kes oli, see, kellede vastu võttis? Ei mäleta enam, see oli üks naisterahvas igatahes. Ja ma ei tea, kas olid siis kas tema mees siis või, või mingisuguseid lähedased sugulased kes siis olid seal ja ülemistel, seal seisis rong veel tükk aega ja. Näiteks kuulus ka reguleerida ülemnõukogu presiidiumi esimehe külaliste vastuvõtu, kes pääseb, kes ei pääse ja seda küll jah, aga nagu ma ütlesin, et need külalisoli vähe üldiselt rohkem oli noh, nii-öelda ametlikke vastavalt seal rahvakomissar ja nii edasi. Missugune oli võrse tööpäev, siis kestis meil töö oli kaheksa tundi küllalt tihti ta käis ka ära seal siis keskkomitee koosolekutel. Nii et tihtipeale oli ta tundide kaupa ära Muide ükskord ma küsisin temalt Et kust tulevad teie kõned? Need saabusid suuremas ümbrikus tavaliselt ja olid kas eesti või vene keeles masinkirjas trükitud. Teda ei pannud see küsimus imestama. Ja ta vastas mulle, et ma ei tea, kust nad tulevad. Sellest nagu järelduks, et need kõned, mida vares tollal pidas, ei olnudki tema koostatud. See oli siis 1940 ja 40 41 teavast ümbrikud ja post, kes läbi teie past käis läbi minu jah, nii nagu varemgi tulid need käsipostiga ja. Nii et see jäigi saladuseks, kust kõnetekstid pärit olid, no võib-olla mitte kõik need aga, aga igatahes jah, oli selliseid, selliseid. Rohkem jah, käisid just need rahvakomissarid ja, ja muud parteitegelased. Seal säärest alates olid nad kõik näha. Aga vaat kui oli nüüd rahvavõim, nemad mind kättpidi, ei teretanud mul just kõvaks küsida, kas kasarion teie kätt surunud ei ole? Muide Säre kohta ma pean ütlema, et tema jättis mulle kuidagi niisuguse ebameeldiva mulje. Ei oska isegi seletada, miks, aga kuidagi tema näos oli midagi niisugust nagu luuravat ja väga umbuskliku ja nagu midagi kahepaiksed või ei oska ütelda ja. Karl Säre Eestimaa kommunistliku bolševike partei keskkomitee esimene sekretär hiljem aastakümneid maha salatud reeturist esikommunist ja tema nutusevõitu hääl juulikuus 1940. Jah, nüüd töötab, raha, on nüüd. Võtnud omaks vaatuse juhtimise omaenda kätesse. Elagu Eesti tööliste talurahva ja töötava intelligentsi leedid. Elagu Eesti Rahva Nõukogude Liidu rahvaste vennalik liit. Kui palju viibis vares Kadrioru lossis oma töökabinetis? See oli väga erinev, ta mõnikord oli päris nii päev otsa, seal, aga oli ka päevi muidugi, kus teda peaaegu polnudki näha. Kus oli varase ihukaitse, kui presiidiumi esimees oli oma kabinetis see noh, tema nii-öelda põhiline ihukaitsja. See istus kaunis ükskõikselt ja tuimalt seal minu vastas, see kabinet oli hästi suur. No üks, neli meetrit vähemalt ma arvan minust eemalt kui mitte rohkem, isegi jah. Ja ei liigutanud ennast sealt, kas teie vestlesite või vahetasite mõne sõna v kord? Jah, mõnikord küll, aga inglise keeles vene keeles, aga üldiselt nii tähtsusetud, niisugust juttu ja. Aga siis oli veel üks teine noormees. Ma arvan vist, et Venemaa eestlane. Ta eesti keelt rääkis väga hästi. See oli niisugune noh, täielik vastand sellele päris ihukaitsjale, pisike, niisugune nagu kõhnake energia näoga. Aga temal oli väga imelik komme, et kui keegi varese juurde sisenes Olgu, see kasvõi oma töötaja või või seal mõni mõni rahvakomissar või nii edasi. Tema läks siis ukse juurde ja piilus läbi selle lukuaugu. Ei häbenenud mind. Milleks ta seda tegi? Ei saa arukülla, kus oli tema kohustus Teine mees seda ei teinud. Neil oli omavahel tööjaotus panna, jah. Aga tema oli suhteliselt harva seal. Võib-olla kord või kaks nädalas. Ihukaitsja saatis võõrast alati ja igal pool. Paistab nii, et küll enam-vähem vares mind mitu korda isegi kurtis, mulle tüütab päris ära juba tema ikkagi ütleme arstina ja luuletajana, vabakutseline inimene oli harjunud olema ilmselt vaba, et noh, et võib liikuda nii, nagu ta ise tahab ja nii, aga nüüd pidi harjuma sellega, et vaat, et alati on keegi tal kaasas. Ja mitu korda kurtis jah, et mõnikord tahaks naisega lihtsalt Kadriorus vabalt jalutada, ei, tuleb kaasa sul ja lobiseb ja lobiseb ja lobiseb ja mitte ei saadest lahti. Ja ka sinna tema korterisse lõunatama tuli tihti. Mitu korda oli niimoodi, et vares kutsus mind ka sinna sinna lõunale koju koju ja ja kuigi meil oli all seal söökla olemas ja siis seal ei olnud rohkem kui kolm tooli asetatud sinna laua ümber võrse kodus, varese kodus ja siis see minu arvates oli see ukrainlane ja siis ei tulnud. Polnud kohta, kuhu istuda, aga muidu jah, oli nagu viis kopikat platsis. Ja seisja. Ja ükskord isegi ütles jah, et ime veel, et öösel ei roni meie vahele voodis. Hotell Eesti riigi matustel kargab Kremli katus selle Eesti riigimatutel. Seal ta siis see halda vaakus Eesti. Ta oli hell pan, kus omasoo korra panna nokkis pankade ees maha oma sugurra, vana nokkis pankade ees maha. Rahvalt normid viljana võeti ta liinil püksikuid rahvalt normi villane võeti ta liinil püksipoeski. Tuli jätta Eesti küljes küüned, võtta riik ja rahvas rahul jätta.