Vikerraadio jätkab saatega sarjast kirjutamata memuaare seekord ajast, mil sõja lõpul võõrsile sattunud eestlastel katkes kodutee jutustab aastakümneid Argentiinas elanud Endel korraste. Ma olin Grast padi haiglas. Ja sealt ma tahtsin minna Prahasse, et sealt oma raha võtta välja ja siis vaadata ameeriklaste poole. Siis jala tulin, kõndisin ära. Ja see oli täpselt teisel mail ja siis oli minu sünnipäev. Ma läksin siis õhtu otsima, aga ma trehvasin niisugusse kohta, kus on need need tsehhi ülest õudselt punase lindimehed olid juba seal hakkama sain, mõnel trehvasin just sinna õigesse majas. Kus nad olid, kood? Nojah, siis oli väga selge pilt. Tehti siis. Ja siis, kuna mul olid kaasas treeningülikond, võimlemisülikond, selle ma panin selga ja midagi vastavat hakkamist ei saanud olla, olgugi et mul oli relv ka sedalaadi leidnud, see oli mul siin selja peas, kukla taga ja ja kuna prints jäi alles, siis jäi alles, kui oleks leidnud, oleks lugu võib-olla kergelt lõppenud, selge oli see, et ja siis pandi mind lehmalauta. Õhk oli, pandi sinna lehma kõrvale, lehmal puhtad, õled olid all. Omandasin seal väga rahulikult, terve öö magavat tunnimees oli ukse taga, seal väljas. Ja hommikul oli väga udune hommik oli just väga niiske oli ja ma ei mäleta, kas vihma 100., natuke tuli sealt mööda. Prints Jevgeni, mehed olid suurem osa ungarlased ja tule ungarlaste diviis. Ja need nägid, et üks mees seal püssiga tulijat sisse tõmbasid ukse lahti, mina veel magasin, tärk süles. Kuulge, game raadiot, mis sa siin teed? Janematusest päästitki sealt ära, aga muidu oli selge vist, et nad hommiku kavatsesid mul siis vist midagi teha, aga ma ei tea isegi seda. Noh, ja siis hakkasime nendega koos rändama. Hakkasime astuma Venemaa poole jala ja naudi metsa, vahel oli, siis oli niisugune metsavahe, seal oli siis peatust tulid ja metsapeatused, kus siis mehed saavad ennast natuke kergendada voi lama arstis, astusin Rutluselt metsa ja. Ta ikka mida kaugemale, seda parem. Ja nii ma seiklesin siis umbes kaks nädalat. Selle Tšehhimaal muidugi suund oli, tähendab lääne poole, et ma sinna ikka ju nii pikkamööda metsa mööda käisin ja muretsesin siis kuuseoksad ja või need värsked kuuse kasutanud on väga healt süüa, kui need välgun. Ja kartulid ka sai sealt põllu pealt võetud ja ei julgenud ju inimeste peale minna, sellepärast on kaks vahet on Tšehhimaa ja Slovakkia, Slovakkias on hoopis seal, on teine asi, seal on inimesed, hooldavad ja aitavad sind. Ja sealt metsast läks tee läbi. Hommiku ma siis passin tali, nii, alged CD ja sealt läks läbi, eks Punase Risti dziip Ameerika Punase Risti dziiplex sealt läbida. Ja üks mees on halb peal. Seersant oli seal peal ja mina mõtlesin, kui ta siit läbi läksid, ta tuleb tagasi. Ja tuligi õhtupoole kõrradi kõrvaradid ja tavaargihüppasin siis tee peale. Selleks on ära, et ma olen eestlane ja kas sa ei saa mind aidata, niipalju kui võtsin inglise keeleload hali minust väga hästi aru, et okei, et mis mina istusin ja, ja tema siis tuli, kus oli venesid demarkatsiooniliini piir, eks ole, venelased olid seal purjus ja need olid, noh, Nemad arvasid, et mina olen kah ameeriklane, tead kuna see oli seersant ja tema sai väga hästi aru ja tema päästiski minu teisalt üle sellel temakad liinidel sinna ja siis seal oli üks Bernard tee või riigi tööteenistuslaager oli ja seal oli juba siis olid seal olid tüdrukute laager ja sinna oli juba kogun teisi sakslase sõjaväelasi niisugusi. Lüga. Ja muidugi ma seal sel momendil esinesin, tähendab soomlasena igaks juhuks, seal olid arstid ja seal oli tehtud siis nisuke nagu mingisugune hädaabihaigla või midagi sarnast. Ja kuna ma haavatut Mul oli käsi veel sidemes ja siis ma jäin ka sinna ja siis tuli vahepeal üks niisugune huvitav vahejuhtum veel. Kuna venelased käisid seal kogu aeg siis nii-öelda naisi püüdmas või ja siis tuligi kurat just jalikesse laagrijuht oli sellega me saime väga hästi läbi niux demoni kapteni auastmes ja, ja tema siis võeti ükskord Andid, kuna olid teatud hea koht oli väljas, ei olnud mitte sees, vaid täna tuli jala minna ja siis öösiti nad passisid peale, rabasid kinni ja ja siis viisijat teatud kohta ja siis tagajärjed on teada, mis olid, kes siis olid need rabajad, venelased, vene sõdurit, nemad olid sellest 800 meetrit, sellest demonstratsioonliinist olid. Kuna minul oli siis ainukene, kel seal meestest oli, siis mingi sun, tähendab seitse 65 püstol ja ma siis läksin siis seda me oleme väga head tuttavad ja siis läksin ta siis sinna päästma juba kisa oli väga suur sead viitsida teisi majasse ja ja noh, ma ei saanud ka muud midagi dialassinud seal pirni laeks katki ja ja siis ta muidugi siis tuli pimedus ja siis tuli segadus ja siis see tüdruk sai siis välja maksta ja siis me läksime siis metsa sinna just vastas oli, tähendab org ja seal oli siis kõrgem küngas sena metsas puude all ja vaatasime siis pandi terve see laager või kes seal need olid, kõik pandi sinna välja, öösi, rivisse. Ja muidugi siis nad otsisid, kes olid head ja mees, vaatasime metsast seda asja pealt, mis nad teevad. Ja siis peale seda juulikuu, sest tuli siis kui tomatit piir Donauni mais pidime sealt ära minema ja siis läksime üle silla, saime auto ja läksime sellega terve see kõik seal ära ja läksime üle ameeriklaste poole. Mälestus viimasest sõja kevadest räägib endine lendur, Austraalia eestlane Osvald Talmet. Sõja lõpp tuli sõjavangis, läksin sõjavangi. Maal olime siis meid, saadeti taani espirki ja öeldi, et meie lennuliin tähendab likvideeritud. Et vanemad mehed viidi kõik sinna jalgjuure ja nooremad mehed, mina olin nooremate hulgaski, sellal nätsid kõik taani Lähme langevarjurite kooli. Ja, ja me küsisime, et aga mis me teeme seal, missugust, kus me lähme läänerindele, teate, me ütlesime, et meie läänerindel ei lähe. Me oleme anud võitluseks Vande kommunismi vastu, aga mitte lääneriikide vastu. Saksa kolonel seal põrutas peale, et te olete Saksa sõjaväelased. Vaata sinna, kus kästakse. Mõtlesime, me oleme, vabatahtlikud ei lähe. Ja tagajärg oli see, et hakkasin vaarde maadlema, löödi mentaanist välja. Siis tulime laki juurest edasi, õhukaitsekahurite juures. Aga egagi põld, õpetajad, põld meil huviga kellelegi. Siis anti meile käsk järsku lääne tõik Hamburgi jalgsi ja jaotati gruppidesse igal tutte ja igaüks või kaks ohvitseri grupi peale. Ja läksidki Hamburgi. Seal võeti kõik mehed ära meie juurest ja meie ohvitserid, energiaid ja ohvitserid toodi meil ära. Bolton püttelisse, jälle üks väike linn ja ikka midagi meil teha ei olnud. Ootasime, ootasime ikka ja siis tuli järsku teadet Ameerika tanki niuke spitseedee aru, tuleb linnapeale. Ja öeldi meile, et nüüd on igaüks vaba, igaüks mingu sinna, kus tahab. Balkan pütteli linnas pandi igale poole valged rätikud ja valged linad akende peale. Tallad ilma lahinguta ja tuligi kontsert, pitsa läks läbi sealt ja meie läksime ära. Meid oli üheksa meest seal ja eestlased, eestlased ja, ja läksime ühte metsa. Olime seal öö otsa, selle ajaga olid ameeriklased mööda läinud ja tulime välja ja muidugi esimene way post, kui seal ameeriklastel oli, kohe läksime juure, andsime oma revolvrid ära, ütlesime, et meie oleme eesti ohvitserid. See mees ei teadnud kahvitamise teiega teha ja ütled, et ning edasi minge, seal on staabid ja kõik nii edasi ja ja ei võta neil olnud ära ikka me pakkusime, ei tahtnud. Ja läksime sinna ja siis oli sellest abi võrsiba ja seal siis andsime ära ja siis võeti meid õieti nagu vanginõid. Alguses koheldi väga hästi. Siis saime seal süüa isegi. Ja siis, kui me jõudsime seal juba natuke kohaneda, siis öeldi, et nüüd läheme Bolton püttalise tagasi ja siis ühe vabriku hoovi peal olid seal kogutud tuhanded-tuhanded mehed nii tihedalt või kuidas ütelda täis, et peaaegu liikuda ei saanudki ja ameeriklased käisid seal ringi ikka ja ikka otsisid käekella, tyhja sõrmuseid ja au märkisi, kes, kellel midagi, oli kõhe, võiti ära ja mul oli sõrmus. Hõbesõrmus kuld plaadiga ja Symbian oli lenduri kutsemärki lõike ja see oli nii, et ma ütlesin, et ma ei saa kätte seda taskunoa välja ma saan. Ja ma tõmbasin ikka ära, vaevalt vaevalt ainult õppija ära kiitnud. Käekell võeti ära ja et ameeriklased tegid ka soome ikka inglased samuti valin inglaste juures tikid samuti liita. Nii, tähendab siis te olite Ameerika sõjavangis Ameerika sõjavangis ja sealt meid vidi. Renderk on üks niisugune suur või asula, kus sõbrad väljad olid, seal oli umbes 200000 sõjavangi sakslast lageda välja peal ja need inimesed kaebasid Marek, kas käsitsi või kuidagi, nad said koopaid, et sealt väikse käest või vihma käest ära saada ja iga hommikul ikoopade sisse vajunud jälle ja ikka mitu inimest surma saanud ja siis keelati ära, et ei tohi kaevata, neid koopaid ja vett ei olnud ka autodega toodi vete kahtesadat 1000 inimest. Tyota pesta ei tohi tohtinud, ainult juua, joogivett saigi. Ja siis pandi ükskord rongi peale ja, ja see rong, mis oli, oled ainult ohvitserid, kus mina olin 1500 meest rongi peal ja viidi šerbuuri Prantsusmaale seal, kus invasioon algas. Ja siis pandi pill vuka vill, oli seal üks väike linnakene seal puuri lähedal, umbes 10 kilomeetrit või 12 kilomeetrit eemal, kuhu jalgsi pidime minema, sinna vangilaagrisse, kõik olid ära jaotatud, laedro jaotatud niukses aedadeks, igas aias oli 1000 meest. Prantslased, suhturit küll nad kui rongiga tulime, sinna, need viidi vuka Willimisena, sel kuuri rongiga. Siis ameeriklased lasid kõik vaguni uksed lahti teha jaamades jaamades ja prantsuse noored atrasid kividega loopima. Šveitsis mitmed meeldivad pea lõhki, nad jäävadki, isegi üks vedur sõitis mööda ja viskas tuhka sele ahjust võetud tuhka vaguni uksest sissemeistrilt ja sõimati meid igast noodinud ja kõneleb seal vangilaagris, olime siis seal oli üks katoliku kirik, tema käis iganes tal peaaegu niukses. Nutsid, kandsid lippude ees ja jäid siis laagri kohta seisma ja siis hakkas prantsuskeeles üks sõimamine meie peale. Kõik vaatasime pealt, Nemad sõimasid, karjusid ja lehvitasid, rusikaid, näitasid ja läksid edasi, tulid tagasi, tulid tagasi, tegid sama uuesti veel, siis läksid minema ja siis oli nii, et. Mina tahtsin minna Ameerika tsooni. Saksamaa jaotati tsoonideks ja minu naine oli Ameerika tsoonis. Ja mina olin viimane grupp, kes ära tuli, sealt vangilaagrist. Ja see grupp läks inglisetsooni ja kindlad, et kui meil on, sinna jõudsid. Ameeriklased andsid meil vabastades vaderid, kõik inglasest vaatasid. Öeldi, et me oleme vabad, aga ära minna ei tohi. Meie oma Eesti ohvitserid ütlesid kõrgemad ohvitserid, et ära minna ei tohi. Me küsisime, miks. Kuulsime pärast, et need kõrgemad sõjaväelased, kes seal olid majority, kolonelid, kolonelleitnandid, nad lootsid, et tuleb sõda varsti ameeriklaste ja venelaste vahel, et siis on kohe võtta. Aga minu naine tuli minule järgi ja mina ütlesin, et mina ise ei saa minna. Mine sina, sina Metro sinna Inglise komandatuuris ja küsib, miks mina ära minna ei saa. Tema läks ja öeldi, et ta võib igal ajal ära minna, miks ta, miks ta ei või minna. Ja mina läksin sinna. Kolonel tokkeby oli seal stopi juure, ütlesin mina, lähen ära. Ameerika tsooni ei tohi minna. Ma ütlesin, mina käisin küsimas. Inglaste käest öeldi, võib minna. Teie noormees ei tea seda asjast ikka. Ja tema adjutant, oleid, major käbala, see hakkas peale ka veel, et ei, ei. Ma ütlesin, et mina lähen, asi klaar. Segast sõjajärgset aega Euroopa südames meenutab Oskar Loorents. Ma ei mäleta, sõitsime otsa, hommiku oli veel kaunis pime, järsku kuuleme hirmus kisa veel rongi seisma. Katke käsutasid vene keeles saksa keeles ja et kõik välja, meil oli siis juba eestlasi viis tükki ja üks mees oli väga hea vene keele oskaja siis tema meile tõlkise peame välja minema, et sakslased ühele poole Patlased teisele poole, valgevenelased sinnapoole ja naised üle raudtee poole pandi meid ritta ja öeldi, et nii te olete vene sõjaväes. Vot see või on juba kurat, Smartsisime kaks päeva. Me oleks võinud ära joosta, seal, meil oli häältest, kolm vahti, olime selle terve hulgale, oleks võinud ära joosta, aga kui sa lähed, et läheme koos ja läksimegi siis kaks päeva hiljem jõudsime siis sinna üks SS õppelaager oli, aga ma nime ei mäleta, mis aga väga suur. Ja õhtul jõudsime sinna, pandi täisauna juuksed nulli peale. Kes andis süüa, tervitas, minge magama. Et homme Lätis õppustel. No hea küll, aga me olime nii väsinud, mõtlev kell oli 10 läbi, äkki järsku kuulsime suurt kisakoori Vene vältida, ütleb, et nagu kuninga kassid magavad, teised kõik õpivad juba viiega sillanaride peal. Siis ajas meid välja. Me tahtsime süüa ka, ütles ei saa, söögiaeg on läbi. Seal oli reas vineerrõngasse juba pandud nagu ikka jagu. Istuge sinna maha ja kuulake, mis te lõpetaks. Ja seal oli kergekuulipilduja oli ja vene kone väikene. Anttib kuulipilduja Teie käest teise kätte. Kone tagantjärele, kas oskate midagi teha? Mina olen kuulipildujamees ja ütlesime omavahel, ega me ei tohi ennast ära anda. Mis me teeme? Tuleb meie kättemaks, vaat siit ja sealt ja kõik vaatad, et mis juhtub. Aga siis ma võitsin niimoodi kätte, et ma teadsin, kus need nupud hambeda vajutada. Lõksutasin, raputasin, jalg kukkus alt ära. Natuke aega, Jüri. Kurat, Luktoriga Ella. Torudest välja. Raputasime tõmmu seest otseselt endaga polti, tõmbasin ta lahti tükkideks, lukuga lahti. Järsku tuleb see viled lõunale? Isegi õpetasid, pange neid kokku ka. Ei oska. Ei oska, võeti ilusti kokku, pandi Kotjeviidi lattu tagasi, nii nagu pedagoogikas, tükkides. Selleks jah ja oo jumal, pimedast peast, pimedast peatud lahti, paneb kokku ka seal me siis olime viis päeva. Arvutasin ikka, et mis me teeme. Siis meil viis tükki ma ühe nime mäletad, tants oli vähk. Ja see, kellega ma ära tulin koos, oli Lembit Soots. Läksime, ma tea, kuuendal või seitsmendal päeval läksime lasketiirule. Ja seal oli siis võimalus, nii et lask Radoli, mõlemal pool oli võsa ja mets ja ja siis me hakkasime arutama, mis me teeme ja kõik kes tahab kaasa tulla, teises ei tule. Kahekeisi, panime sealt, et ütlesin talle ilusti metsa minna. Noh, läksime metsa, liigutasin puit natuke aega liigutava Buy tahamegi juttu natuke, aga ikka juba läinud, läksime ja panime ajama sealt ja sealt saime siis tulema ja mõtle siis me peitsime ennast midagi. René Võrus seljas juba ei veel ei olnud, aga seda öeldi meile hommikul veel, et homme tulevad vormid, sellepärast oli see kiire minek, meil. Vaata, kartsime seda Vormsi elada, siis on hoopis raske ära tulla. No ja siis saime sealt tulema ja siis me peksime ennast igal pool ja sakslased meid aitasid igal pool, kus me üldse läbi tulime. Teadsid, kes me olime, andsid meile süüa, aga ütlesid, ärge siia magama jääge. Minge ära. Kõikide öelnud sünnilt sakslasi ei olnud loega, meil ei olnud puhas saksa keeli, nad teadsid kohe, eks ole. Mõnes kohas küsiti ka, mõtlesin baltlased ja nad teadsid seda kõike. Nii et sakslased meid aitasid, kartsid venelasi ja sakastik ütelda, et ärge seda teed, minge seal valved nurga peal, minge sealt tagant ringi, ikka õpetasid selle õige koha meile välja. Ja nime me tulime, kuni ma mäletan, selle koha nimi oli Vaitsvassar. Sinna jõudsime, seal oli sild. Ei olnud ju nii, Laina, ta võis olla nagu siit majani paarkümmend mehed ja ja siis oli uus puusilla peale tehtud just. Too oli kindlasti puruks lastud, aga täitsa puhas puu alles lähedal tehtud. Läheme silla juure, see oli palliv inimesed, tahtsid üleminnanud, venelased šimpansil, ameeriklased teiselt poolt. Ja me küsimisel ikka inimeste käest süle saab, siis ütlesid nii, et vahel tehakse sild lahti ja lastakse üle minna, öeldi nii, et, aga minge komandatuuri ehk saate loa. Läksime, komandatuur komandant ei olnud seal vene komandant. Et tuleb hiljem, võib-olla siis mõtlesime, et katsume oma õnne ka ükskord. Läksime ilusti silla otsa juures. Seal olid venelased, meil olid juuksed maha aetud ja ja saime kuskilt barretid, noh, oli meil peas, et ära ennast ei anna. Me kartsime, et me oleme ta kaetavata, nimedi võeti ja kõike lähme siin silla juures ja nii palju. Me saime Harvardis, kuhu tahate minna, et me ta sinnapoole minna, noh me tahame minna Belgiasse või sinna, kuskil vaatad veel otsa ja mõtle, kas kus on ikka õnne inimesel, ameeriklane tuli sinna, tõmbas mütsi peast maha val ja küsib, kas te tulete sellest laagrist kontsentratsioon laagrist ja mõtlesime jah, veel lööki Bigajevilt ning olime ameeriklaste poole üle. Ja sealt siis jõudsime, käis lingeni, seal on siis laager, kus põgenikelaager tartlaste või olisi eesti põgenikele söeant eestlastele, see käisin alt eestlastele, kolm linnaosa tehti kohe puhtaks sakslastest, nad pidid kõik maha jätma. Nii et seal me elasime siis kolm aastat olid need rasked aastad. Ei, ma ei saa öelda, et rasket toitu oli vähe. Ega meil ei olnud kuskilt saada midagi, Saksamaa oli just tühi. Ja siis sellepärast me siis läksimegi Ameerika. Ameerika, võtame seda Eesti kompaniid sinna vangla juurde. Siis läksime ka seal, sa ei pea toidu mustalt vormid, Ameerika farmid, Ameerika Vormaga mustaks värvitud, Eesti kompanii, Eesti kompanii ja Eesti ohvitseride kõik eesti ohvitserid ja siis me olime, viidi meid kohe seda vangilaagri juures, seal me olime, Päeval oli vangilaagris. Ma mäletan Rudolf s isada Me valvasime. Siis me pidime teda välja tooma jalutama vanglas sees tähendab koridoris siis üksinda talasti üksinda väljas, ma pidime järel käima tal kogu aeg sisantidel luud kätte et pühiseda koridori koridori küllaltki lai, ta võttis tagumisest otsast Varts kinni, niimoodi nii pikalt kui ulatas. Vaata, mängis lolli korralt. Aga meile oli huvitav järel ja piss kaelas ja nii et me ikka valvasime, nägime neid ülemusi. Aga üks ohvitser tundis ühe nendest meestest ära meel. Ja ta tahtis nagu midagi küsida ja see poiss viidi kohe ära sealt, noh. Ameeriklased oleks teada saanud või midagi. Kes tundis ära Saksa ohvitser, kes vangis oli, seal tundis ühe meie valvuri ära. Et nad on üheskoos olnud Saksa sõjaväes. Vaata, seal on niisugune asi, et üheskoos teeninud, aga nüüd järsku teise valvur. Ja seda me kõik kartsime, et kui mõni ohvitser salongis, aga seal olid tavalised ikka ohvitserid, kes olid millegis süüdi. Ohvitserid, seal ei olnud üldse seal vanglas suur vangla, suur kohtuhoone ja. Me olime öösel käitumisest kohtuhoones ringi. Ja need Ameerika ohvitserid, Me pidime nende Abelise uurima, kobackis läbi käis, noh ja kui sa ei küsinud hüppessul peale, on meie aru ei saanud midagi, sõimasid meid. Aga nii oli, et sa pidid paberit küsima pass, eks ole, siis nad pidid näitama sulle ja tänasid ja läksid jälle. Aga kui sa ei küsinud, siis üpris kurjalt peale, pikad koridorid ja me käisime seal. Aga noh, öösel me pidime neid kõiki kontrollima, selgus, kohtuprotsess oli ja need saalid ja me käisime kõik läbi öösel ikka meie valve all. Huvitav oleks siis, eestlased valiti. Ohvitser, kes seda asja hakkas ajama kindlasti. Ja kui me seal kõik, huvitav, kui meid võeti vastu ja me tahtsime minna, siis kutsus ükshaaval ette ohvitser, sinna. Ta toob ette kahju, mis nimi? Sõjaväe kord olnud ei, ola mis kuradi jutt, see noor, mis, kus solitses lossis kärataksist ütlema, et olin. Ja siis küsis, kus Kuala Rebase pataljon, miks sa kohe, kaua te teenisite, kaua te kandsite Ameerika farmi? See oli 48. aastal? Lõpetasime ära, siis me hakkasime neid asju ajama 48. aastal, siis austraallane hakkas võtma neid kodutuid isikut hakkas omale sisse vedama. Algul võeti Kanadasse ja Ameerikasse, aga seal oli väga suur valik. Kõiki vastu ei võetud, aga oli, võttis, seal hakati juba kõik NO just eriti üksikuid taheti Austraaliasse. Vallalisi vallanes. Esimesest laevast jääme maha. Aga teise laevaga läksime siis oli Svalbadolisel laeva nimi soli, Norra laev. Siis sellega meid viidi Austraaliasse ja riigi riik viis omal kulul. Meil ei maksnud midagi. Anti meile süüa laeva peal ja kuidas sinna jõudsime, pandi meid ühte laagrisse, algul. See oli kogumislaager ja sealt siis pakuti sulle tööd. Mida sa teada siis andsime? Tööriided anti üks ülikond, paar saapaid ja tekid ja siis need tulid pärast tagasi maksa, aga seal niivõrd odavad sajab ja materjale oli. ETV midagi said, et mille eest sa pead maksma, päris ilma ka ei saa. Ta oli niivõrd odav. Sellega me saame, siis hakkame, siis tuli välja, et me Läksime siis suhkrupilliroogu lõikama. Pakuti, kes tahab, see oli just hooaeg algas ja siis tuli teha. Nad kutsuvad ning noh, see meeskond 10 meest on, töötavad ühes grupis. Läksime sinna käsitsi hakati suhkrut, lõika seoliga must. Tükitöö, mida rohkem tegid, seda rohkem saed, raskem kui heinategu eesti heinategu pole midagi, kurat seal ikka tuli nii maa ligidalt lüüa, et need nupud ei jäänud üles kõrgele, sest suhkur kandis kolm saaki Paki oma järjeni. Tähendab esimese ära lõikas siis pidu, ootame jälle paar aastat, kui jaga agunid, konsultant jäid Vassili raske madalalt lüüa. Nii et sobib peaaegu maa ligidalt lööma. Juba see on nii raske ja siis panite hunnikusse selga, ei viita siis auto peale mööda lauda üles auto päris kaunis, raske töö, kanda neid. Nii, et see oli meie esimene suhkrupilliroog ära lõppes, siis läksime metsa tööle. Puid lõikama, noh, see oli juba rohkem minule kondi mööda maa Eestis juba tundsin. Puud on hoopis teised. Need, mis siin kasvavad, need alad, pilpad, seal on kõik nii, et ei saa läbi lõigata. Need puud olid ikka suured punkt. Siis pärast pakuti võltssaeveskitööd. Sest kaks aastat pidime töötama, mis meile rikk tööd annab. Mis edasi sai metsatöö ja saeveskis ja kaks aastat tegin ära, see oli siis 51. aastal siis hakkasse Korea sõda ju peale. Sõda algas 50, detsembris? Jah, aga tähendab, sõda käis juba 51. ja kõvasti siis taheti sõjaväkke saada sõjamehi, kes tahavad, Sõotame, vaat Austraalias oli sunduslik, ajateenistus, aga ajateenijaid nad ei tohtinud üle mere viia, siis sel ajal Sunsulikult siis taheti vabatahtlike ja mis nad tegid siis muidu Austraalias, kus sa lähed sõjaväkke, siis pead olema kuus aastat. Lepinguga lepingu kuue aasta põlle. Ja siis tehti nii, et kutsuti üles, kes tahavad minna. Eri korea üksus, Spesson korjan Foosni kutsuti kaks aastat. Ma mõtlesin, et mis see kaks aastat ikka teeb, mina ka kohe. Ja läksin pealegi, selge, jah, jah, ametil selge. Samast ajast jätkab mälestusi kolme sõjaveteran Austraalia eestlane Leo Jaago. Ja siis ma hakkasin Sydneys, hakkasin jäähokit mängima ja siis ma läksin trammide peale tööle, töötasin alguses peleti korje pärast trammijuhina ja siis hakkas Korea sõda peale. Ma läksin ka siis ennast meeldima ja seal oli nii palju küsimusi. Ja ma usun, et 27 28 küsimus on, et kas sa oled kunagi teeninud mõnes teises sõjaväes väljastpoolt Austraaliat, Yesson näo. Ja teine küsimus oli, kas sa oled kuskil mujal näinud lahinguid väljaspoolt Austraalia, Taani sõjavägi osa võtnud lahingust lahingutest ja ja ma jätsin need kaks küsimust lahti, ma ei tahtnud neile õigust ütelda selle kirjalek ankeetaiana, see oli kohe nagu iga igaüks pidi seda vastama täitma täitma ja jätsin need kaks küsimust vastamata. Ma ei tahtnud neile valetada ja maid tahtnud, neile õigust räägid, aga seekord oli niiskeid naljakas aeg. Käisin arstlikus komisjonis läbi ja siis kui ma läksin ära sealt siis üks mees mulle nii kahe-kolme kuu pärast seal siis vastused siin vastu võetud või ole. Moodusin kuus kuud ja midagi ei juhtunud. Ma kirjutasin kindralile känderasse, et miks siin on neid üks mees, kes tahab minna uut kodumaad kaitsma, miks teda siis ei võeta, miks ei võeta niiskes meest vastu. Ja siis läks nii, üks uus, kolm-neli nädalat läks mööda siis massaini kirjeldasite käänderalist ja Melbourne'is ja igas kohased paluks jätke see kindral rahule, et temal on muusid tegemist, aga sinu sinu Apple'i käisionistil Andri sidur, rikke on see ka, et teie palve on veel läbivaatamisel ja läbivaatamisel ja, ja siis hakkasin, saame iga kuu viis aastat, iga kuu ma sain kirja sama sisuga hämasama, eeskooliks, pitsatiga löödud. Ja siis 1955. aastal tuli üks kiri, kas sa soovid ikka veel Austraalia sõjaväkke sisse astuda, et julges sinna sinna ja rääkige, oleksid sinna ma olin siis trammi just see täis ja nartsiss küsisin, et kus see oli, 1945 Marci kuus. Mõtlesin taanis natsi tänkija ike soovitsevalgi sissimine siia varsti sisuliselt läbi, samad küsimused jälle ja olen vastu võetud. Anti mulle Nummert, nii üteldi koheselt Nummert või ära unustada. Prikstad tundsid huvi 1945. aasta märtsikuu vastu ja ainult paistab, et neil olid kõik teised andmed olemas. Aga seda taani episoodi nad ei teadnud. Nad teadsid, ma olin igas teises kohas Taanis, nad ei teadnud siis nüüd sellepärast ma tahtsin, et nad olid välja uurinud. Ma usun jah, et no seal olid kaustas olemas. Sealt viidi mind siis väljaõppele, laagrisega puukasse, seal ma siis tegin kolm kuud väljaõpped. Ja mis oli huvitav asi oli see, et kui nad karjusid, pressentaans kui sa oled valvel tõsiga. Et minu käed olid teistmoodi. Ma olin harjunud eesti moodi saksa moodi pessentaansi, mitte nende moodi. Ja see mees kurat, kuidas Aniskis janti teed. Ta näitas mulle neid õigeid trikid ära, see oli üks viga. Ja teine viga oli, kui me marssima hakkasid, nad panid mind parema tiiva markijad. Ja siis ütlesid Biden rait koitma, vaatasin ja mõtlesin nüüd, et noh, see on hea padja. Astu parema jalaga välja, mõtlesid kuradi Austraalia sõjavägi, et iga mees astub vasaku jalaga välja sisestatud parema jalaga, ütlevad sulle käsu, Paideraatiad, Norrat, jalg vene. Vaatasin terve kompri jalad segamini. Oli see rait maake? Käske, tähendab Raitsevast sa vaatad teed kindlaks, et sa oled. Sina oled laagri siis kõik vaatavad sinu poole, et see rida on sirge, kellel kõik joonduvad koht võeti mul kiirused ära. Koolipildid, püssid ja need olid siis need olid õppus, oli mul kergem, neid ma tundsin, aga siis nad said muret minu granaadi viskamise pärast. Miks mina viskasin granaadi, mis ma õppisin sõjas granaati viskama, mittemisse õpetati. Ja ma võisin väikse, mis olid need munagranaadid, võisin visata märklavale, külgus, kratsisid, peaasi, et see ei ole raamatu järgi. Et sa pead määrustik järjest ei järgi, et sa pead oma vasakuga, et sa pead üles tõusma oma vasaku käe sirutama vaenlase poole ja siis viskama granaadi, üle õla, läheb nii kõrgele, kukub ja seeria lõhkeb. Siis ta hakkas mind õpetaja, mõtlesin, et aga kuidas sa saad siis lahingus kurat püsti tõusta, oma vasaku käe välja panna, siis granaati visanud, et vaenlane vahepeal plõks ära ei seal määrusega määrustik. Ja ma sain siis õppelaagris kolme kuuga läbi, teised marsid välja nats ytlesid, läksingi oma marsikeskuse ametist, ei, et sa pead kooli minema, et see inglise keel ei ole küllalt hea, et me paneme sind siiani kolmeks-neljaks nädalaks kooli inglise keelt õppima. Ma olen siis ainuke loll, seal olid Austraalia inglise keelt. Ja kui ma seal siis ära ära tulin, siis mind viidi Sydneysse neljandasse pataljoni, kus sa said selle jalaväe välja õppuse kes siis üks kolm kuud siis hakkas juba elavat laskemoona tarvitanud manöövideniskid lahinglaskemoona. Ja seal siis viidi mind kolmandasse pataljoni mis oli hingel põrisev ja siis hakkas ennast valmistama Minnemalajev kodus, et sealt siis pandi mind jälle kooli, mulle üteldi, et haridus on ikka veel nõrk, et parem sind kooli praegu sul midagi muud teha ei ole, las teised teevad õpetaja neile paistab, et sa oled küllalt kogenud sõdureid seal Minskis. Seda ei ole. Siis ma käisin üks, kuus nädalat jälle koolis, siis ma sain umbes nii algkooli ja keskkooli vahelise hariduse, mis nad ütlesid, et see on okei. Siis me läksime kannangla, mis on austraalia dzungli sõja peakool, iga sõdur, kes kuskile läheb, peab sealt koolist lääde käima, see välja õppuski dzungli väljaõppes kestis kuus nädalat, oli see raske, oli raske ja väga raske. Aga ta tegi sind füüsiliselt tugevaks, kes on kaks nädalat puhkust, enne kui ära läksime, siis panti meid laeva peale, mille nimi oli New Austraalia Uus-Austraalia, meil ainult iga päeva, iga õhtu kaks pudelit õlut. Neid ei joonud, siis mõni jäi neli pudeli kuus, põgenikud soli laeval, midagi ei tehtud. Immeroni siis seal kahene läbinide olivad kajutid ja ma olin ülemise korrabeli teine mees magas arumise korvpalli, ma olin sel õhtul võtan ning Snelli pudelit õlut. Juba oli pime ja hakkasin koika peale, ronime järsku nin põranda peal seljale. Ja ma mõtlesin, kurat, et ma olen natukene vist palju joonud. Ja siis märkasin, järsku tuli läheb laeva aknast mööda ja mõtlesin seal teise mehel, et kuule vaata, me põleme. Ja siis kuradi loll teadid mere peal, kes ei põleta. Mõtlesin, tule vaata. Vaata, ma läheks siis ei olnud enam midagi mere peal. Aga mis juhtus? Norra õlitanker? Ja meie laev põrkasid kokku. Tankiankur tõmbas meie laeva külje lõhki. Siis vaidlesime omavahel, siis saad. Leod, sa oled purjus, mis sa räägid, järsku hakkasid Alarbellid peale, et kõik kõiki üles päästepaatide juures me võib-olla upume. Ja asi olite, oli toores, oli selle laeva selle tankeri peal, et ei olnud mitte bensiin, muidu oleksid terve kupatis läinud, oleks läinud mõlemad laeva, mõlemad laevade pataljon, pluss oleks läinud õhkuga. Lasime seisime seal. Tööst ja neljapäeval on teie juures. Kaks-kolm päeva, polnud parandasid tsemendid, panid tsemendiga, panid selle augud kinni, mis ankuril lõhki tõmmanud. Ja siis ei olnud meil enam värsket vett, soolavesi oli tulnud värske veepaakide siis kuri Singapur, inimene, jõin õlut või limonaadi või midagi muud. Enam-vähem kuiva kuivtoit ja Singapuris laadid meid maha ja inglise sõjavägi võttis meid üle. Taies relvasid, öösi võtnud, igal autol oli inglise kergekuulipildur katesse. Soomusmasinaid jätsid meid Singapurist välja. Hoorest läbi Johoppal õhust läbi me jääksime kohta, mille nimi on kodatingi. Mis oli inglise sõjaväe köise suurem džungliväljaõppelaager. See oli, kui juba mõtlesin, kannanr oli raske. See oli õige dzungli sõdamis sealoni kuumus, pori plaanid ja see oli niiske, õpi siis, kui džunglis oledki elanud. Ja siis see oli, kõik oli sätitud, kui sa kõndisid pori sees, et järsku üks kuju hüppas ülesse ja sa pidid elavalt kaks lasku laskma. Aga mõnikord kuivooliku vibutööline nagu üles hüppas Ani sekkunud mõningat emasega pihta, aga need olid kujud ja nii kuidas õppisid. Ja siis peale neli kuud nädalad, siis viidi meid esimesi operatsioonile ja pakkumisele laagris olime, tulime ükskord tule alla, aga kui need terroristid, mida me kutsume Tseedeedes kommunist, terrorist, temast tuleb ja tal oli nii kaugele ainult tolm lendas. Niisiis, inglise sõduri dist toet, see mees pressitakse sisse, lihtsalt võid ütelda, et nad on tulistanud inglise baasisid Sisveedimine esimese operatsioonile ja neil oli kokkupõrke. Me lasime koera maha ja vaenlased põgenesid ära. Kuuldud saates kirjutamata memuaare jutustasid Endel oraste fosfaltalmet Oskar Loorents ja Leo Jaago.