See on raadioga. Te olete raadio kahe kuulderaadiuses järgmine episood meie mini laivide sarjast on valmis eetrisse jõudma. Daamid ja härrad. Kevadet kütab soojemaks ansambel paabel. Te olete kuulderaadiuses? Paabel on külas raadio kahe kuulde raadiosel. Käepäraste vahenditega sai sissejuhatus mõni kontserdile tehtud taldrikud, klaasid ja mis meil siin köögis parasjagu saadaval olid. Mul on hea meel tutvustada otse-eetris, ma loodan, et ma nüüd hakkame kaugemalt pihta ja Sandra tervist. Tere hommikust. Nii, proovime nüüd kätte saada järgmise hääle. Arno ja Tõnu on meil veel külaseks, tere. Tere. Nonii. Ametlikult väidate kodulehel, et teid on kuus, aga, aga siin noh, kuulates ja vaadates, mis praegu toimus tegelikult paarisse nii palju tarvis ongi, et kolmekesi ju tegelikult juba juba kuidagi toimis ka. Kes sama küsimus, kui me siin köögis ennem mängisime? Saab eksi lihtsamalt, saab ühe autoga käia, palju vähem transatan teha, palju rohkem raha jääb bändipooletult lahti pooletsev lahti lasta, et see siin ongi meil, ma arvan, meil tuleb siin üks koosolek teha, täna pärast. Kes veel, Pavel on peale teie kolmekaablis, on veel Tanel kadalipp kontrabassil, Erko Niit elektrikitarril ja Rainer Koik on meie heliinsener helikunstnik. Lugu, mis meid täna sissejuhatus oli, mis isa polka teie repertuaari jõudnud, kuidas? Läbi minu, ma leidsin selle ühelt arhiivi lindistuselt, tõin poistele, õppisime ära ja võtsime kamba. Nii nagu teisedki lood jõuavad paabli repertuaari või kuidas, kuidas üldiselt käib? Üldiselt käibki nii, et kas Sandra otsib mõne polka või mõne muu pala, mis tema on kuskilt arhiivist või noodist leidnud. Meile ütleb, et näete, selline vigur. Ja tavaliselt ongi seal mingi viguri ja siis me vaatame, mis me selle viguriga pihta hakkama. Aga meil on ka. Oleme ka ise toonud lugusid ise kirjutanud lugusid brändile. Ise toonud neid. Loomeprotsess meie bändis on niisugune väga keeruline asi selles mõttes, et lood peavad läbima niisuguseid väga, väga, väga, väga keerulise kadalippu. Nagu Taneli. Et me tegelikult Ja et kui keegi toob loo, siis sellest ei piisa, ainult et nüüd see on bändi vastu võetud, vaid me laagris tegeleme nendega. Proovime erinevaid variante, katsetame ja siis lõplikult, nad saavad tegelikult meie, meie nagu kõigi koostöös valmis. Kuidas paabel endale laagripaiga leiab või laagerdumise koha, et kas te maandute kellegi juures kodus või kõik ikkagi peavad sellest mugavustsoonist välja saama ja bänd saab hoopis kusagil metsa sees kokku? Pigem? Sest niimoodi, et mugavustsoon ongi kuskil metsa sees, kus nagu mingeid muid mõjutavaid tegureid ei ole ja, ja siukseks natukene traditsiooniks, väikeste kõrvalekalletega on ikkagi saanud Sandra vanematekodu ja see saun, sauna eesruum. Just vahepeal seal vahepeal saab sauna hüpata. Niimoodi. Mis neid omavahel seob? Kas on see huvi ajada ühist rida muusikas midagi teist, midagi kolmandat, millest näiteks paabel alguse sai? Paabel sai alguse sellest, et mina tulin just Aafrikast tagasi, tahtsin kellelegiga väga jämmida ja leidsin Tanelit muusikamajast Viljandist ja, ja siis me mõtlesime, et võiks minna rahvamuusikatöötluste festivalil, mis toimus Põlvas siis, ja hakkasime otsima kampa veel inimesi ja kuidagi kohe esimene valik langeski Tõnule, Arnold Erkole ja, ja ma arvan, et esimene asi tegelikult, mis meid seob, on sõprus, sest eelkõige eelkõige me olime sõbrad, oleme. Siiamaani ma loodan, jah, ka pärast ka pärast tänast on oad koosolekut. Et, et esimene asi on see, aga teine asi. Et leida uusi, ma arvan ka väljendusvahendeid, mis mulle meeldis, et pärimusmuusikasse tuua sisse teine mõttemaailm, et kui ma mängin pärimusmuusikat, muusikutega, siis me ikkagi teatud mõttes mõtleme ühtemoodi. Aga vaadata, kuidas väljaspoolt inimesed inimesed vaatavad seda, ehk siis nüüd see kamp, kes siin Paabis kokku saada. Kuidas te jõuate, noored inimesed pärimusmuusika juurde, sa ütlesid, et tulid tagasi, tahtsid jämmima hakata. Miks te hakkasite pärimusmuusikat jälgima? Sest mina olen eluaeg õppinud, ei olnud selle pärimusmuusika sees. Sandro sundis meid ja mina ütleks seda, et pärimusmuusikani ei jõuta vaid pärimuseni pärimus, kultuurini tullakse tagasi. Et see naguniikuinii tegelikult meil sees, me oleme eestlased, selle kultuuriga kaasnevad mingisugused traditsioonid, kas me oleme sellest teadlikud või ei, selliseid olenebki sellest nagu kas me Lähme sinna tagasi või nagu, kuidas me läheme, see on muidugi väga keeruline. Ei, ma saan aru küll, mida sa mõtled, et noh näiteks mina, ma, ma ei ole veel päriselt tagasi jõudnud, sinna ma panen kogu aeg vastu ja ma blokeerin seda teadmist, eks ole. Aga aastas on mõned hetked, kui ma annan kiusatusele järgi ja siis ma jõuan kuhugi Viljandi folgil või mõnele muule taolisele sündmusele. Elan selle kiiresti läbi ja üle ja siis lähen oma tavalisse ellu tagasi. Teie olete kogu aeg selle sees. Tegelikult võib-olla võib-olla teised vähem, mina olen vist kõige kõige rohkem selle sees, et see on nagu elustiil või? Uh. Et teised ikka jah, ilutsevad bändiproovis ja mängivad ja tegelikult üha rohkem. Selle projekte, kus, mis on siis seotud pärimusmuusikaga ja tegelikult on järjest populaarsemaks muutumas See on tõsi, jah, olen märganud. Mäletad, mäletad sa esimest hetke oma elust, mida sa seostad pärimusmuusikaga? Kindlasti sa mäletad, aga kus oli ja mis oli siis? See oli, ma arvan, et see oli Viljandi siis kui oli veel kultuurikooli, oli esimene, esimene pärimusmuusika, ütleme üks esimesi pärimusmuusikaansambleid alleaa ja, ja mina olin tohutu fänn ja käisin neid kuulamas ja sellest hakkas, et ma nägin sellist eeskujusid, kes nautisid niimoodi selle muusika mängimist ja ja sellest, ma arvan, see pisikese külge. Mõnikord seitse-kaheksa. Et ikkagi üsna varakult sai see asi otsustatud. Jah. Sa oled päris palju välismaal liikunud, muuhulgas õppinud seal õpib siiamaani ja nüüd olen väikseid neid õpinguid lõpetama, siis on sul tulnud välismaalastele seletada midagi selgitada seda, mida Eestis tehakse, millest meie saame aru, kui pärimusmuusika. Mis on kõige sagedamini esitatud küsimus sulle Eesti pärimusmuusikaga seoses või selle tegemisega seoses? Tead ei olegi niimoodi otse küsimusi küsitud, sellepärast sellest ei teata mitte midagi. Et kuna see tõesti ei teata, et sa ütled, mis on iiri pärimusmuusika, kohe, tuleb mingi pilt ette või Rootsi pärimusmuusika šoti, aga Eesti venelaste teate, et mis seal siis, mis asi on või mis seal mängitakse või tehakse, et et ma arvan, et meil on see praeguse on bändindus ja selle muusika mängimine, et noored mängivad seda, see on järjest järjest tõusuteel, et ka järjest rohkem bände, eks ju, mängib välismaal. Et ma arvan, tänu sellele hakkab see jõudma ka rohkem rohkemate kuulajateni. Aga võrrelge Eesti pärimusmuusikat näiteks. Näiteks soti omaga, sa mainisid ka rootsi oma küll kohe ei tea, milline Rootsi, pärimusmuusika, Iiri ja Šotimaa ma enam-vähem kujutan ette, et mingit väga põhimõttelisi erinevusi on ka, mida professionaalid näevad. Kuulavad ja selles mõttes, et pärimuskultuur on ikkagi igal pool erinev šoti ja iiri pärimusmuusikas, on meetrumi, on teised näiteks ja, ja see nagu diil või siis see tunnetus on teine, tantsud on erinevad, kindlasti on see nagu muusikas mängib väga suurt rolli, kuna pärimusmuusika ikkagi on väga suures seoses nagu tantsuga, sest seda mängiti ikkagi tantsuks ja pillimees mängis siis, kui inimesed tantsid või siis inimesed, tants siis, kui pillimees mängis. Aga kui võrrelda, siis lihtsalt. Me teame küll, nagu sealt. Britanniast on näiteks amiid siukseid legelt nagu pärimusbändid, mis on seal väga ammu tulnud, neil sellepärast teatakse seda rohkem. Eestist ei ole tulnud midagi, praegu on metsatöll käinud välismaal ja, ja väga rodo ka. Ja pärimusmuusikat ütleme, välismaise pärimusmuusikaga kokkupuude, kui popkultuuri peale mõelda, meenub mulle kohe seoses filmiga Titanic, mis uuesti kinno jõudnud, seal tehakse ka laevas ikkagi korralikku möllu ja ma eeldan, et see on ka pärimusmuusika. Kas te olete proovinud mõne teise riigi pärimusmuusikat teha? Olete proovinud, mis riigi oma näiteks? Selle bändiga vist ei ole selle bändi, kellega ma olen, aga Tõnu on mänginud nii palju, kui ma olen reisinud. Kuskil välismaal näiteks pärimusmuusika mingitel laagrites või, või, või kuskil käinud, siis ikka mängid. Mida Sloveenia Ungaris mulle väga meeldib Ungari palju, mis muidugi, mis on väga palju seotud eesti päris muusikaga või Rootsi või Soome. Või samamoodi, Iiri saidki inglise vene. Ma võin Rainer Olbri veel üks asi meelde, et praegu on niisugune tendents ka noorte seas pärimusmuusikute seas, et väga tahetakse mängida just Rootsi lugusid näiteks ja iiri lugu see, et seal on palju lahedam kui meie oma pärimusmuusika. Et millest, millest see tuleb, meloodiad on ilusamad või keerulisemad, et aga olles nüüd õppinud ise Rootsis, siis ma näen, et see on tegelikult puhtalt vot see energia küsimuse süvenemise küsimus, nemad on süvenenud sellesse leidnud detailid ülesse pannud need lood uuesti elama, et mis meil praegu vaikselt toimib ja, ja seal on nii elavad eeskujud, kes ise naudivad seda. Et ma arvan, et siin ka tõstetakse see Eesti pärimusmuusika niimoodi vaikselt seal tuha löö kunded, et seal on väga kihvt arhiivisalvestused, mehed, kuidas mängivad viiuleid, see on super, on, ja et mõned üksikud praegu suudavad niimoodi järgi mängida või toru biljoni mõtteliselt ületan vanad mehed, siuksed, kaheksakümneaastased, aga noh, sihuke tehnika, et minul läheb ikka ikka mõne looga, läheb paar nädalat aega, et see maha võtta, ära mängida, eks ju. Millegipärast on mulle jäänud, et Eesti pärimusmuusika on valdavalt kurvameelne või melanhoolne, kas ma liialdan ja ma ei tea lihtsalt asju? Ja tegelikult on tegelikult võib-olla. Laulude mõttes on rohkemgi noorsemaid, minaarsemaid lugusid ja, ja ma arvan, et see regilaulu just lühikesed kitsad meloodiad tekitavad selle võib-olla kuidas on seatud ka, et tekitab siukse tunde, et sa pead sihukeselt kurvemalt või siis kasutama selliseid väljendusvahendeid, aga kui vaadata instrumentaalmaailma, siis siis on, valdavalt on mosoorsed lood tegelikult. Ja tegelikult on see, et minu, minu arvates kõik võivad vastu vaielda, aga lihtsalt Eesti pärimusmuusika on võib-olla nagu sihuke monotoonne oma nagu viiside suhtes on sihuke lühike viisijupp, mis kordub ja kordub ja sellest tekib sellest monotoonsus, tekib niisugune väike melanhoolne. Ma arvan, et oma oma osa on seal ka mänginud 20. sajandi interpreteerimine ja kes meie, keda me teame Eesti pärimusmuusika rahvamuusika on, noh, ma ei tea, tormis näiteks kõik teavad Tormise laule, aga tormis ongi võtnud nagu selliseid enam enamasti selliseid vähe süngemaid palasid või, või isegi lugusid, mis ta on ise kirjutanud ja mida tihtipeale peetaksegi ka pärimusmuusikaks, mis on tegelikult samamoodi on kuna tormis on väga palju uurinud ja tegelenud sellega, siis ta on kirjutanud ka ise muusikat, mis on sellest inspireeritud, aga mitte otseselt see ise. No te olete välja hõiganud paabel tähistab viiendat sünnipäeva, eks ja teil on siin mõned kontserdid lähiajal tulemas ning kutsute inimesi peol, et kui te kutsute inimesi peole, siis ma eeldan, et Paabeli kontsert on ikkagi selline lõbus. Et võib-olla sellele mõeldud, et seal saab ka tantsida? Selt istumiskontserti kuulamiskontsert, et tõesti, meie väga naudime seda ja ja nagu näha on, meil on neli kontserti ära olnud väga erinevad kontserdid, aga iga kord on meil endal on pidu, laval lood muutuvad, on, on väga lõbus ja energiline ja rahvas saab rahvast. Aga siis on mosoorsed lood. Ka minul siis. Räägime need kontserdikohad ära kohe, mis, mis teil lähiajal plaanis on, et need, kes need, kes Paabeli vastu huvi tunnevad ja satuvad kusagil läheduses olema, sest miks mitte läbi astuda? Ja meil on ongi jäänud kaks viimast kontserti, nii et kindlasti tulge on Kuressaares, reede õhtul ja laupäeval Tallinnas Von Krahli teatris. Kuressaare ja Tallinn juba sel nädalal. Kontserdid algavad kell kell kaheksa. Väga hea, kasutage juhust, minge Babelit kuulamata, mängite praegu laividel oma oma vanemaid asju ka mitte ainult uue plaadi lugusid. Või põhiliselt mängime praegu uue plaadi materjali, kuna on ikkagi uue plaadituur või nii. Aga meil on üks väike üllatus ka vanast Repsist kaks elatist kaks süül, et just. Tema teha ja, ja ka tegelikult tegelikult. Pableemlikkus Paabeli Paabeli Laivangi sihuke üllatus iseenesest. Teile endale ka tihtipeale jälle iial ei tea, mis seal saab, jah. Sest Sandra siin vahepeal ütles, et meil nagu lugu saab mingi hetk valmis, siis ma natuke vaidlen vastu, et tegelikult meloodia nagu kuidagi ei tahagi nagu valmis saada, et alati tekib jälle mingi idee pärast mingit hetkes. Sokkis niimoodi ja siis siis sa lähed nagu kohe sellega välja ja siis tulevad üllatused, mis on alati positiivsed. Kontsert versioonides korraldajate üksteisele sihilikult ka või siis mõnikord kogemata üllatusi, mis paneb ansambli ülejäänud ansambli olukorda kus tuleb reageerida kuidagi adekvaatselt, mitte kokkulepitud skeemi pidi käiama. Kolm-neli. Ja. Ehk siis Tõnu korraldab meile igasuguseid asju, seal tõesti oli viimane just Pärnu kontsert oli. Seal oli küll päris põnevaid üleminekuid ega väga lõbus oli näiteks mis, mis mis saab juhtuda või mis, mis siis toimub? Tõnu, kus ta pidi minema üle ühele piidile, hakkas lihtsalt ootamatult laulma. Tuli muusa, muusa tuli peale, siis on linna edasi jääma nagu vaatama, et mis nüüd, mis, mis seal nagu midagi hakkas keema ja siis hüppasime sisse. Ega trummar on või löökriistamängija olla vist ansamblisse üsna keeruline, ma mõtlen, et ega seal eriti liikumisvõimalust ei ole laval ja sa pead ikkagi noh, oma instrumendi juures olema, et noh, mis viga, Sandral, eks ole, võtab oma oma torupilli kaasa ja võib ühest nurgast teise põhimõtteliselt liikuda. Siinkohal nüüd, kui Tallinnasse tulete kontserdile või Kuressaares, siis ma räägin teile kohe, miks diilad Sandra ka, et siin ühes loos on nagu torupilli ja trummi intro hästi pikk. Ja siis ma lubasin Sandra, et ma suudan selle torupillisoolo ajal ümber seti teha ringi, ilma et nagu pillimängijaks katki. Kes teab, mis võib saada? Nüüd pole enam taganemisteed. Maailmas on mõned tuntud bändid, kes vahetavad. Lugudes pille ehk ühes loos mängid sa ühte pilli teisest lausetest Pill, et kas, kas need põhimõtteliselt ma ei tea, kas te teete seda proovides, proovides kogu aeg põhimõtteliselt suudaksite näiteks vahetada kohad trummide taga ja torupilli taga tõenäosuses torupilli, mängida vabalt. Ma ei teagi, mis välja tuleb, nagu see ei ole võib-olla. Sandra, aga see on ikkagi tasub minna minu interpretatsioon Me rääkisime pärimusmuusikast, rääkisime ansambli paabel tegemistest nii, et kui, kui teil mahti ja huvi on, siis 27. 28. aprillil vastavalt Kuressaares ja Tallinnas on võimalus paablit kontserdil kuulata ja nautida. Aitäh, et te tulite. Ja paar sõna loo kohta, millega te selle pisikese etteaste siin täna kokku võtate. Lugu on noor kukk, mis oli meie plaadi esimene singel. Ja ongi selline pala, kus on kokku pandud kaks labajalaviisi, üks neist laulu meloodiaga, teine torupilli meloodia. Head sõbrad, teie ees on ansambel paabel. Kukk tuli, noor kukk tuli meile ja meil, mis ta, mis ta sees neile ja meile otsisid, ori otsis noorine ju syyda, punasida punaseni ta põske siin siit vees, tema sviidis tema siidinäppu, kodujat, tema kodujat, demagoogiat, tee näpu noor kokk, tuli noor kokk tuli meile ja meile, mis ta otsis, mis ta otsis meile ja meile, otsis noori, otsis noorine ju syyda, bulasida, punasida põõs, sihid. Digitiigri tena siidinäpukodu ja tema kodu ette gooti näpu noor kokk tuli, noor kukk tuli meile ja meile, mis ta otsis, mis ta otsis meile ja meile, otsis noori, otsis oriine syyda, punasida, punasida põõs, viibis tema tiidi, tema siidinäpukodu ja tema kodu ja tema koodi näppu. Nooruk tuli, noor kokk, tuli meile ja meile, mida otsis, mis ta otsis meile ja meile, otsis noori, otsis noorine, syyda munade hinda, munasid, mida põhjalik kiida libiseva tiidi, tema tihti näpukodu ja et tema kodujat demagooti. Tuli neile ja meile, mida, mida siis meile ja meile otsis noori, otsis noorine. Ta punase hiina puna syyda mida viitavad piinlevad. Kuulderaadius. Raadioga.