Hämmastunud, suutmata toimunut uskuda, pöördusid kolm meest tagasi laua juurde, seal lebavad paberid veel kord läbi vaadata. Need on läinud ära, Carlyle hüüatas. Aga see on võimatu. Kes siin toas käis, nähvas George Carrington. Mitte keegi, mitte keegi ei käinud. Kuulge nüüd, Karli, neid jooniseid ei saanud ju haihtuda. Valderlin oioi. Ma usun seda, ütles Clinton. Ta vedas ninaga õhku. Seda oleks lõhnas tunda see tema parfüümi. Keegi pole siin käinud, kinnitas karnail. Ma ei suuda seda mõista. Kuulge nüüd, võtke end kokku, ütles lord Mayfield. Me peame selle asja selgeks tegema. Kas te olete täiesti kindel, et joonised olid seifis? Täiesti. Te nägite neid oma silmaga? Mitte lihtsalt ei eeldanud, et need on teiste paberite hulgas. Ei, ei, nord Meifilt, ma nägin neid. Ma panin need lauale kõige peale. Ja te ütlete, et pärast seda ei ole keegi toas käinud. Ka teie ei käinud väga? Ei, vähemalt jah. Hüüatas Carrington. Asi hakkab selginema. Miks taeva pärast, kuid Kaarlil katkestas teda. Asjade tavapärase käigu juures ei oleks mulle pähegi tulnud toast lahkuda ja jätta tähtsad paberid valveta. Aga naisterahva karjatus, naisterahva karjatus. Hüüatas Lord Mayfield, üllatuurt. Ja söör, see ehmatas mind rohkem, kui oskan öelda. Panin just paberid lauale, kui seda kuulsin. Ja loomulikult tormasin koridori. Keskharidus Prova vanderlini prantslanna Stoa tüdruk. Ta seisis trepil, näost valge, endast väljas ja värises üleni. Ta ütles, et oli näinud vaimu vaimu ja Picagasvulist valgesse riietatud naist, kes hääletult õhus hõljudes edasi liikus. Milline naeruväärne jutt. Ja lord Mei filt, seda ma talle ka ütlesin. Pean tunnistama, et tal oli üsna piinlik. Ta läks tagasi üles ja mina tulin siia. Kui kaua aega sellest on möödunud? See juhtus just minut või paar enne seda, kui teie George'iga sisse tulite. Ja te olite ka, kui kaua? Sekretär mõttes oldi? Kaks minutit kõige rohkem kolm. Sellest piisab. Oigas Lord Mayfield. Ootamatult klammerduda sõbra käsivarre külge. Georges, see vagi, mida ma nägin akna juurest minema, hiilimas seda oligi. Niipea kui Carlail toast lahkus, lipsas mees sisse krahmas joonised ja lasi jalga. Räpane töö, märkis, käinud on. Seejärel haaras ta omakorda saba käsivarrest. Kuule, Charles, see on üks neetud lugu. Ja põrgut me nüüd ette võtame. Möödunud oli pool tundi. Kaks meest istusid Lord Mayfield kabinetis käringtonali kulutanud hea hulga aega, veenmaks oma sõpra edaspidise suhtes teatud kurssi võtma. Igal juhul vähemalt mõtle sellele, Charles. Esialgu ei tahtnud Meifitsele ideega sugugi nõustuda, kuid tasapisi muutus see talle siiski vastuvõetavaks. Käenton jätkas, ära ole nii neetult kangekaelne, Charles. Meifilt küsis aeglaselt. Milleks segada asjasse mingi vilets välismaalane, kellest me mitte midagi ei tea. Juhtumisi tean mina temast paljutki. See meis on ime. Kuule nüüd, Charles, see on üks võimalus. See mees on oma töödes äärmiselt diskreetne. Kui keegi peaks haisu ninna saama, kui keegi haisu ninna saab, tahtsid sa öelda, mitte ilmtingimata. See mees, küll Boaroon tuleb siia ja toob joonised lagedale, just nagu mustkunstnik oma kübarast, küüliku, kas nii? Ta jõuab tõeni ja tõde on see, mida me tahame. Kuule nüüd, Charles, ma võtan vastutuse endale. Ta kindlasti magab praegu, siis tõuseb üles pagandataktsiaals sa ei või lubada, et see naine karistamatult pääseb. Sa mõtled provontrelini ja sa ei kahtle ju ometi, tema on kõige selle taga? Ei, seda küll mitte. Ta pööras olukorra enda kasuks ja ma ihkan kättemaksu. Mulle ei meeldi tunnistada, et üks naisterahvas on meid üle kavandanud, see on mulle täiesti vastukarva, aga see on tõsi. Meil ei ole tema vastu mitte mingisuguseid tõendeid ja ometi teame mõlemad, et tema on selle kõige taga. Mitte midagi, mis teda selle looga seoks. Neetud. Me võime uskuda, et ta pani selle tüdruku sinna kiljuma. Jääd väljas. Hiiliv mees oli tema kaasosaline. Aga pagana viga on selles, et me ei suuda seda millegagi tõestada. Mayfield puhkes ootamatult taeva. Ei, jumala eest, George ja mina olen kogu aeg pidanud siin läbi ja lõhki valaks John pulliks, kes ei usalda ühtki prantslast, olgu see siis kuitahes nutikas. Ta pole isegi mitte prantslane, vaid hoopis belglane. Pahandas Carrington kerge piinlikkustundega. No kutsuma belglane siia, las proovib selle loo kallal oma mõistust, vihand lihtsalt ta ei jõua kaugemale, kui meie seal. George Carrington sirutas käe telefoni järele. Vastamata Lordile sõnagi. Kergelt silmi pilgutada, vaatasin küll Boaroo ühe mehe otsast teise otsa. Ta suus väga peenetundeliselt, Ma haigutuse. Kell oli pool kolm hommikul parooli üles aetud ja seejärel surevalsroisiga läbi pimeduse kihutatud. Praegu oli ta just kuulanud ära selle, mida kahel meel oli talle öelda. Asjaolud on teile nüüd teada, mussi, õppuarov. Lõpetas lood, Mayfield ta naeratust tagasi panin monokli aeglaselt paiku. Läbi selle jälgis Boarood tähelepanelikult terane, kahvatu, sinine silm. Lisaks oli see silm ka kindlasti skeptiline. Barov heitis kiire pilgu George Washingtoni suunas nimetatud džentelmen toetuseta poole näol peaagu lapselikult lootusrikas ilme. Barrow ütles aeglaselt. Teenija karjatab, sekretär väljub nimetu jälgija tuleb siis joonised on laual, ta haarab need kaasa ja kaob asjaolud. Need on väga sobilikud. Miski selles, kuidas ta viimast lauset ütles, köitis normeefildi tähelepanu. Ta tõusis selgemalt istuma ja lasi monoklil silmast kukkuda. Näis, nagu oleks ta valvsamaks muutunud. Kuidas palun mussi hüppajaga? Lord Mayfield raputas pead, ei või öelda ja see oli vaid vari. Tegelikult ma lausa kahtlesin, kas olin üldse kedagi näinud. Seejärel hüppas ta ootamatult püsti, läks kirjutuslaua juurde. Püüdes meenutada katsetes Lort kulmu, las ma mõtlen, see oli mingit sorti üldsõnaline memorandum, mis puudutas meie õhukaitsepositsioone. Roo tõmbas osavalt välja ühe paberi ja viis selle loodi kätte. Kas seisama? Paroulates dokumendi käringtonile. Kas teie märkasite laval seda paberit? Gäng don võttis memorandumi, sirutas selle endast kaugemale, siis aga panipensioneedet. Kui on veel mingeid küsimusi, alustas ta aia. Loomulikult on üks küsimus kaelale. Kaenla all. Ongi see küsimus. Karla Elmu sööbo aroom väljaspool igasugust kahtlust. Ta on olnud minu sekretäri ja usaldusalune juba üheksa aastat. Tal on juurdepääs kõigile minu salajastele paberitele. Ja kui ma tohin teie tähelepanu sellele juhtida, siis oleks ta võinud nii joonistest kui ka tehnilistest kirjeldustest koopiad teha, nii et keegi poleks seda iial teada saanud. Ma hindan teie seisukohta, vastas Sparrow, kui süüd enne oleks tema, siis poleks tal tarvitsenud lavastada niivõrd kohmakalt vargust. Kaarlil juhatas Carrington on korralik semu. Parool laiutas graatsiliselt käsi ja see ava panderlin. Tema äratab kahtlust. Tema on läbinisti kahtlane ja vastas Carrington. Lord Meifildi hääl oli mõõdukam, kui ta ütles. Ma usun, sööbuaroo proua panderlini nii-öelda tegevuse suhtes pole kahtlust. Välisministeerium võiks anda teile veelgi väärtuslikumat informatsiooni. Ja teenijanna on teie arvates oma perenaisega koos asjasse segatud Pole kahtlustki, vastas Carrington. Mulle tundub see üsnagi vastuvõetav arvamusena, lausus Lord Meifilt. Hoolikamalt. Salu valides tekkis paus. Parro ohkas ja sättis hajameelselt laual oma parema käeulatusse jäänud esemed ringi. Seejärel ütles ta. Nagu ma aru saan, tähendavad need paberid raha, see tähendab, et varastatud paberid on kindlasti väärt väga suure summa. Teatud isikutele esitatuna ja jäljed oleksid. Kärington nimetas paariaroopa võimukandjat. Baronoogutas. Nagu ma aru saan, on see asjaolu teada igaühele. Bova vanderlin tehakse seda igal juhul. Kas jooniste rahalist väärtust oskaks hinnata iga vähegi tark inimene? Jaa, aga muse, parool, nord Mayfield näis tundvat end üsna ebamugavalt. Paroodestis käe. Ma uurin, nagu te ütlete, iga võimalikku teed. Keskkooli ta taas püsti, astus kiiresti uksest välja ja uuris taskulambi valgel mu terrassi kaugema serva ääres. Kaks meist jälgisid tema tegutsemist. Pao tuli uuesti sisse, istuse küsis. Öelge mulle see pahategija, see hilja. Ega teil käskinud teda taga ajada. Normeifilt kehitas õlgu. Aia alumisest otsast pääses ta peateele. Kui teda seal auto ootas, siis oleks ta meil peagi käest lipsanud. Aga on ju olemas politseiautodega. Känkon torkas vahele. Me ei tohi riskeerida avalikkuse tähelepanu alla saada tumisega, kui saadakse teada, et joonised on kadunud, oleks valitsevale parteile äärmiselt kahjulik. A muidugi. Sõnas puhangu. Poliitik ei tohi unustada, jälgida tuleb ülimat diskreetsust. Võib-olla on nii lihtsamgi. Kas te loodate edu saavutada? Väikemees kehitas õlgu. Miks mitte? Tuleb ainult pisut loogikat kasutada. Mõtiskleda. Ta vaikis hetke ja teatas siis. Nüüd nüüd ma rääkida härra kalliga. Loomulikult Loodnefilt tõusis maa, palusin, et ta magama ei heidaks. Ta peaks kusagil siin olema. Mu kallis, mu, söö Boavo, ärge minult seda küsige. Ma ei näinud teda ega oskate taga kirjeldada. Barro kummardus ettepoole, seda te juba ütlesite. Aga asi on natuke teisiti, kas pole. Mida te sellega mõtlete? Küsis kärington järsult. Kuidas seda nüüd öelda? Teie uskumatus näib tulevat südamepõhjast. Clinton hakkas midagi ütlema, kuid peatus siis. Aga muidugi, sõnas paro julgustavalt. Jutustage mulle. Te olite mõlemad terrassi vees otsas. Nord Meifilt näeb üht varju lipsamas aknast välja ning üle muhu. Miks see teie valimine? Gäng don silmitses teda pingsalt. Täpipealt mussi. See ongi mulle algusest peale muret teinud. Võiksin vanduda, et aknast ei väljunud kedagi mõistet. Arvasin, et Meifilt kujutas seda kõike ette, et see oli hõljuv puuoks või midagi säärast. Ja kui me sisse tulime ja oli toimunud vargus, siis paistis nii, et Meifildil oli olnud õigus ja mina eksisin. Ja ometi Varro naeratas. Ja ometi usute südamepõies tõendeid, mille andsid teile teie omad silmad. Tillulõigus ussi, Boagu, seda ma teen. Paroonaerdas, äkki te olete väga tark mees. Käington küsis järsult, kas muidugi polnud jalajälgi. Kindel tegu pole enam ettekujutusega, ta tõepoolest nägi seda meest. Aga see pole nii. Muul ei olnud jalajälgi. Õhtul 100. tugevalt terrassi ja muhu ületanud mehe jalajäljed oleksid jäänud näha. Carrington ütles teda jõllitades Paar Roo katkestas jutu, sest uks avanes ning tuppa sisenesid Lord Mayfield ja härra Carlail. Kuigi endiselt väga kahvatu murelik oli sekretär suutnud mõnevõrra koguda. Pennsneesid ninale sättides võttis, tõsteti Eibo hoole küsivalt otsa vaatama. Kui kaua te olite olnud siin toas, kui karedust kuulsite? Carlail mõtles veidi. Ütleksin, et viis kuni 10 minutit ja enne seda ei häirinud teid miski. Ei, ja nagu ma aru saan, viibis suurema osa õhtust ühes suurematest tubadest, külaliste seltskond ja elu taas paroovatus oma märkmikku. Söö, George, käänitan abikaasaga kova matkata. Mina elutoas viibinud töötasin enamiku õhtust. Boarro pöördus Lord Mayfield i poole, kes esimesena magama läks. Minu meelest oli see, leidis Julia, käinud on. Tegelikult lahkusid kolm daami koos ja edasi ilmusena Karlil, ma käskisin tal paberid valmis panna. Siis te otsustasite Ki terrassile jalutama minna ja kas teie töötamiskabinetis mainiti proua panderlini juuresolekul? Mainiti küll. Kuid siis, kui te andsite härra Kaarlile korralduse paberid valmis panna, Protas ei olnud? Ei vabandage mind, Meifild, ütles Kaarlil. Põrkasin temaga uksel kokku hetk pärast seda, kui olite mulle käsu andnud. Ta tuli oma raamatu järele. Kas te leidsite selle, Lott, Mayfield ja retsi ulatas selle talle. Samana vemp Pado, vana rikk tulla niimoodi tagasi raamatut otsima. Tihti on sellest palju kasu. Te arvate siis, et ta tegi seda tagamõttega? Paro kehitas õlgu. Ja pärast seda lähevad kaks džentelmeni terrassile. Aga promanderlin? Tema lahkus koos raamatuga. Ära ka, aga tuleb siia ning viis kuni 10 minutit hiljem kuuleb karjatust. Jätkake, härra K-Line, te kuulsite karedust ja läksite koridori. Võib-olla oleks lihtsam, kui te meile ette näitaksid, mida te täpselt tegite. Härra Kaaglail tõusis veidi kohmakalt Te Makarjatel. Seda Sparrow abivalmilt avanud, suu tõi ta kuuldavale kileda. Mäe Lord Mayfield keeras näo kõrvale peitlaks naeratust ja aga Carlail näis tundvat end äärmiselt ebamugavalt. Ale edasi sammumas hüüdis paro. See olnud teie märkusena.