Yhtmi vanim professor, tuntud psühholoog Konstantin Rammul tähistab täna oma 90 viiendat sünnipäeva. Täna hommikust saadik on professor Ramuli maja. Külaliste päralt tulevad tema endised õpilased, kolleegid, üksteise järele antakse edasi tulipunased, nelgid roosid. Ja nüüd astub professor Ramuli juurte õnnitlema Tartu riikliku ülikoolipedagoogikakateedri kollektiiv eesotsas akadeemik Heino Liimets. Aga palju õnne. Professor Rammul on praktiliselt kogu meie kateedri koosseisu. Vanim liige dotsent Elango, kes on mõne aasta 70 juba on olnud professor Ramuli õpilane. Õigupoolest võib öelda, et eesti psühholoogia Ramuli koolkonna psühholoogia enne tema tegevust. Kõik, mis psühholoogia valdkonnas Tartu Ülikoolis toimus, see oli suhteliselt juhusliku iseloomuga ja mingid arengu järjepidevust ei olnud. Järjekindel areng algab psühholoogia valdkonnas alles professor Ramuli tulekuga Tartu Ülikooli alguses, dotsendi pärast professori kohale. Ja ta on praegugi veel koosseisus professor-konsultandina poole koormusega, nii et võiks öelda. Ta ei ole sugugi mitte professor, pensionär ei ole emeritus, vaid on töötav professor. Järjekordne lend, psühholooge on tulnud õnnitlema. Lugupeetud professor Rammul, kas me tohime paluda, et te meid ikka peaksite oma parimaks kursuseks, kuigi see võib olla nii ei olnud. Et. 52. aastal koos Heino Liimets, aga siis mul pole parimat rikkaline. Teenemisele teadlasele professor Konstantin Raamulile, kes on 55 aasta jooksul üles kasvatanud kõiki eesti psühholoogid, aidanud kasvatada mitte Eestigi psühholooge aluse pannud psühholoogia laboratoorsel uurimisele, Eestis tõelise psühholoogi, teadmishimu, filosoofilise meelerahu ja huumorimeelega kandnud kõike, mis saatus saadab avaldavad tema 95. sünnipäeval sügavat tänu ja tunnustust. Tema õpilased. Professor, kuidas tervis olla? Mille kallal te praegu töötate? Olen ilmunud raamatu. No siis muidugi mõned populaarsed artiklid huviga mul on veel kirjutada, kui lugeda, nagu näha, on teie töölaual üsna palju töid, palju jõudu ja jaksu kõikide nende tööde lõpetamiseks ja elluviimisega. Väga tänan väga head. Saksamaal kunagi kõige Hindenburg oli president, ilmusid margiga tema pildiga. Eesti Raadio mees vahel väljaga lõikas, pange tähele, ma ta natuke lindistasin lüüa. Mõnikord lõigati väljapärased. Kuidas pole viga, pole viga. Paarkümmend võiks maha võtta. Siin linnas liigub juba selline anekdoot vaat siin, kui käisid need televisioonimehed, et siis oli keegi naaber vaadanud ja küsi küsinud, et kes oli see vanamees, kes professoriga juttu ajas. Silmas peeti Juhan Sõerdi Selle mütuks vanamees, vaid noorem daam oli, see oli selle kaele televis juba jutustati aktusest, aktusest või koosolekust, nüüd tänas psühholoogide seltsi koos, kus televis jutustati jube, see läks hästi korda. Täna. Jaan esines väga hästi ja mis peaasi, oli väga selge, hea süsteem oli niimoodi et hõlpsasti jälgitav ja isegi niimoodi pärast on peaaegu kõik, on Jäpp või jäi meelde. Enam. Teisipäevase otsuse ligi aasta pärast seal koosolekul kuulutasime välja, et viie aasta pärast oleme jälle koos. Nüüd on kindel kohustus, et tuleb ikkagi vastupidi, vastu pidada. Ja siis järgmisel tuleb ikkagi ise kohale tulla, juba. Ja suhteliselt keegi 80. sünnipäeval kutsus külalised valmis juba 25.-ks ja olid kohal, olid juubilar ise ja külalised. Küll teised imestasid, et kas ei ole liiga suur julgus. Kuidas meil. Eelpäeval võttis ja üks päev enne oleks küll. Aga võib-olla oligi see selleni eelne erutus või et ettevalmistused ja tulenevalt nüüd vanus. Aga ei saanud käia? Ei kuulnud midagi, ei näinud midagi. Neer tuli kõik, aeg hoolitseda. Tema, Jeesus oli väga. Minul nägemine läheb halvemaks ja halvemaks ja praegu ma juba suure vaevaga voin need suurendusklaasi abil lugeda. Kuule, ja kuna ma mõned aastad tagasi mõtlesin sellele, vot lähen pensionile, SAS on hästi palju huvitavaid raamatuid. Näha siis on raske ja muidugi pea on silma tundlikkuse vähenemine. Minul praegu on niisugune mulje nagu. Üheksa ja 10 vahel nii suur ja kõik nii nagu oleks looriga kaetud ja kõik ja elan mõned näod, kes mind siin tervitasid, mina. Kuule, mis sa teed ja noorem põlv kellegagi vähem kokku puutunud olen. Tänagi sein, aga seltsimees Antonovat ikka võis kohe ära tunda, kuidas seitsme Santonavad tunnistada. Ja lugemise suhtes peab nii tegema, ette loetakse nagu Tuglas kadunud Tuglas viimasel ajal. Elu lõpul korraldas, et järjekindlalt käis keegi paariks tunniks päevas vähemalt luges ette uuemat kirjandust. Ta oli ikka kogu aeg kursis veel sellega, mis ilmus, oli vene kirjanduse nagu Karl lüpsis, ühte kergem lugeda. Raskem. Professor, ma jõudsin, tõin nüüd kaasa kaks raamatut, mis Enn Koemetsa käes olid. Panin sinna kapi peale, aga üks on sukamäe käes veel. Olite talle vist lubanud? Aga ma kutsun kutse just just just kutseorientatsiooni. See oli õieti see. Haamer mäletate? Kuidas see raamat meeldis? Kuidas raamatukene meeldis? See mulle tundub ka, et väga ilusa, ilus ka seal ja hästi välja tulnud. Ja seal oli üks uus asi, seda ma enne ei olnud. Lugenud seen herbarty? Ei ole, ei olegi ilmunud ja lugupeetud professor Rammul, kas me tohime paluda Te meid ikka peaksite oma parimaks kursuseks, kuigi see võib olla nii, ei olnud. Lõpetatud ja 52. aastal koos heina Liivetsaga. Igarile. Tehnilisele teadlasele professor Konstantin Ramulile, kes on 55 aasta jooksul üles kasvatanud kõiki eesti psühholoogid, aidanud kasvatada mitte Eestigi psühholooge aluse pannud psühholoogia laboratoorsel uurimisele, Eestis tõelise psühholoogi, teadmishimu, filosoofilise meelerahu ja huumorimeelega kandnud kõike, mis saatus saadab, avaldavad tema 95. sünnipäeval sügavat tänu ja tunnustust. Tema õpilased. Nüüd kõik tuleb ikka seda Lotiivselt võtta. Ikka relatiivsus, absoluutne. Konica. Aga mina tean, teen kunagi hiljem, kui te olete puhanudki usutlema suurel kunsti asjus, mida teie suudate, see on nimelt oskus vananeda ja siiski püsida. Kuidagiviisi niuksed, ma ei oska sõnastada niukse suhteliselt heas vormis, suhteliselt nagu sportlased ütlevad, mina näiteks tunnen ennast kindlasti vanaema, nagu teie praegu ennast tunned. Kõrvad on kustunud, peaaegu silmad hakkavad kustuma, lihtsalt luukiheda ja päris nihukest häireseisukorda. Muidugi, need miinused, millega seotud vanadus lendudel tuleb teisel seisukohalt vaadata, kui ütleme, noorem vaatab, on olemas tuntud vene vanasõna. Nii nagu üle ajateenija siis tuleb sellele seisukohalt vaadata, et iga päev, millal sa elad, on saatuse poolt kingitud päev. Ja sellepärast mitte nüüd väga teravalt vaadata, kui häälsi päevun. Kallis koolivend. Sinu seminaris läbi käinud talle peale selle aja peale sinu läbi käinud 403-st 10-st koolivennast on elus veel 44. Ja nendest neljast 10-st neljast kõik minust nooremad 44 poolt see pisikene meeldetuletussõnadega. Seal seal seal seal on, tarvitatakse vene keeles niisugustena, nagu suhtlema. Obsenie ja. Nii kõike head, tervist.