Oleme jälle kuulamas saatust, lugusid raadio arhiivist ja elavatelt kaasmaalastelt. Need on lood sõja lõpukaosest, mis tähendasid paljudele teadmatust homse suhtes teele minekut tundmatusse, lahkujate lõpparvet kodumaaga ja ajalaulude sündi. Lei brid on sinimustvalge merele metallautomaat paaris jaakkale täie slaavi toitada. Rood, randa. Paarid ega Jordaanias läheb rookima randa. Väga korralik, suur kolmemastiline mootorpurjekas oli reidil, selle nimi oli meritäht, kui ma ei eksi. Nojaa, inimesi oli seal silla juures väga palju ja mina näen ühte maa noorepõlve tuttavad sel ajal, kui me tuttavaks saime, tema oli veel tütarlaps, noh, mina olin ka veel poissmees siis. Ja mina näen teda, korra korraldas ja ja lähen tema juurde ja küsisin, et mis sina siin teed sai, ole hiidlane. Ta näitas merel ja selle laeva peale. Vats laev seal, minu abikaasa on seal kapteniks. Ma küsisin, kas peale saamise võimalus see on, kuidas ruumi ruumi on küll ainult otsi omale paat. Meie isa omad paati sotsinud võtta, sellepärast me võtame oma rahva, võtame vett ja nii edasi ja Otsipaatia tulelaeva. Ja muuseas, selle paadiga oli sealt laevast kadunud üks minu sõjaaegne töökaaslane just Tartu poiss ja ütles, et selle laeva peal oli olnud tol korral Haapsalu linnavalitsus siis Estonia näitlejaid, Milvi laid oli seal peal olnud. Ja keda ta veel nimetas, mul ei ole need kõik meeles, aga nii, et Estonia pere läks ka selle laevaga, läks Rootsi. Nojaa, kapten oma abikaasaga oma perega sõitis muidugi paadiga laeva ja mina ja minu sõbrad hakkasime paati otsima. Paati kuskil ei ole. Nad ootasid, võib-olla üks tund-poolteist. Nägid, et meie ära sõita ei saa, tõmbas purjed üles, seltsilt minema. Kas te nende lahkumist nägite? Seda võib arvata, mis siukse mulje, see jättis mulle ja mu perele tunne oli väga masendav saada. No ja sel momendil, kui laev oli juba ära läinud ja ära kadunud, siis leidsime paadi kuskil ranna ja silla all siis oli paat olemas, see pidi nii olema lihtsalt. Noh, iga päev oli neid nii sihukesi võimalusi, teise võimaluse, ma võin veel rääkida. Jällegi oli üks mootorpurjekas oli reidil, kuid see oli palju vähem kui eelmine purjekas. Selle laeva ja siis ranna vahet pidas ühendust üks minu saksaaegne kaasteenija ja ta oli kassarrynees. No ma küsisin tema käest, kuidas lood on tants, pane oma pere ja pambud Teale ja ma võin sind laeva ja ja asi klaar, kapten oli oma perega ka parajasti seal ja nii nagu iga kord, kui mingi ärasõit oli, siis oli seal rahvast võrdlemisi palju tuttavaid. Aga palju siis ma mäletan ka veel? Üks kirjanik, Elmar õun oli seal. Ta oli kindlasti ka läks selle laevaks, sadadest õun oli hiljem, oli Rootsis. Ja, ja ma mõtlesin, et ma siiski nii salaja ei taha laeva minna, et küsin kapteni käest luba ja läksidki küsima. Kapten jäi hetkeks mõtlema, kuid kapteni abikaasa ütles, mis sa veel mõtled, et meil on seda peret juba küll, noh, mul oli väike poiss ka kaasas peret ja lapsi küll, et et ei enam ei ole vaja midagi juurde. Jäin sellest ka oma, see oli nüüd kolmas juhus. Siis oli seal rannas oli juba kaua aega olnud, üks võrdlemisi suur mootorpaat oli olnud remondis. Remont sai valmis, mina aitasin seda veel merre lükata. Kuid sel õhtul välja sõita ei saa, mingisugune õli puudus. Ja mehed ütlesid täna õhtu, me muretsesime õlid. Ja homme hommikul ars sõiduks. No meie lükkasime sealt laeva nüüd välja vastu Saaremaalt välja, kuid laev viidi siiski sinna Rootsi poole. Sealt ümber nurga rootsi poole, jäeti merele ankrusse ja kaks noort meest jäid sinna valvesse peale, et hommiku ongi kindel ärasõit. Kuid Eeessi tuli võrdlemisi suur ja, ja väga raiune torm peale hommikuks oli see Paat oli rannakividel hullemini purustatud kui enne remonti jälle neljas luhtunud võimalus. Siis üks õhtu olin jällegi seal silla peal. Kaks mootorpaati olid välja minemas, kuid ilm oli võrdlemisi tormine. Ja ma mäletan, et meie selle tõttu saimegi veel paati endile kõva, kui oleks nüüd ilus ilm olnud, siis võib-olla meie sena peal ei oleks saanudki. Aga selle tõttu, et ilm oli väga raiune. Emmaste kooli direktor loovutas oma koha Merile. Aga see saab meeles, et üks vana rannamammi ütles, lapsed, ärge sõitke surma. Tema vana rannainimene nägi juba ära, milline meri on. Aga meie is surma eest tahtsime põgeneda. Nii läkski sõiduks, mina oma perega sain esimesse paati ja sõitsime, ütleme pool ööd juba Rootsi poole. Siis järsku tagumises paadist ruuporiga hüüti nii et me peaksime kinni. Ja tuli välja see, et tagumisel mootorpaadil oli mootor üles ütelnud. Paadijuhid pidasid nõu, oleksid tuul olnud soode või ilm vaikne, siis oleks võtnud sleppi ja hommikuks ei oleks olnud Rootsis. Aga tuul oli meile ebasoodne, kas külje pealt või otse vastu, sellepärast paadijuhid riskeerinud sellega hakkama saada. Võtsime sleppi küll. Rikkis mootoriga paadi sõitsime Hiiumaale tagasi, hommikuks olime Hiiumaa rannast tagasi, hommikuks oleks Rootsis ka olnud. Siis oli seal üks kiire asse, üks kiirmootorpaat Rootsist oli, see oli alguses küll, aga noh, nemad viisid üle, kas kullaaiast või mingi muu väärtasjade ees, mul seda ei olnud. Ja sellepärast sellest jäin ka maha. Ja siis oli seal veel kuskil jällegi vist õnningu sadamast oli kuulda, et seal on laevad välja minemas. Siis oli juba punaarmee oli juba Heltermaa all, oli sees. Ma käisin oma perega ka seal, kus need laevadelt välja olemas. Kuid ei olnud yhtegi, kapteni ei tüürimeestega Kipparid, kes oleks laeva viinud sealt välja, seal. Mehed teadsid meremehed teadsid, et seal oli rahusi ja kivisi, et et Peab olema kindel mees, kes suudab sealt välja viia. Teati, üks vana kipper, Joonas oli seal kuskil peres. Me käisime Joonas palumas, et Joonas viiks meid Rootsi. Kuid Joonas ütles, meil meil sellest ära, pikk kauplemine oli küll, ma ei tea, mul siis oli küll. Ei oska seda väljendada, kui milline tunne oli, kui sellest sõidust Kassai loobuda? No ja ega siis muud üle ei jäänudki. Kõik need katsed olid nurjunud. Ja siis tuli mul meelde üks lause, mis liigub nii-öelda inimestel suust suu. Inimene mõtleb, aga jumal juhib. Mitu katset üldse nurjus. Seitse seitse võimalust oleks olnud. No ja siis oli niisugune asi, et tuli hakata vaatama, kuidas varjata saab ennast. Ja 45. aasta neli tee esimesel pühal läksin metsa läinud siis metsavennad. Me ei müü see meil võimlemisalgu soo valgeks vaid varr, Joosi. Saal ei ta puude all ei kao mu nii, Tip, viime ta maailmavaade ja soovin neid, on. Aa see info paariariigi ja KOVi mehed. Tähendab, me müü. Paadunud sääri. Anne. Näeme meest. Ei me. Ei? Ei. Ei. Ei näe, näe. Samal ajal määrast tuhandete kaasmaalaste saatuse sõjakäik Euroopa südames. Sealt algab järgmine katkend pikemast elu jutustusest, mille saate toimetaja salvestas neil päevil Tartus räägib Eugen kraamer. Nagu ma ütlesin, ma langesin ameeriklaste kätte vangi, siis Münchenist Münchenist õidemmeid sööstnud feld Prüdke lennuväljale, seal oli tuhandeid vange. Ja sealt viidi edasi lõpuks hälbe vanni. Ja hälbranis. Selle aja peale ma sain siis selgeks teha, et ma olen eestlane. Ja mind pandi ühte Stokaadi, seal oli oo ainult võib-olla üks, 250 meest. Mina olin ainuke eestlane, aga seal oli pool tosinat lätlast, leedulasi seal ei olnud minu teada. Ja siis ülejäänud olid venelased, ukrainlased. Teemaks ja mul oli õigus Ameerika ohvitseridega ühendust võtta. Mida ma tegingi, sellepärast et meil hakkas seal kuulujutt käima, maid antakse venelastele välja. Ja mees ja ma tutvustades ennast ütles, et ma olen siin laagrivanem ja minu vastutuse all olevat. Sõjavangid, kardab, võtad neid, antakse venelastele välja. Teate, ma arvan, et isegi uskus, mis ta rääkis. Ma tõesti usu. Ja kolm päeva hiljem laeti meid rongi peale. Pandi kolme kaob barrita. Ma vaatasin nagu saatjaid oli rohkem kui enne seda enne peol laadimist ja ameeriklased püstolkuulipildujatega. Nii ja aga meil suurt muret ei olnud, eks seal, kuhu me läheme sõja pärast. Ometi ju Punase Risti esindaja, olgu öeldud, et pole vaja karta midagi ja nii me marssisime kaugele, jõudsime sinna. Meie marssis sisse, ameeriklased jäid välja ja me olime lõksus. Nii, minu teada oli seal 57 eestlast. Ma ei mõeldud paljude nimesid, ühte poissi, ma mäletan, kes mu kõrval oli ja ta ühe käega ja ta nimi oli orikas jänes oli Haase. Kõlab lollina, aga nii see on, ma tõesti ei tea. Ja seal vastas oli üks keskmist kasvu, oo normaalse kehaehitusega, mõne rõugearmiga, võib-olla pruunikat juustega mees ja ta ütles, et ta nimi oli korjus. Ja ta ütles, et ta on selle Miliitsa korjus, me kõik teadsime minid korjast muidugi et ta on selle onupoeg või midagi niisugust soolane ja kaunis lähedalt sugulane. Ja tema oli üks nendest, kes tähendab Venemaale läks. Ja nüüd see iroonia on see, et ma tahan uue osa muidugi Ühendriikide suursaadik Eestis. Nii et tema väga lähedane sugulane ka. Ja sain tulema selle tõttu võtma, valdasin peale eesti keele veel vene keelt, saksa keelt, inglise ja prantsuse keelt. No, ja seisma. Hakkasime prantslast mängima ja niimoodi ma sain tulema sealt venelaste käest, et eksituse kombel olen sinna sattunud ja see oli iseenesest kerge seletada, sellepärast et kui sa oled näiteks Ameerikas syndinud, oled automaatselt Ameerika kodanik. Noh, ja siis minu jutt käis nii, et ma olin sündinud Eestis ja mu käest küsiti ameeriklast poolt, kus ma sündinud oli, ütlesin meid ees ja tegelikult olen prantslane, eks ole, ja nii see liiga pikk jutt. Et praegu ma ütlesin, ma räägin kokkuvõttes. No ma sain sealt tulema, aga mitte üksi, seda ma sain sealt veel mõned inimesed kaasa. Sellepärast et ma seletasin, et nemad on, et olgugi, et ma sakslasi sallima kuna prantslane olin, ma neid ei salli, aga õiglus, õiglus ja seal on veel mõned, kes samuti sinna sattunud just selle lolli küsimuse pärast, kus seal sündinud. Üks nendest oli. Tuude teate, omal ajal oli Tallinnas kaks. Serma ja teine eraldi reeder laevade varustada. See oli sellest reedel. Aga see ei tähenda seda, et ma sõjavangist minema sain, vaid mind pandi kusagil lööstus Tokaadi Sto kalad nõudnud minu mõisteeriga maa-ala okastraat ümber on siis, seal on inimesed sees, ilma katuseta tähendab, ulualust ei ole lisama, olime väljas siis vihma ja kas seda võib nimetada sõjavangilaagri ja, ja neid oli mitu tükki seal ja see, kuhu ma sattusin, see oli oo, seal oli umbes kuus toa antud 6000 meest nimeliselt kirja panemata. Aas, soov minna, kui ma sinna venelaste juures sinna sain, siis oli bürootunni kinni, see oli õhtul mind pandi siis sinna sellesse okaadi, ütleme, et hommikul, siis ajame asjad edasi, saad prantslaste ihud. Nagu, nagu ma ütlesin, seal on üks, 6000, seal oli 6000 meest kirja panemata, kõik nimeliselt kirja panemata. Ja muidugi hommikul ma muutusin sakslasest, mis mulle väga kerge oli ja aitasin ka prantslasest otsida. Head, selle löödi käega. Sõja ajal ikka juhtub igasuguseid segadusi, seal on niisugune väljenduski selle kohta snephuu. No siis seal oli, oli vangis kaks aastat, olin sakslane kogu aeg ja sakslased arvasid, et ma olin Königsbergi kandistel Ida-Preisimaalt. Herr kähedutatu ja ma ütlesin ka, teame, operpaaellennistolin ooberst, palun Põltsamaal ida poole Königsberg. Üks isegi, oh jah, ma olen seal, käin kuld, kena tüdrukut lekkinud aja, kui mind siis lõpuks lahti lasti või sõjavangist välja said Saksamaale. Ja jällegi lühidalt saksa Valpaniin ühe kalapaadiga Rootsi ja siis Rootsist paari nädala pärast, kuu aja pärast, ütleme niimoodi ja Väikse põgenikelaevaga aunad seal oligi 340 põgenikku ja sellega läksime siis mere. Aga nüüd ma räägin teile veel ühe loobumine, tähendab, kui venelaste käes, siis tulema sain ja olin sõjavangis siis see propaganda, mida meile söödeti, oli niisugune, et ma arvas selle, et kõik kõik, kõik põgenikud, ükstaskõik, kust nad olid saadeti tagasi. Job poole päeval ka Venemaal seda Padala ja minu üllatuseks, kui ma tulin rongist maha, siis ma nägin seal ja, ja ma selle üks tahvel oli seal igasuguseid sedeleid värke, eks ma huvi pärast jäin vaatama ja seal oli mingisugune Eesti abistamiskomitee. Oligi seal. Ja oo, ma vaatasin aadresse, küsis muidugi koss ja kõndisin silla. Need Ma pean teile ütlema, et seal võib-olla ma nägin välja nagu ei tea, mis päts, sellepärast et mul oli sinelinäru. See oli 47. Ja vasakus jalas oli harilik kingi, ainult pealmine ja tald olid lahti läinud ja siis mul oli paksu alumiiniumtraadiga kokku pandud. Kaalusin 42 kilo nälginud. Nii et ja siis mul oli ka, pärast tuli välja, et mul oli kolm, kaheksa palavik. No leidsin siis selle koha üles, kus oli Eesti abistamiskomitee. Ma ei mäed, tänavad trepist ülesse teise korra peal, seal istusid kolm härrad mustades kaltsukates karakul krae ta ikka nagu see enne sõda oli kübara peal porsaliino, Aadria egoigi tõsiste nägudega ja hästi toidetud mehed. Üks nendest oli Raporteerisid ikka sõjaga asi teha ja üks nendest taksodest harvedes siis ütles, et kõigepealt see tookord milles me praegu ennast leiame. Kaudselt teiesuguste küla põletajate süü. Ma pean ütlema, et ma lõin kulpi. Tegin ümber pöök, nii hästi kui ma sain selle Sappooja katkise saapaga, läksin trepist alla. Mitte sõnagi sellepärast et nad minu arvates nad ei olnud seda väärt, et ma nende peale hakkaksid Sõnu puutuma. No ja nii see oli siis? Vaadake takkajärgi mõeldes ma ei ole vihane ameeriklaste peale, kes mind meelelast Välianssid. Aega, mul on põlgdus. Teist maailmasõda sõjakirjasaatjana jälginud Boris Kelt järv jõudis Saksamaa kapituleerumist IRL rännates ja seigeldes vanematekoju Berliinis. Ja ma lonkas, sündis seal koduja, isad ei olnud, vanaema oli ema oli, maja oli puru ja aga noh, hädalapitud papid olid akendes ja niiet katusel igatahes pea kohal siis ei jäänud muud üle, kui oli veel midagi 11 12 päeva. Õhukaitse keldris, kas moonalaod ka kartuleid olid, seal laadselt peideti, magasin seal kartulite taga 11 päeva, kuni ameeriklased sisse tulid, siis ema tuli alla, ütles, et tule välja, et me oleme Ameerika sektor ja see oli siis nii-öelda minu sõja lõpp. Õnnelik, sõjaleb kui nii võtta. Aga kas seikluste lõpp? Ammugi mitte? Rumal juhus sest ma elasin ja Ameerika sektoris ja ma ei oska ja vabalt võis liikuda siis igas sektoris, ka venesektoris või inglise või prantsuse sektoris, seal ei olnud mingit keeldu ega nii. Meie läheduses oli seal tempel hoovis üks Ameerika military poliisi, Station sõjaväepolitsei, sõjaväepolitsei ja, ja kuna andmed olid vastavatest asutustest seal tühja ametist võet, kes räägivad inglise keelt ja ma olin kirja pannud ka, et ma tahaksin tööd ja siis ma olin seal paar korda tõlkimas käinud, neil seal abistatud olid mind välja kutsunud, tulid džiibiga ette ja ja üks õhtu hilja pime oli, juba ilmus ka jälle üks ameeriklane puhtas inglise keeles palus, et ära nii ja naa. Et kas te tuleksite veel kord meie juurde ja siis ma ütlesin, loomulikult. Läksin jäin viis päeva ära. Nisu, töö, no see ei ole nüüd muinasjutt, sest see oli tollal seal igalühel teada, seal niimoodi toimiti ja et igaüks võib-olla toimis, nii ma seda ei tea, kas ameeriklased ja lääneliitlased kani toimi, seda igatahes. Üks mees juures, kes mu kõrval istus ja ameeriklane hakkas sõitma, siis aga see oli minu elukohast umbes üks kolmveerand kilomeetrit eemal Station ja avaldamis imeliku teeta sõidab ja enne kui ma pean vaadata jõudsin, sõitsime kõnnist läbi ja olime siis ida pool seal mingisuguseid piire, palun, seal pimedas neid silte ka ei näinud, kus olid lahkuda nüüd Ameliga sektorist saabud olid prantsuse või inglise või liidu sektori. Olite nõukogu sektoris ja siis kuna ma natike Berliini tundsin, siis ma ei hakanud küsima midagi. Aleksander platsile ja siis läks mul nii üks kui teine asi selgeks. Siis viidi sinna seal endine Aleksandr platsi, politsei presiidiumis oli suhteliselt purustatud. Keldrid olid terveks jääda, siis viidi sinna keldri ja ma teadsin, kus maali. Ma muidugi ei osanud ette kujutada, mis alusel ja mis põhjusel. Ja siis hakati enamasti öösiti üle kuulama päevas olime seal umbes nii 30 mehega tsivilistide sakslased, enamasti kõik sakslased, sealt, mida uuriti, hakati uurima ja siis mul tuli niukene asi selgines, et ma olen ennast selguma ennast tööametis, seal meie ameerika sektori tööametis tööle pakkusin andsin oma andmed. Ja muidugi pealsel nimi, sünniaasta ja sünnikoht. Ja sünnikoht oli nii koht, oli ree vald. Sest sakslased ei oskanud Tallinnaga midagi peale hakata. Dollalvel. Vastavate isikute poolt, kes seal istusid vastavate meelsusega isikute poolt Idavassa Palini idaossa, kus liit oli sees. Ja sealt nähtavasti korjati see välja ja taheti siis mind Veevani jälle paigutada või kuidagiviisi teada saada, mis mees ma olen või mismoodi loomulikult need andmed minu kohta muid ei olnud. Sest ma ei olnud seal ametis oma oma mingisugust sõjaväelist staaži üle saanud, olin, panin seal ütelda, et ma olen tsivilistina tšehhist tulnud. Kes neid üle kuulas. Nime ei mõtle, nii veel ei esitanud. Kas sõjaväelane, tsiviilisik, sõjaväelane kuulas mind üle? Ma nägin vormisväelane, maanduda vähe silmitsesid, sest valgus oli minu Dalia, ta istus enamasti tubedamas osas, mis keeles tema rääkis vene keelt. Ja tal oli tõlk, sest mina ju algusest peale ei mõistnud vene keelt ega mingit muud keelt. Ainult saksa, ma rääkisin lindi allekti nii palju, kui mulle antud on ja see oli mul ikkagi teada ja siis vaeva. Pistsin kooliajast veel paar keera linnas maakoolis. Tollal käisin kahekümnendates aastates, pistsin sellest saksi dialekti sõlmslängis midagi vahel, nii et et sellel tõlgil see oli üks, nii palju kui mina nägin, kas naiskapten oli väga raske, ta tal üldse raskusi saksa keele, igatahes ta rääkis seda keelt, aga noh nagu umbes koolis õpitud ja tal oli raske minu slängi tõlkida või mida ma siis püüdsin ta vahepeal natuke selgemalt ütelda, ma võitsin sellega aega. Sest kuna ma Need küsimused, mis see ohvitser mulle esitas? See kapten naiskapten pidime saksa keelde tõlkima ja see oli minu aja võitmine, ma sain oma vastused järelikult kokku seada nii, et nad enam-vähem ühte läheksid. Ei hakka ta ainult sellega peale, et te olete sündinud ja see on nõukogude liidus. Pole kunagi kuulnud niisugust linna, et kuskohal see siis peaks asuma, umbes sakas mu selgitama punnis ikka ühtemoodi ja, ja aga mikspärast, et kuidas te nii et olete sinna ikka oma andmete alusel näidanud ja see on kirja pandud ja see vastab tõele ja miks te valetate ja ma ütlesin, et mul pole midagi valetada, et ma olen rõivades sündinaga minu Reival, et see asu Nõukogude liidus nosis katkes ülekuulamine jälle, siis tuli jälle tundide kaupa oodates hakati jälle uuesti otsast peale ja siis loomulikult seda küsiti ka, et olnud sõjas käinud vaat et ei, et ma sõjasõnadega vangis mina olen. Olin seal tehniline töötaja, seal tsehhis mobiliseeriti mind sinna kui eraisikud ja. Ma ei ole tegelikult ütleme, Berliinist pärit, aga ma olen siin aastaid elanud ja sind ka töödanud ja ja aknal pikalt ja laialt Berliinist rääkima, teda suurt ei huvitanud ja siis ikka selle leiva peale välja jäetud, aga mikspärast seda tõtt ei räägi, ma ütlesin, et mul pole muud tõtt rääkida. Siis hakkas Revali otsimine, et kus minu Reval siis on. Ja mul oli teada, et ma olen sealt läbi sõitnud ka muidugi seal külas käinud, et praeguses ütleme Poola maalarid, Pommeri, Tšetsiin, statiin säält ida-põhja poole, Goldbergi linn ja sisaldub staar kartja, siis tolt. Dolby lähedal asub mere ääres üks küla, mille nimeks on Reval. Aga Reval kirjutatuna ärl e. Et see oli ainukesele rei, vali vahe pisike küla ja ning palju maadel andmetes teadsin üks kolm-nelisada elanikku, seda ma rääkisin, kõik ilusti, kuidas ta asub ja kuidas me seal kalal käinud ja mis nõuded libedaga, mis et niisugust asja Saksamaal ei ole. Siis hakati mulle igasuguseid kaarte ette panema ja näitama. Saadeti ta keldrisse ja siis järgmine kuuluma, ei hakanud neid pärast üldse lugema, palju neid kokku oli, aga siis iga öö oli ikka midagi jälle. Noh, ja siis viiendal ööl hakkas seesama jant uuesti jälle peale. Ja ma ütlesin, et näed, et ma isadel nende kaartide peale näidata nii väike, et seal nii väike küla, et see on ainult märgitud saksa kindralstaabikaardi peal ja see on üks 20000-le. Et kui mul niisugust kaarti ei saa pakkuda, siis ma ei saanud seda näidata, aga see on seal ja. Ma võin isegi nimesid nimetada ja tuttavaid ja kes seal on? Lihtsalt, et aega võita sigajale puulise puuris. Ja äkki on Mu selja taga ma kuidagiviisi tundsin selja taga, minu nägu oli valge, seal üle keha, oli valges ja kuulsin mingisugust liigutust, et see ei ole see kapten, kes paremalt minut muidu istus või seal on keegi, et Vilon keegi taga ja Ekriks täitsa tasane hääl eesti keeles, aga kõva vene aktsendiga. Et kuule, sõber, mullu võid sa ütelda, sa oled eestlane. Ja mul minu õnn oli jälle nii et ma midagi ootasin. Ma ei kujuta muidugi ette, et niisugune asi tuleb. Et ma üldse ei liigutanud, oleks ma ühe ainsa nõksatus teinud. Aga just see, et see eesti sõnad olid nii vene aktsendiga, see siis veel kuidagiviisi, rahustas mind ja panid äkki, ja ma siis ütlesin selle. Tõlge 100 Kapne prouale ütlesin, et mis asja, see tahab saksa keeles talinis Lägised, mis, mis linlastega koostasin Kressiinlane, vulsin, mis keelt ta räägib ja noh siis see kuju nähtavasti kadus sealt saadet seda välja või viibati ta eemale, ma ei tea. Ja siis hakkas jälle küsitlemine, et kuidas on siis nüüd ikka nüüd võib ometigi tunnistada, et no hea küll, et ma nüüd ei mõistnud, mis mulle öeldi või nii ma ütlesin, et ei, et ma saan teile ainult seda, et olge lahked ja näidake mulle. Ja siis ta lõpuks ütles ülekuulaja ütlesite. Lähme teise ruumi. Et paneme seina valgeks, et las vaatab, las näitab mis talutati, kõrvalruumi käekõrval ta seal oli suur valgussein, umbes võib-olla nii suur kui see stuudiosein siin praega. Ja see oli terve saksa kindralstaabi karpial. Sest ma, kuna ma Dolpoli kohe näha valguspass peale materialism tooli, hüppasin tooli peale, panin näppu peale kohe vaid otsekohe näppu veel. Ma teadsin, Stolpi, ma nägin seda linna, mõtlesin aasalt Bademal ja panin olid tavaliselt ära selle ise loenda rõivaldat. Sisse tõmbasid veel tooli ligi ja sisse. Küsitleja ohvitser astus sinna koossele väikses embuses, nii selle kapteniga tooli peale ja siis vaatavatedes. Pravinna Oniewriooteta ei valeta. Sellega oli asi lõppenud, siis viidi mind sealt välja ja siis mingisugust vabandust, mitte midagi, siis öeldi, et oodake nüüd viidi mind jälle sinna keldri tagasi, poldoni pärast tulid energiat sähke kirjutage sinna alla, et et te olete siin, aga mitte kunagi sellest ei räägi kellegile, mis teie käest küsiti ja mis, mis jutlus oli ja niimoodi mul ükskõik, mis ma alla kirjutan peale jätma, koju saanud, et mind oodatakse viis ööd-päeva juua. Jõu ta. Mõnda la sööma, aga ei tohi. Puu vaata salli rinnal, näha loo ju vaata kui pull. Sellesama. Eriala. Lõppenud saates kirjutamata memuaare kuulsite saatust, lugusid sõja lõpu kaose päevilt.