Eestlaste lähem ja tõsisem tutvus gruusia kirjanduse kunstiga nagu grusiinlastele lähem kokkupuude eesti kultuuri ikkagi sai alguse möödunud sajandi lõpus. Nimelt avaldas 1896. aastal tolleaegne tuntud poeeti ajakirjanik Ado Grenzsteini Birgivi mõned gruusia klassikute tõlked mille kaudu eestlane sa esimest korda võimaluse lugeda gruusia poeetide luuletusi oma emakeeles. Kula Grenzsteini piri kivi gruusia keelt aga ei osanud, said tõlkijat teoks saksa keele vahendusel. Peaaegu samal ajal ilmusid ka Gruusia ajakirjanduses esimesed materjalid eesti kultuurielust. Eriti palju tegid kauge Kaukaasia rahvakultuuri tutvustamiseks Tartus õppivad gruusia üliõpilased. Teatavasti polnud revolutsioonieelses Gruusias oma kõrgemaid koole ning seepärast pidid gruusia noored oma haridusteed jätkama väljaspool kodumaa piire. Eriti tõmbas neid kuulus Tartu ülikool. Õppides Tartus korraldasid gruusia üliõpilased gruusia õhtuid, mis said kohalike elanike hulgas väga menukat. Eks nende kavasse kuulusid gruusia laulud ja tantsud, kanti ette luulet ja kirjandusteoseid. Pärast ülikooli lõpetamist Gruusiasse tagasi pöördunud üliõpilased tõid endaga kaasa teateid eesti kirjandusest, kunstist, millega neil õpingupäevil oli võimalus kokku puutuda. Nii hakkasid arenema kahe rahvavaheliselt kultuurialased sidemed. 1918. aastal võimule tulnud eesti kodanlus aga katkestas need mõneks ajaks. Kodanus, kes kartis punast kommunismiohtu, püüdis igati takistada sidemete sõlmimist nõukogude vabariikidega. Olukord muutus põhjalikult pärast nõukogude võimu taaskehtestamist Eestis 1940. aastal ja kui Eesti rahvas astus Nõukogude Liidu rahvaste vennalikku perre. Iva nokkade võimu esimesel aastal ilmus Eestis terve rida tõlkeid gruusia kirjandusest. Marie Underi tõlkes avaldatakse katkendeid Šotaabrustaveli Dianiaalsest võimist. Kangelane tiigrinahas. Esimese Eesti nõukogude ajakirjaviisnurk 1941. aasta esimene number oli täielikult pühendatud Gruusiale. Eriti intensiivseks muutused Eesti ja Gruusia kultuurisidemed sõjajärgseil aastail. Tartu riikliku ülikooli lõpetanu Merike Pau näol on meil tegemist kvalifitseeritud tõlgiga. Pärast ülikooli lõpetamist stažeerimis ta gruusia keelt ja kirjandust Tbilisi ülikoolis. Praegu käivad läbirääkimised kahe gruusia, Eesti kirjandushuvilise stažeerimise võimaluse kohta Tartu Ülikoolis. Nii et vahetada tõlkijate kaader järjest kasvab. Nende hulka kuulub ka Amelan galatse, kellega kohtusin oma hiljutisel külaskäigult pilisi. Olles kümneid tuhandeid kilomeetreid eemal, ma kodusest Eestist on muidugi erakordselt tore võimalus. Kui sa saad rääkida eesti keelt, seda küll mitte antud juhul eestlasega, vaid grusiinlase saame tuttavaks, minu nimi on Amiranud kallal ja ela nuid Tbilisist, aga elasin Tallinnas natukene aega. Ja siis seal hakkasin õppima eesti keelt ja nagu ma tean, mütsid Eestist ka siis naise kaasa ja minu abikaasaga hoone eestlanna temaga räägib gruusia keelt, nagu räägin eesti keelt. Ja on d peres ka laps juba ja kaks last ja valged, need on aga iseloom, ma arvan ikka Cruzey sello. Kui vanad nad on. Poiss on viis aastane, tüdruk on nelja aastane ja tegelikult mul väga imelik, kui räägindivilism eesti keeles. Nii imelik mul ei ole, kui Tallinnas, ma räägin eesti keelt, aga nii Nuitsiindvilissis Episin eesti keelt, esiteks sellepärast, et väga meeldis. Ma armastan eesti keelt. Soologa meloodiline illus. Ta ei oska vene keelt mitte gruusia keelt ja siis ei olnud teised võimalused ainult eesti keeles ja temaga hakkasinesideks rääkima eesti keeles. Kus linnas ja kui kaua te elaksite Eestis elas, siin tallinnas kokku vist umbes üks, viis aastat elas. Ja mis teie koduseks keeleks nüüd siin Tbilisis on jäänud? Mis keeles räägime? Gruusia keeles ikka, aga lapsed, järeltulev põlvkond, lapsed ka räägivad gruusia keeles, aga natukene oskavad eesti keelt ka, aga mitte nii hästi. Kahjuks. Ma arvan, et tuleb, see haiged hakkavad konkureerima minuga kirjandust tõlkima. Noga Eestimaakülastustel, vanaisaga vanaemaga, mis räägivad. No ikka proovime eesti keeles ja vanemaga nii armastav kursuse ja maa ja gruusia keelde temaga hakkas natukene gruusia keeles rääkima. Tähendab, siit ja sügavam huvi eesti kirjanduse eesti kultuuri vastu tekkiski. Ta sai nagu teil oma omamoodi elukutseks hakkasid eesti kirjandust vahendama gruusia rahvale. Mäletate, millise kirjanikuga teil esimene kokku pudele? See oli Enn Vetemaa ja see oli tema šveiki romaan, pillimees, Sõõrumaal. Risti mina armastan. Nii et see on nõudnud suurt suurt südame tööd, raske oli ja null kaun raske sellepärast et teie keelde siis teine traditsioonid mitte ainult elus, aga kirjanduses ka mina, võib-olla tean rohkem rohkem eesti rahva eesti traditsioonid ja Eesti kirjandus, aga nüüd, kui ma tõlgin, siis mitte seda ka, et iga teinekord hinnale ei tea. Eestimaa ja eesti rahva iseloom ja Eesti. Mina tean ju, mis meil missugune rumaanovi luuletused siin laheb ja missugune, võib-olla ei lähe, see on praktiline tunne, tegelikult iha ja eks siin aitab kaasa see asjaolu, et te olete Eestis elanud Eesti elu tema kombeid traditsiooni isiklikult näinud ja kui nüüd ühe või teise asja juures peakski tekkima raskusi küsimus ühe või teise sõna juures selle tõlgendamise juures ehk siis ka abikaasa ulatab oma käe ja. Ja mis praegu teoksil on? Aasta pärast ilmuvad siin raamat. See on niisugune lood tänapäeva eesti proosa kus laevadelt viis autorid Ja siis Teet Kallas kaks jutustust ja Valtoni jõud kaheksa ja panna ennast? Jah, see oli päris soliidne arv kirjanikke, kelle loominguga te olete nüüd lähemalt tuttav, kelle loomingut te olete vahendanud gruusia lugejale. Kuid ma julgen eeldada, et tunnetega kirjanikega isiklikult lähedalt te olete nendega korduvalt kontaktis olnud, olgu see siis Eestisse Gruusias, ikka Eestimaal ja mul on väga palju sõbrattalinas. Tõlkijate seminar kaks korda ma olin seal ja mina arvan, et see on väga hea traditsioon. See on üritus, mida korraldab Kirjanike liit ja seal on koosseis, kõik eesti kirjanduse vahendajad. Jah, kõigi ja iga vabariik, kust tulevad eesti kirjandussõbrad. Ja, ja see raamat aitab mitte ainult minule, aga iga tõlkijale ma arvan ja selleks, et tõlkida, selleks peab ju väga palju lugema ja peab olema kursis, mis Eestis ilmub. Ja ma tahan loota muidugi teie uskuda, press, kes raamatut ikka palju olnud ja mul onu raamatukogu kodus, kus on palju raamatud, eesti raamatut. Kõik, mis ilmuvad, teil on kõik kodus. Ise otsin või minust sõbrad saadavad Tallinnas ja me jõudsime juba küsimuse teise pooleli. See on siis gruusia kirjandus eestindamiseni, nagu me kuulsime, Eestis on siis õige mitmed ja mitmed noori, kes siis tõlgivad ja vahendavad gruusia keelest eesti keelde. Kuigi Eestit Läänemere kallastel lahutab mägisest Gruusiast kümned kümned tuhanded kilomeetrid võime vist küll tõdeda, et kirjandus on selleks vahendajaks, mis aitab neid kaugusi muuta. Lähedasemaks ja selle suurepärase missiooni osas olete kuuseumal teie. Mina ise arvan, et teinekord oma oma sõpradele räägin, et mina olin Eesti ja Gruusia rahvaste sõpruse president ja see mulle väga meeldib, et mina hoolin sidend ja kahjuks mul ei olla nii palju tõlgitud eesti keelest. Ja andke andeks, palun nüüd mina. Küll kodune situatsioon peab tulevikus aitama ja ma usun, et, et lapsedki õpivad seal eesti keele ära ja kes teab, võib-olla siit tulevatel uued eesti keele vahendaja Gruusiale ja seda ma usun. Ma arvan, et kui keegi tuleb konkurent siiamaani, kui lapsed kasvavad, siis ma ise teen seda, et minu lapsed hakkavad siis tõlkima. Tegelikult mina ei usu, et nii kaugel on Gruusiast eestimaa Ma ei usu, et see palju 1000 kilomeetrit segab. Meie sõprus. No mul väga meeldis siis Lõuna-Eesti, mina tean, et eestlased armastavad minu maa ja Dianed, brasiillased armastavad eesti vot just seesama minu töö, tõlkijad. Arvan, et aitab sellest, et mul on väga hea, kui kuskil jalutan Thbilisis ja keegi tuleb minusse vastu ja ütleb, et ma lugesin väga hea eesti rumaanby luuletus ja eks see ole kõige suurem tänu teile tehtud töö eest. Siis on niisugune tunne, et kohe juuksekodusistujad jälgi uuesti midagi.