Kultuur on, on inimesteks, esmaseid vajadusi, mina võin praeguste kogemuste pealt, kui meil ei ole tõesti olnud teatrites, kinodes, kontserdisaalides statsionaarseid, istekohad, Polnud, ühtegi nakatumist. Öelda, et nii külastajad kui, kui ka korraldajad on pingutanud ja väga pingutanud ja see on vilja kandnud. Nii et selle tubliduse eest tänada inimesi valdkonna sulgemisega on küsitav. Kas on veel võimalik, et mitte panna teatri ja kinosaale täiesti kinni teha veel mingisuguseid piiranguid, istekohtade arvu, vähendada, teha midagi veel teistmoodi, et ikkagi kultuurielu saaks jätkuda? Praegu kultuurielule ei saa kellelegi etteheiteid olla, järelikult on, on ikkagi konks kusagil väljaspool. Ilmselt arvatakse, et, et on põhjust vähendada lihtsalt liikumist, et kui inimesed sõidavad transpordiga ja jäävad pärast teatrit linna peale või, või siis enne teatrid käivad kusagil söömas, kohtuvad kellega c ana. Just. Sest seda pole ainukene põhjendus, miks teatrid, kinod, kontserdikorraldajaid ei usaldata. Et ma ei näe kontserdikorraldaja kinod, teatrid saaksid midagi väga täiendavat keha, loomulikult me pingutame kogu aeg, aga praegu on olnud see sajaprotsendiliselt edukas. Praegu ei ole olnud nakkusi, järelikult mul on peaaegu võimatu öelda, mis liigutused teeksid asja veel turvalisemaks. Loomulikult, kui sektor saaks vähemalt jätkata mingitki numbritega oleks see ka suur asi. Aga loomulikult, teisest küljest võttes me peame inimestele kultuurielamust pakkuma, sest praegusel kaamose ajal on ka ohtlik jätta inimesi ainult kodudesse.