Mõned kuud tagasi kogunes osa kontserdikorraldajaid eraldi ühendusse. Suur kontserdikorraldajate liitu ESC Prometheuse osaühingu juht Andreas Lucien räägib, et suuremate ürituste korraldajaid vaevavad ka pisut suuremad mured. Kui sa hakkad tegema suurt põlisartisti kontserti, siis organiseerimistöö hakkab poolteist aastat ette vähemalt ja sellel hetkel, kui ei ole jõudnud lepingu sõlmimiseni artistiga. Selleks hetkeks peab sul olema leping sõlmitud näiteks lauluväljakuga ja tavaliselt sa pead maksma kuni 50 protsenti ette artistile ennem kui sa üldse müüki saad minna. Andres Lucien räägib, et tarvis oleks riigi toetust. Üks asi on raha, aga teine asi lähenemine tarbija õigustele. Näiteks võib tuua Filipp Kirkorovi kontserdi, mis pidi toimuma kevadel. Siis tuli eriolukord ja kontsert lükati oktoobrisse. Nüüd peaks Kircoorov esinema hoopis tuleva aasta juunis. Aga osa kevadisele kontserdile pileti ostnud inimesi nii kaua oodata ei jõua ja sooviks oma pileti tagasi müüa. Andres lookin selgitab, et kui korraldaja peaks kõigile inimestele raha tagasi maksma, jääks ta hätta ta minuga. Korraldaja ütleks seda, et kui kontsert on edasi lükatud mitte artisti süü tõttu, mitte korraldaja süü tõttu. Kui riik võtab vastu seaduse, millega saab kontserti korraldada, kontsert lükkub edasi ja kontsert toimub mingil ajal siis ei peaks olema piletiostjal võimalus piletit tagasi küsida, kui tal ei ole väga mõju põhjus. Sarnase sõnumiga pöördumise saatis suur kontserdikorraldajate liit, ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveametile liidu meelest peaks amet oma senist tõlgendust seadusest muutma. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael ütleb, et alates kevadest on tarbijavaidluste komisjon teinud enam kui 100 erinevaid pileteid puudutavat otsust. Need otsused ütlevad täna üheselt seda, et kui kontsert jääb ära või on edasi lükatud, siis saab tarbija otsustada, kas ta nõustub mingisuguse muu lahendusega, mida ürituse korraldaja talle pakub. Aga kui need tingimused tarbijale ei sobi, siis on tal õigus raha tagasi saada. Jaana Tael ütleb, et veel selle nädala jooksul plaanivad nad kontserdikorraldajate palvele vastata. Samas märgib ta, et inimeste õigus raha tagasi saada on piiratud õige vähestes riikides. 26-st meile teadaolevast riigist 10 riigi puhul on seda käsitlust muudetud ja siis mingisuguseks piiratud perioodiks lubatud ka teistsuguseid lahendusi, näiteks seda, et korraldajal on õigus kinkekaarti pakkuda raha asemel, aga see kehtib ainult sellistel tingimustel, et kui näiteks aasta või kahe jooksul seda üritust ei toimu, võitjate raha pole tarbija suutnud ära kulutada ja siis tal on ikkagi õigus raha tagasi saada ja üldiselt praegu ainult teadaolevalt läki nii-öelda nõuab tarbijalt, seda ta peaks põhjendama kuidagi, miks ta alles uus aeg üritusest osavõtuks ei sobi.