Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva esimese detsembri päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Esimesed koroona vaktsiinid on saamas Euroopa terviseameti heakskiitu. Eesti on ühinenud mõlema eelostulepinguga ehk nii Faizer, Biotech, Moderna puhul hakkavad tulema reaalselt vaktsiini tarned tõenäoliselt juba järgmise aasta esimestel kuudel. Ka Eestisse. Kultuuriminister Tõnis Lukas ei ole nõus terviseameti soovitusega sulgeda ajutiselt kultuuriasutused, näiteks teatrid, kinod, kontserdisaalid. Meil ei ole tõesti olnud teatrites, kinodes kontserdisaalides statsionaarseid, istekohad, ühtegi nakatumist. Valitsus kuulas täna nõukoja soovitused ära, otsuseid veel ei tehtud. Novembris toimus kolm tõsist küberrünnakut erinevate ministeeriumide vastu. Narva-Jõesuu volikogu näitas ust Ragn-Sellsi uuele põlevkivi tuhakäitlustehasele, mille tegevus jätaks omavalitsuse ilma keskkonnatasudest. Loomulikult mida saab teha, on ehitada mujale ja siis raha jääb saamata niikuinii. Tuha me võtame ikkagi mäest ära saada, ladestustasu jääb saamata. Suurte kontsertide korraldajad soovivad, et edasi lükatud ürituste puhul saaks tarnija kas uue kontserdiaja või kinkepileti ja ilma mõjuva põhjuseta piletiraha tagasi küsida ei saaks. Eesti olümpiakomitee avas täna aasta sportlane ja 2020 hääletuse. Sellega selguvad võitjad kahes kategoorias aasta sportlane, aasta treener. Ilm püsib vahelduva pilvisusega temperatuur öösel miinus viiest pluss viie homme päeval miinus viiest pluss kolme kraadini. Teadusnõukoda ja valitsus pidasid täna nõugas karmistada veelgi koroonaviiruse leviku piiramiseks vajalikke meetmeid või mitte ja sotsiaalminister Tanel Kiige kommentaar. Professor Irja Lutsari ettekandest ilmnes, et viimase nädala jooksul võrreldes sellele eelnenud nädalaga on jätkunud kerge nakatumise tõus suurusjärgus 10 15 protsenti ehk tõusukiirus on küll langenud, aga kahjuks näeme siiski, et nakatunute arv kasvab. Mis tähendab seda, et kasvab ka haiglaravi vajavate inimeste osakaal, kasvab loomulikult Barakuga surmade arv lähinädalatel ja sellest tulenevalt teadusnõukoda koostöös terviseameti sotsiaalministeeriumiga pakkus tõesti välja täiendavaid piiranguid. Ta erinevad just huvitegevust, mis puudutab ka meelas asutuste lahtioleku aegu. Samamoodi teatud piiranguid avalike ürituste korraldamisel näiteks kinodes, teatrites, valitsus täna neid otsuseid veel ei langetanud, vaid võttis mõtlemisaja. Tuleme kindlasti küsimuste juurde tagasi neljapäeval, kuna tänane päevakord ja teemade maht ei võimaldanud väga põhjalikku arutelu konkreetsete meetmete teema. Näiteks toitlusasutuste baaride lahtioleku aja piiramine on kindlasti üks meede samamoodi teatrite kinode puhul, kas siis senisest veelgi rangemate osalejate arute piirangud või siis ajutine sulgemine. Need olid kõik Nende variantide laual. Aga kindlasti valitsus peab vaatama ka iga otsuse teist poolt, ehk et mis saab olema selle mõju konkreetsele hektarile kultuurisektor, ettevõtlussektorile, majandusele, ühiskonna toimimisele. Ja see on ka põhjus, miks selliseid otsuseid nii-öelda käigu pealt kohe langetada. Et eile istus teadusnõukoda tõesti põhjalikult koos, arutas seda nii, et siis teadlaste, professorite haiglajuhtide osalusel ja loomulikult omapoolsete ettepanekute esitamisel arvestus, et valitsus vajab siin mõnevõrra mõtlemisaega kaalumisaega ja nagu ka professor Lutsar õigesti sõnastuses. Peame vaatama, kas tervikpilt ehk et ühiskonnaelus tervikuna toimimist. Meile teadaolevalt pakkus terviseamet koos teadusnõukojaga valitsusele mitmeid piiranguid, ettepanekuid näit teeks lõbustusasutuste sulgemist, sealhulgas teatri-kino- ja kontserdisaalide osas treeningsaalide sulgemist ja huvihariduse peatamist. Indrek Kiisler uuris kultuuriminister Tõnis Lukasel, mida tema sellest arvab? Tuur on, on inimesteks, esmaseid vajadusi, mina võin praeguste kogemuste pealt, kui meil ei ole tõesti olnud teatrites, kinodes, kontserdisaalides statsionaarseid istekohad, ühtegi nakatumist öelda, et nii külastajad kui, kui ka korraldajad on pingutanud, väga pingutanud ja see on vilja kandnud. Nii et selle tubliduse eest tänada inimesi valdkonna sulgemisega on küsitav. Kas on veel võimalik, et mitte panna teatri ja kinosaale täiesti kinni teha veel mingisuguseid piiranguid, istekohtade arvu, vähendada, teha midagi veel teistmoodi, et ikkagi kultuurielu saaks jätkuda? Praegu kultuurielule ei saa kellelegi etteheiteid olla, järelikult on, on ikkagi konks kusagil väljaspool. Ilmselt arvatakse, et, et on põhjust vähendada lihtsalt liikumist, et kui inimesed sõidavad transpordiga ja jäävad pärast teatrit linna peale või siis enne teatrid käivad kusagil söömas, kohtuvad, kellega Tsee ana. Korraldaja kinod, teatrid saaksid midagi väga täiendavat teha, loomulikult me pingutame kogu aeg, aga praegu on olnud see sajaprotsendiliselt edukas, praegu ei ole olnud nakkusi. Järelikult mul on peaaegu võimatu öelda, mis liigutused teeksid asja veel turvalisemaks. Loomulikult, kui sektor saaks vähemalt jätkata mingitki numbritega. Oleks ka suur asi. Aga loomulikult, teisest küljest võttes me peame inimestele kultuurielamust pakkuma, sest praegusel kaamose ajal on ka ohtlik jätta inimesi ainult kodudesse. Möödunud ööpäeval tehti Ki 4154 koroonatesti 191 nakatunut tuli juurde ja tuli ka teade, et koroonaviirus on jõudnud Tartu Liiva tänaval asuvasse hooldekodusse, kus hetkel on tuvastatud kuus nakatunut. Aga Euroopa terviseamet on alustanud nii Moderna kui Pfizer'i ja BioNTech'i koroonaviiruse vaktsiini ametliku müügiloa hindamist. Seda tehakse eeldatavalt 29. detsembril ja 12. jaanuaril. Sotsiaalminister Tanel Kiik Madis Hindrale. Ja Euroopa ravimiameti hinnang on siis nii-öelda aluseks Euroopa Komisjoni omakorda müügiloa väljastamiseks, nii et kui kõik laabub parata, et jaanuari alguseks või eilamat keskpaigaks on kaks esimest Covid 19 vaktsiini saanud Euroopas ametliku müügiloa ja mis on Eesti vaates loomulikult oluline, et Eesti on ühinenud mõlema eelostulepinguga ehk nii Kaisele, BioNTechi kui Moderna puhul hakkavad tulema reaalselt vaktsiini tarned tõenäoliselt juba järgmise aasta esimestel kuudel ka Eestisse. Mida see täpsemalt tähendab, et kui see müügiluba tuleb, juhul kui ta tuleb jaanuari keskel, siis kas me saame siis korraga, ma ei tea, 300000 doosi vaktsiini või nii kiiresti see ikkagi ei lähe. Tõesti nii kiiresti doosid ei tule, hakkab tulema järk-järgult vastavalt tarnegraafikule. Täpsemalt on oodata seda, et Faizeri müügiluba tuleb tõenäolist varem, kuna 29 detsember on ametlik, kui Euroopa ravimiameti poolne hinnang olemas ja komisjon nüüd tõenäoliselt lähipäevadel pärast seda siis müügiloa väljastab ja Moderna puhul on hinnanguliselt sisse jaanuari keskpaik, see müügiluba võib-olla aga mõlema vaktsiini tootja nii-öelda esmane info on, et esimeses kvartalis nad on võimelised alustama juba enam mitte päikestavaid piisavalt suuremahuliste tarnetega. Kui kõik läheb hästi, siis see võib tähendada seda, et järgmise aasta esimeses kvartalis meil on juba olemas vajalik vaktsiinid tervishoiutöötajate sotsiaaltöötajate hoolekoduklientide vaktsineerimiseks ja saame alustada ka laiemate riskirühmade vaktsineerimisega. Hinnanguliselt riskirühma kokku kuulub Eestis 300000 inimest. Vaadates neid esialgseid nii-öelda tarnekalendreid, võib arvata, et esimese, järgmise aasta esimese kahe kvartali poolaasta jooksul on võimekus pakkuda vaktsiini kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele ja kui lisandub vahepeal veel müügilubasid teistelt vaktsiinitootjatelt siis saab alustada laiemat vaktsineerimise pakkumist elanikkonnale. Vahetame teemat majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning välisministeeriumi tabasid novembrikuus küberrünnakud, mille käigus toimus ka andmete vargus, jätkab Joakim Klementi. Riigi infosüsteemi ameti küberturvalisuse teenistuse juhi Lauri aasmanni sõnul on kõigi kolme rünnaku käekiri sarnane ja lihtsakoeline. Ründaja saagiks on langenud erinevate kasutajate kontod, avalikud andmebaasidest andmed, osaliselt ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud andmed ja ka isikuandmeid. Riigiprokurör Ele-Liis rattam selgitas, et eelmisel kuul alustati rünnaku asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlus kõigi ratta me ei saanud kinnitada, kas rünnak toimus Eesti pinnalt, lisas ta. Et uurimisel tehakse rahvusvahelist koostööd Ei ole käesoleval hetkel veel võimalik spekuleerida selle üle, kes on see ründaja, kust ta pärit on. Kuivõrd seisis omakorda võib tekitada olukorra, kus see isik siis saab kasvõi meedia vahendusel siis niivõrd palju infot, et tema tabamine muutub õiguskaitseasutustele raskemaks. Sotsiaalministeeriumi haldusalas õnnestus ründajal ligi pääseda koroonaviiruse diagnoosi saanud inimeste andmetele. Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse turvajuhi Tõnis kompi sõnul suudeti kurjategija süsteemis tõrjuda kaheksa tunniga. Võõrastesse kätesse sattus teadaolevalt 9158 isikuandmed et nende inimeste kaitseks me praegu kahjuks ei saa öelda, mis andmetega täpselt tegu on. Kuid kõiki neid isikuid teavitatakse antud juhtumis terviseameti nimel personaalselt. Tiigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk ütles, et kõige rohkem mõjutas rünnak majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusala asutusi. Kätte saadi 350 gigabaiti andmeid. Oht oluliste riigi teenuste katkemisele puudub see põhiline kahju on hetkel seesama andmelekke ja nii nagu ka sotsiaalministeerium ütles, et siis see konkreetselt nende andmelekke puhul lahendati olukord ülimalt kiiresti sama moodika teistes ministeeriumites. See, mis puudutab nüüd samalaadset haavatavust olemasolu mujal, siis nende kohta on meil teavitused läinud. Hetkel andmete põhjal ei ole teada, et oleks samalaadseid haavatavusi rohkem kui nendes kolmes kohas. Pere jätkab välisuudistega. Saksamaa lääneosas Trieri linnas sõitis auto jalakäijate tsoonis inimeste sekka, vähemalt kaks inimest sai surma ning mitu vigastada. Trieri politsei teatas Twitteris, et kinni on peetud 51 aastane mees. Tema auto on politsei valve all. Hiljem lisas politsei, et hukkunud on mitu inimest. Politsei kinnitusel on hukkunute seas üks laps ning vigastada on saanud üle 10 inimese. Esialgu ei ole teada autojuhi võimalik motiiv. Politsei andis pressikonverentsil teada, et kuulab praegu kahtlusalust üle ning rõhutas, et ohtu enam ei ole ning väidetav kurjategija on kätte saadud. Prantsusmaa plaanib käivitada ulatusliku kampaania vaktsineerimiseks Covid 19 vastu järgmise aasta aprilli ja juuni vahelisel perioodil, ütles president Emmanuel Macron. Aasta algul hakatakse vaktsineerima kõige haavatavamaid ja koroonaviirusega kokkupuutuvaid elanikkonna rühmi, seejärel kõiki ülejäänuid. Maailma majandus võib naasta pandeemiaeelsele tasemele järgmise aasta lõpuks, ütles majanduskoostöö ja arengu organisatsioon. Taastumisele aitavad kaasa uudised koroonaviirusevastaste vaktsiinide kohta, mis on majanduses ebakindlust vähendanud. Samas ei pruugi taastumine olla igal pool ühtlane. OECD hinnangul langen maailma sisemajanduse kogutoodang sel aastal 4,2 protsenti. 2021.-ks aastaks prognoositakse 4,2 protsendist kasvu. Facebook ja Google Vietnamis kiirelt muutumas inimõigusvabaks tsooniks, sest tehnoloogiahiiud aitavad kaasa tsensuurile, hoiatas Amnesty International. Kommunistlik Vietnam on juba ammu oma kriitikuid trellide taha pannud. Kuna sõltumatu meedia on riigis keelatud, võeti nüüd sihikule Facebook, mida aktivistid üha enam kasutavad. Sotsiaalmeedia platvorm on varem sel aastal teatanud, et tõkestas sisu, mille võimud ebaseaduslikuks kuulutasid. Amnesty raport kinnitab, et viimase kuue kuu jooksul kümnekordistus valitsust sensorite käsul kasutatud materjali hulk eelmise sama pika perioodiga võrreldes. Suurte kontsertide korraldajad soovivad, et tarbijakaitseamet muudaks oma suhtumist piletite hüvitamist. Inimesed võiks leppida kontserdi toimumisega mõnel muul ajal või ka mõne teise kontserdiga, ka raha nad tagasi võiks küsida ainult väga mõjuval põhjusel. Madis Hindrale räägib edasi. Mõned kuud tagasi kogunes osa kontserdikorraldajaid eraldi ühendusse. Suur kontserdikorraldajate liitu ESC promoughns osaühingu juht Andreas luukin räägib, et suuremate ürituste korraldajaid vaevavad ka pisut suuremat mured. Kui sa hakkad tegema suurt orkestri kontserti, siis organiseerimistööga poolteist aastat ette vähemalt ja sellel hetkel, kui ei ole jõudnud lepingu sõlmimiseni artistiga. Selleks hetkeks peab sul olema leping sõlmitud näiteks lauluväljakuga ja tavaliselt sa pead maksma kuni 50 protsenti ette artistile ennem kui sa üldse müüki saad minna. Andres Lucien räägib, et tarvis oleks riigi toetust. Üks asi on raha, aga teine asi lähenemine tarbija õigustele. Näiteks võib tuua Filipp Kirkorovi kontserti, mis pidi toimuma kevadel. Siis tuli eriolukord ja kontsert lükati oktoobrisse. Nüüd peaks Kircoorov esinema hoopis tuleva aasta juunis. Aga osa kevadisele kontserdile pileti ostnud inimesi nii kaua oodata ei jõua ja sooviks oma pileti tagasi müüa. Andres lookin selgitab, et kui korraldaja peaks kõigile inimestele raha tagasi maksma, jääks ta hätta ta minuga. Korraldaja ütleks seda, et kui kontsert on edasi lükatud mitte artisti süü tõttu, mitte korraldaja süü tõttu. Kui riik võtab vastu seaduse, millega kontserti korraldada, kontsert lükkub edasi ja kontsert toimub mingil ajal, siis ei peaks olema piletiostjal võimalus piletite tagasi küsida, kui tal ei ole väga mõju põhjust. Sarnase sõnumiga pöördumise saatis suur kontserdikorraldajate liit, ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveametile liidu meelest peaks amet oma senist tõlgendust seadusest muutma. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalveameti tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael ütleb, et alates kevadest on tarbijavaidluste komisjon teinud enam kui 100 erinevaid pileteid puudutavat otsust. Need otsused ütlevad täna üheselt seda, et kui kontsert jääb ära või on edasi lükatud, siis saab tarbija otsustada, kas ta nõustub mingisuguse muu lahendusega, mida ürituse korraldaja talle pakub. Aga kui need tingimused tarbijale ei sobi, siis on tal õigus raha tagasi saada. Jaana Tael ütleb, et veel selle nädala jooksul plaanivad nad kontserdikorraldajate palvele vastata. Samas märgib ta, et inimeste õigus raha tagasi saada on piiratud õige vähestes riikides. 26-st meile teadaolevast riigist 10 riigi puhul on seda käsitlust muudetud ja siis mingisuguseks piiratud perioodiks lubatud ka teistsuguseid lahendusi, näiteks seda, et korraldajal on õigus kinkekaarti pakkuda raha asemel, aga see kehtib ainult sellistel tingimustel, et kui näiteks aasta või kahe jooksul seda üritust ei toimu või seda raha pole tarbijal suutnud ära kulutada ja siis tal on ikkagi õigus raha tagasi saada ja üldiselt praegu ainult teadaolevalt Läti nii-öelda nõuab tarbijalt seda ta peaks põhjendama kuidagi, miks talle see uus aeg üritusest osavõtuks ei sobi. Narva-Jõesuu volikogu jättis algatamata põlevkivi tuhatöötlemise tehase eriplaneeringu sellest Jüri Nikolajev. Keskkonnaettevõte Ragn-Sells soovib elektrijaamade lendtuhast eraldada väga puhast lubjakivi, mida saaks kasutada plasti, paberi- ja ehitusmaterjalide tootmises. Konnaga tehases töödeldavad tuhka tuhamägedesse enam ei ladvustata, siis jääb Narva-Jõesuu linn ilma keskkonnatasudest. Narva-Jõesuu volikogu esimehe Aare Objardile sõnul laekub omavalitsusele tuhaladestus eest keskeltläbi 80000 eurot aastas ning koos vee erikasutusloa laekumistega võib linn ilma jääda kuni 250-st 1000-st eurost. Kui juurde arvata võimalik keskkonnareostus, siis vastav eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, mitte algatamine linnaelanike huvidele. Aare Objatele. Iga väike rahanduseelarvest ära võetakse, see mõjutab oluliselt sotsiaalset sfääri, et kui üks keemiaettevõtted tuleb kogukonda ja ütleb, et ma tahan ehitada teile mingi tehase siia ja öeldes samas, et aga juhtubki Te jääte selle võrra ka rahast ilma, mitte nagu raha anname teile, siis tekib ka küsimus, eks ole elada väga kehvas tingimustes seal, kus on haisud, kus on keemiaõhk täis, eks ole. Ja samas me peame sellele peale maksnud veel omakorda, et kas see on meie eesmärk. Ma arvan, et ei ole. Eelnõu vastu hääletanud Narva-Jõesuu linnavoliniku Veiko lohanoidi arvates loobuti rakendus sellise ettepanekust liiga kergekäeliselt, arvestamata tehase ehitusega kaasnevaid investeeringuid ja töökohti. Otsuse põhjendused on luha Laidi hinnangul absurdsed. Panga käändmikud, absurdsusteni linnal jääb saamata 80000 eurot, sellepärast et see tehas hakkab tähendama ladustatavat tuha. Siis me paneme kaalukausile seda otsuse tegemise juures, et 80000 linnaeelarve raha ja miljon tonni aastas jäädet, mida võiks tegelikult neutraliseerida ja samas kasulikuks toormeks teha. Aktsiaseltsi Ragn-Sells juhatuse esimehe Rain Vääna sõnul oleks omavalitsuse mureküsimused saanud vastuse, et eriplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise käigus nüüd Ragn-Sells Narva-Jõesuuga sel teemal enam vaielda ei taha, vaid otsib tehasele teise asukoha. Rain Vääna. Loomulikult, mida saab teha, on ehitada mujale ja siis raha jääb saamata niikuinii. Tuha me võtame ikkagi mäest ära, aga ladestustasu jääb saamata. Nii et loomulikult peame ümberkaudsete valdadega nõu ja eks siis see, kes on kõige rohkem meist huvitatud algatab eri planeeringu, et ma usun, et siin riik ja kohalikud omavalitsused peaks aru saama, et see on eelis, et see on võimalus, mitte kellelegi jaoks mingisugune suurkohustust. Eesti energia tegevuse tulemusena tekib aastas kuni üheksa miljonit tonni põlevkivituhka, millest läheb taaskasutusse alla kahe protsendi. Ragn-Sells loodab aastas miljon tuhka väärindava tehase Ida-Virumaal käiku anda viie aasta pärast Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna pälvis tänavu teatriteadlane teatriajaloolane kriitik ja õppejõud Lea Tormis, põhjendab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. Ma arvan, et selle valikuga rahvusülikool teeb ennast suuremaks. Lea Tormis on väga erinevate ajastute erinevaid vahendeid ja erinevaid meediakanaleid kasutades on olnud rahvus ettekandja ja see rahvusmõtte, mida ülikool arvab praegu, et, et me tõesti seda avardame. Tuues näiteks kas või Endel Lippmaa, kellega samamoodi või Kalle kasemaa või ka näiteks Fred Jüssi, et kõikide nende inimeste kaudu on see rahvuslikkuse mõiste, on on oluliselt laiemaks läinud, kui, kui võib-olla see algselt on olnud. Ja Lea Tormis on oma tegemistega olnud ju väga mitmel tasandil eeskujuks, et ta on arvustaja olnud, kelle arvamusega vist küll kõik teatri praktikud sügava respektiga on alati arvestanud. Ta on olnud ja ta on jätkuvalt uurija. Eksuuringute juures on selline vahetu eeskuju kui pühendunud seda saab teha ja asjalik õpetussõna kõikidele teatripraktikutele, et selles on sellist toredat empaatiat olnud läbi nende ajastute ja seda osatakse hinnata. Nii et kokkuvõttes ma arvan, et see kajastab seda meie otsusealust. Mis saab ilmast? Ele Pedassaar. Eelolev öö tuleb rannikualadel peamiselt pilves ning kohati sajab vähest vihma või lörtsi. Sisealadel pilved hajuvad, tuul puhub edelast-lõunast kolm kuni üheksa, rannikul iiliti kuni 14 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur langeb nulli miinus viie kraadini, rannikualadel on sooja ühest viie kraadini. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Tuul puhub lõunakaarest kolm kuni üheksa, pärastlõunal saartel iiliti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest null kraadini, saartel ja rannikul on sooja üks kuni kolm kraadi. Õhtul poole langeb õhutemperatuur paiguti miinus viie kraadini. Järgnevatel päevadel jääme Venemaal laiuva kuiva ja külma kõrgrõhkkonna ning Islandi lähedalt briti saarte suunas liikuva aktiivse madalrõhuala piirile. Ilm muutub meil järk-järgult pilvisemaks ja tuulisemaks. Reedel saabub lõuna poolt ka soojemat õhku. Ja spordiuudised Ragnar Kaasik Eesti olümpiakomitee avas täna aasta sportlane 2020 hääletuse ebatavalise aasta. Too ei jagata seekord välja eraldi aasta naissportlase aasta meessportlase ega aasta võistkonna auhinda, vaid hääletada saab kahes kategoorias. Aasta sportlane ja aasta treener. Otsust põhjendab Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles. Nagu me oleme öelnud, et ega see 2020. aasta on selline kummaline aasta ja ei saa teha kõik samamoodi nagu on alati tehtud, ehk see olukord nõuab natuke teistsuguseid otsuseid ja me ju teame, et niivõrd palju tiitlivõistlused on ära jäänud. Kui me vaatame isegi praegu eestlaste medalite arvu, siis kui 2019 oli 170 medalit, siis tänaseks päevaks on ainult 70 medalit toodud eestile järelikult pidime midagi tegema. Ja see ei olnud üldse kerge otsus otsustada, et me jaga välja eraldi Kristjanit naissportlasele, mees- sportlasele ja võistkonnale, vaid et me paneme selle kokku. Selle viimase otsuse me tegime oktoobri alguses, sest siis oli selge, et ega siin aasta lõpus midagi teistmoodi ei tule. Rahvas saab oma hääle anda internetis aadressil aasta sportlane, punkt EOK punkt ee rahvahääletus lõppeb 20. detsembriga. Norra suusaliit teatas täna, et nende murdmaa koondis sellel aastal maailmakarikasarjas rohkem kaasa ei löö. Nädalavahetusel toimunud Ruka MK-etapi lavastati vähemalt üks koroonajuhtum ja teatasid Johannes Høsflot, Kläbo ja Emil iversen juba eile, et sellel aastal MK-le enam ei võistle. Norra koondisel jäävad vahele Davosi ja Dresdeni etapid. Praeguse seisuga ei plaani alaliit võistlejaid saata ka uue aasta esimesel 10-l päeval toimuvale Tour de Ski'le. Vormel üks sarja Mercedese piloodil Lewis Hamiltonil diagnoositi koroonaviirus. Kui tema pühapäeval antud proov oli veel negatiivne, siis esmaspäeval ärkas britt juba kergete sümptomitega ning andis positiivse proovi. Seega ei saa Hamilton sellel nädalavahetusel sakiiri Grand Prix l võistelda. Hamilton on endale seitsmenda MM-tiitli juba kindlustanud. Tänane Päevakaja on kuulatud ja ka teile aitäh kuulamast.