Ööülikool. Võib-olla me peaksime olema alandlikud võtma arvesse et meist ei saa kunagi jumalaid ja me peame arvestama loodusseadustega. Ja võib-olla me peaksime, proovime aru saada, milline see jumal on. Miniloodus on ja võtma need piirid arvesse sellisel moel elama. Ei koole. Bioloog Kristjan Piirimäe kõneleb teemal. Inimene jumal või koletis. Loeng on salvestatud Tartu Emajõe suvekontsertide sarjas Sõpruse silla all. Mina olen Kristjan Piirimäe, paljud küsisid mult, et mis pärast toimub, see loeng siin silla all kas siis Tartus ei ole mingid muud paremat kohta kui silla all. Aga minu arust ei ole, paremat kohta on sellepärast, et kui loeng on silla all, saadi mõlemalt poolt jõge väga hästi loengule tulla ja mitte ainult mõlemalt poolt Jõgevalt ka mööda jõge, et suur hulk kuulajaid saabusid siia hoopiski kanuuga arvestades seda, kui tähtis logistika edaspidigi kutsun üles tegema loenguid silla all ja siis seal autot siin peal. No see on väga hea autode müra. Sellepärast et see tuletab meile meelde, et kuskil seal kõrgemal on keegi, kes meist tähtsam. Ja see on väga oluline asi meeles pidada, on meie jaoks see tundub nagu mingi liiklusmüra, aga tegelikult nii-öelda väga tähtsad asjad, millest me võib-olla lihtsalt aru ei saa. Aga kui ma nüüd tutvustan seda ümbrust veel, siis me oleme nagu Emajõe lammi peal ja veetasemel tausta nii kõrgele, et see kõik on siin üleujutatud, aga praegu kartlasega tasapisi. Ja näiteks, mis me siis näeme? Vot see maja ülajõe, seal elab Marju Lauristin. Ja siis seal on ehitusmaterjalide pood, mina just tänaneks käisin seal ja ostsin sealt riiulile need kandurid, et saaks riiulid panna seina peale. Ja siis ma oma sõbra mardiga oleme palju arutanud, et kuidas nagu arendada seda territooriumid siin ja meie mõte on nagu selline, et siia alale teha hiigelsuurpaatide parkla kus oleks väga palju ujuvsildasid. Ja idee on nagu selline, et kõik Tartu inimesed, kes tahavad, võiksid endale paadi soetada, neil on siis siin koht olemas, kus seda paati pidada. Ja siis siia samma, kus ma praegu seisan, siia võiks tulla sinine trepp siia üles silla peale, et oleks lihtsam Carlovasse minna üle silla. Ja siis ma juhin tähelepanu veel sillataladele, et ääretult mõnus on istuda tegelikult just sillatalade peal teie seal, kes te seal istute, te olete väga hea koha valinud. Sellepärast et kui lagi on siin kohe nagu pea kohal, see on selline mõnus turvatunne, kuidagi siukene, mõnus, oleneb natukene sillal ka, nagu selline, ütleme, underground, inimese tunne võib-olla, et, et noh tekivad sellised revolutsioonilised mõtted kohe. Aga ma läheksin tänase loengu peateema juurde. Ja ma alustaksin sellest, et mul on üks väga hea matkakaaslane sõber kelle nimi onu teed. Mina olen 45 aastane. Aga Odeed, kujutage ette, on 93 aastane, 90 kolmeaastane ja samal ajal tema matkab vabalt, teeb kaasa kõik jalgsimatkad, süstamatkad ja näiteks siinsamas jõe ääres on niisugused kivid. Proovige ühelt kivilt teisele kivile hüpata, ta hüppab ühelt kivilt teisele kivile 90 kolmeaastane. Ja lõtkelt hüppab. Ja ükskord ta küll tõesti ka näiteks minu juuresolekul silme all, ta kukkus nagu suurelt rahnult nagu alla. Ainult jalad olid nagu näha, aga mina mõtlesin, et helikopteri peri kutsuma. Aga ei olnud vaja, hüppas püsti ja matkas edasi. Niimoodi, et väga heas vormis on. Ja tema on Iisraeli mees ja tegelikult Me käisimegi matkamas Iisraelis ja seal oli niisugune nagu ära kuivanud või peaaegu ära kuivanud jõgi, mida mööda matkasime, seal tuligi hüpata ühelt kivilt teisele. Ja noh, mina ju ära imestada tema head vormi. Ja tal on muuseas, käe peal on mingisugune niisugune nagu seade mis mõõdab pulssi ja vererõhku ja asju. Ja see seade annab talle muuhulgas teada, tähendab väga palju asjadele teada, aga tema nii-öelda tõelise vanusel. Ehk siis huvitav asi, et passijärgne vanus on 93, aga tõeline vanus, mis aparaat näitab vererõhu liikuvuse, pulsi ja kõige järgi on 43 43 eksis, ta on 50 aastat ta tõeliselt ollakse nagu 50 aastat noorem kui passijärgselt seejuures kaks aastat noorem kui mina. Aga oot, oot, kuidas kaksada Tooraga mina, ta laenas mulle ka seda aparaati üheks päevaks ja väga huvitaval kombel aparaadi näidu järgi olema 45, täpselt samamoodi nagu passi järgi aparaadi ja passi seisukoht minu vanusekoht täpselt ühtib, aga Odeedi osas on viiekümneaastane erinevust. Ja mis on veel väga huvitav ja võib-olla jama ta varem on see, et viimastel aastatel viimasel viiel aastal Onodeedi vanus igal aastal kahanenud. Et see passi järgi vanus, selle kassa peaks seal iga aasta saab igast juurde, aga see on kahanenud, sest et ta oli väidetavalt mingi 48 veel mõni aasta tagasi ja nüüd on ta siis ainult siis 43, tähendab ja vot see on midagi väga võimast küsinud, kuidas see võimalik on? Siin ei ole nagu võib-olla Ühtegi sellist väga ühest trikki ei ole, et eks tal ole, kõrvades on mingisugused kuulde, mingid aparaadikesed kõrvades silmades on nagu läätsed ja lisaks on ta veel mingisugused spetsiaalsed prillid ees siis talpõlves ära vahetatud mingi Köder, mingi plastmassitükk on talle läbi, metallitükk on tal põlve pandud ja minu teada on tal ka südame juures on mingisugune seade, mis, nagu seda südame tööd kontrollib, tal on igasuguseid nagu seadmeid ja 400 võtab väga palju ravimeid, igasuguseid tablette on tal pallida, Muku võtab neid sisse. Aga tulemus on jah, selline, et on nõtke, kiirete liigutustega väga selge mõtlemisega ja tõeline manus siis 43. Ja no niipalju siis tema sellest. Oota, kas ta on või vabandust on, praeguseks on ta veel 90 200 peaks, järgmine nädal saame 93. Ja muuseas, kui see välja tuli, et ta nii noor on, ta nii vana on. Asi on selles, et tal on see Iisraeli vabadussõja mingisugune orden kodus ja see toimus aastal 1948 ja ta isegi osales Iisraelil vabadussõjas üldse, miks mina temaga nii palju suhtlen ja miks see tähtis on? Mind väga palju, huvitav küsimus jumalast ja ma töötan oma matkakaaslasi matkadele, inimestel on nagu kuidagi nagu aega ja ma saan neid siis nagu segada selle jumalateemalisi jutuga bioloogiliste aruteludega. Ja kuna ta on, eks ole, juut traavuselt siis kohe minu esimene küsimus on nagu see, et aga kas sina siis ei usu üldse Jeesusesse Kristusesse? Teil juutidel on, eks ole, see ainult vana testament, aga tema ütleb selle peale, et ei, et tema ei usu üldse jumalat, et see ei ole nagu niimoodi, et et peaks jumalat uskuma ja tegelikult neid inimesi Iisraeli jumalat ei usu, need on tegelikult väga palju ja intelligentne inimene tüüpiliselt ei usugi jumalat, et jumal oli nagu vajalik kunagi vanasti siis kui inimesed olid nagu nõrgad ja inimesed sõltusid loodusjõududest ja nad pidid jumala poole palvetama, Tikeldust ei tuleks. Ja nad ei saanud üldse maailma asjadest ise aru, neil ei olnud nagu väge, ei olnud inimestel, et inimesed surid noorelt või siis tapeti nad maha. Väga palju hädasid tuli kaela, mille, mille vastu ei osatud mitte midagi teha. Aga tänapäeval on teisiti. Tänapäeval on inimene nii vägev, et jumalat pole enam vaja. Ja seega pole ka mingisugust mõtet jumalat uskuda. Ja noh, mina muidugi urgitsesime väga palju ja, ja see kestis veel mingi nädal aega. Täpsemalt me mingi viis päeva, kui kristalselt aus olles, mina jätsin ühe matkapäeva vahele ja ta matkas ilma minuta veel ühepäevased, ma lihtsalt ei jaksanud. Aga pärast seda me läksime veel süstamatkale sinna kinerit järvele ja seal me oskasime kolm päeva ja siis ta viis mu sinna Jeruusalemma ja ööbisime Jeruusalemma lähistel tema sõbra juures, kelle nimi oli Noa. Ja ta elas Jeruusalemma lähistel, nagu nagu mingis kolhoosi taolises külas. Ja see noa oli ka niisugune inimene väidetavalt, kes ka ei usu jumalat, eks ole, see on ääretult põnev lugu, inimese nimi on loa ja ta ikkagi ei usu jumalat, et kuhu me oleme nagu langenud, võiks küsida. Ma küsisin siis jällegi sellega sellesama noa käest otse, et kuidas siis nagu on, et kas sa siis tõesti ei usu jumalat, kes jumalat ei ole olemas. Ja siis ta palus mul nagu kirjeldada, kes või mis jumal siis nagu on ja aitas ise ka seda kirjeldada. Mõtlesime mingisugused tunnused jumalale, see on keegi, kes, kes näeb hästi kaugele, näen igale poole, teine asi on seedeta, ta suudab ka ühendust võtta hästi, kaugelt igale poole. Tema kommunikatsioon on väga sihukene, globaalne. Ta liigub väga kiiresti. Siis ta saab näiteks muuta liike loomaliike taimeliike muuta, aga ka täitsa inimest võib muuta. Ta valitseb loodusjõudude üle. Ja mis on väga huvitav, ta on surematu. Ja võib-olla see surematus on aga mingi võtmeküsimus, kes ta näitas Odeedi peale. Palun ära, aga see siin ongi sisu. Jumal. Tõepoolest kui me mõtleme selle peale, et, et seodeed jääb iga aasta järjest nooremaks. Aga kui teadus, meditsiin, tehnoloogia areneb järjest kiiremini, siis võib tähendada seda, et võib-olla see Jodeed tegelikult ongi surematu. Võib-olla on niimoodi, et ta sündis, eks ole, aastal 1928 ja ta ei, ei suregi võib-olla ära mitte kunagi sellepärast et ta, sa kogu aeg nagu tema keha uuendatakse tehnoloogiliselt, aga ta ise muidugi teeb trenni ja võimleb ja debaroovikatel edasi. Tal on mingid hormonaalsed ravimid isegi endal peal. Aga see kõik täiustub, võib-olla kaob ära kõrvalmõjud ja nii edasi. Ja ta ei pea kunagi surema. Ja võib-olla meie, kes me siin istume, oleme samamoodi surematud. Ja järelikult võib-olla olemegi jumalad. Ja see noa pani sellisele nähtusele niisukese nime nagu homo deus, ehk siis inimene jumal ja ta kirjutas sel teemal ka raamatu, isegi mitu raamatut, aga just nimelt seal niuke eesti keelde on tõlgitud see raamat, et vaadake järele, Noah, Harari homo deus ja see on niisugune võrdlemisi paks raamat, aga ikkagi kerge lugemine. Seal ta kirjeldab seal ära, kuidas see võimalik on, et inimene on muutunud või ütleme, muutu maas, jumalaks. See kõik ei ole veel kindel. Aga see on selline huvitav spekulatsioon, et tehnoloogia meditsiin arenevad kiiremini, kuid inimesed vananevad ja sellisel juhul Me tegelikult ei peagi kunagi enam vananevad. Cap bioloog Kristjan Piirimäe. See kõik on väga huvitav aga midagi oleksin siis nagu ikkagi mitte jumalikku. Seda jumalast saab defineerida väga paljudel viisidel, aga tundub, et väga paljudes religioonides ollakse nõustutud sellega et jumal loob harmooniat. Ta kuulab palveid, annab patte andeks ja ta halastab. Ehk siis jumal on hea. Aga kuidagiviisi ei tundu inimene olevat nagu liikunud sellise nagu hea jumala teele. Inimese võim muutub järjest suuremaks, siin pole mingit kahtlust. Ara kurjuse headuse teljel ei ole veel sammukese edasi liikunud. Ja mulle paistab, et ehk kui inimese saaki jumal siis mitte hea jumal. Ja kui me need uurina kreeka mütoloogiat siis seal on niisugune hea jumal nagu kaija nõrgakeega. Ja Kaia siis on maa ja kõige selle eluslooduse looja siin maa peal ta loonud kõik loomad ja taimed, aga ta loob harmooniat ja ta hoolitseb seal kõigi eest. Ehk siis Kaia on selline, ütleme, Polutistliku religiooni jumal, mis kõige rohkem meenutab seda, ütleme tänapäeva monoteistliku jumalat. Looja ja kaitsja, hea jumal. Aga väga huvitav, sellel Kaial oli või on poeg. Kreeka keeles on ta tüüaffeus, aga üldiselt tänapäeval nimetatakse seda tümphoniks. Ja tema oli hoopiski koletis. Aga ta oli väga suure tuge koletis, aga ei olnud jumal, kusjuures tema ema oli jah, jumalaga tema ei olnud jumal. Aga temal oli väga suur võim. Üks asi oli tohutu suur, ta pea ulatus pilvedenija. Osadel andmetel ulatus ta kätega isegi nagu tähtedeni. Aga kui ta nagu tegutses, kui ta liikus stra, hävitas kõik enda ümber. Ta pritsis mürki enda ümber ja ta tegi toodud müra ütleme niisugune nagu müra mürgitamine, häving oli tema teel. Ja paraku mulle tundub, et kui inimene ongi saamas jumalaks, siis tegelikult mitte jumalaks, vaid selleks tüüfoniks. Ja see, millest noa mulle rääkis, raamatus kirjutab. Mulle tundub, et õige pealkiri ei ole mitte homo deus, vaid just nimelt homo tüüfon või homo tüüfeus, kuidas see siis on korrektne ladinakeelne vaste ja ehk siis eesti keeli tõlgituna võib-olla lihtsalt koletis, jumal ehk siis inimene teeb samasuguseid asju, tegeleb kõige hävitamisega ja järelikult on väga huvitav küsimus sellest, mis sellest tühjusest siis sai. Ta ründas siis peajumalat, Zeusi ennast ja see oli väga niisugune nagu võimas rünnak. Aga Cheuzzaidlast nibin-nabin ikkagi jahu lõidan mättasse. Põhimõtteliselt arvatakse, et mattis Etna mäe alla selle tüüphony ja nüüd see Etna vulkaan purskab siis ikkagi see tüüp on veel. No natukene annab endast elumärki. Järelikult on meil see küsimus, et et me ei ole nagu võiv olla nagu jumalad selle hea ja kurjaskaalal. Aga natukene võib-olla oleks hea mõte diskuteerida ka küsimusele, kas selle väe skaalal oleme jumalikud küllaltki paljudel inimestel, see ei ole ainult Odeedega ega noa, kellel on niisugune tunne, need loodusseadused meil kehtib. Sellepärast et meil on nii palju nagu asju, mis on nagu, nagu hästi näiteks meie eluiga, eks ole, on 100 aastaga kahekordistanud, jäädi kahekordistub, nüüd veel. Ja inimeste arv, eks ole, arvukus on tohutult kasvanud. Viimasel ajal nagu rahvaarv kõigest paarikümne aastaga kahekordistub. See lõik on väga võimas, aga samal ajal natukene minule meenutab sobiski rändtirtsude elu, sest rändtirts on ka niisugune loomaliik, mis vahepeal väga suure kiirusega nagu paljuneb. Seda nimetatakse mass paljunemiseks. Selle mass paljunemise faasis. Me võiksime nagu mõelda nendest trantirtsudest, milline võimas loomaliik, mis hakkab kohe kogu maailma valitsema. Aga millega see lõpeb? Rändtirtsud neil on palju looduslikke vaenlasi ka aga mass paljunemis, looduslikud vaenlased ei ole tõsiseltvõetavad mass paljunemise ajal. See rändtirts sööb ära kõik toidu ja nad surevad massiliselt lihtsalt nälga ära, et ta nagu alt üles toiduvarude poolt kontrollitav loomarühmad. Ja pole välistatud inimesega sama lugu. See ei ole sugugi kindel, mis inimese arvukust täpsemalt kontrollib. Aga tõenäoliselt on üpris naiivne arvata, et miski ei kontrolli, et me ise kontrollime ja arvukus jääbki nagu kasvanud. Väga võimalik, et ka inimeste arvukust kontrollib täpselt samamoodi ikkagi toit ja praegusel ajal toitu palju ökoloogilise loogika kohaselt aegadel, kui toitu palju peabki inimest rahvaarv suure kiiruse kasvama ja siis seesama ökoloogiline loogika näitab, et millalgi saab see toit otsa ja siis toimub populatsiooni kollaps. Rändtirtsud veel see juhtub, kui toiduvaru otsa saab siis mittekasvanult pidurdu vaid populatsioon kollapseerub, ehk siis enamused neist lihtsalt surevadki nälga ära ja pole sugugi välistatud, et inimesega juhtub sama lugu. Praegusel hetkel inimene üpris kiiresti kurnab oma oma mulda selles mõttes, et globaalsete mullavarud kahanevad suure kiirusega. Muulatega Deeruvad ja hetkel ei avaldu nagu meie toidulaual, sellepärast et et põllumaad kasutatakse järjest intensiivsemalt ja nagu see saagikus hektari saagikus endiselt kasvab tänu sellele intensiivsele majandamisele. Aga selle kõige aluseks on ikkagi muld, muld ikkagi kahaneb ja see tähendab seda, et ühel hetkel peaks saabuma selline moment, kus ei suudeta enam enam selle hektari saagikus kasvatada, vaid hakkab langema, samal ajal, kui see rahvaarmuke edasi kasvab. Ja siis peaks tekkima sama olukord nagu rändtirtsud veel ehk siis populatsiooni kollaps. Ja kui me vaatame niisuguseid muid asju, siis tegelikult ei paista kuidagipidi, et inimene nagu ei alluks mingisugustele loodusseadustele. Et need füüsikaseadused, aga ökoloogilised printsiibid kehtivad inimestele väga hästi, niisamuti nagu teistele loomaliikidele. Ja meil on nagu selline traagiline olukord, et me ei ole nagu võimelised näiteks ise populatsiooni arvukus kontrollima, et näiteks lepime kokku, et kellelegi ei või olla peres rohkem kui kaks last, eks ole, siis populatsioon enam ei kasva. Aga tegelikult ei saa sellise süsteemiga hakkama. Või siis meil ei ole võimalik kokku leppida, aga teeme niimoodi, et tänane Dariumis tasemele piisav. Et ärme tarbimist suurenda. Me ei suuda seda teha. Ja sellega oleme nagu teisedki loomaliigid, ei suuda nagu liigi tasemel midagi mõistlikku välja mõelda, et me liigume nagu selle populatsiooni kollapsi suunas täpselt samamoodi nagu lokkustid, ehk siis need rändtirtsud. Muidugi, see pole mingisugune saladus kanoale, see pole saladus, neil on ütelda külamis, neil on, neil on niisugune nagu kommuun või nad kutsuvad seda Kibutsiks. Et, et seal on neil seda arutatud ja mõeldud ja seal on väga palju jõukaid inimesi. Ja nendel on nüüd nagu mõeldud eriti niisugustele küsimustele. Et kui kogu see meie planeet saab näiteks üldiselt mürgitatud eelkõige atmosfäär, eks ole. Et kui need õhk, mis meie ümber on. Ühel hetkel ei ole enam hingatav, sellepärast et seal on kas liiga palju tahma või siis liiga vähe hapnikku, liiga palju süsihappegaasi, või mis seal siis võib-olla, eks ole. Et neil on tegelikult selline lahendus olemas välja mõeldud. No selleks ettevalmistusi teinud, et, et nad teevad nagu mingisuguse nagu kuplidaalise mullitaolise asja. No võib-olla mingisuguse nagu hiiglaslikku kasvuhoone, mille sees nad siis ise elavad, selle kupli all on omakorda kõik köögiviljaaiad ja majad ja nii edasi kuupelale ümber. Ja seal on sellised õhupuhastid ja igasugused nagu filtrid ja süsteemid. Et mõte on nagu selles, et tekitada endale siukene nagu mull, mis oleks ikkagi elamisväärne, mis oleks isoleeritud parajal määral isoleeritud sellest vaenulikuks muutunud planeedist. Ja muidugi kogu sellise mulli nagu ehitamine ja rajamine ja ülalpidamine hästi kallis. Aga just raha neil on ja nad saavad sellest väga hästi aru, et kõik maailma inimesed ei, ei saa sellises mullis elada. Neil ei ole seda ressurssi, seda raha, seda võimekust. Aga jõukam rahvas saab endale tekitada, need mullid ega noa ei ole selle üle väga rõõmus, aga mida ta nagu ütleb, on see, et võimalus varjuda niisugusesse mulli on üks selline moment, mis dokistabki eliidil minemast kaasa säästva arengupoliitikaga, et nad ei tarvitse minna kaasa süsinikuheite vähendamise eesmärkidega näiteks metsade kaitse eesmärkidega, sest neil on selle see mullivõimalus. Ja ma küsisin ka tema käest, et et kas see pole naljakas, et sinu nimi on nagu noa. Ja sa ei usu jumalat. Aga ta ütleb, et asi pole selles ka Noa tegi Noa laeva ja päästis enda ja oma pere. Võib-olla õnnestub ka temal midagi taolist teha. Niimoodi, et see Noa laevasüsteem võib veel toimima minna, et ühesõnaga matk lõppes ära, eks ole. Jõudsin koju ja ma mõtlen selle peale alatasa, kas siis jumal on nagu olemas ja milline ta siis võiks olla. Ja mulle endale paistab, et et kõike seda nagu nähes, et see on üks tööles, keeruline küsimus. Siis, kui isa Vello Salo veel elas, siis küsisin tema käest, aga jumala olemas, kuidas ta lubas natside kuritegusid natsideks ole, aasid gaasikambrisse süütuid lapsi. Et kui jumal oleks olemas, siis ta ei oleks seda lastud teha. Aga tema ütles selle peale asene kurjuse paradoks, et vastus sellele küsimusele on see, et ega me ei tea neid jumala teid. Ja paljud inimesed ütlevad ahah, et jumalast pole olemaski. Aga teine võimalus sellele küsimusele vastata on niimoodi, et jumal ei ole lihtsalt kõikvõimas. Tegelikult ei ole kuskil kirjas, et jumal oleks kõikvõimas või vähemasti mina ei ole kuskil kohanud väga autoriteetses allikas. Ehk siis jumal jah, ta on olemas ja ta loob harmooniat. Ja ta võtab palveid kuulda ja ta halastab. Aga kõik võimalust ei ole. Ta ebaõnnestub väga paljudel juhtudel. Ja ma kutsun üles Igriga teaduslikult jumalat uurima, et kuidas tema nagu töötab ja milline on tema köögipool. Üks võimalus on see, et et jumala köögipool on, on väga julm, et ta küpsetab seda harmooniat ja ilu meie ümber loodusliku valiku teel. Aga mida see tähendab? See tähendab seda, et et need, kes ei ole kohased neto tegelikult kas tapab ära või lase neil sigida. Ja need, kes ellu jäävad ja sigivad, need ongi need kohased ongi need, kes haagivad selle hormooniaga. Ja nii see harmoonia tekib. Et jumal, jah, väga palju head, aga tema köögivool on väga õudne. Siin oli nüüd see küsimus, et kui viljakas muld otsa saab et kas siis tekivad sõjad? Tõenäoline on jah, et tekivad sead ja, ja väga võimalik, et kui saa viljakas muld otsas ikka tekivad sõjad. Et arvata on, et kui on ikkagi väga massilised näljahädad siis on neid pingeid ja konflikte rohkem. Aga see ei ole täiesti kindel, see on selline tuntud hüpotees, aga ma ei ole kindel, kas see tõesti on nii. Küll aga olen ma kindel, et kui kui on väga suur näljahäda, siis rahvaarv kahaneb või isegi kollapseerub. Ja, ja siis on võib-olla selline hea küsimus, et et missis inimliigist siis saab, kui toimub populatsiooni kollaps ja need on need erinevad stsenaariumid ütleme kõige tavalisem, mis me näeme nagu ökoloogias populatsioonilained ehk siis liike madala arvuliseks. Ja siis hiljem hakkab jällegi nagu taastuma. Aga muidugi enamikud planeedil elanud liigid on üldse välja surnud niimoodi, et keegi ei garanteeri seda, et et inimliik pääseb selliselt, et ta on väiksearvuline. Ikkagi võib välja surra. Ja noa ise selles raamatus homo deus arutab ka seda küsimust ja ta leiab, et 21. sajandil on väga suured väljakutsed, et väga kiiresti peaks tehnoloogia arenema. Et tulla toime väljakutsetega ja väga suur risk on, tegelikult ei tulda toime, ehk siis need asjad ikka lähevad halvasti, et loa ei ole sugugi sugugi mingi optimist. Üks võimalus on, et inimpopulatsiooni nagu kriitiliseks reguleerivaks faktoriks ei ole mitte toiduvarud, vaid just nimelt ikkagi haigused. Ja üks võimalus on see, et et kui nagu rahvaarv läheb väga suureks, siis need ütleme, need haigused piiravad seda, et mingisugusele mõistlikkusele piirile tagasi. Et mulle endale paistab, et haiguse ütleme, nakkushaigused ei ole ütleme, liigi seisukohalt väga ohtlikud külaga Nad võivad meid nagu teatud piiresse nagu panna, et võib-olla me ei saa, millele ta niisugust nagu elustiili globaalselt veel oleks kümnemiljardiline mass. Kas kõik omavahel suhtlete omavahel vabalt liigub sellepärast, et et pandeemiat kontrollivad seda. Need siin on nüüd selline küsimus. Kas ja kuidas saaks lõpetada riigil riigimetsa varastamise ja hävitamise? Sellele küsimusele ma olen ka väga palju mõelnud ja ma laias laastus näen, et mis puudutab riigimetsa, siis, siis riigimets teoreetiliselt on riigikogu kontrolli all riigikogu rahvakontrolli all ehk siis riigimetsa majandamise keskuse juhtkond tuleks korrale kutsuda, seda peaks tegema riigikogu. Ja me peaksime siis ka riigikogu valimistel seda teemat silmas pidama, et Riigikokku saaks valitud sellised saadikud, kes kavatsevad korda teha. Siis ütleme selle selle süsteemi kes annavad, vastad, valimislubadused ja siis ka läheks valitsemisprogrammi sasi, tehakse korda, et minu nägemuses on see eelkõige selline kättevõtmise küsimus nagu kõrgel riigi tasandil. Sa ütled, hääling tuleneb harimatusest, see võib tõsi olla, võib ka mitte olla. Väga palju räägitakse keskkonnateadlikkusest. Aga samal ajal tuli küsimus RMK kohta. Aga ma räägin muuseas, et riigimetsa valitsevad inimesed, kellel on üpris kõrge pädevus looduse ja keskkonna ja metsaalale kompetentse, võrdlemisi kõrgem aga sellest ei piisa, et tarvis on ikkagi ka motivatsiooni ja väga kõrgelt ütleme, keskkonna või loodusalast kompetentsi. Saad sa kasutada selleks, et seda efektiivsemalt kurnata iseenda isekaks hüvanguks. Ja seega ma olen veidi skeptiline selles, et et haridus selle probleemi lahendab, võib-olla ei lahenda saadud ahnus, väheneb haridusega või et et haridusega ahnus väheneb, võib-olla väheneb, aga võib-olla ei lahene? Ma ei oska vastata sellele küsimusele, võib-olla oleks parem, kui inimest oleks harimatud, ma tõesti ei tea. Väga hea küsimus tuli, ühesõnaga küsimus oli selline, et kui anda naistele haridust globaalselt siis naised, emad, tsipeeruvad hakkavad kontrollima oma laste arvu ja niimoodi siis globaalne rahvaarv pidurdub ja keskkonnaprobleemid siis leevenevad. Ja väga sageli räägitakse, on nihuke tuntud mõiste nagu no kui ülerahvastatus, globaalne ülerahvastatus. Ja räägitakse sellest, et noh, inimesi rohkem ja rohkem ja neid ei saa nagu toita ära. Et see on see nagu probleem. Aga sellele on väga lihtne vastu vaielda, kusjuures asi on selles, et hiina hakkas 20. sajandi lõpupoole viljelema tõsist Pereplaneerimise poliitikat, ühe lapse poliitikat. Ja Hiina suutis rahvaarvu kasvu oluliselt pidurdada. Nii et rahvaarv ei ole Hiinas 21. sajandil nagu plahvatuslikult kasvanud. Aga väga huvitav, kõik keskkonnaprobleemid on just sellest hetkest alates väga tõsiselt süvenenud. Probleem on selles, et suure pere, see ökoloogiline jalajälg ei tarvitse olla suurem kui väikse pere ökoloogiline jalajälg. Mida vähem on peres lapsi, seda rohkem on raha, mida sa saad kulutada ja selle raha kulutamise tarnimise kaudu korratakse loodusressursse. Noh, need probleemid, mis, mis Hiinas praegust tekkinud, on tekkinud väga palju uusi probleeme, uusi keskkonnaprobleeme, just nimelt sellest ajast saadik, kui algatati see, see range perepoliitika. Ehk siis see võib olla niimoodi, et globaalselt rahvaarvu kasv pidurdub, aga keskkonna probleemid aina süvenevad edasi. Küsimus on nüüd selles, et kas Euroopa võib minna India kastisüsteemi, et Indias on siis see süsteem, eks ole, et ühiskonda nagu kastides ja sai, saab ühest kastist teise nagu väga liikuda on kõrgemad ja madalamad kassid, et kas Euroopa võib ka sinna minna. Et väga raske on seda prognoosida. Aga kui nüüd ikkagi saab toit massiliselt peaks otsa või siis ütleme, siis saab massis otsa nafta, ta ei saanud täiesti otsa, vaid defitsiidist tõsises defitsiiti läheb toit, nafta siis, siis arvata on, et kõrgtsivilisatsioon, nagu me tunneme see kogu kokku ja see muutub lihtsamaks. Ehk siis ühiskond muutub primitiivsemaks. Aga milliseks täpsemalt on väga raske, eks ole, prognoosidel? Ma teen siis väikse kokkuvõtte. Me alustasime sellest, et inimene on väga palju arenenud ja muutunud ja väga palju saavutanud ja muutun väga palju võimsamaks. Samal ajal on meie usk jumalasse väga palju vähenenud. Ehk siis uskmatus ateistlik maailmavaade on meile peale tulnud. Ja samal ajal on meil tekkinud niisugused soovid ja unelmad saavutada igavene noorus, igavene elu igavene heaolu ja me tahame muutuda võimsamaks ja võimsamaks. Ehk siis nendel on kaks peaaegu nagu paradoksaalset püüdlust üks püüdle jumalaeitamine. Teine püüdlus on siis ise jumala olla. Ja võib-olla see ongi nii ja võib-olla kõik on hästi sellega. Aga võib-olla on see eksitee, võib-olla me peaksime olema alandlikud ja võtma arvesse, et meist ei saa kunagi jumalaid ja me peame arvestama loodusseadustega. Ja võib-olla me peaksime proovima aru saada, milline see jumal on. Miniloodus on ja võtma need piirid arvesse sellisel moel elama. Bioloog Kristjan Piirimäe kõneles teemal inimene jumal või koletis. Muusika Nils Berg Cinemas kaub. Ööülikool tänab koostöö eest Tiigi seltsimaja ja Kaari Soosalu. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen raadioteater 2020. Kaua alguse läind, vaikjooned ja tähti kustunud loomadel. Närviline kerget sujuvat lainet majal katusel. Etna tärkab. Darwin on kerre kärbse sujuvat lainet vajakavälgatust katusel.