Kahe orkaan ja Kristjan Port tere. Dresen portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port. Eelmisel nädalal hääletas Euroopa parlament 395 poolt- ja 94 vastuhäälega asjade remontimist korraldava resolutsiooni kasuks. Hääletamisel puudus 207 saadikut, aga antud asjaolu Ede otsust katkiseks ja seda ei ole vaja remontida. Uuringute järgi helistakski natukene üle kolmveerand eurooplastest digitaalsete asjade väljavahetamise asemel neid remont. Veelgi suurem osa tahaks, et seadmete tootjatele kehtiksid nõuded, mis sunniks neid looma remontimiseks vajalikke võimalusi. Nüüd on siis nende ootuste toetuseks vähemalt meie piirides olemas seadusandja tahe. Kuus korraldus näeb etteseadmete kohustusliku märgistamise vastavalt, milline on asja oodatav kasutusaeg ja kas see on remonditav. Muuhulgas peaks tekkima ostetud kauba remonditavust kajastavate standardiseeritud indeks. Siin-seal ollakse ajast ees, kui remondivaldkonna teenusepakkujad on juba aastaid kasutanud. Vastavalt oma kogemusest tulenevalt remonditakse mõõdikuid ja tänu inforuumile on mõned neist saavutanud autorit teedi positsiooni. Näiteks kõikide uute digitaalsete asjade kohese lahti muukimise poolest tuntud Aifiklit kasutab juba 15 aastat avalikkusele tutvustatud. Toovat remonditavuse hinnangut, kui turule paisatakse mõni uudne elektrooniline seade, unistab ju enamus sellise omamisest mõnikord võidetaksegi esmamüüdi järjekorras pikki päevi. Seda peamiselt siis. Uue nutitelefoni nimel Haifiksid tegelased lõhuvad aga esimesel võimalusel uue asja tükkideks, et vaadata, kuidas ja milles on kokku pandud ning kui kerge on midagi remontida. Tehnokirurgide käest pole pääsenud ükski tuntud telefonidest ja nii edasi. Vaikimisi uute asjade ostukultuuri taustal hingitsenud remondita, kui see kultuur on muutumas vähemalt Euroopas need tehnilise nõude osaks. Prantslased püüavad olla esimesed, kuna nemad võtavad kaubale lisatava remonditavuse hinnangu kasutusele juba uuest aastast. Remontimise edendamisele on mitmel pool varemgi mõeldud näiteks austerlased, rootslased toetavad asjade remontimist maksusoodustustega. Rootsis tohib asjade remondikulud lisada tulumaksu deklaratsiooni millest riik kannab Sist poolt tagasi. Kuna remontimine vähendab uute asjade ostmise kaudu riigi maksutulu, loodab sealne seadusandja puudujäägi tasa teha remondiäri arendamisega. Võimalik, et seda aega peab veel ootama, kuna remonti meistri tõendatakse poole väiksema käibemaksuga. Sarnased valikud koos sisepoliitiliste vaidlustega ootavad ees kogu Euroopat. Paljusid ei puuduta ainult riigi maksubaasi sest keeruliste seoste maailmas kaasneb ühe probleemi lahendusega mõne uue sünd tavaelust palju ja pole maailmale osutaski. Paari aasta eest USA-s remontimise toetuseks tehtud son sellastus kongressi raamatu olla kuuluv koopiaõiguse büroo, märkides, et lõppkasutajal on õigus talle kuuluvaid seadmeid remontida. Mõistetavalt põhjustab remondi. Kui see seotus raamatukogu intellektuaalomandiga hämmastust aga mõtle, sild on siiski ilmne. Uute seadmete töö rajaneb ju reeglina tarkvara põhistada. Protsessidele kuna programmikood on kopeeritav tööstuse esindajad leidsid kavala sammu oma vara kaitseks ja kulutasid tarkvara koodi intellektuaalseks omandiks. Mida USA valdades kongressi raamatukogu olla kuulub. Koopi õiguse büroo. Lisaks piraatusel õnnestus antud klausliga takistada nutikate seadmete remontimist ettevõtjale majandusele. Kasulik, kuna sunnib uut ostma muuhulgas töökindluse pärast ka vähem muretsema sest nad ülejäänutele, sealhulgas loodusele Oli reegel kuluallikas ja lisaks persest piirang innovatsiooni, kuna keelustas olemasoleva täiustamise ja modifitseerimise paari aasta tagune muudatus, aga. Endiselt kitsendustega ja USA-s lubatakse keht seadmeid ainult remontida. Märgatav osa Euroopas ostetavatest seadmetest pärinevad lisaks Kagu-Aasia ettevõtetele kest USA firmadelt. Seega saab näha, kuidas ülejäänud maailm siinsesse uuendusse suhtub. Parlamendi otsus on alles algus ja sellega kohustati Euroopa Komisjoni asjaga. Tegelema komisjon peab kujundama ühtse märgistamise süsteemi ning looma kõikide elektriliste seadmete jaoks kriteeriumid. Mille alusel antakse neile kasutus ja remonditavuse mõõdikud? Huvitavaks väljakutseks saabki olema taolise indeksi koostaja määramine sest tootja pole ju kõige objektiivsem. Samas kui mõnda Euroopat testimise institutsiooni võidakse näha majanduspoliitiliselt kallutatuna võrreldes lihtsalt mõõdetava energiamärgise kriteeriumide kontrolliga koosneb remondita, kus palju rohkem hinnangutest juhul siis miljardite eurode suurusele ärile antavatest hinnangutest. Ja vaatan, et siis, kui mitu remonditud asja sina kasutad, tõenäoliselt on neid väga vähe. Sama tõenäoliselt on aga neile peagi oodata lisasüdamete poliitikute otsused. Vaid vastupidi poliitikud kajastavad kasvavat remontimise vajaduse survet. Kuula varasemaid portaale. L2.