Tere päevast, hea kuulaja, raadio kahe saatejärg on jõudnud, saate röster kätte ja meil on siin esimesel advendipühal käsil ikka üks kultuuritegelane, kellega me hakkame natukene juttu puhuma, uurime, mis ta kõik elus on ära teinud ja mis muusikat ta kuulab ja natukene mängime ka ühte toredat mängu, aga küllap me selleni jõuame. Aga ilma pikema jututa meil on siin saatekülaline ka ja ma arvan, et seda meest nüüd teavad absoluutselt kõik eestlased, kui ei tea, siis tulge sealt kivi alt välja, et meil on siin külas koomik näitleja Jan Uuspõld. Tere ilusat adventi kõigile. Kuskilt filmist on käinud läbi selline lause, et Jan, sina või et kui palju seda tänavale. Ta tuleb, ei, tuleb ikka iga päev, mõned korrad, aga niimoodi ja mitu korda päevas. Jah, kuidagi on tore jah, et ma suudan inimestele rõõmu valmistada oma ilmumisega sagela. Palju sinuga juttu tahetakse rääkida või ma ei tea, kui sa tahad punktist A punkti B kõndida kui palju sa pead arvestama, et mitu minutit kauem minna? Kuidagi inimesed on nii viisakad Eestis, et et ma ei pea väga palju seda nii-öelda puhveraega arvestama, et jutuajamise peale teinekord, kui on aega, siis ma räägin hea meelega ja kui ei ole, siis inimesed kuidagi tunnetavad selle ära. Eestis on väga tundlikud ja arusaajad inimesed. Ma arvan, et välismaal oleks raske. Aga kui on aega, siis ma sain aru, et sina võid kasvõi minna inimesele külla, kui ta akna pealt karjub, et hoida ära. Mul on pojal sünnipäev. Vabalt võiksin, ma olen näinud pill mari niuke näitleja temast õnneks dokfilm tehtud ja ma ei teadnudki seda enam, et ta on niisugune mõnus ladna vend. Kuulus Hollywoodi näitleja, eks ole, aga, aga dokfilm seisnes selles, et see pill möni aeg-ajalt ilmub kusagile korteripidudele või kuidagi poole pealt avastades Ulsson Pill Norriga siin selfisid teha asju ja hästi mõnus vahetu kuju, nagu oma jota nii-öelda rahulikult. Võib kõigiga juttu rääkida, mõnes mõttes will meri on selles suhtes minule eeskuju. Ma arvan, et siis järgib oma eeskuju, ma saan aru, ma loodan tõenäoliselt paha tuju on siis põnele, noh ühesõnaga siiamaani pole veel olnud, aga loodan, et ei tule seda halba tuju. Aga lapsepõlves ma lugesin, et sul vist nii palju seda seltsimeest ei olnud, et siis lasteaias, pigem olid selline eraklik. Ja ja olin jah, see murrang. Ma ei teagi, millal see toimus, aga lasteaias ma olin ja hoidsin omaette nagu et ma arvan, et ma olin liiga tark teiste jaoks. Aga mis sa tegid seal lasteaias, ajasin oma tähtsaid asju seal ajas, mõtlesin et konkreetne. Aga ma saan aru, et lisaks sellele sa veel suusatasid ka. Liana suusatasin, vaata suusatamine on isegi üksikala, et mul ei ole, mul kunagi ei sobinud pallimängud rahvastepalli, kartsin hirmsasti seda palli loopimist. Korvpallis on, ma ei saa kunagi kätte seda palli ja jalgpallis kah sama lugu, aga suusatamine on hea, mul on kindel siht silme ees, kindel rada on ees, laseb härg manga härja aastal sündinud, tekkis, on kuidagi sealt tulnud nagu. Seal on võimalik siis ei teagi, et millal see murrang siis juhtus, et ma ei tea. Ma tean, et sa kolisid Keilasse mingi aega, kas seal nõmmel elades alguses olidki selline erandlik? Terve selle ajaga pigem jah, ja et kusagil seal teismeliseeas algas Acassuga avanemine ja seltskondlikust sa seal nõmmel tegid suusahüppeid ka vä? See on ka, sa oled üksi seal õhus ja ei pea kellegagi juttu rääkima. Väga kurb. Ei ole. Ei ole kurb lennata suuskadel on väga lõbus. Ikka jaa, aga ma tean, et täiskasvanu eas olid ka praegu suusahüppetorni minema. Ja ma olin jah, aga seal pani jumal käe vahele. Nüüd ma mõtlesin, et ma läheks, ma vaidlen rääkida, et noh, ma olin tollel ajal veel, panin tilka kõvasti ja sattusin Viismarisse jälle tilgutite alla ja seal ilusti siis puhastati mul veri ära, jälle liigsest alkoholist ja tulin sealt välja, aga ma olin pooleldi veel unerohtude mõju all ja panin kohe suusad alla. Olin uued suusad saanud ja läksi ilge kimaga suusatama murdmaa suuskadega nagu et enne enne tornimine, et mul oli kokku lepitud, et lähen suusahüppetrenni vanuigi veel, eks ole. Ja siis või viis kilomeetrit olin suusatanud ja siis ühe laskumise peale kukkusin nii haledalt, nii lollisti, ühi lollisti, et murdsin omaltpõlve ära. Siis kõndisin jala veel, ma ei uskunud, et asi nii tõsine oligi, üks üks side oli täitsa puruks, kohe seal sees kõndisin veel mitu kilomeetritel suuskadele hüppetorni juurde, et auto oli sinna jäetud. Mõtlesin Repavennasele põlvega, no ei olnud tahtmist, sest et nii valus oli. Ja ma arvan, et see oli niimoodi, et see vanajumal vaatas, et kuule, vend, et sa ja sul ei ole mõtet sinna suusahüppetorni enam ronida. Neljakümneselt, või vana ma siis olin ja enam pole läinud ka. Ei ole ja peale seda läinud paar korda on sõber veel kutsunud tule, et meil on seal ikka äge seal veteranid käivad hüppamas aeg-ajalt. Aga ma arvan, et ma ei lähe enam. Aga kui nüüd hüpata korraks tagasi sinna sellest omamoodi sellisest joobeseisundist korraks lapsepõlve, kui võib-olla seda veel ei olnud, et vist õpetajad said alles Keilas siis aru, et sa oskad laulda või et sa enne seda olidki kogu aeg vait seal nurgas vä? Ei, tegelikult enne enne enne saadi ka, aga ma nagu kuidagi ei fikseerinud seda ja ja ei olnud nagu, nagu aktiivne, et aga, aga jah, niimoodi tõsisemalt laulma hakkasin jah, seal Keila koolis, et seal seal, kuna seal oli süvendatud muusika, õppeklass, kus mind, kus ma sattusin Jumalale tänu ja siis tuligi välja, et ma pean absoluutselt hästi viisi ja sa ise olnud ka sellega kursis. Ei olnud jah. Et noh, ju seal ikkagi algkoolis ka õpetajad olid seda nagu märganud, aga kuna see ei olnud nii mingites laulu ansamblites, niimoodi me ikkagi laulsin, aga aga mitte niimoodi süvendatult seal Keila koolis hakkas jahviku süvendatult kohese muusikaga tegelemine. Aga seal hakkasid kohe bändi tegema praktiliselt praktiliselt kohe sellest noor, siis seal ma hüppasin kohe nagu kõigesse, mis, kuhu vähegi võimalik, on orkester, laulukoor, ansambli laul, bänd, kõik päris kiire seal olid jah, väga palju võimalusi seal suures koolis. Aga esimeste bändide nimed olid sul muidugi võimsad Vašenkouja Dracula ja sellised meeldidki, sina mõtlesid need nimed väljale? Ei, see on kõik, on kuskilt nagu tulnud, Vašenkov tuli ühe sõbra sõbra käest Margus Helme, aga me olime rock summeril vist minu meelest seal 88, siis ta ütles, et bändi nimi võiks olla Washington naeru. See bändi nimi tuli šampoonipudeli pealt, eks ole, siis oli see laksude Filters tuli sigaretipaki pealt magno sigarettide magna niukses punases karbis olid tollel ajal seal väikses kirjas Luxury Filters kõlas kuidagi väga efektselt. Väga siis oli ka, meil oli bänd oli, aga, aga nime veel ei olnud, oli vaja. Aga kus see näitlemile tuli siis? Noh, see on ikka näitlemine, on niisugune kogu aeg nagu kuidagi nagu veres veres olnud ja siis õnneks sain sinna lavakooli kuidagi. Tee leitud, aga vanemad sul, näitlejad ei ole perekonnas sul ka vist ei ole selliseid näitlejaid või? Näitlejaid ei ole. Isa oli muusikakallakuga lihtsalt nagu natukene, aga näitlejaid ei ole meil olnud, suguvõsas. Et lihtsalt üks said need, kes said aru, et tore on inimestele lugusid rääkida ja pulli teha ja siis mõtlesid, et noh, miks siis ka mitte. Ja jah, et miks mitte proovida nagu kuid, kuigi ega see ema mingit säravat elu ei lubanud, tal oli tarkust nagu, et see ei ole ju mingi meelakkumine see. See elu, et keerulisi situatsioone tuleb palju ette, aga sest, et näitleja sa oled 24 seitse-l ei ole niisugust. Nüüd panin kontori ukse lukku ja lähen koju telekat vaatama. Kambavaim olid siis sina kogu selles nooruspõlve ajas. No kuidas seda nüüd öelda, ma olin ikkagi siukene pahtel kiittoni laadne? Ma arvan, ma olin hästi kurb lapsena ja, aga, aga nalja meeldis teha. Et jah, kui sa teadvateks tummfilmi Chaplini aegne pastor kiiton, kes on hästi kuulus oma kurva näo poolest pööraselt naljakas ta oli mul Chaplin on mul päris kõva iidol, aga selles mõttes kurva koomik iidoli, no mul ka pastor kiitnud. Jaa, kuule, aga kui me oleme siin lapsepõlves praegu ajaliselt ma arvan, et me oleme täpselt sealmaal, et võiks mängida ühe lapsepõlveloo ka siis valisid George Harrissoni mass puitlordi. Miks jälle? Jah, sellepärast, et kui küsimus oli sinu poolt, nii et mingi laul, mis on kõlanud lapsepõlves kogu aeg mul nagu peas jaa, kvat kummalisel kombel see see laul on, mis esimesest kuulmisest alates ei ole ta kordagi meelest ära läinud, selles laulus on mingi väga tugev maagia sees seal mingi üli üli kõva sõnumiga mingi ülikõva otseühendusega otse vertikaalühenduselt pidi olema George Harrissoni, kui ta selle laulu tegi, ma olen selles täiesti kindel. Jube kuulaja Kuulate saadet röster ja meil on siin külas näitleja ja koomik Jan Uuspõld ja me rääkisime natukene juba sellest bändindusest ka Luxury Filters läks sellel bändil ju päris hästi, VII Vapras ja kõik muu bändimeheks hoopis. Tähendab hakata siis? Noh, eks ikka mõtlesin, aga bändiga läkski jah, selles mõttes nagu meil oli ju iga nädalavahetus oli meil kas Krahlis või Amiigos või kus me mängisime. Me olime täitsa nagu töökoht, oli juba see bänd konkreetselt. Aga, aga kuna minul tuli see lavakunstikool vahele, siis seal tuligi see valik teha ja siis pidingi bändi alt vedama. Aga seda trammilugu sa pead ikka igal pool esitama ja ja ikka rõõmuga. See on sellepärast, et kuna ta on nagu noh, ütleme minu kirjutatud sõnad seal. Ja ta nagu ainult hitt, mis ma teinud olen. Ja eks ühe koma teise kõrvu on kuuldud, et mul siukse front man'ina olen nagu oskan oma koha ära täita bändis, et siis ikka kutsutakse ühele ja teisele tuurile. Just lõpetasime siin Tarmo Pihlap laulude avatuuri, mis läheb suvel edasi, see oli nagu ülikõva Fixi meestega koos laval. Ja jah, jutt algas sellest, et seda daami lugu ma panin alati esitama, kui mingi isegi mamin asjadega alati. Ei nüüd Tarmo Pihlap elauludes oligi vist esimene kord, kui ma ei pidanud trammi laulma, oo Tarmo Pihlap, repertuaari see ei kuulunud nagu uus ajajärk, juba võsa usa. Aga enne kui sa lavakasse läksid, siis selline amet on ka sul nagu trükkal vist? Jah, on küll, jah. Miks siis trükkaliks eakanud trükid igasuguse Ruja. No see on niimoodi, et nad vaatan savist ka ei tee vahet, mis on trükkal salk no ega ma ei tea, ja ega tavaline inimene ei teegi või noh, inimene tähendab, kes ei ole õppinud, see, kui sa kirjutad, toksid nagu arvuti taga. See masinakirjutamine ja trükkal on hoopis midagi muud, see kuulub üldnimetajaga Polu grafist siis rahvas palju kirjutama ja ma töötasin trükikojas kohe lausa, ma õppisin kolm aastat trükkaliks. Samas kõrval omandasin ka nii-öelda keskhariduse. Ja mina jah, tollel ajal ma olin võimeline hästi suure masinaga. Suuremad masinad võivad isegi selle raadiomaja pikkused olla, kus siis ühest otsast pannakse paber sisse, vahepeal igast lahtritesse pannakse põhivärvid, must, punane, kollane ja sinine ja siis läheb lahti, teisest otsast tuleb kas ajaleht või plakat välja. Ja siis sellist asja ma õppisin, see oli väga lahe lahe töö, tegelikult teinekord kohtusid kunstnikega, kui oli mingi maali repro trükki minema või midagi sihukest ja hästi põnev oli, aga jah, et siis ma vaatasin kuidagi, seal oli natukene värvihais palju lahusteid, et et sellepärast otsustasin, et ma kartsin, et äkki satun sõltuvusse, et lõpetan toksikomaanina ja siis vaatasin, et vilega No see on väga mõistlik põhjus Aga siis said aru, et natukene hakkavad pähe need värvid ja siis mõtlesid, et võib-olla mõjutas ka juba nii palju. Pidid lavakasse näeb ja ei noh, vahepeal mõjutas see ka, et ma tahtsin armees käia, siis oli eesti armee loodud ja siis ta sulle vist meeldisid ka seal käia ka täitsa eine. Tegelikult mina ikkagi olin ka omast arust kõva patsifist, niisugune tubli noor nagu peabki olema, ikkagi ma olen ikkagi rahupooldaja senimaani on hiljem kohale jõudnud. Paradoks on selles, et tänapäeva maailmas, selleks, et rahu oleks Pebitud armee olemas, aga veider, aga nii see on. Midagi ei ole teha, me oleme siiski ainult inimesed, kes armastavad kakelda omavahel. Kahju, aga nii see on. Aga seal sulle meeldis. Ja mul hakkas lõpuks meeldima. Algul ei tahtnud minna. Ma isegi viilisin, olin haiglas. Tahtsin omale mingit diagnoosi saada mingi närvihaigust või midagi, kuidas see käis, aga ei olnud midagi. Aga kuidas ma teadsin täpselt kell olin kuu aega haiglas, ütlesin, et mul on peavalud, mis vastas ka tõele. Aga mingit diagnoosi nendele ei suudetud panna ja ma teadsin, iga päev oli kellaaja peale, õdede oli vererõhku mõõtmas, ma jooksin mitu korda viiendalt kolmandale, võidab esimeselt viiendale korrusele mitu korda edasi-tagasi ja siis sain hüpertoonia omale nagu et kõrgvererõhk. Kujutan ette, kuidas Jeremy, aga no tõenäoliselt see oli ettevalmistusarmeeks hoopis see trepist üles-alla. Püüdis vormi viia. Ma kujutan ette jah, kuidas eripära peavaluga kuu aega haiglasse siis jookseb mööda treppe, seal ei tundunud kellelegi kahtlane, selline asi. Noh, kuule jah, eks seal mulle ütles arst üsnagi niimoodi võidukalt naisarst ka vaatas mulle näkku, et tahab mees olla, siis ära mängi lolli, et me ei leidnud sealt midagi. Neuroloogilistet padavai jah, et sõjaväe ka praegult, kuhu aeg uurinud, aga hea, kui seal muide sõjaväes mulle hakkas meeldima küll see oli väga mõnus rütm, oli seal niisugusele lihtsameelsele siirale tagasihoidlikule noormehele täitsa paras koht natuke elu üle järelemõtlemiseks. Soovitan kõigile. Aga lavakasse läksid siis, see elu läks ikka päris suurelt vist tööle, et sa said sinna reemiasse kohe rollid. Preemiasse, ma sain jah, üsna kohe, Dan Põldroos leidis mind kuidagi ütles Krahli teatribaarist tulijatele, kurat mul sulle pakkuda üht-teist ja kuigi ta ei olnud mind laval näinud midagi, aga tema oli, Dan oli niisugune, nagu ta ise ütles, perse Kont ütles talle, mis on õige, mis on vale kuidagi minu suhtes, see oli, ta pakkus mind Viglale välja, Vigla ütles ka, et on õige mees. Lavakas oli natukene selline asi, et seal ma tegelikult kartsin, et kui see välja tuleb, noh, loll selle telesse, siis kardad, et seal tuleb välja. Ja mõtlen ja mõtlen ja aga seal oli oht, et et võidakse, no seal ei vaadatud hea pilguga selle peale, aga mul oli kuidagi jah, tehti kuidagi. Ühesõnaga keegi sellest juttu ei teinud õnneks, et mind ei visatud lavakas selle pärast välja. Ja kogu selle aja siis, kui sa olid lavakas, siis tegid seda seriaaliga. Põhimõtteliselt küll jah, vist oligi niimoodi, et on ka üsnagi esimese kursuse lõpupoole juba läksin sinna preemia saatesse, et see ei kuulunud nagu hea tooni juurde, aga mul oli hädasti taskuraha vaja, sest noh, kuigi lavakas on hästi tihe graafik, aeg-ajalt ikka saad linna peale, siis noh, tahaks natuke tunda ka seda linnaelu, eks ole, nii-öelda seestpidiselt kah. Aga selleks on raha vaja. Ja ma täitsa loogiline, aga ei tea, kas pärast oli siis kergem ka, kui sa seal lavaka ajal juba olid Vremjas ja siis tunti sind juba ju lavaka ajal, et näitlejana oli ilmselt kergem dis. Pärast noh, see, see nüüd jah, ütleme nagu, et see, et selle, selles mõttes hea, et igasugust, sellist nagu show maailmatööd sai, hästi palju teatritööd ei mõjutanud, pigem pigem pidi ennast teates tõestama, et olen ka tõsiseltvõetav näitleja, samal ajal pigem teatri mõttes natuke selles mõttes raskemaks, sest et ma ei ole kunagi tahtnud jääda ainult šõumäeks, et mulle mulle ikkagi teater ja näitamine niivõrd niivõrd palju meeldivad. Mul on niivõrd suur respekt selle ameti vastajat kuidagi. Siiamaani on õnnestunud ka, et kogu aeg paralleelselt selle show maailma taustal jookseb mingisugune tõsiseltvõetav roll kusagil teatris. No Draamateatris olid vist kõige hõivatuma näitleja päris pikalt. Jah, kunagi kunagi olin jah, kuigi ksuke tempekov olid kogu aeg mõne mõne etendusega minust ees, etenduste arvu poolest, aga, aga ma olin nende hõivatumata hulgas ikka mitu-mitu aastat järjest peaaegu 10 aastat järjest. Aga kuidas see ikkagi sa rääkisid ka sellest alkoholilembusest, kuidas seal hõivatugus ja see alkohol omavahel nagu kokku sobib? Ütlesid jah, vot see on üks küsimus, et ei oskagi öelda tagantjärele seda asja kuidagi kuidagi, nad soovitasid kuni selle selle hetkeni välja, kui enam ei sobituvad, ühel hetkel ikkagi oli teata sunnitud temast loobuma. Ei suutnud ära teha, mis vaja oli, aga see oli heaks õppetunniks endale, et ta ei ole terve elu, ei saa meri põlvini olla, et ühel hetkel tulevad tagasilöögid. Et see alkohol on väga võimas asi, et seda ei ole veel keegi suutnud seljatada, nii et. Sellele võiks jah, sellele mehele võiks anda, ma ei tea, mis asja, alkohooliku, Nobeli, kes suudab elu lõpus öelda, et mina teljatasin alkoholita simmani, seda meest ei ole veel olemas maamunal. Kui sa ütled, et sa ei ole seljatanud, siis kena kuus-seitse aastat vähemalt. Kindlasti oled sa suutnud ta vaigistada. Jah, nüüd on, olen olnud ja varsti saab kaheksa aastat täis, kui ma olen täitsa null nulli nulli peale andnud, et selles mõttes on praegu oleme sõbrad. Et ühel hetkel lihtsalt ütlesid kõik ja pidi ütlema, lihtsalt, muidu oleks jäänud osa osa elu kindlasti elamata. Seal on see valik, see tuleb nendel nii-öelda jah, kõvematel meestel tuleb ühel hetkel see valik ja et kas elada või või mitte. No jaam. Ühe sellise põneva asja sinu kohta võib veel ette võtta, et kogu nende Trallide kõrvaldada suhtlesid veel Soomes ka ikkagi noh, mehetegusid teha seriaali peaosa soome keeles. Ja see, see sattus ka kohe üsna üsna lavaka, tuldi siia, läksin kästingule ja sobisin rolli peale, siis hakkasin hästi kiiresti intensiivselt soome keele hääldust head teha. Ma olin aastaga Tamperes üle üleis Radio kahes, seal oli seriaal, siberi on neeru hästi lahe kogemus on siiamaani soome keel suus ja täitsa ilusti tuleb välja. Ma tegin ju siin veel ühe mehe teo, et ma tegin ju paar aastat tagasi siin Soomes veel tuuri. Mul oli ühe mehe show Brüsseli kapsas, siis tõlkisime selle, Veera Marjamaa tõlkis selle soome keelde ja ma läksin, tegin, tähendab tuuri Soome 25 etendust üle Soome, see oli sihukene. No vaata, see oli, see oli nüüd küll natuke surmasõlm, et võõras keeles minna ja noh, ikkagi mingil määral võõrast kultuuri nii-öelda naerutama. See oli seal jube. Aga jube oligi selle hetkeni, kuni kuni esimene etendus esikas nii-öelda läks lahti Helsingis ja siis hakati naerma, siis oli niimoodi, et see tuli niisugune tagasiside. Ma sain vist nagu seal tulid vahepauside vahepauside vaheaplausi ja vahepeal oli niimoodi, et ei saanud ise ka edasi minna, sest et basaal naeris ja mind ennast ajas ka lõpuks naerma, sest et see oli, see oli selline vastuvõtt, et et siis oli jällegi seda suurem kergendus. Ma ei mäleta, mis asi võiks veel mul minevikus, et mis asi võis olla nii kergendav tunne, kui see ai hakkas tööle ja tööle hakkas. Selle hetkeni oled sa täiesti nagu mustas augus, sa ei tea üldse, mis saama enne seda publikuga kohtumist, see oli fantastiline tunne. Publik võttis isegi paremini vastu ka Eestis kohalt ja mõnes mõttes, et seal läks jah, nagu nagu asi läks ikka täitsa pööraseks. Seda on hea kuulda ja seal ma sain ja noh, ühesõnaga siinkohal meenutame, me teeme siin tuur Eestis ja aga seal siis saime sõime, sõitsime oma vanniga mööda Soomet ringi, siis said ka tundnud, mis nagu mis on siis, kui on, sul on üks vahe, sattus vist peaaegu 800 kilomeetrit ühest esinemiskohast teise sõita, siis võid tunda, et mis on ratastel olla tuuriline. Natuke umbes topeltmastaapne. Kuule aga ratastel tuuril olles üks lugu ka, ma ei tea, kas te kuulasite seal seda Rolling Stonesi kinnicheltter valisid kaasalaulmishitiks. Võiksid teada, mida kuulasite seal või miks sa selle loo siia värisenud. Rolling Stones on mul samamoodi olnud nagu tegelikult nagu lapsest peale seal mõnuga lapsepõlve muusika, ma ei ole tast üle saanud. Aga miks inimesed peaksid oskama seda kaasa laulda, aga tegelikult on seal kuulata neid sõnu, eks ole. Et, et mis valikuid me teeme, nagu, kui sõda on ühe väikse püssilasu kaugusel, eks ole, siis aga nüüd viimase salmi mõtlema, aga äkki valiks, õppisid armastus on ühe väikse suudluse kaugusel. Et mõlemad võimsad asjad, sõda ja armastus, eks tegelikult on valik meie. Kahe kuulaja sade röster jätkab ja meil on siin külas ikka veel ei ole vahepeal ära läinud näitleja Jan Uuspõld ja teeme ühe väikese mängu vahepeal selline väga lihtne mäng, kaks varianti sa pead ühe valima ja siis seda natukene põhjendama, ma ei tea, palju seal üldse selliseid mänge oled meedias teinud, ma eeldan, et päris palju vist. Siin-seal üht-teist jah, aga ma olen, kui, kui midagi teadma peab. Ega mul ei tule kunagi õigel ajal õige asi veel diktori vaatama, viktoriinide nädala ei ole selline, ma ei ole väga käpp jah. Kuigi omast arust ma tean nagu kõiki asju maailmas, aga vot õigel hetkel õiglassim muidugi seda räägivad kõik. Jajah, täpselt raekoja, no siin on selles mõttes väga kerge, et sa ei pea midagi meelde tuletama, ma annan sulle kaks vastuse varianti ja ma loodan, et sul need vahepeal meelest ära ei läheks, loodab vastamise. Olgu, see on ühe rakenduse põhjal telefonirakenduse pealt võetud, siis mingisugune välismaine värk, nii et mina pole neid välja mõelnud. Aga see trükkisin nad siia välja, esimene on siis selline. Kas sa pigem näeksid kaks korda kaugemale või kuuleksid kaks korda kaugemale? Pigem näeksime pigem kuulaksin. Kuidas on jube raske valik ju on. Päris tihti, helimaailm on isegi ilusam kui visuaal. Okei, võib-olla oota, mis võtan selle selle audina, et ma kuulaksin kaks korda kaugemalt lihtsalt sellepärast, et see on kuidagi kõrvale ilusat silmadele, ta ei saagi ilusamad või võib-olla, võib-olla võib-olla see, et vaata, kui loomana mõelda, siis oleks jällegi võib-olla nägemine kasulikum. Ütleme, kui ma loom Systataks nägemise inimesena võtaks kuulamise. No ma ikkagi vaatan, et sa oled puhta inimene Kuulab olgu, aga Need, kes mängu on mänginud, need vastasid täpselt 50 protsenti, 50 protsenti, nii et maailm laguneb täpselt kaheks loomadeks. Aga aga järgmine on selline omapärane siis variant kas läheksid pensihüppele või läheksid haidega ujuma. Ma olen kuulnud, et kalaravi on päris kasulik asi. Ja mogujutanud haid võtavad kõike hädad ära, näksivad ka varbaid, nagu need väikesed kalakesed natuke rohkem läksivad. Et siis ilmselt saab kõikidest haigustest lahti, et ma läheks prooviks haidega ujuda. Jah 25 protsenti on veel sinuga sama hulljulge. Selline ravi. Kusjuures ma olen haidega ujunud ka ja me mõtleme, et oo, haikala või hai, et muud kui ainult tuleb, tahab sul peale ära hammustada, eks ole, aga haisid on jube palju erinevaid liike või sorte või kuidas neid öeldakse. Ja ma olen kariibidel ujunud, nõrs, hai nisugune, ta on umbes inimese pikkune, nisugune pruunikat karva hästi armsa näoga hai näoga, sihuke armas. Ja nendega sai silitada neid ja väga mõnus oli snorgeldada. No siis ma saan aru, miks sa valisid selleaegseid haide kujuma, jah, tal on kogemus olemas, mul on olemas kogemus, ma tean, mida ma tegema lähen, pensib, et ma ei ole kunagi teinud. See on selline hirmus asi, võib olla 25 protsenti ja need haidega ujuma läheks. Aga järgmine siis selline huvitav võrdlus, et kas sa ärkaksid üles teisest soost inimesega sama näoga või teise näoga ja samasooga. Ahah, et nagu jääks samaks sugu, oleks teine. Okei, no siis oleks minu nägu naine, ma ei tea, palju mul lööki oleks siis. No ütleme, riigi väga hea raam peaks olema, eks, igaüks on praegu ette kujutada. Aga teine variant oli oma, ei, sama sugu, teine nagu teine nägu. Siis ma ei saaks enam tööd oma erialal, sest nagu, nagu mul müüb. Davai, ma, ma pigem oleks, jätaks näo. Pigem jätaks. Ma arvan, et noh, mis seal ikka, see mina ei karda seda, et kui ma ühel hetkel naine oleks. Rabraamiks ja 72 protsenti valik selle näo, nii et valdav enamus ikkagi. Nii et ma olen gaasiga meistrimees täielik meistri nimetaksid sama näo. Aga järgmine selline. Huvitav, et kas, kas sa päästaksid ise kellegi elu või keegi päästaks sinu elu, kui oleks selline variant? Et kui mul on valida, tead, mul kuidagi tundub, et ma mõtlen kõigest, mis tuleb edasi, nii et. No kukul, mingi situatsioon, siis kunagi me ei tea tegelikult mida me, mis me teeme, see ongi selline, aga, aga teooria aga, aga ideaalis maa päästaks kellelegi elu ikkagi. Sest et siis ma oleks õnnelik, õnnelikum kindlasti, sest et kui ma lihtsalt ütlen, ma olen mingisugune ma ei tea, mingisugune noh, kuidas öelda, mingi tropp, kes jookseb minema, et oma nahka päästa, siis keegi veel mind päästab siis? Noh, ma kardan, depressioon oleks väga kiire tulema, et jah pärast no ütleme niimoodi, et igal juhul tahaks olla sellist päästab. Reaalsituatsioonis ei oska kunagi öelda. Täitsa suure protsendiga on just see päästmine, et 80 protsenti neid inimesi, kes tahaks enda raha kuidagi vastanuid 20, nii et päris Jah, jah, ma olen nii palju, kui ma olen lugenud üht koma teist, et inimestel on ka muidugi altruism on väga niisugune rääselt öeldakse küll, et oma nahk on kõige kallim, aga, aga ikkagi kui, kui kuskil on võimalik nii-öelda tunne noh, inimestel on meeletult suur tarve olla vajalik. No sotsiaalselt nimodi vajalik olla ja see tuleb ka kusagilt sealt. Et, et pärast, kui ma olen lihtsalt mingisugune niisama mingi päästetava, onju, ja ise ei teinud teiste päästmiseks midagi siis ei mõju vaimsele tervisele hästi. Ta on jah aga selline siis veel, et kas sa saaksid rikkaks, raske tööga või lotovõiduga. Seal oma hamba ma eelistaks omajagu tööd, sa oled oma elus teinud küll juba ja tegelikult see kergelt see, mis nagu mina tean, et ma olen kindlalt seda tüüpi, et ma oleksin. Ma kuulaks nende lollide lotovõitjate hulka, kes pärast on hoopis võlgades, ükskõik, ma võin kasvõi viis miljardit, vaid ma suudaksin selle isi mani on minu jaoks kindlalt kodeeritud, mis ka kergelt läheb. Ja ma saaksin oma obs võlad omale kaela lõpuks. Et ma pigem töötan raskelt ja saan rasket raha selle eest. No vot ei tea, siis raskelt töötajad neid, palju sul seda kogunenud on? Ärme hakkasin edetabeleid. 47 protsenti eriti tahaks teha rasket tööd 53 protsenti, siis tahaks seda kiirelt raha piiks-piiks ja raha tuleb. Aga üks mängu küsimus ka teha siin just selles mängus, et kas sa valetad alati mängudes ja võidad pigem otsustaksid niimoodi või siis mängiksid alati ausalt ja kaotaksid. Mul on jah kuidagi loll omadus, et ma nagu selles Likerdamise või niukseid asju kunagi pole meeldinud ja prantsuse loll lolli vann nimi ka Janne. Et ma olen ikka väga aus ja pigem kaotanud. No siin jagunevad inimesed jälle täpselt pooleks. Pole midagi teha, aga läheme siis sujuvalt üle ka sinu loole, mis sulle ei meeldi. Selle loo nimi on Enigma Nanda Liivilt. No miks siis nii ka ju suur hitt ikkagi inimesed teavad? See on niisugune kummaline lugu, et, et kui keegi nüüd kuulab seda lugu ja siis kes see noh, ta on täitsa ilus, ilus nagu naine, aga kui ta laulma hakkab, siis tuleb kuidagi kananahk ihule kuidagi varuna hääl. Ja, ja minu meelest ma kunagi isegi kirjutasin ühe laulu, ma arvan, et see ongi selle hirmu pealt, et kuidas wind õieti plangu taha ja siis riietati lahti. Kui ma silmad lahti tegin, ärkasin siis mu kõrval lebas naine tõenäoliselt sellise mandoliini häälega. Aegi tühi nagu selline midagi kummastavat on selles laulus see show on ka imelik, mis sealjuures olla. Lugu, mis Jan Uuspõllule väga ei istu, võib-olla sellepärast, et naine näeb välja nagu naine, aga kõlab nagu rohkem mees. Aga see selleks läheme edasi rohkem sellise tänapäevase ajaga, et võib vist praegu öelda, et sa oled oma elu täitsa sinna terviseradadel ajanud. Tervisesportlane võib lausa öelda. Meeldib sulle. Suusatada ja väga meeldib jah, ainult selle vahega dopingut ei tarvita, ma ei tarvita neid verevedeldajaid, vere verekotte, ma. Miks sa niimoodi otsustanud? Sellepärast et ma jah, ma ei ole tulemusele orienteeritud, et nagu ma ei, ma ei taha ületada mingit aega nagu lihtsalt ma ei tea. Ma võiksin ületada mingid sekundid seal kellestki rohkem, aga, aga mul on küsimus, et mida ma teen nende sekunditega, kuhu ta haneks. Välistada härra Alaveri. Mul on kolm sekuna. Saad? Sääsevõistlus Ma lihtsalt teen, et mul endal oleks hea olla. Väga mõistlik ja aga samamoodi see Gruusia toitumine ja üldse elustiil ongi läinud selle tervise poole. Sellist mediteerika hommikuti. Ja ja mediteerimine tuleb päris kasuks, et see nagu kuidagi paneb mõtted õigesse järjekorda ja siis nagu päeva jooksul teed ka asju õiges järjekorras, et iiliti kõike korraga ummisjalu teha. Kõvasti mõjub. Aga see tuli siis sealt Indiast, kus sa jah, päris palju käida ja kuidas selle Indias käimisega on, nüüd ma saan aru. Praegu ei saa käia praegu vist, miks seal ma ei kujuta ette, kui sinna laekasse tagasi saar ja midagi on, mulle meeldib julmalt siin Eestis ka praegu kuskil vales kohas ja siis on, ei tea, tullakse sind bambuskepiga peksma, praegu on mingid piirangud ka. Ja selle koroona selle, et sa oled kuulnud seda vahet, et mis nagu see oli, et vaata, kui vanasti enne koroonat pidi nagu, kui natuke beer tuli on ja siis sa pidid seda köhaga varjama. Aga nüüd, kui tal kerge köhasse peaksite peeruga varjama. See vahe on. No mina pole veel ühtegi häälitsus kuulnud, nii et seegi hea. Aga kuidas selle hind ja seega on, ma tean, et sa oled näiteks õppinud seal ka klassikalist Ja laulu ja see on ka puhtalt enda enda naguniisuguseks olemise mugavaks tegemiseks, et üks mõnus mõnus olla natuke ülevamaks teeb, kuidas kõlab? No need on niisugused nagu kuidas võisid nagu a no nagu sellised teated. Naisuke Ingumine, aga väe lauregu kostab mäe laulja, et ta, ta, kusjuures ma kasutan isegi neid Raaga heliredeleid ka enne kontserti nagu lahti laulmiseks, et kuidagi kuidagi tõstab nagu mind sellest materiaalsest natukene kõrgemana, minu peenmateeria saab võitu selle jämemateeria üle, et siis mul on nagu kuidagi lebo lavale minna. Aga see Pollywood pole veel sind kutsunud India suurfilmidest. Kunagi käisin Hollywoodis ja mul on isegi ühes väikses-väikses mulin statistina ühes mingis istusin kohvikulauas seriaali võttel, minul oli 30 miljonit vaatajat. No see oligi võib-olla siis kõige suurema auditooriumiga kartannia ja no aga seal on igal pool seal 30 miljonit kogu aeg, ükskõik mis sa teed, aga noh, väga hea publiku saaki. Noh, ei Hollywoodis oleks kindlasti leiaks midagi, midagi tegemist ikka leiaks. Aga nüüd siis ei tea, kus sul on mingisugune lootus, visioon, millal sina Indiasse minna, ütles ta. Sul on vist seal selline päris lähedane inimene. Ta isegi vanaemaga või? Jah, ja jah, seda küll. Aga jah, praegu ei, praegu ei, ei saanudki mingeid plaane teha. Et aga nii. Niipea kui saab Sikaja tuleb käia. Aga praegu siis kui rääkida üldse teatri tegemistest ja muust sellisest, kes sul on ikka see harjumuselest kuus etendust kuus ja nii on. Et rohkem midagi ei jää, umbes umbes sinnakanti jah, et ei ole praegu nagu vajadust olnud olnud, rohkem, teavad Theatrumis, meil oli väga, nüüd tegime 10 10 realistitest järjest. See on hästi lahe komöödia, kus abielupaar minu, mingi meest, nii Nolmor, mingit naist, aga mees võtab koduabilise, kes on tehisintellekt robot ja siis hakkab pull pihta, et mis siis juhtub ühe perekonnaga kui seal on naisekujuline koduabiline, kes on tegelikult robot, see on nagu see on ülipõnev näitemäng, selline pilguheit tulevikku, pilguheit tulevikku ja, ja mida ta meis esile toob, meis inimestes, et ta on ikkagi näitekirjanik, Andri Luup kirjutas selle eesti algupärand klaver. Et ta ikkagi pöörab pilgu, see ütleme niimoodi, fookus on, on ikkagi inimesena esialgu ei ole. Ei ole tehisintellektil, et mida, mida, mida tehisintellekt meie endaga teeb ja mida ta meie suhetega teeb selleks hästi põnev maailm kõlab tõesti põnevalt. Et aga nüüd jõuluajal, no oled mõnel aastal siin ikka käinud, mingisugusel kontserttuuril sel aastal ei ole plaanis. Ja sellel aastal ei ole jah, et siin ju praegu ei tea, kui palju me saame teha trepist praegu hästi tubli olema, et, et pereringis üldse saaks jõulusid selles mõttes hoidma, et seda nakkust ei saaks. Mulle tundub, et siin igasuguseid kasukest esinemisi on ikka öeldud, et tee riski praegu teha. Aga teatris niipalju kui sul kogemusi on olnud, ikka käivad, käivad käivad ikka, aga noh, nii palju kui saab, et aeg-ajalt jääb ju mõni etendus ära, et mõned näitlejad jälle seal lähikond on andnud positiivse proovi ja nii edasi. Et noh, teatrietendus on ju tegelikult seal on inimene jõuna jälgita trackita selles mõttes, kui midagi juhtub, et siis inimesel on kindel istekoht meili kaudu selle ostnud, et siis saab kõiki teavitada, et võtteid varitseb oht, et teie lähedal istus seal koroonapositiivne teatrietendusi. Otseselt ei, pole vist päris mõistlik ära jätta. Ühesõnaga, segased ajad, aga üks segane lugu, mis sa veel panid siia saatesse, meile, sa küll soovisid, et selleks ütleme siis salajaseks patuks siia saatesse, mida sa pigem kuulaksid salaja, siis oleks sensatsiooniline Tartu kevadbändi selline lugu. Siis rooside kinkimisest seda ei leidnud mitte kuskilt internetiavarustest. See on üks hästi lahe ansambel, mina kuulsin neid ööülikoolis ja seal nad mängisid hästi toredaid lugusid. Seal on kõik, on vist doktorikraadiga teadlased. Bändiliikmed. Ja, ja selles bändis Jimmy Hendrix nimi on kitarristi nimi Jimi Hendrix. Ja nad mängivad minu minule väga meeldivad need laulud, mida nad laulavad. Avab teistele, väga ei meeldi. Olengi üksi neid alati üritanud vaevalt. No minu arust need on head sõnumit, noh selles mõttes, et üks on nendel niisugune, näiteks et inimkond peab maksma trahvi selle eest, et keppis ahvi ja nii edasi. Et ja kadeduse vastu vaielda, eks ole. Armastusest nad räägivad ja ja ilusate lillede kinkimiseks. Ja armastusest me nüüd hakkamegi seda lugu kuulama ja vot ma arvan, et sellega võib siia saatele joone alla tõmmata küll jah, et ja ma arvan, ka. ERR-i külastasin Jan Uuspõld, näitleja saade oli resterminaalim, rent, pere ja Janne, sinuga oli väga tore vestelda. Siis jääme kuulama seda tusensatsioonilist. Kevadbänd ja lugu on, ma armastan. Suur aitäh sulle. Oli tore, suur aitäh kutsumast ja ma kartsin, et siin saates on kuidagi hirmus, et rästitakse hullusti, aga ei olnudki väga hull. Aitäh. Ning. Vaid sinuga kooselu, see on ainus tõeliselt õlile tuuleäärmuslasi. Talle ei meeldinud see tänane kaal ees. Oskaks imeid. Vaata. Ilusad filmid, aga kahtlustan teada, on kala ja Berta Mairi lammaga. Ramone kalli. Raamatuaasta lood. Sallo poole.