Tere, minu nimi on Piret Kriivan, aga keelesaate pealkiri ja minu saatekaaslase nimi tänases saates jäägu esialgu saladuseks. Väike üllatus kõigepealt ja, ja äraarvamismäng, küsin, mis keelde on see tuntud eesti luuletaja tuntud luuletus pandud ja mis luuletus see on, mida me kuulama hakkame ja kes on selle luuletuse autor? Usun, et taibukamad, luule, armastajat või keele taiplikumad inimesed tundsid ära, et tegemist oli Juhan Liivi ja tema väga-väga-väga tuntud luuletusega lumehelbed, tasa, tasa, liugleb aknale. Ja et tegemist oli ukraina keelega keelesaates on täna selle ja teiste eesti lasteluuletuste ukraina keelde tõlkija, eesti ukrainlanna Gadja Novak. Tere tulemast. Tere tulemast ja ma südamest tänan kutsumast. See lasteluuletuste raamat kannab pealkirja siilid ja pingviinid. Kas sina valisid luuletused, mida tõlkida? Kas sa tunned nii hästi eesti luulemaastikku? Ei, see raamat oli kogunud paisti poolt ja see raamat on ilmunud juba inglise, vene ja nüüd Ukraina keelas ja raamat on kakskeelne ja mõeldud, et selleks, et inimesed, kes alles õpivad eesti keelt, hakkasite ja saaksid sellega paremini hakkama saada. Ja kuna eesti saab nii palju ukrainlasi, malbe, hästi ütles, et oleks hea idee, et pakkuda neile ukrainakeelset raamatut. Kui kerge või raske neid luuletusi tõlkida õli? Ma ütleksin, et mitte raske, vaid õlas kutsuv ja valjakutsuv, sest raamatus on ainult 22 luuletust. Aga kuna meil oli suur meeskond, kes tegelasselle raamatuga, et mina olin tõlkija, siis mul oli kaks teemadel, et siis olid inimesed ukrainlased, kakskeelsete Eestis elavad ukrainlased muud sarnast, nemad lugesid raamatul abi, siis juhtus vahepeal ka nii, et ühe luuletuse jaoks oli neli tõlget. Siis me valisime, missugune on parem, mis kõlaks paremini, mis on arusaadavam ja nii edasi. Et see oli valja kutsuv. Raske oli ka selles mõttes peenisel tuuledused on riimilised ja kuna see rõhu eestlikelasse langeb esimesele silbile, siis ukraina keelas Salakse täis ala. Ja kuna ainult minu isiklik arvamus, aga eesti sõnad on päris lühemad kui Ukraina sõnad ja eesti kavas võib öelda lühemalt. Seega luuletused on ka natuke teravamad ja kompaktsemad nii-öelda ja samas oli see raskus kuidas tõlkida ukraina keelde. Teine mõte on selline, et Me ei tõlgi keelast keelde, vaid me tõlgime kultuurist, kultuurile. Samas on huvi, et näiteks eks luuledus algab, saabus sügis. Ja seda võib tõlkida lihtsalt, et saabus sügis, no et igal aastal see juhtub olema kõik sellega harjunud. Aga mis on see sügise saabumine eestlaste jaoks, et kuna me teeme, et suvi on hästi lühike Eestis ja see kevad möödub ka hästi kiiresti siis kui saabus süügis, tähendab, kohe-kohe saabub talv ja see tunne taustal on väga oluline. Tänu sellele oli pühendanud minule Budo ülikoolis, kas võib tõlkida ühest Kälast teisele, nii et saaliks ei tähendus. Et kuna keelad kuluvat kahele erinevale kultuurigruppi siis on oluline aru saada, et me peame tõlkima ka kultuur. Ja see selline kultuur on, saabus sügis. Teine näide, mida ma tooksin, on valge laev. Eesti tekstidest ilmub see kujund paga tihti ja see valge laev ei ole lihtsalt valge laev kusagil sadamas, mida me näeme iga päev vaid see on see ettekujutus ja ootus ja looduseestlast ala. Et see valge laev saabub ja päästab neid. Et siis on see väga oluline. Aga kuidas siis valge laev ukraina keelde või ukraina kultuuriruumi tõlgitakse, mis on ukrainlastel see kujund, millega lootusi tähistatakse, märgitakse? Ma arvan, et ukrainlastel ei ole sellist kujundit, et nagu laest tuleb ja kõik on hästi ja kõik on kenasti läinud ja me oleme õnnelikud ja nii edasi. Ma arvan, et see on iseseisvus, sest see on väga abstraktne, aga niisugune filosoofiline mõte, mis on iseseisvus, sest kogu aeg Ukraina on keegi teise võimu all ja see iseseisvus tähendab, et nüüd me oleme vabad ja nüüd kõik teised ukrainlased, kes lahkusid riigist, tulevad tagasi ja siis meie riik hakkab õitsema kohe. Ma ütleksin, et saan iseseisvus, mitte allveelaev, aga siin raamatus on ka luuledus nimetatud, et vari ma hakkasin seda tõlkima ja siis minult küsib, et kas sa saad aru, mis vääris on ja mis tähendab seda, et see on minu varje rahastusele peale sa minu vari. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et see luuletus oli kirjutanud nõukogude liidus kui inimestel ei olnud õigust ega vabadust ega isikuruumi, nii-öelda ja vari on see ainukene asi, mis on nendele jaanud. Ja sellepärast nad kaitsevad seda nii meil aga et see on minu vali, jäta mulle vähemalt midagi, vähemalt minu paari. Hando Runnel ja kas sul on oma lemmikluuletus ka selles kogus? Oi, ma ei tea, see on nii raske küsimus, et ma arvan, et ma elada neid tänapäevani väga hästi sest minu tõlkeprotsess on selline, et ma esmalt ma umbes niimoodi, et tema tõlgin ja siis hakkan valisti eta lugema. Ja kuidas see kõlab, siis? Ma väga loodan, et mu naabrid ei ole hailinud seal hetkel, aga et ma loen seda siis loen täistala ja nii meelada neid ja nagu Tõnu Õnnepalu kord ütlased. Riinilised luuletused tulevad meelde seal hetkel, kui sul on vaja, et kui sa satud mingisse raskus olukorda näiteks ja sul on vaja midagi, kahe kahe ütlen valija ütelda, siis riimi lihtsalt luuletused tulevad meelde ja minuga juhtus ka mitu-mitu korda, et just neid luuletused tulevad pahe. Ma arvan, et üks vähemasti üks sinu lemmikluuletajaid on Doris Kareva, sest meil on siin laua peal ka sinu tõlgitud Doris Kareva luulekogu tema ja maailma lähedal. Jaa, seda küll alla raamatugaa lugu on teine, see on minu enda poolt valinud kogumik ja see raamat sisaldab luuletusi erinevatest Dorise kogumikutest, mis on varem või hiljem ilmunud ja see koosneb ka nendest kõige hilisematest luuletustest, mis on nagu see raamat on ilmunud kaks aastat tagasi juba, et siis kõige uuemad laulades on ka, on ka seal sees ja miks tema ja maailma lahendalasest. Sellised luuletused on väga filosoofilised ja vahepeal ma ei saanud mõista, kellele ta pöördub, et kui taraagib merega näiteks siis ainult sulle tundub, et ta räägib Meerega vaid ta räägib ka jumalaga või, või mehega või sõbraga või kellegi teisega, et siit Emajõe maailma, sest tema luuletused on väga piiripealsed. Et siin ja seal ja nende tunnete mõistmine on väga oluline asi, et siis sa ei saa nagu kindlaks teha ja tuvastada, kus on see kaaskõneleja ja teine asi on see, et eesti keeles ei ole sugu vaid ukraina keeles, see on ja kuidas tõlkida luuletusi, kui eesti keeles ei ole sugusoolaks raamatu pealkiri, ma arvan, sest näiteks tema siin pealkirjas tähendab Meri jumal ja mees minu jaoks islikult, nagu kuidas ma tõlkija lasta mõistan. Ja kui ma käisin kursusel muidu Lvivis ülikoolis, ma käisin eesti keele kursusel ja seal meil oli kirjandustund, kus me haridasime tõlkida eesti kirjandust ukraina keelde ja see oli esimene probleem, millega me kokku puutusime. Eesti keeles ei ole sugu ja kuna meil kaisid nii mehed kui ka naised kursusele, toimusid suured arutelud, kuidas seda tõlkida, sest näiteks kui ma ei eksi, Triin Soometsseal on luuletus telg, mis on Eesti Kälast talk, vaid Ukraina keelas, on kaks erinevat variandid. Mis on, mis on mehed, sugu ja palatkamis on naissugu. Ja kuna käisid, nagu ma mainisin, naised kui ka mehed, siis arutajalavale sellesse, et keda ta mõistab või mida ta mõistab sel ajal. Vaata. Nüüd on paras aeg viimane aeg kuulaja uudishimu rahuldada, kuidas Gadjanoovakk Eestisse sattus, üks on üldse õige öelda, sattus, et võib-olla Gadjad, tulin sihilikult siia just nimelt. Kuidas. Ma vastaksin ühe Dorise luuletuse reaga, et meie saatus on meie kates meiega, aed on saatusega, s ma võin natuke eksida, aga naasia salased, et kella kahest on meie saatus ja ma arvan, et oli juba neli aastat tagasi või kolm aastat tagasi ma ei mäleta, aga täpselt sattusin ühe tõlkijate foorumi ala, mis oli minu kodulinnas Lvivis ja sinna tulid nii Leedu kui ka Valgevene autorid ja nemad töödesid koos ukraina autoritega paeva paiku ja siis õhtul lugesid oma tõlkeid. Ta ei, see toimus ühes kohvikus ja oli väga lahe, sest nende tõlked olid värsked. Mitte nii, et autor tõotab koos talgi, aga, ja siis see raamat ilmub ja kõik hakkavad seda arutama. Ma arvan, et õigemini on nii, kui need tõlget on värsked ja siis kõik hakkavad seda arutama ja selles osa võtma. Mulle meeldib. Kuna Ukrainas ei olnud kohta, kus saab seda õppida ja põhimõtteliselt keegi ei hakka seda keelt õpetama, sest on naabrikeel, mis on väga ukraina keelele lähedane ja mingil moel sarnane. Näiteks kui mina loen Valgevene keelt, Niteks Tiit, palkelane keeras, siis ma saan sellest aru. Aga ma tahaksin sügavalt sellele keela sukelduda, aga sellist võimalust ei olnud. Ja juba enne seda foorumi mul olid Eestist pärit sõbrad ja siis mu ema pakkus ideed, et kas ei taha eesti keelt õppida. Ja siis ma kirjutasin siia Tallinna Ukraina kultuurikeskuses, Nemad vastasid, jah, on selline inimene Ukrainas, kirjutas, tallab siis see ring hakkas liikuma ja tuli valijat, eesti keelt õpetatakse minna ülikoolis kõrvalhoones, millest ma ei teadnud muidugi siis minu teekond, eesti keel ala oli päris pikk ja ümmargune. Et ma kirjutasin siia. Aga kõige huvitavam on see, et Ukraina kultuurikeskus osalas selles programmis mis on Eesti valitsuse programm eesti keele ja kultuurijagamiseks ja esimesed õpetajad Ukrainasse juba, ma arvan, 15 aastat tagasi ja siis tuli käes, kus palis koha, kuhu nad lähevad, kas Kiievisse või Lvivi. Ja siis esimene õpetaja, kes laks on meie meie maotlan keskuse, väga hea sõber, liin on too ja tema alustas kursust nii-öelda. Ja kui mina läksin sinna neli aastat tagasi ja siis tulin siia tagasi Tallinna, siis ma tulin tulemusena või resultaadina nende programmi jätkamisest nii-öelda. Et soon väga puudutav lugu minu jaoks, et nemad alustasid ja siis minna, õppisin keldi ja tulin siia tagasi. Kas ma sain nüüd õigesti aru, et neli aastat tagasi, veel neli aastat tagasi? Juba neljaet, mille jaoks neli aastat on päris pikk vaheaeg. Ja aga Tallinna ülikool pakub suvekursust suve kui ka talvekursust ja kui sa taotled sinna kirjutad või saadate avalduse ja siis sinu õpetaja kirjutab sulle soovituskirja, siis sind valitakse või mitte, valitakse ja see Tallinna ülikool tagab elamist pinist, õppematerjalid ja nii edasi ja sina lihtsalt pead siia tulema. Nii, ma käisin suva kursusel kaks korda ja viimasel korral sain kokkumalpestiga, ma olin tema grupis ja ühel Ilmar Basti tuli minu juurde ja ütles, et kuule, mul on selline raamat ja ma pikalt mõtlesin, mis keelde me siis hakkame seda trükkima kas soome või ukraina keelde. Aga kui sinna said minna grupp ja see oli nagu Mark taevast, et nüüd seda ukraina keelde tõlkima. Aga räägime nüüd ukrainlastest Eestis laiemalt, ukrainlasi on Eestis ju ju väga palju tegelikult suuruselt teine vähemusrahvusvenelaste järel. Et kui sa siia tulid, elama asusid, siis ja nüüd need paar aastat, mis sa siin oled elanud? Järjepidevalt üks ja mingi kolm neli kuud. Kuidas sa tunned, kas ukrainlased on ühtsed ja, ja, ja kuidas ukrainlased ennast Eestis tunnevad? Ma natuke jagaksin, õid, tähendab, eraldaksin seda küsimust, sest ukrainlased Eestis on erinevad nemad, et tulid erinevatel aegadel siia. Need on nii-öelda kolm põlvkonda ukrainlasi, kes tulid Eestisse. Et esimene on mingi eelmise sajandi alguses tuulajad ja päämiselt, nad tulid siia sadamasse toodama. Et kui nemad olid ka meremehed, et Ukrainas on ka meri ja oma sadama, siis nemad tulid siia sadamasse tõotama. Teine põlvkond on teise maailmasõja käigus või pärast sõda tulid siia elama oma peredega ja kas või olid ka need inimesed keda küüditati Siberisse ja siis neil lubati Ukrainasse tagasi tulla ja nemad valisite endale teise alamis, kohanis oli Eesti. Aga nemad olid juba hilisemad tuli, et niimoodi ja kolmas suurem põlvkond on need inimesed, kes tulid suvaliselt hiljuti siia Eestisse nagu mina, aga miks see ukrainlaste arv hakkas kasvama, on see, et Ukrainas algas sõda ja siis inimesed, et kas või migreerisid siia neid Ida-Ukrainast või nemad tulid siia töödemasest sõja pärast palju inimesi kaotas oma töökohta ja siis nemad tulid siia toodama, aga on ka neid, kes asuvad siia elama pidevalt või nii helde teolised. Et siis ma lihtsalt teeks sellist struktuuri, et ukrainlased on ühtlased selles, et nemad, iden difitseerivad ennast Ukrainaga ja ukraina grupiga, aga nemad on erinevad, kes tulevad siia või mitte ja neid, kes asuvad siia elama juba pikemaks ajaks. Kavad ka keelt õppima, mul oli aga huvitav kogemus hiliidima, tõlkisin ühe intervjuu Mondo jaoks. Mondo teeb projekti migrantidest või migrant, mulle ei meeldi, see sõnas on natukese negatiivne tähendus siin, aga ma ütleksin, et Need inimesed, kes kollisid sildi teise riiki ja see oli intervjuu Ukraina mehega noormehega ja tema ütles, et ta tuli Eestisse juba teist korda. Jaa. Kaip Raplast, Tallinna kursusel ja siis ta ütles, et tead, ma, ma ostsin Ukraina keelas raamatut siin, mis on siilid ja pingviinid ja mulle nii meeldib ja, ja siis teevad ja see minu talge ja nii hea. Aga et asi on selles, et ukrainlased kas teevad, et juba sellise otsuse, et nad jäävad siia, nemad ikkagi hakkavad eesti ühiskonnaga liituma ja neil on see tahtmine. Etnevad Ta ei ole lihtsalt suvalised töölised, kes tulid siia, lähevad tagasi. Et nemad ikkagi püüavad Eestist aru saada ja eesti ühiskonnaga. Et siis ikkagi Eesti ühiskonnaga, mitte vene ühiskonna käest võiks ju, võib-olla eestlased arvavad, et ukrainlased ja venelased juba keele pärast nagu ja keeleolukorra pärast on meil lihtsam ühineda venelastega ja tegelikult sellel teemal ju arutati ka septembris toimunud Eesti ukrainlaste kongressil. Ja Ukrainasse ja olukord on ka keeruline ja keerukas, ütleksin, et paljud meist on kakskeelsed, mis tähendab ukraina venekeelsed ja siis, kui nad tulevad siia, neil on muidugi lihtsam rääkida vene keeles, kuigi nad saavad aru, et kõik vene keelas isa ütelda, sest on noor põlvkond eestlasi, kes ei saa aru vene keelest, siis nad peavad kasvõi inglise keeles suhtlema või teises keelas kõik need avaldused valitsuse poolt, mida ma olen kuulnud, et ukrainlased tulevad ja teevad siin venekeelsed ühiskonda ja nagu toetavad seda ma arvan, et see ei ole puni tõsi, sest isegi kui ukrainlased on vene keeles, et nad ei ole venemeelsed, siin on see vahe ja aga oluline ja märgatav. Nii et isegi kui nad räägivad vene keelt, nemad ei toetaja, ei poolda sellist Vene poliitikat, et nemad Ta on kui ei liitu selle ühiskonnagrupiga täiesti, et et me kuulame vene uudist ja Me pooldame sallist poliitikad. Ei, nemad teevad vahet, et lihtsalt ma seletaksin natuke pikemalt võtaks paar minutit, et mis on see kakskeelsus ukrainlaste jaoks, et Kela teadlased ütlevad, et kakskeelsus võib olla passiivne või aktiivne. Tähendab, mis keel domineerib, et kui meil on venekeelsed linnad Ukrainas ja lihtsalt, et inimene kasvab selles seltskonnas, kus domineerib vene keelt ikkagi nemad oskavad ukraina keelt ja mõned neist oskavad seda väga sellist väga kirjanduslikult, et keelt ja segi elab nende sees vaid lihtsalt nemad igapäevaselt kasutavad vene keelt. Seega see venemeelsus ei satun nende pahe nii kiiresti kui see nagu võiks. Ja isegi kui nad on venekeelsed, ma tooksin sellist näidet, et nad toovad oma lapsi meie pühapäevakooli, kus me mängime nendega ja õpetame, mis on Ukraina, mis on niisugune ukraina keel ja kultuur, sest mõned lapsed on juba sündinud siini ja nad kunagi ei ole ka ainult Ukrainas. Seega ma vaidleksin ja kaitseksin ukrainlasi siin, et nemad ei toeta vene ühiskonda, kuigi Pali neist muidugi Iraagi vene keelt. Ja see on, teeb olukorda raskemaks eestlaste ala, kuigi nad ei tee vahet, mis on ukraina keel, mis on vene keel, ma saan sellest aru ja nad on nagu teistele sarnane, nagu ka Valgevene keel või poola keel, et nemad on kõik need Saavi keelad, nemad on suht sarnased, aga kuidas nimetada ukrainlasi või teiste kõnelaiaid, kas mitte-eestlased oli kunagi selline mõttega, et nimetada neid mitte et rõhutada etnilisele grupile või riikiala, kust nad on tulnud vaid õhutada keelale, et nemad on siis mitte-eestlased, mitte eesti keele kõnelejad ja ka see ka nagu ei ole päris arusaadav, siis see avaldus, mis Ukraina kongresse Eestis avaldas, oli salastada, et kuidas kasutatakse Eesti venekeelses massiteabevahendites etnilisi gruppi, et näiteks kuidas nimetatakse niteteabevahenditesse etnilisi gruppi, et näiteks, kas peab iga kord mainima avarii tegi ukrainlane või et ukrainlased vallutasid Eesti tõuturgu? Ma nimetan üles nimed, on praeguni pealkirjad, mis on avaldanud eesti vene meediaressurssidest, meie arvame, et kui võib seda vältida, siis peab. Sest ei ole oluline, kes, kuidas avarii, kui saan juba tekkinud jala oluline, kust nemad tulid, sest mitte ainult ukrainlased püüavad Eestisse saada praegu koroona ajal vaid ka ma usun küll teiste riigi esindajad, vaid hiljuti oli see pealkiri, et ukrainlased püüdsid mitu korda üle piiri minna ja nagu ainult viisavaba režiimi alusel või midagi sellist. Ma usun, et teised püüavad ka teised Te tekitavate avariid. Eestis on ka mina näiteks, ma ei, ma ei ole minu iseloomu pooldma jala protesteerija või ma ei ole mingi vihkaja, et ma lihtsalt tahan näidata, et me oleme kõik inimesed, kes teevad vahepeal pikka ja püüame kogu aeg salla ühiskonnaga liituda, sest mina näiteks püüan seda teha oma tõlgete kaudu, et mina tõlgin, õhkas ukraina keelde või eesti keelde midagi, siis ma tahan näidata, et ukrainlased on avatud ja Te saate meie last ka teada saada. Et me oleme nagu sõbralikud ja tulge külla nii-öelda. Ja teised näiteks tegutsev kultuurikeskus püüab ukrainlasi kokkuhoida. Et nemad ei ole lihtsalt töölised siin, et teil on siin oma paik, et me püüame seda liituda. Eesti kongress kaitseb õigusi ja vaatab, kuidas kasvatatakse Eesti meediaressurssidest kõik neid nimesid ja, ja mis kirjutatakse üldiselt. See on nagu üks nende suund ja teine, et nemad korraldavad erinevaid juriidilisi siin Eestis, eestlastele kui ka ukrainlastele olekuga teistele rahvustele, et see osalus Eesti elus, et näiteks iga kord me võtame osa Eesti vanalinnapäevadest või teistest festivalidest. Ma arvan, et et see on see eesmärk, et näidata, et, Ukrainlaste sõnum eestlastele on see, et ukrainlased Eestis tahavad olla osa Eesti ühiskonnast. Ja käime kakkuvad. Aga mida eestlased saaksid teha, et ukrainlased, ma mõtlen, just see kolmas põlvkond või kolmas laine, kes nüüd tulevad Eestisse või on tulnud lähiajal, et, et nad tunneksid ennast eesti ühiskonnas olevana ja vastuvõetuna Ma arvan, et Eesti riigina annab. Ta on päris palju võimalusi ukrainlastele kui ka teistele rahvuse esindajatele, et liituda eesti ühiskonnaga. Mis saab veel teha, no ma ei tea, lihtsalt anna marku, et me oleme huvitatud teie elus ja Teie kultuuris, et näiteks mul on hea meel, kui ostakse sandaani talged kusagil poest, mina nagin mitu korda, see oli raamat, et mis on hiljuti tõlkinud ja ilmunud Loomingu raamatukogus. Ster hiisandan on Ukraina autoriks kuulsamatest autoritest ja minu eesti keele õpetaja tõlkis seda eesti keelde. Ja ma arvan, et see on väga hea raamat ja väga hea võimalus, kuidas ukraina kultuurist, et rohkem aru saada, et ostke seda raamatut või näiteks on ka matuura torkeid. Tema avaldas luulekogumikud, mis on kirjutanud ukraina autori poolt. Ljubov Jefimtšuk Jazeera hangib Donbassi olukorrast luulevormis, et raamatut kiri on Donbassi aprikoosid. Kui te saaksite midagi teha, et siis lihtsalt oma huvi avaldada, et teil on seda vaja, et kuna rohkem ostakse raamatut, seda rohkem on tahtmist teha oma asja edasi, et mul on päris pikk nimekiri, mida ma tahaksin tulevikus eesti keelde tõlkida. Ja kui ma näen, et eestlased loevad ukraina kirjandustest, siis mul on, mul on hea meel, et ma ei saa nagu teistest suundadest draakida, et mis saab teha seal või poliitikas või kusagil või ei saa rääkida teistest asjadest. Ja nendest valdkondadest, et kus ma ei teagi, ala, et minu asi on, on päris piiratud, aga samuti see on väga lai. Mina tegelen talgedega ja näiteks praegu mina tõlgin. Meie Ukraina kultuurikeskus, Bloogi, meil on blog vaid Ukraina keelas praegu meie elust küll tülikas, kus sa loomisest kirikust meie projektidest, see elab praegu oma elu, Ukraina keelas ja mina tõlgin seda eesti keelde, et eestlased saaks siis, kas ta lugeda. Ja see on minu asi, et ja mina saan öelda, et tõrgedan midagi ühendav sest nemad panevad kokku kaks kultuuri, kaks keelt ja ma usun küll, et kui sa tuled nii-öelda võõramaale, siis sa võtad muidugi mingisugust osa oma kultuurist, aga sa ei pea nagu tervestabagaasi siia nakku piima nii-öelda, et sa pead teha aktsendi sellele, et mina elan praegu selle kultuuriruumis intet, teises, mitte oma kodumaa kultuuriruumis. Ja siis. Ma võtan osa oma kodumaa kultuurist, tähendab ukrainakeelsest blogist ja tõlgin seda eesti jala eesti kultuurile, sest Ma arvan, et inimesed arvavad samuti, et kui see ei ole selge või nagu neil midagi seal juhtub, aga sellest ei tea, see on nii keeruline ja keegi meil seda ei selgitanud, siis ma ei hakka sellesse süveneda. Ma olen kuulnud, et seal laboratooriumis on mingi keskus, neil on väga ilus varav. Tsiteerin seda, see ei ole minu mõte, neil on ilus värav, aga no ma ei astunud sisse, ma ei teadnud, kuidas või ma nagu ja ma olen kuulnud, et siia tulevad Ukraina tudengid, on ka, ma ei ole nendega eriti suhelnud, nemad on alati omaette või midagi sellist, et et kui ilmub rohkem info, nagu ilmub meie intervjuu praegune intervjuu või ilmusi artikkel Postimehes või ilmuks blog meie koduleheküljes, siis see annab nagu laiema ruumi ukrainlaste mõistmiseks. Kas sa kasutad eesti keelt igapäevaselt ka kui palju või missuguses keskkonnas igapäevaselt viibida? Tavaliselt kasutan iga päev, aga see on ainult minu katsumus nii-öelda, sest ma töötan idufirmas inglise keeles ja põhiline keel on inglise keel. Ja kui mul ei oleks mu eesti kalasõpru ja siis sõpru, siis ma ei harjutaks keelt, nii tihti, kui ma teen seda praegu ja miks ma ütlesin, et Eesti kalasõpru, sest mul on sõbrad Rootsist, kes kõnelevad vaga ilusti eesti keelt ka. Siis nad ei ole eestlased, kes ainult oskavad eesti keelt, see on väga levinud eestlaste sees. Et ainult eestlased kõnelevad eesti keelt, vaid mul on, aga panevad rootslased. Ja ükskord olime sünnipäeval ja ajasime juttu selle Rootsis sõbrannaga ja tuli üks sakslane meie juurde väga ehmunud nii-öelda. Ta kuulas meid päris pikalt ja siis küsis, vabandust, kus te olete pärit? Tal oli nii huvitav, sest me igaüks räägime oma aktsendiga ja kasutame erinevaid slängisõnaga, aga märgata vahe oli aktsent, et ma ei ole eestlased. Ja siis ta oli väga üllatunud, et mitte-eestlased kõnelevad omavahel eesti elas ja ei kasuta üldse inglise keelt ja selline lugu oli põnev. See on tõesti põnev, siis ukrainlane ja rootslane rääkisid Eestimaal eesti keeles. Jah, ma ei tea, ma ei saa päriselt aru või lõpuni, ei saa aru, miks see oli nii põnev tema jaoks, sest nagu miks keelas rääkida, kui sa elad? Eestis on väga sihuke pateetiline mõte, aga kui sa saad kasutada selle maa keelt, siis kasuta, et inglise keel on niikuinii sinu peas kasutusel igapäevases elus, aga kui sai ei tee endale Eesti keelekeskkonna, siis keegi teine sinna jaoks ei tee. Ja miks ma ütlesin, et see on katsumus minu minu jaoks, sest ma rõhutan endale iga päev, et täitsa Eesti kavas midagi tegema kasvõi suhtlema, vaatama midagi ükskord mida? Aga lihtsalt, et see keskkond saaks tugevamaks. Aitäh. Ülekaitsja Novak ilusa eesti keele eest aitäh selle eest, et sa ka meid ukrainlastele vahendad ja tuttavamaks teeb. Pärast ma tahaksin ukrainlastele kõikidele jõudu soovides ja edu soovides, et saate lõpetuseks kõlaks ukraina keel ja ma palun sul lugeda sinu ühe luuletuse Doris Kareva kogumikust ukraina keeles ja võib-olla see paari sõnaga enne ütle, et millest see sinu valitud luuletus räägib. Ja see ei ole Uladus, mida ma nüüd ette laenan keelast ja siin nende Oris mõtiskleda. Mis on see keel, milles ma kirjutan, mida ma kasutan mis on selle keila laiem mõte, mitte ainult keel, vaid vahend või valijendumis viis või mis iganes see on, tema jaoks on, et kuidas me selle keelaga ennast valijendume ja kirjeldame oma tulevikku. Laen nüüd Ukraina keelas. Jehoova ja põsu pro. Ilus aitäh, aitäh.