Tere õdagust raadio kulla oleval privaldo ja kõnele tsipake võrokesi tegemist mida ta neljapäeva dieeti Urvastan luule päivat ajal kirega Heibergia Contra, Urvaste, Ladze, milles Lääne luuledaid kõrraldatus sai ja mida seal deti, kõneles luulepäeva kokku kutsia kontra ehk Konnula Margus. Taal nüüd kate Urvaste luuletaja sünnipäev ja kuivõrd mulje jäi, keda ja jäi oma tegema ta siis ma kasuti Tuudetulga duegimese Urvaste luuletaja sünnipäev või juubel peale ja siis Teimini ütelda, kuun, no põhiline halduvad Marie Heiberg sai 130 või siis nagu ütelda Soles saanu. Maa sai kuskil seal 40 kuuske vaja ja ega muidu teda perra ei olles lennukitud, sünnipäev aga, aga kuivõrd võimalustega kaks kärbest ühe hoobiga siis sai niidetes kävemi Heibergi kujumann ja meenutame veidikese Marie eibergi ja siis kõndsemi kaadima kodugatusse manu, et paljud seal ei ole, et on väike müüritükike ja tuugi Hildan püsti panna mitu, nii et pärismajas seal suurt ei oledki, aga oli sääne kena matk ja kuigi läbi ime passimi vihmast kaer, kuigi, kuigi ähvart lõikalt ja siis kui oli Marie Star kõnelnus, istuline Urvaste seltsimajja ja oliva, mul siin sõbra külan ja teine luule õdaku paar tunni, kus säänest siis soo, ilma vaikset luulet, Nad on oma 10 küll Rangoi wind, Möldre, Maarja-Liis nägedi, Kristel siis Rahman, Jan teengo, Jürgen Afanasjev, Vahur elmanni, Joanna märka, Veiko Merilo, Lauriitu, Wimberg ja Contra luule päiv retsraega kõrda selle käsixoliva julgemba julgusiva kotuste alla tulla ka ja, ja parimba ütleme niu, kes kõik olid platsil, oli vaiks nüüd ka ja ma usu, et kui meid nii vähe oli, et ega võstvast kellelegi kest haigust ka ei tule, et loodame, et tuu perra zooluule oodad kuulsasse isa. Üks luulepäeva ülesastja range jõivin norrast, peri, luuletaja Giaal, arroProni eestiku, võro keele lugeda ette oma võrokeelse luuletuse, mida sai ka luulepäeval kullelda. Kes kyll Aimurr kases, Kominemine concatsinemist ka mitu hinemist ja Taivus ja põrn ja kanar kuma, näe sinna, kus sa näed minna, kui näeme, saame aru ja näen taevast ja näeme põrmu ja oleme kanari. Kas do, Homsis, armastus või koitmina. Kiil vaimurre. Kirjamehe Bernard Kangro kirjanduspreemia sai Dima Kaplinski, Jaan kate vahtsa raamatuist. Üts oma lapsepõlve suve ja Tõnelt piirpääsukese Euroopa preemia anti kätte võroliinan Kreutzwaldi muuseumil kondeeti tähendab Bernard Kangro päiva, mille anti preemia Kaplinski Jaanile, noide kate raamatuist ja mida Kangro päeval viil nätaki kuulda sai, kõneles Kangro. Preemia hindamiskogu liige Allasse Tiia. Nagu ka Kangro preemia komisjoni liige Kranbergi Janika on neil katel raamatul ses piirpääsukese Euroopa ja lapsepõlve suve õitse sama läte punkt. Mõlemba saab alguse tõsta ilmasõjaaegsest Tartust ja Võrumaalt lapsepõlve suve on juba Kaplinski kolmas lõunaeestikeelne raamat, tandasis rändas, kumin mäe, lähtusin lapse- ja noorpõlve lõuna eestyhe ja tegedatsioon nyyd Kumaganti keele ja Kaplinski Ozzy vrakki vaist karta rändas, laian, ilman vaid Võromaal polku kasvai lihtsalt uma läve ist värteni, nagu näites raamatu mõtlesin tagasi. Ime tähele, pan ise looduse ja kotusside ja inemisi muutumise Kotsile au Joosul ütte võrra kandma igal puul ja ta on ka siis kolgi kats. Olulist sündmust näidati Kangro Pärni vahtset luule kokku. Põues on balanguid põskedel õhtuse paitus Miamis, erakõrne tuul, mõtte, et ta ühendas kirjandusklassiku kogu esimese ja kõige Peranasse luuletuse ja ütleriitside raamat näites, kuis püüdest koolipoisist kujunes kirjanduse suurmeister ja määne om siis sääne kokkuvõtus, kütte, andeka poeedi, armastuse luust, Elo sügise tutvustiva kokku toimendaja Õnne kepp ja Maarja Hollo ja sooraamatu eramate Kangro. Pärni raamatuids väärtus on kahtlemata tuur, et Tanomaka Vallo kepi pildil Kangro Pärnist nüüdse kümnendi taastide algusest kena siis nii Dima peris Lundin kui ka siis vill Sulti talust Urvaste kerkamat. Ja ongi korras kõik saate saatuse kokku Harju Ülle lugi Valteri Valdo vahtsane võrokeelne saadet tule jal nädali pärast tuleva neljapäeva kell 18 45.