Tere õda, kus ta raadiokuulaja olevalt privaatkõnele tsipake võrokesi tegemisest valmisson saanud vaktsena võro keelitside latsi jutukogumik ning päälkiri Ruusmäe latsi juturaamatust kõneles. Lähtun pealt, võttis kokku, saad ja Ruusmäe, rahvamaja juhataja, pärnapuu Sirje. Tan raamatuna mad Ruusmäe läksi Kirotatu, no see ja looma siis Kirotatu väätkate 1000 teist aastat tegelikult kate, 1002. aastal anti välja Usmelatsi jutte kogumiku esimene osa, aga ega tuuga veel Ruusmäe latsil jutte kirutamines, lõppe, jutte kirjutati edesi ja nüüd Jutanud kogusi ja Noomaga meil vahvatel Opaiidel helvel ja leilil kõik alale hoitu ja siis meil tuli mõte, et anname seansse ilusaks, Tõse osa kogumikust kah välja, et asja oma kõik väga väärt ja ka rahvajutu aasta siis noh, lõõtsa, nii et ta on väga väärt tegemine. Ma esiole kultuuritöötaja ja yks iga Pito vai midagi sisse pead juhatama, väsis kuigi kokku siduma naid esinemispalasid ja alati mõtlesin, et no mida sinna vahele ütelda way lugedavai, aga siis male tõesti löödi ta Edi mets osa kogumiku seest. Õpmazandsid kas luuletusi või jutte, millega masse alusta näites memme-taadi jõulubitavai kooli aastapäi päeva jutukogumiku sisu on sääne häste mitmekesine, et seal on kõgest koolist, Kodost, vanavanem, pistmetsal käimisest, kassest pinnest, jõulest kõigest, et säält saad kõik kaitsjad abidust raamatust. Võib-olla Kirotaadison põra juba enemise seal omalatsile kunagi kirjutatu jutte ette lugeda ja olla uhke. Näed, mu jutt on siin raamatun ja madise, et omati, uhke juba latsejast valla kasunu noore, kuna neid jutte ette lugema ja, ja ütleme, Kah kelk või vahepeal näed soo jutt oli seal raamatult võib-olla kooli haigupidi jutte kirjutama, siis sääne nahkest õigs poisikene viitsis nii väga Kirotada vai noh, kõik ei ole säänse, aga kui jutt Ärzai kirjutades ja auhind ka vastu võetustu ilusa jutu eest, siis on väga uhke tunne ja nüüd oma tüdrukule näidates toda lukku 200 oma lugu. Priitahtlike pritsi imisi seltsi oli vanaste kogukonna tegemisi Vidajat vanal eesti ajal šansid seltse pea 150 tükk, seltsiga tähtsanda Docustaadi oli protokolli raamatu, kohe kirjutati üleski seltsi vastu võeti palju raha, koriaadi ja midagi kadeti, säänse esi, muudu lauluraamatu, olica, kanepi pritsi, Miisil. Niga nagu vana kola seest Kanepi Gümnaasiumi majandusjuhi Kivirana Urmas näpoijaile nukk kõneles Kiviranna Urmas naist protokolli raamatist lähkendalt. Need on siis kui kanepi panti tuletõrje kinni täiesti lõplikult ja vallavanem pool Urmas Hallap ja siis ta helistas mulle, et kuule, Urmas, tule kaed, mis siin väärtuslikum, et koolimaja on ruumi ka siia ja ja siis sealt, mis Vilolli jäänu järgi siis sai kõik kooli möödusse jaagu kaema, hakkasin siis kõige huvitavam mull vana protokolli raamatu kastik, kus solvas siis lihtsandas protokollist pihta kõik protokolli, kui vanasti Inemise raha korjas Joe ja pidusid tekkiva ja, ja tuletõrje üles ehitada ja kõrtsi Alglasse Võrtsjärv ja sinna siis ehitati tuletõrjeühing, priitahtliku pritsimehe pidasime kõrtsi, no kõrtsu enne ja sinna üüriseva kõrtsi käest neid ruume lõpus, kui raha ja juba nii palju oli siis ossa verre, et aga noh, priitahtliku tegi, kes seal, kui ta arhiiviraamatut lugeda, et saiakesi müüdi ja pidusid korraldati ja kõikkolsiaalsestiks tules rohkem annetusi ja mida pritsimehed rahaga teevad rahaga ehitati tuletõrje üles, siis käidi üteldu, päästetöö oldi tasajärguline, rohkem polnud seltsielu ja kõik sääne nagu vaja, inin distalled toda ka seal tihti ette, aga kaebusi seal seal. Kihvt asi seal do kaebusi majandusmehe peale või siis ka seal nii sõbramisse soita, et võeti hükalt maha ja et Nasa kõrtsmiku pääle või kesti üüri, Hollve toimelist tulemegi ehitusega või siis tuli trahvid pääle ja et on huvitav lugeda, et mida veel põnevat humalal priitahtlike pritsimehe teeme, põhiline liks do jahed, kohvikutepidamine ja üritustel organiseerimine, mis Astistu protokolliraamat, pere 34 või midagi säänest, et aga kui palju ta ta juttu seal all või kui paks raamat on, nüüd om kaitsraamatud ja ma arva, tüütan raamatul on kaitsesada lehekülge ja säärane istuks käekiri, jaame osale hästi ilusa ja noh, Milvi hirvlaaneloba seost raamatut, et loodad noh, sa hakkama Toleda, aga sa nainegi plaan ka, et mida talle targa auluga võisi pääle laada mõtsa praegustetajas, kooli muuseumide, et siin on vähemalt ühe koha peal ja kui kanepi nemistel kellelgi vaja olla, seal oli ka nõukogude aegseid protokolle ja siis tänukirju ja seal oli muudki säänest, mida võis säilitada ja kanepi kooli muuseum on päris korralik muuseum, et Lasna ma siin nii kaua. Ja ongi seoskaras kõik saate saatuse kokku Harju Ülle lugi Valpri Valdo vahtsana võrokeelne saadet tulejal nädali pärast tuleva neljapäeval kell 18 45.