Tere, jääd uut aastat koolirahvale mulgiuudistele hakkab kuube tuiskus uudisteaste täienduse jutu viibemeid tõrva valda Väikse Emajõe piirde pilliksuse pikas silla külla minnes raames oli aastakümneid koolimaja, mis nüüd juba mitmeid aastaid tühjalt seisab. Sel suvel tuli välja raamat Alice kirja, kes seal, kus Emajõgi voolab, mis kõneleb pikast sillaalust inimestest, taludest, koolist ja muidugi täämbessaa elust ka raamatust ja pikast silla küla minevikust, olevikust ja tulevikust. Tullime mikrofoni ette, kõneleme põline pikast sillamees, naabritson Olav ja raamatukokku seda Jaska Wellu. Kui palju pikast silla latsi siis tähende, kuuli lätsive ja kun kotalina pidime sõitma koduküla koolimajausse kinni on Nabritson Olav. Pikasilla kool kui mina koolis käisin kohe pärast sõda 49.-le 50.-le 50.-te aastate algul oli pikas selle kooli Nicki üle sajalassi ja kõige suurem laste arv oli nagu 130 40. Viimasel ajal, enne kui kool kinni pandi, oli ainult neli last siin pikas selle koolin nii maaelu minna, algklassi minejaid ei olegi rohkem. Kes käiva koolin käivassisid külast nüüd tõrva, gümnaasiumil on nõnda palju vastu tuldud siis valla poolt, et valla buss käib pommuku jõdagu pikas silla küla kaudu ringi, tõrva ja sellega saava kooli tagasi. Ja kaits 1014 oli siis see aasta, kui kool kinni läitsed, mis siis nüüd selle haage külanud muutunu hom. See oli külale nagu inimesele infarkt, ütles küla keskpunkt ja küla süva, nagu inimese sealgi oli, Pikasilla kool oli algul ja pikast sile külan, olli üts, kõrts teisendab teisel pool jõge ja Tõne kõrts oli siinpool jõge ja see oli tol viimasel koolimaja kõrt, siin on ta ta küll ju, kui palju seal uudiseid vahetades ja kooli man käisiva sadze kooli latsioonemad käisime seal, koon oli juba koosoleku ja uudise käis juba kõik selle kooli kaudu kool, eks ole, seal maja, nutsin, eeldab, oli kultuuriumi vaeva kah seal kultuuritegevus ja tarkuse saamine käiski sellel majal, see küla on palju kannatanu, siin külal oli velskripunkt Ta oli postkontor, oli puut, kool, kõigepealt pantigin velskripunkt, siis postkontor, siis mõne aasta pärast oli valus löök see, kui pikas selle but kinni pandi. Vello, mis pärast sea siis võtit nõus selle pikas silla kooli ja külaloo raamatusse panna. Kui me 2016. aastal haavaldi raamatu kauga- kutseraamat on, siis karjatada külast seal, kus meie perekondade, et viimase aastakümne velanu sisse tulile mõne pikas seda inimese, minu mälu ja ütleme, et kuule, et aga kirjutasid meist ka midagi, sest see pikesedav ju tegelikult sinu koduküla kah oled siin sündinud ja kasvanud, koolis käinud ja no ega mina esialgu sellest mõttest nii väga kinnist võttagi, sest haigekassale ja, aga noh, mida rohkem aeg edasi, seda rohkem hakkas mõte sellel suurel liikumaid pikastele küla väärib ka raamatute ja, ja nii ta siis nagu valmis kirjutatud haigi. Valmis sai ta siis ilusti kirjutada, aga ma saan aru, et selle väljaandmisega nõnda libevestes läheb, sellepärast, et raha eest taha summagi kokku tulla. Rahage valati rasse tõrva, vallavalitsus toetab meid küll Kultuurkapitali, Valgamaa ekspertgrupp toet ja siis ka Picasla purssi, Külaselts, aga läksime natuke selle kohaliku omaalgatusprogrammiga kaitse korda, tegime sinna projekti ja nõustaja vaadates kõik üle ja kitsa asja, aga mõlemit kõrduge raha pääle saab sellepärast veel midagi seisma. Pikast küla patrioot ja kultuurselt mõtlev inimene Olav naabrist, seal, kellega me seda koostööd tegime, tema toet ja selle raamatu ilmumist vähemalt kate kolmandikuga raamatu maksumusest. Olav sa siis pantset päris oma raha selle raamatu ala Mess pärast. Hommitš laul, mida me oleme hakanu meesansambliga laulma ja igal pool on teda siin lähipiirkonna, naiste vastuvõetu ja seal on sellise sõna esimesel saalimin, kahe pühitses paik siin ilmanombiil, prits paigake minu jaos ei ta, mis mina, Systis, kui õitsesid kõrt, ära kaos. Ja seesama ilus paik pikas silla küla tõesti nõnda hinge on, et ma ei taha teda kunagi oma hingest ära kaota. Kume Welluga on seda asja, mõtleme, et me mõlemale mullu mingi aja koolmeistri ja mulla mulle õnnes Wellut, Vello olla klassijuhataja ja Welluga üten, koolin siis tööta tema õpilase ja mina õppeti, kuid nüüd koon seda raamatut nakkasime kui vanaemaga, siis lootsime väga kõvasti, et no me saame selle raha kokku. Kui aga kui me ühte kümnendikku punktiga jäime seal toetusest ilma, siis oli valus tunne küll, aga meil oli juba asja pantu kirjastusse ja SA enam nagu ära üteldagi. Ja siis ma mõtlesin pikalt seda elu siin maa mullabelikemaid sinna üles kõrgemale ja sealt nagu avaram vaade siia alla paistva mäetunne ka, et midagi sai sellele kallile pikas seda külalisi nagu abis olla. Ära deta jamale selle üle päris õnnelik. Esimeses kõrre tammede jutu otsan saateks said kokku Ilves, Kristi, kulleke, Medicy ega teisipäev kell kolmveerand seitse õhtu.