Tere, kullede poriguuegimest mulgi uudistesaadet Hilda haigutähist ube, kariste rahvamaja juhataja Albi ümbrikutööjuubelit. Tall sai täis viis 10. aastat sellena Ammatin seda töökodust julgust noort naist poole aastasaja eest vastu võtma. Tema mees Albi Eiki, kes on Gixi haig, rahvamaja, tegemistemann, kah nõu ja jõuga abis ollu. Mis tunne oli ühes tuisku aastasel noorel naisel, rahvamaja juhataja, hammatise hakate meenute Balbiibi esi Ega EAS Dance sellest tööst mitte midagi õppisin, Tallinna on lasteaiakasvatajad ja nüüd ole olnu selle koha peal juba 50 aastat, eks ole, ega suguhaigu olnud, ma olen komistanud ja maha Budunud ja ikke pärast edasi läinud. Eiki sea olid oma naisele 50 aastat tagasitoes ja olid ka suur. Sooviti, et võta äikesetöö kodus vastu. Kuule, mina võtsin tema kätte ja tõi tema ära, tema oli kõigepealt ju seal sirgu, linnan, tema kasvad platsi, ta sai seal ütte suve olla ja siis ma tõid ära ja siin vaatasime, et midagi deta ei ole ja rahvamajana parasjagu vanaproua oli siin rahvamaja juhataja, tema läits pensionile ära ligi meile tuttav kahvli ja ütelda, et tuleiili sinna siia tööle, no mis siin ei ole mitte midagi. Ja siis me mõtlesime ka, et noh, et mis seal ikka, mina olin nii, sisin brigadir ja mis ma siin olin, igasugune asjamees. Ja siis ta hakkaski siin tööle ja peale tõsi, Kakiks Jaik siin. No mina olen sedasi, et mina, Õppa, minul meeldib kangesti hüpata, et naine juhatas pea sea Õpad. Jah, ja siis ma vahepeal mängi pilli, kui haiga saab, meil oli Sinsate punt, siis me mängisime siin pilli poistega. No nüüd on vähese ja nüüd on meil väikega Belbel järele, aga siis ma olen majahoidjaga kübenud sedasi pühiselt lehti kokku ja pane tule ahju ja teinekord tõsta saalil neid tuule, teise Otepääle ja. Jaa, seole Eitjom, selle majage vil omaette seos, et ma saan aru, et sa kangesti tahtsid, et sellel majal iki n sihenulesi häste lääsed juba ju Esa selle majaga seotud. Tallu no minu isa oli Eesti haiga, oli siin vallavanem, minu onuvitsu onu oli vallasekretär ja töine onu, see oli ainult ettevõtjad ja võtsime kätte, et meil on mingi oma rahvamaja vaja ja nad ei või selle rahvamaja ju oma jõudege üles ju tõime metsast palke ja, ja siia kohapeale saime on ainult selle vana aida vundamendi, mille peale noh, siis hakkasime seda asja ehitama. Ja seal on siis nagu Sande aukohus seda maja engen ja. Elu on hoida, no me oleme seda püüdjanikidetaga vähe selle 50 aasta sihend, omiki juhtunu, seda ja teist kiki ei tule meeldegi ja igat asja ei või kõnelte kunagi pidime minema, pidudegeme kanakülla ja siis tuli välja, et kana, külannessolle, pilli, klaverit ja meeste kesis, mõtlesime buda moodu, siis saab, no ega ei saa pidu ära jätta. Ta ju. Ja meil oli see juhendaja, tema mängis klaverit, saats klaveriga ja tantsuks, mängis klaverit vähe ja meeldinid, tinistime sinna lõõtsaga kõrva ja siis oli sealt orkestrimuudu asi ja võtsime meeste kätte ja viisime autogi selle klaveripäeva siis kanakülla ära, lahtine auto, Kovil päälekauba, panime siis õhtusele suure peo, seal hakkame ja igavene tore pidu oli ja, ja ööse siis vaese mehe võtsime selle klaveri tõstsime uuesti auto peale ja tõime ta siis ära, nõnda et vaata, ega see kultuuritegemine ka lihtne selle ala alles sullegi, aga Narva pääle küljega nüüd küll enam ei hakka siukest asja tegema. Siin olid, näitas justiitskõrt, tulime seansse kange mehe siia, nemad tahavad sisse minna ilma piletite siia rahvamajja pidule ja rusikad vehksime ja mis me siin teeme ja aga mede poissi olid ka kangepoisi, need võtsime selle pähe mehe neil tutist kinni ja visasid üle heki ja sinna ta jäigi vedelema. Nüüdiseansid hulle siin enam ollu kah tükk haiga. Iivi, kui sa nüüd kõrvutet seda praegust haiga ja 50 aasta tagust haiga, kui see asja tullita, et mis siis kige rohkem nagu teistmoodi hom. Kõige suurem muutus võib olla see, et kui 50 aastat tagasi käisime meil ka Tallinnast esinejad, filharmoonias pinda, kuhu näiteks rinne, Tennosaar, loo RAM üks ja veel teisigi, sel ajal oli saal rahvast alati puupüsti täis, nüüd võib ainult unista küla tühjas jäänu, nüüd on ajal kah jälle katus ära vahet, et on palka uue ukse kuna majal ka soojustak ja punases värvik Honga maja seest, et väikest remonti. Mida siis siin praegu detas, et kes siin koon, käive ja mis nad EV? Pihla, meil kahvel, allesjäänu mõne ringi käsitööravivõimlemine, kodulugu ja kapell, kõige suurem ettevõtmine on meil klubi 60 pluss ja aitüma juhendajatele, tähistame tähtpäevi, korraldame pidusi, kaminaõhtuid teeme küla, spordi päiva. Kellest või millest suits maarahvamaja juhataja praegusel ajal kõige rohkem puudust tunneb? Kõige rohkem tunnen puudust mina, et rahvast on külalahes jäänu kitlev ära linna, aga suvel tullasse külla ja siis meil ikka rahvas tom, kui enne oli meil kuul Raamatukogu side, velskripunkt, puud ja nüüd siis ainult üks rahvamaja muidugi kurb, aga meie ju elame siin veel. Ses kõrrast Sammede juttuv karistest otsan saateks saed kokku ilves Kristi Uwe uudise jälle tulev tõisi. Päev kell kolmveerand seitse õhtul.