Noori kutse ei motiveeri. Samal ajal on 35 protsenti juhendajatest peagi pensioni eas. Alla 35 aastaseid on vaid 15 protsenti 90-le protsendile juhendajatest, mõne kollektiivi juhendamine kõrval töö. Eesti keskmise palga saamiseks peaks igal juhendajal olema kuus kuni 10 kollektiivi. Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik ütleb, et määruse eesmärk ongi väärtustada juhendajaid. Kui me suudaks nagu täna töötasu alused nagu paika loksutada võib-olla juhendajaid tuleb rohkem nagu selle erialasele tööle, milleks me peame ennast harinud, õppinud, et alustada seda väärtustamist läbi palgatoetuse. Nii on üldjoontes paigas toetuse saamise tingimused, ütleb Pedanik. Juhendajal peaks olema kutsekvalifikatsioon, teiseks lähtume selle tunnitasu arvestuse kultuuriministri ja TALO miinimumpalgakokkuleppest praegu hetkel kehtiv on 1300 eurot ja võib-olla sellist sotsiaalset garantiid annab. Ta peaks olema juhendajaga sõlmitud tööleping, sest valdavalt sõlmitud juhendajatega tähtajalised lepingud, see tähendab seda, et suvekuude inglite üritustel osalemist täies tegelikult väga tihti nagu tasu ei saada ja puhkuseraha saada. Koorijuht ja Eesti kooriühingu tegevjuht Kaie Tammer ütleb, et paremas seisus on need juhendajad, kes töötavad kusagil koolis või kultuurikeskuses. Aga need koorid, kes olid MTÜd ja pidasid ennast üleval ainult lauljate rahadest seal oli ka dirigendi palka ainult laulja maksmise peal. Kindlasti me loodame, et osa inimesi, kes on valinud mingi teised rööv tuleb dirigeerimise juurde tagasi. Üle poole dirigentidest vanuses 55 pluss umbes 10 aastaga oleks vaja pool tänasest dirigentide arvustagu juurde saada. Ehk siis kuskil 400 inimest. Toetussüsteem on loodud vaid Eestis alaliselt järjepidevalt tegutsevatele kollektiividele, kus põhitegevus on repertuaari õppimine ja esitamine. Kui on näiteks sõprade seltskond, kes käib kord aastas koos vanaema sünnipäeval laulmas, eks ju, siis seda oleks keerulisele koorile defineerida. Et koor on ikkagi see seltskond, kes harjutab püsivalt harjutaks sooviga saada paremaks, neid juhendab professionaalne dirigent. Muudatus mõjutab kokku umbes kahte tuhandet juhendajat ja sadat tuhandet rahvakultuuriharrastajat üle Eesti. Määrus jõustub esimesel jaanuaril ja toetusmeetme suurus on järgmisel aastal 2,7 miljonit eurot.