Eriti keerulised ning muidu saarlased maale tammeaugu mari see kevadel Sõrvemaa ette pikaks vedanud ennast. Toomingad hakkavad juba kolmandat nädalat umbes paraguste õitsema ning tuhvlitegu käib selles sammas rütmis. Suur hulk linna Sõrulassi on ennast kenast koju saanud keerata selleks kevadeks. Lapsed käivad internetis koolis ning vanatiga umbes samuti oma tööd. Sukest kenad Sõrulase elu elab praegast läbara külaska sündinud Saruline, mahe Meikari porterit, timmi jälle ning tamme koliver käisid selle pühapäev vaatamas, kuda seal taga Sõrves elu praegu Sonda. Me oleme nüüd üsna Taga-Sõrve otsas, tere, mahe. Oled sa elupäevad siia elanud ja tere, tere, ma olen ikka. Sa oled Sõrve otsas koolis ka käinud viie kilomeetri kaugusel turgu koolis käisime. Vahest läksime hommikul liinibussiga, vahest isa viis vahest rattaga, vahest käisime suuskadega uisutades, oleme käinud, teed olid täitsa jääs ja siis uisutada siin väga lahe oli tulla. Meiereimägi oli kõige lahedam, sealt sai hoo sisse. Siin oli omal ajal ju üsna inimtühi koht, see oli ju vene kaanu ala. Kuidas te nende piirivalvuritega läbi saite, oli nendega ka suhtlemist? Me olime väiksed, meil oli üks lause, oli selge, papa-mamma neetud oma. Uks oli pandud ukse Stacy ja kogu lugu, rohkem me nendega ei pidanud suhtlema, nad käisid vahetika seal isa otsimas või midagi. Aga ujumas käisime nõnda, et ruttu joostes vette ei katsunud kunagi, kui soe see vesi on, sest et veerand tunni pärast olisi tundi koeraga sõdur oli kohal, küsis ema käest passi. Ja kas siis välja tulla, sest võidu äkin, ujume Rootsi, see oli nii tavaline, mis siis, et emal oli taas mingi titt ka veel süles. Et see oli vaja peale käik ujumast. Ühesõnaga, mõlemad. Me elasime oma elu elatud disainer pole nagu hädaviljad. Sa oled nüüd siia tagasi jõudnud, ringiga koolis käinud, nii suureks kasvanud, et nüüd tagasi ning nüüd sa elad jälle siin. Ja ma olin seitse aastat, olin mandri ülikoolist ning plaanid jääda siia elama, et siin on su kodu. Ja kindlasti see plaan oli mul, kui ma jäin esimest last ootama, siis ma juba teadsin, et see kasvab üles Saaremaal, et mis ma seal Tallinnas vahin. Ja siis ma tulingi ära ja ma pole kordagi kahetsenud mu lähedased, mind kuskil kuulsin hädas. Nüüd sa oled siis Tartu koolid läbi käinud, kus sa nüüd siis tööl oled, mis tööd sa Saaremaal teed, millest sa elad? Ma olen praegu, on keskkonnaametis, olen keskkonnaharidusspetsialist, tegelen lastega noortega täiskasvanutega, Siuke koolitamine, aga koolilaste puhul on just see, et koolis nad õpivad teooriat ja siis nad siin kevadel ja sügisel saavad nagu päriselt gaasist loodusesse ja, ja eks me käime, käime mere ääres Läänemereelustikust rääkimast kaladest ja praegu muidugi väga aktuaalne see prügi teema, sellest jäätmekäitluses räägime palju. Et siis sellega seoses päris palju räägime lastega ja et enne seda eriolukorda maa päris palju väga palju aega viibisingi, kas koolistus kell või koolides rääkisimegi just nendest metsloomade teemal ja jäätmete teemal siukesed aktuaalsemad teemad, aga samamoodi võõrliikidest ja et inimesi nagu lihtsalt märkama, et loodus ei ole meie jaoks nagu ele täna ta ei ole enam iseenesestmõistetav, kahjuks me peame ikkagi hoidma, mida me armastame. Aga räägi nüüd nõukesi, sinu unistuste Sõrvemaa peaks välja nägema. Vaata kõige ilusam aeg on ikka lapsepõlv. Aga, aga ma ei unista seda tagasi, et siin oleks kõik okastraataedadega ja ujuma ei saaks ja muidugi oleks hea, kui siin oleks nagu kool, aga selleks peaks olema kogukond tuleks nagu uus põlv siia tagasi, nagu teada ajalooliselt Sõrve oli ju väga tihedasti asustatud sedasama läbara küla, siin oli ju 56 talu, pluss siis veel need Saunikud ja kõik, see oli ikka ju ja see oli ju rikas piirkond, seal oli rikas piirkond, siin elasid ju kalurid ja peale seda oli viis maja, siin ei ole ju tegelikult midagi, et et kui me olime väikesed, siis elas külas. Ma mäletan nii hästi, külas oli 12 inimest, 10 oli veid mida oli, et selle koha pealt nagu nagu võiks ju hakata tagasi nagu tekkima sellist elu. Et ma ikka loodan, et ma näen selle aja ära. Sinu põlvkond kolib ju praegu maale vaikselt, koli pea, Sõrves Vabamaadel jagub, neil jagub ja jagub ja miks mitte siia tulla, mis siin ebaaitäh, mahe ja palju edu sulle siis lastele loodushariduse andmisel, oi aitäh, aitäh ja kena. Tulite. Aitäh mahe sookesed, luud ning uudised, tuled täna meite tuuled selt Sõrve maalt Sõrve keelse saate tegid seltsis Tinn jälle Tammeuga Oliver ning Mari saate lõikas kogu Tammeni tymargus. Kenad teristitele.