Ning nüüd kihnukeelse uudise. Ühtäkki siin-seal meri näole käse täi Kihnust. NIMI hale kase Markmaajast. Täna oleme siin muuseumimajas targad keeleteadlased Ellen Niit Saaremaalt pärit ning maisemalt Jüri Viikberg Peeter Päll ning Karl Pajusalu murdasi koos Kihnu keelega pereliikmetega. Peaasi, kuidas ikka kohanimesid ning pärimusi paremini hoida. Mark, kuidas teie siin nõu olete, pigem et kas sond, mõni kihnu kohanimi sai mõne kaardi pealt ka vahele jäänud? No ikka päris mitmed need naljaga pooleks nimed nagu valja pea küla, mõni küla, neid ei ole veel sinna pandud, aga me kahju, et Jeruusalemma tee on kaardi peal märtmata. Kas sa pead silmas seda, mis asi seal paagi juures läheb vä? Jah, seal on niuksed, suured kivid lähtuvad lõuna kohe kui mõtled selle peale, et su näo Lõuna-Ameerika mandri otsas on Cap Horn tulema ja Kihnus ka sihuke. Aga üks merehädaline oli ju, näe, pääsen ning olevat siis need kivid sinna kogu vedanud ning veel kihlastele, et see ongi Jeruusalemma tee siit pääsete. Kui ükskord suur torn tuleb või ülemaailmne veeuputuse, et see on niisugune pühade senikaua, kuni te seda ei lõhu, mitte senikaua kestab kiilu rahvas kohal. Aga kutsume siis mõned kihnlased ka Salist salle, puinime siis, kuidas nõupidamine läheb? Nõlvaku r, Lohu Anneli, et kuidas siis Kihnu kohanimedega luutants? Ma ei arva, et kihlatud heaks pole nende kohanimedega häda kedagi kihlatud mõistvad riiki, kus me oleme nii, mis me teeme nikusse, lähme, aga lugu tuleb sellega, kuidas neil nagu kirja on pandud. Täna siis arutlesime siin just nimelt neid maanteeametisilte, kuidas meitel külanimed nagu pandud, et mõned tunduvad mitele nagu imelikud, meie tahaks teha siis mõned ettepanekud peaksid all täpsemalt kahe nimed, kuidas kirjutanud valesti olnud? Sööreküla selles mõttes, et sõna küla taha kirjutatud seal meie ütleme ikkagi kogunenud Vena küla ütleme kogu ütleme, kogu nendel peab ikkagi see külasenaga kirjutatu olema äsja ise läbi elanud, et kuidas selle küla nimega. No sellega on selles mõttes hästi, et, et limpsi me ütleme, kaks sõnalempsi külanik, siis ei pea seda küla kirjutama. Kas see tähendab siis seda, et külasingi peal peaks olema limpsi või limpsi kile? No ma ei arva, et aitab ikka ainult limpsi. Aga siis ta ju turist või matsakas aru, et asi seal empsi on, et vaata, põrandas on need kolde ago lehmade ägestule lõngsina. No ju siis tuleb ning hakkab mõtlema, et ei tea, sa ju peab siis guugeldama näiteks, et mis asi seal empsi sisse Kihnus tähendama peaks, see küla aga jäljed, kes seal Jenna külas ikka Lene külas. Me arved näikele linakülas, aga muidugi võib ju oma nina pista ütelda, et leitigi ülikondi. Ilus küla küll on ju, et võiksime küll henna küla olla, aga määrat ikkagi jääme selle juurde, et me ja ela linakülas natuke looduste VK lahjema? Jah, et see, et majad naa tihedast ühe teise kõrva ehitanud, ei tähenda seda, et me peaks minema lennaks Roberti Marta jaksi kohanime siis Kihnu Sarima peaks. Harida tuleb suhteliselt nimed, mis on ühe la rikutud, et nüüd ta tahab parandamist ning need dastavad ümbermõtlemist ning ning ikka sedasi, kuidas ikka vanasti oli ning kuidas õige on, kuidas inimesed harjunud on see, kõige tähtsam, et kuidas inimestel mäludes mõistusesse need nimed on, Lüüakse küla elanik, see asi kihte, skaalad. Praegu olla limpsi külje all, aga, aga sünnikodu Tikkalünaküle. VF-i kohta või siis Lempsi kohta arvatakse, et enne mao munga põlisel ajal oli selle küla nimi Lepiste. Kas see võiks tähendada seda, et seal oli lepikut paeluv? Ei, ei seda ma ei tea, mis asja pärast, kes seda teab, ei seal ei põle left liiga paelu kedagi. Mingi pärimusi, võib-olla rootsi küla, küll võib arvata, et rootslased tulid Rootsi poosi Pealt. Eino rutsikule iseasi ja seal võis moni rootsi pere olla Mentreering, seeriaid, ülene, sama on sellesaluga Grazere järge. Klempsi jah, ei tea, ei tea. Lepistu võib olla küll jah, et olid lepped inimesel sadama puhul. Kasuvad küll hüpped. Kihnu virve pardapeal nägime, et üks pisike oma küla on Kihnus tekkinud vägevad hooned ning külmoone ning uus päästemaja ning hüdroksiidi ning Uiad elamut seal ning et seal nad ka selles puiespisikeses linnas sasisadamasse kerkib. Ühe päeva on pilvelõhkujad seal, kas sellele võiks olla oma Ede nimi? Võiks olla juba küll sellepärast, et sadama lund sadama nimi Et, et soo, Arusooaru ju on juba olemas selle koha nimi, neidu anud Su haru, täna võiks olla küll siis Aruküla, kuidas sulle tundub noorele soru küla? Siis ta natuke võõralt kõlab, aga noh juhul kui peaks Läsi saama külaks, muutub siis Harjumäe toonidki seal juba nagu oma asula tervel selt Uibust sonis, kui Rocketini vällja. Ning siis isegi turganud jo seal ning. Spaa tuleb Kohavel suplema minna, no siis, kui valmis saab, ikka ehitavad ning seadvad. Keeleteadlane Peeter Päll sassi kihnlased peavad tegema eto maaloolised kohanime taha kajaga saaja. Üks Eesti kohanimeseaduse põhieesmärke on tagada kultuuriliselt väärtuslikke kohanemise kaitse ja need nimed võivad olla ka kohalikus keelepruugis. Nii et see on täiesti seadusega kooskõlas ja täitmiseks on vaja vallavolikogul pöörduda valdkonna ministri poole, kelleks on praegu regionaalminister ja tehase taotlus. See tähendab, et riigi haldusminister Jaak Aab on siis lõpuotsustaja. Kas kihnlased saavad omale senisel põhjal maanteeameti teeviidad kihnukeelset ning kihnumeelsed? Lõppotsustaja minister, aga tegelikult algus algab siis vallavolikogust ja, ja siis ka kohanimenõukogu, mis avaldab oma arvamust selles küsimuses. Kehtsaksi allkirja kihnu keelekoja liikmete praegu koguvadki. Ja siis näeb asja, Kihnu vallavolikogu otsustab, kas läheb Ede kohe ministeeriumi või jääb veel mõtlema.