Lind-l oli pannud võrgud väina keskele veealuse kalju lähedale. Ta sirutas vööripingi juures seistes selga. Iga sügisega jäi selg veidi kangemaks, tasakaal veidi viletsamaks, lihaste usaldamine väiksemaks. Üksnes tuulevaiksel ajal julgesti sirge seljaga harkisjalu püsti seista, nagu ta vanasti oli alati seisnud. Teda huvitas, et millal hakkab vanus muusikas tunda andma ja kuidas see võiks alata kas sõrmede kohmetumise või mälu halvenemisega. Nii sealmann kui kaha kola olid maininud, et uusi meloodiaid ja käike on varasemast raskem meelde jätta. Anett naeris need välja ja soovitas mõelda tema peale kellel tuleb meeles pidada nii teksti kui viisi. Kuid Anett oli palju noorem, ei olnud veel 40 Ki. Lindel vabastas võrgu käpa küljest ja hakkas seda sisse tõmbama. Kujutas ette, kuidas modelleen seisab vööris ja toimetab võrkudega kui tema ise istub aeruda mootori juures. Sellest oli palju aega möödas, kuid sellele mõelda oli ikka veel valus. Madeleniga võisid nad merele minna peaaegu igasuguse ilmaga. Sest neid oli kaks. Ta mäletas naise punaseid juukseid süüdvestri alt esiletükkivad sasipundart. Ta oli ilus isegi vihmakombinesoon-is. Aga vihkas päästevesti, tahtis selle alati kinnitamata jätta, nii kinnitusrihma kui klambri, nõnda isekas oli ta lind-l oli tihti pahandanud, öelnud. Kui sa seda õigesti ei kasuta, siis see sind ei päästa. Nüüd jälgis seda ilmateateid hoolega ja käis kalal ainult siis, kui tuul oli nõrk. Ja kui ta sai võrgu üksi välja vinnata. Ja ta oleks tahtnud nii väga modelleeniga pahandada. Et see tegi lausa haiget. Ta vaatas maa poole ja nägin naabrit, kes seisis oma uuel sillal. Tal oli käes binokkel, mille oli sulanud väinale. Tahtis lihtsalt näha, kas lindel sai midagi. Oli häbematult uudishimulik, nagu inimesed ikka. Kaugelt paistis õige väikene Ulaps kuulust omas Brander nagu kribu, täpp suurel ja heledal sillal. Kivisel tuli kallis kuid ega seegi alati jääga püsima jäänud. Kuigi nüüdsel ajal tekkis jää harva, rohkem oli torme ja vihma. Ranger oli lasknud korraga ehitada kaks silda. Kindlasti jätkus tal raha ükskõik mitmesilla jaoks. Tal ei olnud pikemat aega raskustes saanud tunda tagasilööke ja tagarääkimist aga nüüd kirjutati tema karjäärist jälle. Tema nimi seisis Helsingi ja Stockholmi kuulutustel. Flandria käinud majas kuigi sageli, kuid seal mani Rausku käes, tuli lindel kuuldud kallitest lahendustest Itaalia marmorkalasabaparkett. Kalleimad klinkerplaadid vannitoas, disainimööbel ja mullibassein. Peahoonele ja külalismajale oli ehitatud uus kanalisatsioon. Kõik teed ja rajad saavad valgustuse ja puuriti veel üks kaev. Kuigi kaks kaevu juba oli mõlemas väga hea vesi. Ja uus maja ehitati betoonist keeruliste korruse lahendustega. Arhitekt oli tuntud selle poolest, et projekteeris ainukordseid maju. Valmis, peahoone tuli kõrgem kui kirikuküla kolmekordne maja. Vana kivikirik oli Rawaysis ainuke hoone, mis pidi jääma Branderi paleest kõrgemaks. Ja kõik see maksis muidugi, kes teab, kui palju. Seda oli näha juba Branderi vabaja riietest. Kõrge sääre ja paksu Grabelise tallaga helepruunid, saapad ilmselt ümber landi omad ja pikk tume jope mõistagi implegna err riidest, mis samuti paistis olevat kallis. Kaks võrku paar siiga, suur haug ja isegi väike meriforell, mis olid jäänud haruldaseks. Lin tellidestist sisse teise võrgu ja lasi selle keerdumisi. Plast kastimis seisis paadi põhjas. Ta mõtles süürlastele, kes olid suvel töötanud Branderi juures. Nad olid tulnud Decomi majutuskohast jalast, oli nad palganud. Nad olid remonditööde ajal elanud Branderi saunas. Linud-l ei olnud nende nädalate jooksul, mis nad seal töötasid, nendega kordagi kõnelnud. Ta ei teadnud isegi nende nime. Õhtuti olid nad istunud kaljulio hõngitsenud raadio kõrval võõras muusika võõrastest jaamadest. Jutt kõlas araabiapäraselt ja muusikaidamaiselt. Lendellil oli tekkinud tahtmine lasta veega raadiost või soomi popist laagreid, et neist üle mängida, kui tuli loobunud. Veel varem varasuvel oli seal kaks noort lõuna-ameeriklast üks must ja teine valge. Jalasto maksis välismaalastele alati sularahas ja ilma kviitungid ta. Nii väitis Rowsku Kolumbiast Tšiilist Süüriast veelgi kaugemalt. Kuid nende salsa oli kõlanud harjumuspärasemalt, kui Süüria oma. Randeri juures töötanud välismaalased olid tundunud idandina meeldetuletusena ajast, kui oli vähem hirm, kui oli praegusest kergem kaugetesse maadesse elama asuda. Lindellil oli tekkinud idee ja ta oli Rausku ja seal ma nagu arutanud, et võtaks repertuaari midagi ladinaameerikalikku näiteks mõne Šobimi bossanova või mõne Shakira või Johannese loo. Anett oskas peaaegu kõike laulda. Aga kas oli siis veel kedagi, kes hoonest mäletas? Rainbow pidi laupäeval mängima külas tädiseerises ja nendel oli närvis. Kuidas nad jõuavad uued lood ära õppida, Raus kui Shell man Randeri juures nii pikki päevi teevad. Ja kas Haagolal oli õhtune vastuvõtt nii kolmapäeval kui reedel. Lindelli süda lõi kiiremini ja mängimine läks tal meelest hommikupäikese käes, jahedal lahel tuli tal tahtmatu mõte, et madeleen oli osa lugusid Anetist paremini laulnud. Ja see tegi talle iga kord haiget, kui modele endale silme ette kerkis. Nendel mõtles, et on suvesid, mis ei tahagi lõppeda ja suvesid misse jalgagi. Tänavune oli kuulunud nende esimeste hulka. Juba mais oli ilm mahe, järgnes jahe ja mõõdukas südasuvi ning terve september oli soe ja päikeseline. Alles viimastel nädalatel olid öökülmad ja vinge tuul kohale jõudnud. Madeleine'i viimane suvi oligi üksainuke läbilõikav tuul. Ometi oli see alanud nagu suved seal alati algavad, kui kahvatud. Kuid lootusrikkad põhjamaalased tassivad kuurist välja aiamööbli ja ostavad kottide viisi rammusat mulda ja ostavad kaks uut lamamistooli ja värvilisi päevituse. Linu langetavad mõne sünge kuuse, et saada maja ette platsile rohkem päikest. Tõmbavad puupaadi Värnitsaga üle ja pahteldavad klaaskiudpaadi praod kinni. Ostavad 50 meetrit kevlarköit ja valmistavad uued köied. Niidavad vikatiga optimistlikult veel korra pilliroogu värvivad käimla seinad helesiniseks, et kärbseid eemale hoida. Ostavad suurele lauale uue lina, mida kasutatakse üksnes jaanipäeva ja vähisöömispeo ajal. Rõõmsavärvilise Vahemerre motiividega lina mille tumesinisel taustal on sidrunid päevalilled ja oliivipuud. Aga siis suve ei tulegi. Päike ei paista ja sooja õieti ei olegi. Üksnes ennustus, lühike ja armutu. Ja tume taevas ja põhjatuuled lisad alatud, loovad tunde, et kõik on juba läbi, enne kui õieti alata disai. Just säherdune oli madeleni viimane suvi. Külm ja hall nagu kontrolltöö. Karistus. Juba septembris oli ta läinud. Lendel peletas mälestused eemale mõtles hoopis õhtusele proovile. Peaproov enne siirises mängimist, mis on Rainbow esimene esinemine pärast juulis veinikarikas toimunud heaskot. Fiasko oli karm sõna, kuid lindel sõnu ei peljanud. Niisugune ta oli otseütleja, mida ta ei häbenenud. Nad olid pärast pikka vahet olnud kehvas vormis, mängisid närviliselt ja lohakalt. Kõik läks nihu esimesest loost viimaseni. Kui nad olid häppi looga kuidagi maha saanud ja seejärel üle tantsupõrandakööki suundunud siis viitsis karika publiku vaevalt lavale tagasi plaksutada. Nad olid end linna seltskonna Kuulo, Sami ja Helsingi hobipurjetajate ees häbistanud. Ja see tegi haiget. Nüüd andis lindel siirise esinemise peaproovi hindeks seitse pluss. Nad olid kõik läbi mänginud kõik 27 lugu kolm korda 40 minutit. Seda oli muidugi oktoobri argipäeva õhtu kohta liiga palju, kui kõik olid töölt tulnud. Pärast proovi olid teised istunud oma autosse ja sõitnud läbi metsa, nii et autolaternate valgusvihud tungisid skalpelli vahedusega pimedusse. Mõne aja pärast helises linde elli uksekell. Kuid haavama läks arvastajaid. Keegi bändiliikmetest on telefoni või mõne muu olulise asja garaaže unustanud. Taskulamp käes. Ta tutvustas end ülemise naabrina, ütles nime ameti, leidis, et oli aeg tuttavaks saada ja sirutas käe. Lindel kõhkles veidi, kuid võttis selle vastu. Käepigistus oli kindel nagu Lindelligi oma. Tahtsin juba ammu suvel kontakti luua ja kutsuda enda poole klaasi veini jooma, teineteist tundma õppida. Aga siis oli palju reisimist, suvi oli täis, külalisesinemisi rääkimata, nüüd sügisest ja lendamine on nüüd nõnda tülikaks läinud. Lend-l oli Branderi kiire juttuvad ära kuulanud ja siis vastanud, et kõik on okei. Sellest pole midagi, sest kui ravi siis oli midagi, millest suures ilmas puudust tunti siis oli see aeg. Seal toimusid asjad aeglasemalt ja seda ka heade naabrite vahel. Ei olnud mingit põhjust kiirustada. Linden pani tähele, et Brander kõneles õhku ahmides suisa Stakaatos nagu oleks ta närvis või siis lihtsalt valetaks. Ta mõjus kuidagi belglikuna. Ja ta oli üsna lühike ja kui ta seisis ukse taga ja seejärel elutoas kamina ees kui lind Ell tõi riski ja likööri ning sobivad klaasid. Kui telekas oli kontsert või kui Branderit näidati uudistes, kui ta oli saanud mõne uue koha või autasu siis paistis ta palju suurem. Mulle tundus, et ma kuulsin siit kostvat muusikat. Ütle Sprander, mitte aparaadist, vaid elavat muusikat. Meil on oma bänd vastas lindel, loodetavasti ei häirinud. Me teeme neljapäeviti minuga raažis proovi. Seal on ainuke õhtu, mis kõigile sobib. Et Brandon ei öelnud midagi, siis lindel lisas veidi piinlikkust tundes. Ja rumalalt taipas ta niipea, kui oli selle välja öelnud. Lihtsalt meie kandi inimesed. Ta sai aru, miks rumal tunne tekkis. Tal tuli siin oma amatöörbändist rääkida mitte ükskõik kellega, vaid just oma Spranderiga. Kuid nendel ei tabanud vähimatki üleoleku tunnet. Kui Brander vastas teise, kannab mind põrmugi. Kuulsin õieti ainult trumme ja bassi. Mida te mängite? Ahvastas lindel ei midagi erilist, lihtsalt kavereid. Mis žanris tantsubänd. Pühisbrander peoks jah. Aga ei mingeid klantslugusid ja sellist rohkem roki, aga souli, kantrit, topi. Randver noogutas hajameelselt. Ja lindel taipas, kui tobe oli üles lugeda nii palju žanre otsekui suudaks otsustada, mida mängida tahetakse. Oleme justkui automaat, lisas ta. Ta häbenes alati, kui ta seda linnasttulnutele mainis. Brander naeratas ja lisas. Black Moor tundis Bachi osa, tema sooludestan kui huugad. Nüüd mängib ta folki, ütles lindel keskaegsete sugemetega koos oma noore naisega. Seda ma ei teadnud. Rangeri mõjunud endisel tupsakana, pigem tõsise, peaaegu kurvana ajada oma elutoas juttu, dirigendiga oli kergem, põlenud Nell oleks võinud arvata. Ta jätkas. Me oleme tegutsenud, mis teeb 17 aastat. Aga me peaksime olema tegelikult paremad. Inimesed kolivad siit minema, meie bändiliikmed on päris tihti vahetunud. Siis tekib langus, enne kui üksteisega harjutakse. Ranger tema sõnu ei kommenteerinud ja lindel mõistis, kui naeruväärne oli ta märkus. Brander sõitis ringi võõrastes riikides, juhatas sadakonna liikmega orkestreid, kes mängisid paari prooviga tundidepikkusi, sümfooniaid. Brander, kes välisukse juures oli olnud jutukas, oli jäänud vaikseks ja lind hell, märkuseta silmitseb viiulit, mis rippus elutoa seinal sohva kohal. Aga Anetil on hea hääl, ta oskab tõesti laulda, ütles Lindell. Kui Branderi vaikimine hakkas talle närvidele käima. Seda öeldes jooksid tal külmajudinad üle selja, nagu juhtus alati, kui ta Aneti laulmist kiitis. Nagu oleks ta niipea, kui ta kedagi esile tõstis, rikkunud Madeleine'i mälestust. Ta lisas ruttu. Anett talvio. Ta töötab valla keskkonnasekretärina. Brander noogutas ükskõikselt ja lind l osutas käega sohva ja klaaslaua poole, kuhu ta oli just paigutanud kandiku ja ütles. Võta istet, sest me ju toime Zenotada. Muidugimõista vastas plander. Lindile ei pidanud päris õigeks, et nad seisid seal ja vestlesid tema muusikast, mitte Branderi omast. Ta vahetas teemat. Ja kuidas sinul, puhkus keset sügist? Randade silmalauge väreles, nagu oleks küsimus teda üllatanud ja ta vastas. Jah. Õieti üks vaba nädal. Ja kas külalismajas on hea elada, töötada, küsis lindel. Kuni sa ootad, et maja saab valmis, pole viga, ütles plander. Lindelli meelest oli Brander niisuguse näoga nagu tahaks midagi lisada. Kuid tekkis piinlik vaikus. Ja hoopis lindel katkestas selle. Nägin, et olid sillal, kui ma võrke välja võtsin. Jah, vastas Brander. Kas sai midagi? Nendel ei saanud jätta torkamata. Sa nägid ju hästi, sul oli binokkel. Talle tundus, et Brander tõmbus kössi, nagu oleks saanud hoobi. Vabandust, lihtsalt tuli selline mõte, ma ei tea isegi, mis pärast lindel kahetses oma nalja ja lisas. Ah, ma ütlen alati välja, mis sülg suhu toob. Sain mõne siia ja üht-teist veel. Kas sina käid kalal? Olen käinud küll, aga nüüd ei ole aega saanud päris hulk aastaid. Kui sa mõnikord tahad proovida, siis ütles lindel. Siin kaugemal on head karid. Kuigi kala ei ole nii palju nagu varem. Miks on selle koha nimi kukru laht, küsis Brander. Suudmest põhja pool on kaksiklaid, vastas lindel. Vaata merekaarti, siis taipad. Branderali istunud Sovale ja vahtis taas seinal rippuvat riiulit. Nagu oleks ta ära nõiutud, mõtlesin, tellija ütles. Ma ei mängi seda. Räim tõus ainult kodus. Ansamblis mängib viiulit ville Haagola. Tal külas õhtuti arsti vastuvõtt ja peale selle töötab ta Uloshami keskhaiglas. Angola mängib peaaegu kõiki pille, kui mainida kitarri, trompetit, viiulit ja mandoliini. Mis pilli sina mängid? Ja siis muidugi klaverit ja viiulit, aga ainult oma lõbuks. Kui ma noor olin, siis mängisin pisut kitarri. Ohoo, ütles lindel. Ja oleks tahtnud teada, mida tähendasid Branderi maailmas oma lõbuks ja pisut. Salman Yoki mängib klahvpille ja laulab Angola laulab ka. Ja siis on pederousku trummide ja Stefan Mihkelson passiga ning siis veel mina mängid kitarri. Esimest kitarri vastas lindel noogutades, Angola mängib teist. Lin tellil tekkis mõte ja ta jätkas. Sa võid viiulit laenata, kui soovid. Juhul kui sul ei ole enda oma kaasas, aga tahad mängida? Brandon raputas pead ja nägi kohkunud välja ja ütles. Ei ole vaja, mul on klarnetit, sellest piisab. Kas sa mängid Prima Vista? Parajasti möödus majast madallennul päästekopter mootorimüra oli väga tugev ja lindel ei saanud küsimusele kohe pihta. See valmistas talle pärastpoole tuska, sest ta teadis, mida see väljend tähendab. Nüüd kummardas ta ettepoole, tõstis häält ja hüüdis mürast üle. Vabandust. Kas sa mängid otse noodist, sõnastas Brander küsimuse ümber? Ei, kahjuks mitte, vastas lindel. Loen nooti liiga aeglaselt. Ma püüan pähe õppida. See ei ole ju raske, mida me teeme. Ja tal tuli veel üks idee. Vahest sellepärast, et Brander mõjus meeldivamalt, kui ta oli arvanud. Kui sa laupäeval siin oled, tule siirisesse. Me hakkame kell üheksa mängima, kohtun üheni lahti. Me mängime kolm täisosa. Rangeri nägu väljendas imestust ja ta küsis siiris. Tädi siiris, vastas lindel. Külakõrts. See on talvel lahti. Jalakarikas ei ole bensiinijaamast 50 meetrit mere poole, enne oli see antiigiäri, tolle silt on alles. Seejärel oli ta pakkunud Brandorile likööri ja stritslit mustika ja vaarikakeedisega. Branderali lasknud stritslit hea maitsta, kuid likööri oli ainult mekkinud. Lin, telli meeles, tuli plander kurva olekuga, kui ta võttis taskulambi ja lahkus. Ta oli uksel seisatanud ja jälginud taskulambi valgusvihku nägijat. Brander läks tagasi mööda sissesõiduteed, selle asemel, et minna otse mööda jalgrada ja üle aia. Randeri selg paistis olevat murest kühmus enne kui õuelampide valgus kustus ja pimedus ta neelas. Hommikupoolikul oli Brander seisnud oma krundil üleval ehitusplatsi juures ja näinud, kuidas Lindell pani kitarrid, võimendid ja mikrofonistatiivi oma roostetanud kaubikusse bränderali kaalunud, kas mitte minna alla ta lapi. Kuid see mõte ei tundunud sobiv. Ta oli unustanud küsida, mis ametit lindel vallas peab ja oli juba tema eesnime unustanud, kuigi nad olid teineteist sinatanud. Rainer röörik rünnar bränderali läinud alla külalismajja ja pühendanud tunni teise sümfoonia partituurile. Ta oli otsustanud finaalis tempot aeglustada, nagu oli teinud kajanus ja Koorti. Kui ta valmis sai, võttis ta klarneti ja proovis paari lest huulikut, mida ta oli süljega niisutanud, ööseks välja jätnud. Ta valis ühe neist, pingutas klambri, kruvisid ja võttis kotist Mozarti klarnetikontserdi A-duur noodid. Ta pani mängima Mayeri ja harm kuuri, mis oli tema lemmiksalvestus. Järgis Mayeri faseeringuid nii hästi kui oskas. Huulik ei tundunud nii hea, kui ta oli lootnud. Ja Mozart oli kõigest liigsest nii puhtaks lihvitud, et viisikäigud mõjusid patoloogiliselt steriilsema. Muusika oleks nagu Branderi sees suikunud ja keeldus elluärkamist. Pärastlõunal oli ta üritanud telekast jalgpalli vaadata, kuid veerand tunniga sellest ära tüdinud ja läinud jalutama metsateele, mis suundus loogeldas ida poole. Üksiksookurg patseeris kitsal põllu siilul nisupõllu, kõrrestik säärast tuhk kollaselt päikesepaistel. Talle meenus, et siblelius oli sookurge pidanud puupuhkpilliks ja A-duuri sinisesse helistiku ning teetuurid kollasesse helistiku kuuluvaks. Frander imestas, miks kurg ei ole juba ära lennanud. Kas ta oli kaotanud oma kolmnurga oma orkestri või oli ta lihtsalt unustanud lennata mõne soo või suurema põllu juurde. Kogunemiskohta. Wrander kukru lahe randa tagasi jõudis, kõndis punase tutiga must lind ehitatava maja taga õues ja toksis kände, mis olid jäänud langetatud puudest. Kui Brander liiga lähedale Läks lendas lindmetsa ja asus tüvesid toksima. Kiretud löögid meenutasite Saavente särinat. Ja ta võpatas. Ta kehitas õlgu, muigas valuliselt oma belglikkuse üle. Läks sauna ja tegi märkmeid teise sümfoonia pillirühmade vahelise tasakaalu kohta. Ta luges New York Timesis Duda meelist ilmunud artiklit. See, kus tal sai maailmas hästi hakkama. Ta tundis kadedust, logis end välja ning vahetas riideid ja tõmbas jalga lühikesed püksid ning selga T-särgi ja kapuutsiga halli puuvillase dressipluusi. Ta jooksis paar kilomeetrit mööda, metsateed pöördus tagasi. Kui ta oli duši all käinud ja riidesse pannud, oli väljas juba pime. Ja ta helistas Mihkelson taksofirmasse. Kui Brander rohkem midagi ei öelnud, üritas naine veel korra. Kas siin lahe ääres üksildus ei vaeva? Ei tea, vastas Brander vastumeelselt. Pole jõudnud siin veel elada. Räider muidugi on, ütles naine. Aga tema on metsa ja pimedusega harjunud. Randeri vastanud, kuid jättis linn tellija eesnime meelde. Mitte Rainer röönarega röörik. Veider väidar.