Ranger jõudis kohale pärast südaööd. Ta oli teinud ühe ainsa peatuse, tankida autot ning osta pakett õun ja papptopsis kohvi. Ta eelistas sõitmise ajal koholi mõru. 100. vihma ja autolaternate valgusvihk tungis nii teravalt läbi pimeduse, et oleks võinud planeedi endasse imeda. Kuus tundi 452 kilomeetrit ja kolm maantee praami. Praamidel oli ta istunud kummargil telefoni kohal ja saatnud e-kirja oma agendile ja kontsertmeistrile Krakowisse. Agent Müllovile oli ta kirjutanud, et Mikkeli kontserdid olid kehvasti läinud. Linn oli liiga väike. Orkestrit oli täiendatud Jyvaskyla orkestri muusikutega ja see oli kõlanud paremini, kui ta oli lootnud. Kuid rahvast oli hõredavõitu, kuigi ta oli valinud kindla kava nagu Mozarti ja Sibeliuse kolmanda sümfoonia. Randeri jahtinud kuulsust vaid oli aastakümneid võtnud väikeseid, kuid soliidsed ülesandeid. Lisaks neile, mis andsid raha ja pealkirju. Mõnikord juhtus äpardus ja antud juhul kirjutas ta bülovile. Oligi nii läinud. Krakowisse saadetud meili oli ta kirja pannud mõtteid ja juhiseid Sibeliuse teise sümfoonia kohta. Kontsertmeister Tadeusch oli tema vana sõber. Viimasel kolmandal rabaise praamil oli ta kirjutanud ka intendandile ja palunud hankida hotellis viiti klaveri. Kui ta juba rooli taga oli, hakkas ta tuju langema. Ja mõne kilomeetri pärast taipas ta tunneb hirmu, mida bülovia intendent vastavad. Tema selg valutas ja kõhus keeras, kuid autost väljumise teed otsima hakkas. Ta oli jätnud põlevate laternate ka hübriid Lexuse ninaga ranna poole. Ometi liikus ta edasi kobamisi. Otsekui pime. See koht oli hiljuti ostetud ja võõras sügisööl mõjusse vaenulikuna. Randver oli palganud kohalikke mehi väiksemaid hooneid oma maitse järgi remontima. Kuid peahoone oli ta lasknud lammutada ja palunud siis arhitektil uue maja projekteerida. Kui ta üle õue kõndis, märkas ta vasemal suure maja korpuse kontuur. Ta leidis ranna tee üles ja kui ta alla külalismaja juurde teed, otsis kuuliste üleval bensiinimootori käivitamist. See mõjus viirastuslikult. Ta vabises seisis viivu süda tagumas. Siis said aru, mis müra see oli olnud ja muigas enda üle, näol põgus kri mass. Ootamatud helide liikumised ehmatasid teda endiselt. See oli pisut naeruväärne. Ta püüdis end lohutada, et oli sõitnud pimeduses sadu kilomeetreid, ilma et oleks tekkinud ühtki mälupilti. Ei saadetamist, Kristast ega Gustamist. Üldiselt kippus ta sõidu ajal nägema pilte ja kuulma helisid plahvatusi, klaasiklirinat, inimeste nuttu ja paanilisi karjeid. Ja ta kuulis hääli rääkimas otse kõrva juures. Gustavi rammetusest kinnist, kergelt vaenulikku häält. Vincenti tasast ja tõrksad vahel suisa äkilist häält. Ja Krista monotoonset üha rohkem ära pööratud ja metalse hääletooni mida selgemalt toodayPased Randeron keeranud selili, kõht ülespoole palud armu, nagu alistatud loom. Oli olnud aegu, kui sisehääled olid kõik muu summutanud ja Brander nautis saabunud vaikust. Ta olid uimas peaaegu rahulikus olekus maha sõitnud 450 kilomeetrit ja arvas, et ehk on ta jõudnud nüüd teisele poole valgusse. Ta elas renoveeritud külalismajas, kuni ootas uue kolmekorruselise 400 ruutmeetrise peahoone valmimist. Külalismaja asus ranna ääres ja seegi oli suur elutuba neljakümnetollise televiisoriga magamistuba, värskelt ehitatud vannituba ja ruumikas köök. Natuke eemal krundi piiri lähedal seisis kalju peal saun. Ega seegi oma kaminaruumi kööginurga ja lisadushiruumiga kehv olnud. Branderi lapsepõlvesõber, arhitekt San Mark oli kavandanud ka soojendusega betoonbasseini, mis oli valatud Männatu Lai korraliku käsipuuga. Puutrepp viis alla randa ja nii külalismaja kui ka sauna juures oli uus puitsild. See koht oli Branderile maksma läinud 700000 eurot ning pärast ehitus- ja remonditöid tõuseb selle väärtus veelgi. Kuigi kinnisvarahinnad olid tublisti kukkunud. Tal oli raske mõista, et ta oli endiselt nii rikas ja veel raskem mõista miks see talle rõõmu ei pakkunud. Kogu tema vara tundus justkui kuuluvad kellelegi teisele. Aga teda ei teinud õnnelikuks ega pannud ka muretsema. Kui ta välisukse avas, lendas elutoas nahkhiir ringi. Algul pidas ta seda väikeseks linnuks aga vaikuse tiivalöögid ei klappinud. Nii ta mõistis, et see peab olema nahkhiir. Ta oli kuskilt lugenud, et nad paarituvad sügisel ja magavad kogu talve. Ning alles kevadel toimub viljastumine. Kas nad ei oleks pidanud juba talvitumiseks peidukohta leidma. Kuid sügisel ei olnud soe. Arvatavasti oli veel rohkesti putukaid, keda nahkhiired võisid ööga süüa mitusada. Ta teadis, et nahkhiired hammustavad jääd. Hammustus levitab raskeid haigusi. Ta pani kõik lambid põlema ja nahkhiir lendas väsimatult edasi-tagasi. Vuhises otse näo eest mööda. Kuigi nahkhiir lähenes üha uuesti, aitas tal kokkupõrget vältida radar. Brander teadis, et nahkhiir kogu aeg piiksub, mille sagedust peaaegu ükski inimene ei kuule. Olgu ta nii musikaalne kui tahes. Ta võpatas, jälgis pilguga nahkhiirt ning nägi, kuidas üles seinale laskus. Rander võttis põrandaharja ja sudis loomavarrega toob ühiskuiva ja hallikaspruunid paigal ja mees kaalus, kas peaks ta harjaga surnuks torkama. Ta mõtles seletamatult ellujäämissoovile, mis on kõikidel elusolenditel hammustusele haigustele ja lõi põnnama. Ta müksas nahkhiirt veel korra. See tõusis lendu ja õelus taas toas edasi-tagasi, enne kui maha rahunes ja hiljuti paigaldatud vahelae ja seina vahelisse prakku puges. Ta kuulis, kuidas hiir seal liikus ringi ronides krabistaja sahistas. Mis siis, kui ta jääbki sinna? Magab terve talve tema majas. Brander tegutses vaistlikult. Elutoal oli kummaski pikiseinas, välisuks tabas neede, tekitas tuuletõmbus. Ta tõi autost reisikohvri, arvuti ja klarnetit värinaid nurgadiivanile. Pesi hambad, tegi magamistoas voodi üles, heitis pikali. Väljas oli kott pina, puud sahisesid ja külm tuuleiil elutoas tungis läbi ukseprao tema voodisse. Ta oli täiesti ärkvel. Autoroolis veedetud tunnid olid verre adrenaliini pumbanud. Ta tervitas kuulmist ja püüdis aru saada, mida nahkhiir teeb. Algul oli kõik vaikne, kuid mõne hetke pärast helistas ta kõrv vaevukuuldavalt tiivalööke, kui nahkhiir ringi lendas. Ta tuli mõttele, et tema strateegia ei pruugi anda soovitud tulemusi. Neid võis veel sisse lennata ja nad võisid soovi korral tungida magamistuppa. Telefon helises summutatultega rõõmsalt. Brander läks elutuppa, pani lambi põlema ja vaatas ekraani. Null üks, 27. Nahkhiir rippus pea alaspidi akna kohal serva laua küljes. Ta luges sõnumit. Äkkist tuleks öösi sinu juurde. Kristo ei olnud mitu nädalat helistanud ega kirjutanud. Nad ei olnud mitu kuud kohtunud. Ometi oli ta samal hommikupoolikul kristalle kirjutanud, nagu loodaks veel midagi. Viimane Mozarti kontsert Mikkelis eile. Ma ei lähe Helsingisse, vaid sõidan kaasat teesse kaasa territoonus. Nii kutsus ta seda kohta. Morn toon, tegi ta meele rõõmsaks. Nii elus mõnikord juhtub. Kristallide sõnumile vastanud südaöösel hooletus keeles, mida kasutas siis, kui tahtis meelitada. Mees vastas. Kirjutasin ju, et sõidan kohe ära. Jõudsin äsja kohale, võid minna kellegi teise juurde, kui vajad seltskonda. Ta tajus sõnades kibestumust, kui ei hoolinud sellest. Ta saatis sõnumi ära ja panin telefoni hääletu peale. Kujutas ette, kuidas Kristab pikad saledad sõrmed liiguvad sõrmlaual mõnikord välgukiirusel, siis jälle aeglaselt, mõtlikult alati nutelt tema vibratooli pisike imesoe ja vajaduse korral nii tugevat harjumatu kuulaja võpatas. Samal ajal kui Krista mõjus täiesti külmana jäi tema vasaku käe väikest sõrmeliigutuste jõud märkamatuks. Kuidas suutis ta muusikat nõnda uskumatult tõlgendada, kuigi oli selline, nagu ta oli. Aga Brander teadis, et selles peitub oma loogika. Parimad dirigendid olid samuti inimesena jahedad. Ära olevat enesekesksed ning arusaamisvõime ja intelligentsi kookonis. Paljud vana aja suured dirigendid. Toscaniini fon Karajan Rainer olid valmis mõnitama ja alandama, et oma muusikutest parim välja pigistada. Kujutab Rander teadis, et on ise sama külm nagu teised. See, kes andis voli omaenesetunnetele ei suutnud mõista neid peeneid, vihjeid asjadele, mis olid liigutanud helilooja hinge ja valedele jälgedele juhtiv empaatia oli ohtlik. Inimese hapruse mõistmine ahistas kunsti. Ta ei tohtinud mõelda, et muusikud on inimesed, kellel on seljavalu menstruatsioon, kehvad pensioni, väljavaated või kodus haiged lapsed. Usutluses ütles ta tavaliselt, et orkester on tema instrument. Ja et üks pluss üks peab olema kolm. 100 muusiku kokkumäng pidi kõlama nagu 150-l kui orkester läks tema juhatusele krossi endale. Kuid samal ajal pidi iga soolo kostma tasa ja ruumiliselt sama täpselt ja viimistletud nagu peenskulptuur. Hea tõlgendus nõudis kõva tööd. Anne oli paljas maimuke tohutus muusikameres. Parimad muusikud said sellest aru ja leppisid sellega, et dirigent on väga nõudlik. Proovidesse tulid nemad korralikult ette valmistatud ja pärast vaheaegu naasid esimestena. Kuhu taga pärast läbimurre DiaTeburis ei läinud. Kõikjal oli austajaid, jäärakasutajaid, inimeste läbinägemine ei olnud kerge. Suhtumine neisse oli keeruline ja Brander oli juba aastakümnete eest müüriga ümbritsenud et mitte põhja minna, nagu ta endale oli tunnistanud. Välisõhk muutis maja külmaks ja ta puges tagasi voodisse ning tõmbas teki lauani peale. Telefoni oli ta kaasa võtnud, kuid ei pannud seda öökapile, vaid toanurka töölauale. Nahkhiir oli ukse taga taas lendu läinud. Aga Branderi väsimus oli suurem kui loomahirm. Kui ta kaheksa paiku ärkas oli nahkhiir kadunud ja maja jääkülm. Ta tõusis ja sulges uksed. Taevas oli pilvitu ja tähed kahvatusid. Ta panijad vastumeelselt riidesse, keetis kohvi ja sõin mõned datlid. Vahepeal pilgutas telefon kaks korda. Ta arvas, et see Krista. Aga järele vaadates selgus, et need olid bülow ja kraakoweentendant. Tema kartused ei olnud asjatud. Intendent kirjutas, et sel nädalal olid mõlemad sviidid kinni ja standard tubadesse, mis iseenesest olid samuti mugavad. Klaver kahjuks ei mahtunud. Ja Belov kirjutas, et kehv aeg on kindlasti mööduv nähtus. Aga hetkel oli aeg selline, ta soovitas Branderi kõik pakkumised vastu võtta. Brander sülitas datli kraanikaussi, otsustas minna randa, enne kui hommikust sööd. Päike hakkas tõusma, külm näpistas põski ja maapind oli kaetud kerge hallakihiga. Randernagi naabrit. Ta oli tema nime mitu korda kuulnud, kuid see ei meenunud talle. Mees seisis sillal ja kallas vett jäätunud köiele. Kuum vesi auras ja solinali vaiksel hommikul selgelt kuulda. Naabririietus koosnes Texasest ruudulises flanellsärgist ja saabastest. Külm ei paistnud teda häirivat. Talibranderiga üheealine üksik töötas mingis valla ametis. Ehitusmehed olid seda maininud, aga ta oli sellelegi unustanud. Naaber märkas teda ja viipas käega tervituseks kõhklevalt ja kohmetult. Rander vastas tervitusele ja tahtis hüüda midagi sõbralikku. Nende vahet oli vahest 50 meetrit. Kuid tal ei tulnud midagi pähe. Ta tõstis veel korra käe ja noogutas hästi sõbralikult ning naeratas kinnituseks. Ta ei olnud käinud ennast naabrile tutvustamas. Ta oli seda kavatsenud, mis aga ei olnud teoks saanud. Ja naabergi ei olnud tema juurde tulnud. Hilissuvel, kui Brander oli esimest korda remonditud külalismajas maganud, olid naabril olnud külalised. Rannas olid ümpsunud ühetooniline popmuusikatund tunni järel. Kuni Brander võttis A klarneti ja noodid ning läks üles pooleliolevasse ja kajavasse kaasa territoonusesse istus alumiiniumredelile ja mängis protestiks, mida keegi ei kuulnud. Nüüd oli vaikne ja tasane sügishommik ning naaber noogutas vastu, ilma et oleks naeratanud. Ronis seejärel oma mootorpaati ja hakkas aurava köie kallal pusima. Rannakuuris olid palgid, männid ja kased olid lõigatud meetri pikkusteks juppideks. Brander tegi kuuriukse lukust lahti ja taris sobiva koguse välja ning kõhkles, kas valida Vuks, saag või vibusaag. Ta võttis Vuks ja tõi ka suure, musta ja oranzi värvilise varrega kirve. Tal oli samuti mootorsaag võimas stiil kuid käsisaega sai end rohkem liigutada. Kuidas seal puukuuri juures saagise lõhkus, nii et higi külmale ilmale vaatamata mööda selga alla voolas? Tulid mälestused jälle tagasi. Neid pilte oli ta püüdnud palju aastaid mälust kustutada. See juhtus kevadel, kui nad olid Kristaga aasta aega koos olnud. Tal oli olnud talvel palju tegemist, ülesanded olid nõudlikud ja vahest oli neid liiga palju. Ta oli telefoni teel Kristaga tülitsenud pik mõttetu ja otstarbetu sõnavahetus, kibeda teineteise mittemõistmise ja võimuvõitluse spiraal. Ta tahtis sõita rongiga Münchenisse, et vabaneda luksust sviitides üksi elamise klaustrofoobiast, tundest, kui ainsaks inimlikuks kontaktiks oli Kristaga tülitsemine. Kuid siis sai ta juhiga auto, nagu kombeks, oli tumedate klaasidega pika musta auto diskreetse ülikonnas vaikiva juhiga. Enamasti oli juhiks immigrant ja alati mees. Saadetamis peatusid autod rongist üks korrus kõrgemal. Nullkorrusel ja autojuhi tänamise järel haaras Brander oma reisikohvri, tõmbas käepideme välja ja hakkas kohvrit enda järel vedama, näpu otsas frakk ja varuülikonnakott üle vasaku õla. Ta jõudis mõelda, et peaks jooma tassi kohvi. Ta oli teel sinna, kui kõlas kaks kõrvulukustavalt ja võimsat plahvatust. Algul üks, siis kohe teine. Nüüd kostsid ülevalt. Ta kuulis klaasiklirinat ning asjade või inimkehade raskeid kärtsu ja mürtsuga kukkumisi. Ja siis hakkas ülevalt kostma karjeid, hüüdeid ja nuttu. Ja ta kuulis jooksusammude kaja ning teravat klirinat, kui kingades jalad astusid klaasi keeldudele. Ja ta arvas aeg-ajalt kuuluvat kuivaterinat eri keeltes raevukaid sõjaväelisi käsklusi. Ning siis jõudis kohale suits, mis oli ühtaegu paks, kirbe ning teinegi hais, mis oli tugev ja vastik, aga ta ei teadnud, mis on. All nullkorrusel tõttasid inimesed juba väljapääsude poole. Reisikohvrid selja taga lengerdamas, osa pilkudes peegeldus paanika samal ajal kui teistel olid need tühjad ja külmad täis otsustavust ellu jääda. Kõik vanad ja noored mehed ja naised olgu ülikonnas või hipsterid, teadsid, mis oli. Ja Brander teadis mõistagi ka. Ja täpselt nagu kõik teised, pööras ta ringi ja pistis jooksu. Ta jooksis lähima väljapääsu poole, mõned karjusid ja nutsid. Brander oli vait. Ta teadis nüüd, mis tunne on olla katastroofiolukorras. Ta kuulus vaikijate hulka. Ta lihtsalt jooksis nagu filmis sest oli jäänud hämmastavalt vaikseks. Surijate ja haavatute karjeid ja oigeid sinna ei kostnud. Ta tajus üksnes valvurite ja politseinike korraldusi ja vihaseid hüüdeid, kui ta jooksis mööda koridore ja eskalaatorid eri korruste vahel. Ja veel oli, kuuldab Randeri teiste reisijate kohvritel madinat. Seda, kuidas rattad krõbisesid, mütsusid, kui nad kohvreid järel vedasid. Ja kui nad jooksid nõnda kiiresti kramplikult, et kohver mõnikord nagu vallatu koer maast lahti hüppas. Ja hiljem mõistis ta, et oli mõelnud üksnes enda peale mõelnud, et kui ta nüüd peaks surema siis saaksid paljud teada, et dirigent Thomas Rander oli surnud, joostes seljas graniithall rätsepaülikond ja vedades enda järel suurt tume purpur reisikohvrit. Seal kaldteel joostes, lennujaamast sadade teiste seas paanikas minema. Ja ammu enne, kui ta sai teada, et kolmest enesetaputerroristist oli üks ümber pööranud ja jätnud end õhku laskmata. Ja ammu enne, kui ta sai teada, et ka metroorongis oli toimunud atentaat, oli plander lootnud, et ükski terrorist ei ole enam elus või et nad ei jookse enam ringi ega tulista inimesi kalašnikovi automaadist või Glocki püstolist. Ja kui nad peaksid ka elus olema ja tahtma veel inimesi tapma siis lootis ta, et nad ei ilmu just selle kaldtee juurde. Ja kui nad ikkagi peaksid tulema, siselasevad just teda maha vaid teisi. Ja tal käis peast läbi, et ta oli lugenud inimestest, kes olid ohverdanud end teiste eest vanematest meestest, kes surid, kui nad olid kaitsnud oma kehaga abikaasat või vendadest, kes olid saanud surma, kui nad olid viskunud terroristi poole, kes sihtis nende õde. Kui Tubrander oli üksi jänesekeskne ning oli tormanud Saaventenist ülepeakaela välja hirmul ja kuuehõlmad lehvimas. Tegemist oli hästi istuva ja väga kalli pintsakuga ja kallis oliga fraki koti sisu. See oli tal jooksu ajal maha kukkunud ja ta ei jõudnud seda üles tõsta, sest ta julgenud seisma jääda. Ning fakk ja varuülikond oli hind, mis tal tuli maksta, kui ta põgenes selle eest, mis temaga just temaga. Kui ta oli sattunud kohta, kus ähmased tulekerad, suits ja vereplekid, lähevad väreleva filmina käiku kohe sama mobiiltelefoni kaudu mis on selle jäädvustanud. Tema sattus sinna tõeliselt, sattus kohta, kus oli tunda kirbet suitsuhaisu ja kuulda surijate karjeid. Ja kabuhirmus, mõtles, mis võib-olla järgmise nurga taga võib-olla maksimaalseks hävitusjõuks lihvitud ja valtsitud kuulmisplaksuga üllatavalt vaikse plaksuga tuuriks homosbranderi kehasse sama pehmesse ja kaitsetusse nagu kõigil teistel. Ehkki ta oli tuntud Sibeliuse maaler iial liigeti jõuliste tõlgenduste poolest. Ja just seal sellel hallil silmapilgul, kui ta oli lennujaamast ja tühjaks jäänud lennule registreerimise hallist küllalt kaugele jooksnud jõudnud nii kaugele, et olla kindel, et teda ei saada enam kätte. Ja ta ei saa surma, vähemalt seekord juba seal ja tookord ammu enne pandeemiat olid otsustanud tempot aeglustada, ära öelda amsterdami esimese külalisdirigendi ülesandest öelda büllovile. Ta ei kavatse pärast Jentsi Glasgow's kandideerida. Ta hakkab vähehaaval oma koormust vähendama. Rahuldub aastas piiratud hulga külalisesinemistega ja võtab vastu püsiülesandeid koduses Soomes ja Rootsis. Aastakümneid oli ta pakkumisi rohkem vastu võtnud, kui neid tagasi lükanud. Karjäär ja tööülesanded olid olnud kõige tähtsamad. Ning ta aimas, et muusikaringkondades sosistatakse, et tal ei jätku enam julgust ja visioone. Et ta loobub nüüd ja annab järje üle, kallas maale ja teistele noortele. Ja nii oligi läinud. Isegi bülow, arukas ja suisa flegmaatiline mees oli endast välja läinud ja öelnud, et Brander teeb suure vea. Velokooli teda anunud, et ta nõustuks šotlaste tööpakkumisega ja küsiks Amsterdami rohkem järelemõtlemisaega. Brander ei olnud agendi nõuannet kuulda võtnud. Karjäär ei tundunud enam oluline. Ta oli andnud kontserdi Birminghamis dirigeerinud linnaorkestri viimast kevadkontserti Helsingis. Seejärel oli ta üürinud Saima järve saarel luksusvilla ja soovitanud biolovil kõik pakkumised tagasi lükata ning lülitanud töötelefoni suveks välja. Kas ta oli järgnenud aastatel tundnud kahetsust? Õigupoolest mitte. Sest kuidas ta olekski saanud ette näha, et see ei piirdu Saaventeemiga vaid et tema ebaõnn oli alles alanud. Kui ta tegi vihje, et oli viibinud terrorirünnaku ajal lennujaamas olid Soome meediaväljaanded teda mitu nädalat taga otsinud. Randerile õnnestus varju jääda kuid järgnenud aastatel oli kõik välja lekkinud, ilma, et oleks teadnud, mil moel kirjutati, klatsid tema ja Kristo suhetest Espoos toimunud suurest kiiruse ületamisest. Ja kirjutati ka Gustavi traagilisest surmast. Kuigi sellest oli palju aastaid möödas. Ja kui viimaks saabus vaikus tuli myy do ning Voku ja tema kolleegide paljastused akadeemia suhete kohta. See puudutas paljusid sea lõpetanud mehi. Gabranderit. Ta ei olnud kunagi avalikult rääkinud oma abielust ja Armorfääridest ei Amy või Helena ja mõistagi mitte Wuopaga. Ja ta oli kaitsnud vintseeni nii hästi kui oskas, kui poeg oli kasujas. Ta vihkas perioode, kui ajakirjanikud olid tal nagu Takkijad küljes. Kuid oma elus kahetses ta ainult ühte asja. See võis omal moel hoiatada neid, kes uskusid, et nende osaks on edu ja õnn. Ta tahtis endiselt kõrvale astuda ja elada rohkem varjus. Just sellepärast oli ta ostnud kinnisvara ja lasknud ehitada kaasa territoonuse. Kuid teine pool temast tahtis tagasi. Tahtis näidata, et nüüd, kus maailm jälle avanes suudab ta endiselt. Seetõttu lõhkus ta vaiksel ja jäisel oktoobri keskpaiga päeval Rawaysi puukuuri juures sihikindla raevuga puid ja mõtles välja büllovile saadetavat sõnumit Stockholmi vaba koha kohta. Sest temas oli veel jõudu, sest ta tahtis kallasmaa ja teiste noortega jõudu katsuda.