Me ei ole alla andnud, pole alistanud 19 aastat järjest. Teie raadio kaks on 19. aasta vanad. Ja varahommikust saati on R2 olude eetris spetsiaalse sünnipäeva, so mina ja me hakkasime bändi tegema. Bänd on meil samuti tehtud. Oleks pidanud. Maailm maailmaks, aga R2 tri 101,6 ja muudel sarnastel lainepikkustel on R2 enda bänd kahe mees vallutanud tõesti palju õnne sünnipäevaks meile ja teile kõigile. Minu nimi on doktor Koit ja järgmised kaks tonni sünnipäeva asju ja palju muud volbripäevaga sarnast ehk kuni kella kuueni välja pleieri eksklusiivne sõu mille käigus teieni umbes 30 minuti pärast jõuame täies laiuses ja pikkuses. Elitaarne raadio kahe rahvateatri kuuldemänge, tätverede imeline ilma reis. Minuga on siin stuudios Erik Morna ja jätkame sünnipäevasõuprogrammi, mis tõesti varahommikust saati on loodetavasti köitnud teie kõrvu ja meeli ning nüüdne veel kord needsamad asjad mõlemal pool pead ehk kõrvad maksimaalselt kikki sest me ütleme seda Vaide ühe korra. Teil on võimalik võita täna raadio kahe sünnipäeva kingitus. Meil on ainult üks päris kingitus, millest saab kätega kinni võtta ja see on üks väga äge jalgratas. Selle ratta nimi on klassik, vunk. Tegemist on mõnusad tänavasõidurattaga, võib ka kõrvaltänavatel muru peal hoovis ja miks mitte ka maastikul või pargis ringi vändata. Selle reliikvia omanikuks saab ainult üks kuulaja 11 kuulajatest, kes te olete kuulanud R2 tänast sünnipäeva isadepäeva algusest saati ja saatnud enda asukoha meile siia. Kõike enda asukoha saatjade lähevad peagi suurde loosi Jackpotti ja ainult üks R2 kuulaja. Täna võidab reliikvia. Nüüd reliikvia nimega jalgratas Classic Funk. Võib-olla on see rott, kes kirjutab, et ta on tuhamäel, võib-olla on see Oliver, kes on heinamaal. Võib-olla on see Julius, kes on kodus või Liina, kes on kartulipõllul, me veel ei tea. Loosirattas pole veel keerlema asunud. Teil on võimalik sinna sisse hüpata, kui saadate sõnumi lühinumbril üks, viis, üks, kaks ja sõnumi algusesse. Märgusõna R2. Kirjutage sinna takkajärgi, kes te olete ja kus te praegu? Hetkel olete veel 10 minutit, ootame teie asukohti. Juhul kui te soovite võita endale jalgratast, klassike funk üks, viis üks, kaks märgusõna ergaks tühik, siis enda asukoht ja kindlasti ka nimi ning võib-olla 10 või veerand tunni pärast saad sina endale just volbripäeval maksimaalse kevadise kingituse, tõelise väntade ja kodaratega reliikvia klassik, fant. Aga meil on viimne reliikvia. Ell ootus, lootus, armastus, õde. Päev aga meil on viimne reliikvia. Muusika Uno Naissoo ja laulutekstide Paul-Eerik Rummo see laul mässajate laule on pärit filmist viimne reliikvia. Ja eesti rahvas oli eile õhtul oma valiku teinud valides sajandi filmi galale kõigi aegade kõige parimateks filmi, lauludeks kogu paketti. Filmist viimne reliikvia. Elvas on kuuldel Mait Tallinnas Peep jooksuringilt tagasi, Gert Oja, Jaanus Anni kuulab raadio kahte Tartus ja maris Kuressaares tervitusi kõigile. EV on Pärnumaal ja Pirita perve pealt oli enda SMSi kunagi täna varem saatnud. Raite, sa oled Tallinna kesklinnas seikles Ando Ege kirjutas lihtsalt pealinnas. Ja Kurla kandis pesitses vähemalt lõuna paiku, Martine olen Henry taevas ja hetkel asun asulas. Vot selline SMS on meile samuti saadetud ühe jalgrattad jalgratast võita soovija poolt. Siis on üks kuulaja kirjutanud nime põrgu. Põrgu on nimelt üks söögi- ja joogikohta Tallinnas hea valik kohe niimodi volbripäeval, kui päike kõrgele päevasse laskuda põrgusse, aga Priit asub Järvakandis ning sini-Alliku külast on oma tekstisõnumi kirjutanud. Andi. Üks viis, üks, kaks on lühinumber, kuhu saate veel paar minutit saada SMSi märgusõnaks, palun pange R2 ja pärast tühikut, kirjutage, kus te olete ja kes. Järgmist laulu teile mängides peame me siiski vabandama kõikide mitte meessoost raadiokuulajate ja ka raadio kahe töötajate eest, sest lähtudes soolise võrdõiguslikkuse printsiibist võib natukene pahandust tekitada ja paha meelde äratada järgmise laulu esitaja ja laulu pealkiri. Nimelt raadio kahebänd ristis, ent kui kahemees ja esitab teile laulu raadiomees, mille oleme teinud spetsiaalselt tänaseks R2 sünnipäevaks. Kahtlemata jäi praegu kõrvu kõlama nii pealkirjast kui üksuse nimest mees, nagu meil naisi polekski. Päris hull oleks laulu refrään laulda, kui selle nimeks oleks näiteks raadiopersoon või tegelane. Raadioinimene. Näiteks ka see oleks täiesti mõttetu, kui sa pole just osav räppar, aga osavaid räppareid on ka selles laulus tegelikult. Sellele järgmise lauluga tervitame kahe meeslooga raadiomees kõiki raadio, kahe praeguseid ja endiseid töötajaid ja kaastöötajaid, kes ei ole mehed. Kuule, sa, Oled sa võid kuulda, sa. Helkurid, mis küll loen, ka üks suur räägib aina edasi ja mäe häiraada. Kui läksin ära eetrisse nüüd stuudios Laanendania plaate kulutad. Palju õnne meile teie kõigi poolt, sest raadio kaks peab täna oma sünnipäeva ja sünnipäeval ollakse koos sõpradega, seega kallis sõber, tõstadops ja pidutse koos meiega. Meie peole saab tulla kodunt lahkumata, aga tule kindlasti, tule terveks päevaks ja jää kogu eluks. Sinu raadio kaks. Raadio kahe sünnipäev on jõudmas ühe kulminatsioonini järgneval teeme Eerikuga teatavaks. Jalgrattavõitja teeme arust ära rõõmsaks Ühe kuulaja. Ja Janek kirjutas, et tema asub Hüürul. Janek, tere. Janek on kadunud. Võta talle uuesti. Proovima. Aga? Lisaks üürule on olnud ikka kümneid ja kümneid erinevaid kohti. Vaja väga palju mõnusaid pisikesi, nagu seesama hüüro ja suuri jura kaeda kas või vabariigi pealinn kui ka kaugemalt. Näiteks Tanel, kui enda tekstisõnumi saatis, kirjutas meile parasjagu, startis Riiast Tallinna poole ja üks kuulaja kirjutas oma SMS-i suisa Londonist Inglismaalt. Aga näiteks on ka Ida-Helsingist just nimelt Ida-Helsingist. Me voorisaarest või voo Saariste meile üks kuulaja saatnud oma SMS-i ja kirjutab, et tunnen rõõmu. Meie telefonist siis Eesti Eesti mobiiltelefonis, mis siiamaani levib sinnamaani nimelt Helsingisse ja ja lisaks levib sinna veel rõõmsalt ka raadio kaks üks lahedamaid, üks lahedamaid oli tegelikult Moretti SMS. Muret teatas, et on hetkel suures jamas, aga muidu Tallinnas. Aga Janek Hüürul, tere. No Eero, palju õnne sulle, suured tänud meie kõigi poolt. Palju õnne sulle teie kõigi poolt. Aga teile ka väga suured õnnesoovid, igal juhul. Sina elad kenas, aitäh, aitäh, Janek kenasti maal ja, ja, ja noh, pealinna lähedal maal. Ning sull on seda rataste ilmselt siis hädasti vaja. Ja ei, sa ratas kulukulu mulle vägagi ära, et et siis on, et praegu on meil abikaasa peale üks ratas tuli jagada, aga nüüd on võimalus ratastesse, lähme kahekesi sõitma minna metsa vahele. Nii no see on küll linnasõidud foto, sa oled näinud selle Roterilt. No teed mööda sõita. Milline on sinu esimene reis? Esimene reis. Ma ei tea, eks ju, lähme teeme kuskile abikaasaga vatilise sõidu. Mis ta muidu täna teinud olete seal Hüürus. Nii, ja kelle kätte oled saanud forell? Oota, forellid elavad Hüürus või kas seal on kasvandus või, või seal on jõgi? Elan forelli forellipüüki. Et siinsamas jah, et Siim siin ma nüüd püüan ja mina ka valmistan neid siin. Sinu valmistuda ja mina, mina grillimine kalu. Aa, sa püüdnud kinni grillid ära ja ise ei sööks. Ise ma ise neid ei söö, jah. Et aga suurem osa kalu muidugi püüavad kliendid ise kinni, teised inimesed püüavad kinni. Et minu või minu ülesandeks nende valmistamine maitsvalt serveerimine. Kala asemel ainult saanud jalgrattatõepoolest, need peavad selle kinni püüdnud, on sul janek, muidu ratas olemas? Üks ratas on kahe peale meil abikaasaga. Nüüd on sul päris enda sõiduriist. Nüüd üürivad niimoodi on päris enda sõiduriista. Seal on ka väikene korvikene küljes, need sa saad sinna kala panna või, või ükskõik mida. Tegelikult. Mis siis täna veel teed, volbripäev, vaba päev tööl, vaba päev, mina, minul on esimesel mail. Minu mina minu päevad on siis tööl, kui teised inimesed puhkavad. Et see on, see on selline natuke, nendele miinus osa on aga. See on tuttav tunne, aga see on väga lahe. Ei, see on teisi, teisi on hea lõbustatud, teistel on hea tunne on hea, selles suhtes küll. Eerik, kuidas Janek meilt rattaga ette saab? Tema on Hüürus. Meie oleme siin raadio kahe torni küürus. Sa peod kuidagiviisi läbi, ma ei tea, kas läbi Harku või kustkaudu aaremon. Ja no me lepime sinuga kokku, pärastpoole. See ratas on meil siin keegi sellega ära ei sõida, välja arvatud sina teatud teatud tasu eest, ütleme nii nagu kaupluses. Suuri asju ostes on ka transport olemas, muidugi. Aga, aga see on juba lisatasu eest. Sageli hakkame kokkuleppele nüüd läbi rääkima ja võimalikule kokkuleppele jõudma kohale toimetas, aga, aga ma ei tea, kes meist väntama hakkab, mina ei viitsi küll Hüüru vändata, jalgrattaabikaasad. Et ei oska, ei oska mulle, ma ütlesin, et rutult võib-olla üldse. Aga ta ei uskunud mind. Minu juurde. Kuulab raadiot, nüüd ta isegi. Naine mõtlesin, huvitav, kellega räägib rõõmsalt, et mis see, kes on mees või naine purjus või kaine volbripäeval. Ja tervita siis prouat ilusasti ja, ja me soovime temale ka palju õnne. Suure ja väga olulise rõõmupäeva vool, mis sinule osaks on langenud. Ei, see rõõm on väga suur. Jalgratas Classic Wang mida Raadio kaks loo siis hommikust alates on leidnud õnneliku omaniku Janek küürust Harjumaalt. Suudle mind, suurde mintsa, kuni jõuad minu sydame. Suule linnuga ei levita, kuni jõuad laulda, väiksime. Kallistan hinda arvas kallistada, kuni jõuad, võid minu südame. Kallistan hinda arma kallistada, kuni jõuad, enne katkes sinuga osakonda, võiksime. Arvata ning ka ei arvata ta, kuni jõuad õilsa oma minu südame. Armastan installi armastada, kuni jõuad helmega laulda, vaikime. Oo jaa, jahe jahe, jahe, jahe, jahe, jahe, jahe, jahe, jahe, jahe ja o. Päeva läinud, miski pole käinud, olen jäänud. Jälle, pole peale. Ei ole. Ele paistub, läinud päeva, pole näinud Talvukalot janule. Luba tuleb, neid ei ole pähe. Talitanud. Elad menu, Väliva A? Ei ole seda teinud, ei ole siis. Ei ole. Tähele pannud, läinud päeva pole läinud pimedaks, närvid jälle tuleb peale. Neljade. Kadakaid alkomeeter, aga tema elab Valgevene. Mani duo ja Hardi Volmer eile raadio kahe eksklusiivses sünnipäeva programmis kus äsja jõudis ühele volbripäevale R2 sünnipäeva show'd kuulanule kohale või peaaegu kohale, et ta on midagi meilt saanud ja Hüürust Harjumaalt Janeke sai endale kogu päeva superloosis olnud jalgratast Ta klassike funk. Kogu päeva jooksul on raadio kaks teile pakkunud ka veel kahte eksklusiivset, ainult tänaseks sünnipäevapäevaks valmistatud momenti. Üks neist ehk bändi kahe meeslaul raadiomees kõlas äsja. Ma mängine seda laulu, kus teevad kaasa mitmed raadio kahe saatejuhid kes on hobi või pool hobi, korras ka muusikud ja paar suisa amatööri, nagu näiteks mina mõne aja pärast. Aga õige kohe tuleb täies pikkuses ja laiuses esmakordselt eetrisse. Raadio kahe rahvateatri kuuldemänge. Aga enne kui jõuane kuuldemängu tausta lahti seletamiseni näitlejate ja kuuldemängu tegelaste tutvustamiseni, kuulake ära üks Pärnu kandi rokklugu mille sünd on samuti otseselt r-kahega seotud. Nimelt on Pärnu trio sibul, vein, kes tänavu talvel võitis populaarse bändikonkursi noortebänd aastanumbriga, siis sedapuhku noortebänd 2011. Kasutanud ära võimaluse, mis langes nende osaks seoses noortebändi konkursi võiduga. Kuna üheks auhinnaks oli ka raadio kahe poolt välja pandud salvestamisvõimaluse rahvusringhäälingu helisenud stuudios korraliku kvaliteetse salvestuse võimalus. Üks laul ja see laul on nüüd valmis. Selle laulu nimi on get autov taone ja olgu ta siis mõnes mõttes lisaks sibul veinile preemiaks ka meie sünnipäevaks niimoodi siin mõnusalt mängitav ning mitte ainult täna, vaid ka eile, homme-ülehomme kui pleieri nädala power pleier ehk uus lugu, mis kõlab raadio kahes terve nädala sibulavahina get out of taune ning seejärel sättige ennast mõnusalt valmis kuulama esimest korda eetris raadio kahe sünnipäeva kuuldemäng, nagu ilma katkestamata ehk nii nagu kuuldemängud käivad. Raadio kahe rahvateater esitleb. Pöörane Eesti ehk Tatverede ilma reis. Rahvateatri eksklusiivne R2 sünnipäeva kuuldemänge on valminud autor Jaak leeri samanimelise stsenaariumi järgi. Salvestatud nii rahvusringhäälingu raadioteatris kui hiljem kokku mängitud provotseeritud meie R2 produtsendi reto poolt. Kuuldemänge, mida te olete täna hommikust saati lõiguti kuulanud, tuleb järgnevalt ettekandele täies pikkuses alates algusest kuni lõpuni. Ja sestap võib öelda, et pöörame Eesti ehk Tatverede ilma. Reis teeb praegu täispikkuse esmaettekande. Kuuldemängus teevad kaasa järgmised rahva näitlejad. Kehastades järgmisi rolle. Marko Matvere Madis Aesma kapten, kosjugin, Raul Saaremetsvahimadrus Matrossov, Rein Vader, Malle oral, Ingrid Peek, Andrus Sten Teppan ajakirjanik, lepp Henry Kõrvits, ajakirjanik Anijärv Maris üksti peatoimetaja haug Erik Morna ja president Ülo kartul. Tõnu Pedaru. Pöörane Eesti ehk tätverede ilma reis, rahvateatri kuuldemängu jutustaja on Koit Raudsepp. Pööran Eesti ehk tätverede ilma, reis eksklusiivne raadio kahe rahvateatri kuuldemängijat. Palun kuulake. Kolmapäeva õhtul vastu neljapäeva hakkas vesi Concordia vasakus poordis tugevasti mulisema. Marko, mis see on, ma ei tea, Jaan, ma tean, Sõmbajuv, vesi, nüüd lähme kogu täiega põhja. Joon varem või hiljem tuleb inimesel niikuinii kõvasti minna, aga aga kui ma praegu upume, siis siis ei olnud ja ma armastan sind nagu, nagu mees armastab merd ja vabadust. Ja mina armastan sind nagu, nagu rebane, armastab kanajaan. Vaikne ookean kees nagu nõiakatel. Jaan sulges silmad ja surus oma nutetud näo Marko rinnale. Marko seisis nagu mees taliminekuks valmis. Äkitselt jäi kõik vaikseks. Õhtupäikese käes sillerdav maailma, sest vaatas vastu roostes tuumaallveelaeva peanu. Komandosilla sisemusest oli kosta hermeetilise luukide avamise hääli ja venekeelset mõminat. Räägiti midagi emast. Vahimadrus Matrossov süütas prožektori ja suunas selle Jaani ja Marko peale. Nähes vendade katverede, kartuliblonde kiharaid ja mongoli ike mõjutustega soome-ugri näojooni mõistis kapten kosjuginud koheselt, et need on pri baltikumi poisid. Jah, vana allveelaeva kapten oli elukogenud mees. Lisaks sellele oli tegemist tõelise polg lotiga. Ta rääkis tuhandeid keeli, sealhulgas ka lindude, kalade, putukate, bakterite, eestlaste omi. Kapten käskis vahimadruselaevade vahele silda heita ning jalutas tipa-tapa üle tema kondise keha Concorde pardale. Matrossovi selg ragises, kuid järele ei andnud. Jõudnud Harri Haamer on täitsa olemas, ilma selleta korda üldse ei liigu ja tegemist on ju ikkagi eestlase ehitatud kvaliteet katamaraanidega ränapsel, milleks teile suur haamer, kas midagi on juhtunud? Reaktor vaja veidi reaktori kallal kõpitseda, musin Mooja parda, seal nuusata, flopiketas on turgutust ja parda arvutina. 1980. aastal oli kapten kos juugini tuumaallveelaev veel tehnika viimane sõna. Võimast aatompommidega varustatud alust hoidsid kontrolli all kolm jadaühenduses olevat Juku super arvutit, mis, nagu me teame, olid valmistatud Nõukogude Eestis. Maalile oli installeeritud ka mõned osavuse mängud. Eriti meeldis laeva meeskonnale mäng, kus tuli juhtida bussitegevust ekraanil. Mida rohkem usskuubikuid sõi, seda pikemaks tema keha kasvas. Kuni lõpuks oli tegemist, et uss ise endale jalgu ei jääks. Lohh, kopteri suu küll ma lähen, siis otsisin selle suure haamri üles. Masina korda. Seltsimees, te olete tegude mees. Kapten, miks teil kaks pead? Jaan Tätte vere oli oma elu jooksul kõike näinud kuid kahe peaga tuumaall veel aedniku sellist nägi ta küll esimest korda. Eesti üks populaarsemaid sooloartist ei suutnud kiusatusele vastu panna ning haaras masti küljest kitarri. Laul number 294 kirjutanud Jaan tätvere vaiksel ookeanil esimesel mail 2012. aastal. Arvasin, et olen kõike näinud kuid mitte vene allveelaeva kaptenit, kes neljal silmal laia ilma näinud. Sind tervitan mu sõber aatomi. Sel aastal kevadega teisiti. Ja nüüd väike popurri kolm neli. Paadi pole tehtud paberit, ristkaared ise painutasin Plotaaliumis kompassi välja võetud piiritus sisse pandud, selge piiritus, kus juugeenello mitu vinget pead nelja kõrva vahel ainult mõtet. Head sellest mehest, Mablaga. Teen Facebook'i kohe laena üles. Jaani lugu liigutas kahepealist kaptenit pisarateni. Tema jaoks oli see lausa imeline, kui palju emotsioone ja sallivust võis üks lihtne eesti mees lühikesse viisijuppi paigutada. Kuid paraku ei olnud Marko ja Jaan laeval üksi. Tänuõhtulehetellimuskampaaniale olid Concorde jalga neonatsism naisõiguslane malle ning tema tallaalusest elukaaslane Andrus. Olgu öeldud, et vaatamata seitsmele koos elatud aastale oli Andrus vaid ühe korra Mallet paljana näinud. Selleks oli ta ehitanud spetsiaalse peegelsüsteemi. Paraku tagus Malle selle juba kolmandal päeval kildudeks kuid Marko lärmakad valda otsingud trümmis olid noorpaari lõplikult üles ajanud. Malle sai väga kurjaks, sest uni oli püha. Unes nägi Malle ainult ühte asja saksa tääki. See oli asetatud sametist padjale eemal loomaaias mürisesid puuri pistetud meesterahvad. Naised käisid neid koos katseklaasi lastega vaatamas. Paraku oli uni rikutud ning Malle oli tagasi reaalsuses. Kui Marko Matvere välja arvata, oli elu Concorde vardal Malle arvates täitsa tore. Ka Marko ei sallinud Mallet silmaotsaski. Kes julges mind üles ajada, Marko, kas sina või? Mallekene, kallis, see oli tõepoolest marku, aga luba ette kanda, et laeval viibib ka venelane. Venelane Andrus määriga uksepiidad hülgerasvaga kokku, ma lähen löön korra majja. Ilma hülgerasva ta ei mahtunud malle läbi ühestki ava ausest, mis laeval oli. Ja nõnda käiski Andrus alati hülgerasvapurgiga, kõik uksepiidad üle ning vajadusel aitas naiselega aeruga takk. Ka Andrus tundis oma elukaaslase korpulentsusest pigem rõõmu kui kurvastust. Külmadel talveöödel kasutas Malle Andrus tekkina. Kuigi mõlemad olid riides, tundis Andrus siiski nendel hetkedel tõelist lähedust. Mõni ime, et mehe lemmik aastaajaks oli siiski talv kuid praegu oli kevad ning higist leemendab. Malle oli jõudnud hingeldades laevatekil. Malle ma palun sind, ära hakka jälle pahandama, inimesel on allveelaev katki ju, pole ükski kordki mõistev. Malle võta Ors, et kui ma poleks, kui ma poleks eurolaule tuntud muusik, siis ma oleks ammu üle Barr. Vaka marga. Öelge parem, mida sa venellurjeldasin, laeva pealt teeb marss koju. Kapten kos juugini, mõlemad suud vajusid lahti. Ta oli igasuguseid naisi näinud, aga sellist tuleharki nagu Malle. See naine ajas ta lausa seest kuumaks. Tegemist oli armastusega esimesest silmapilgust. Ta laskus Jaani ja Marko ette põlvili, võttis mütsid peast ning ütles. Samal ajal, kui kapten kos juugin Concorde ja pardal 180 kilosesse Mallesse armus leidsid Tallinnas aset lausa kriminaalsed sündmused. Õhtulehe ajakirjanik lepp avastas, et keegi on ta trenni Bottase puruks närinud. Kuid see polnud sugugi kõik. Kadunud oli ka pastapliiats. Advokaat, härra peatoimetajat? Palun laske mul palun kaevata kaevakem teda, keegi on minu pastaka ära varastanud ja vasaktrenni Bottas on keskelt julmalt pooleks näritud. Mis värvi see pastapliiats oli? Läikiv sinine graveering uga, sisemerede kaptenite selts, Rapla juhata mind huvitab, mis värvi pasta seal sees oli. See sinine. Kust te fotosid hoidsite? Botased olid töölaua all kogu aeg, aga pastakas, kust te pastakat hoidsite vastakas oli laua peal topsi sees ja millal te viimati mõlemaid objekte nägite? Kuskil kuskil poolteist aastat tagasi, umbes poolteist aastat. Kus ta siis vahepeal oli, ikkagi? Olin vahepeal väga haige olnud. Raskelt haiged, Vähk ka oma neerukihid ei, pigem ikkagi kerge nohu, köha. Ja märtsis, märtsis, kui olin juba peaaegu tervemaks saamas siis hakkas kurk natuke kurkaks valutama ja viirus ei, pigem lihtsalt külmetus. Selge. Kas teie eemaloleku ajal kellelgi juurdepääs teie töötuppa? Ei, ei, võti on ainult minult Niileke. Kas enne haigestumist midagi kahtlast ei märganud? Aga te ütlesite, aga, mis aga aga mul on nagu meenuselt enne haiguslehele jäämist külastasid minu kabinetti need vennatajat veret koos selle kummalise noorpaariga selle sellega, kes õhtule suur loterii ka selle ümber maailma reisi võitis. Kas te ise ka praegu aru saite, mida te ütlesite? Te olete ajakirjanikuna läbi kukkunud? Ah et miks see on skandaal? Kätvered, naisõiguslane Malle Hossikesest elukaaslane Andrus, palju küsimusi? Vähe vastuseid, kes rikkus spordijalatsi, mõelge, kes varastas pastaka. Asi lõhnab esikaaneloo järele. Saatke Anier minu juurde. Peatoimetaja haugil oli hea nina. Ta teadis väga hästi, et viimane teadaolev pastaka vargus Eesti vabariigis toimus aastal 1996 kroonika toimetusest seda enam ei mõista, miks peaks keegi ajalehe toimetuses pastaka varastama? Nuputad haub. Ta tundis, et toimunud oli otsene rünnak vaba aja keeranud. Seevastu ta eraldas ajakirjanik Ani järvele, kes oli muuseas pikalt leiba teeninud, see uurijana 32 eurot ning käskis tal tätlaraid üles otsida ning varas kindlaks teha. Anijärv, ori, sellest summast muidugi pahviks löödud. 32 eurot, see teeb ju vanas rahas 500 krooni. Jah. Aga te olete ka üks meie parimaid tegijaid. Ma pole kindel, kas ma selle rahaga vaiksele ookeanile ja tagasi jõuab. Peaasi, et te sinna jõuate. Sinna me jõua kindlasti. Meie nimelt. Käisin möödunud suvel abikaasaga näljalaagris. Väga hea. Kui tagasi tulete. Kirjutajatega naljalaagrist ühe loo. Maksan selle eest 10 eurot, 10. Liiga palju. Heakene küll, teeme seitse, nõus akadeemiast seitse, miinus maksud. Ahani järv, kui teiesuguseid meil rohkem oleks, siis Eesti vabariik mitte ei õitseks, vaid sädeleks. Aga mis toimub praegu? Kogu tööstus on soomlastele maha parseldati. Töötuid tuleb iga päevaga juurde. KUUD co2, virin, virin, tänan peale. Parim peatoimetaja. Teie ei kuluta, ma jälestan kulutamist. Kui ma veel politseis töötasin, anti meile jaoskonna peale 40 liitrit bensiini. Ma ütlen ausalt, mul läks süda pahaks. Samal ajal vaatad aknast välja pooltühjad, trammid ja bussid vuravad sihitult mööda linna. Jutuseniva achieve kotioneer. Ja saatke lepp uuesti minu juurde. Anijärv Läks oma kabinetti, võttis pintsaku, märkmikku ja diktofoni. Samal ajal oli ukse peale ilmunud. Lehe teatel oli ja ma ei luba midagi. Jumalaga järgmisel päeval oli lepa õnnetu nägu juba õhtulehe esikaanel. Seal seisis vaba ajakirjanduslöögi all kas vennatatveredansüütud, laulinud või kogenud solid. Lehed läksid nagu kuumale kerisele. Peatoimetaja haug tundis oma tööd. Ta oli kirjutanud südantlõhestava loo põdura tervisega lepast ning tema kurvast saatusest. Artiklist selgus, et tänu katki näritud botasele ei saa lepp enam kunagi trenni teha. Praeguse palga juures kuluks tal uute jalanõude ostmiseks 21 aastat. Lisaks mainis hauget, võib ju juhtuda, et keegi lihtsalt kingib Lepale oma vanad jooksutossud. Kuid eestlased olevat viimasel ajal kaotanud igasuguse oskuse kannatajatele kaasa tunda. Kuid oluline oli veel ees. Haug kirjutas, et pastakale, mille küljele oli graveeritud tekst, sisemerede kaptenite selts, rapla olla lepa jaoks eriline tähendus. Selle oli talle kinkinud ema, mees, kes oli ühtlasi ka manalateed läinud, isa sõber. Paraku ei teadnud peatoimetaja haug, et selleks salapäraseks vahelüliks. Lepa ja tema isa vahel oli härra Eesti vabariigi president Ülo kartul isiklikult. Samal ajal kui uuriv ajakirjanik Anijärv kummipaadist Concorde jo pardale hiilis käis purjelaeval kibe kosjasobitamine. Kapten, kas sa oled tõeline meelitaja? Jah, ma tulen sulle naiseks. Kallis aga mina? Andrus, ma jään sind kunagi armastanud. Ma käisin sinuga ainult seepärast, et meie emad olid kooli ajal pinginaabrid. Rohkem ei seo meid miski. Ma olen seitse aastat kannatanud on nüüd mu kannatus katkenud, mine põrgu, ma olen otsustanud end lainetesse heita. Hinnanud oma kogenud pilguga Andruse kehakeelt mõistis Jaan Tätte vere, et olukord on täbar. Ta otsustas. Tegutseda haavu, ma kirjutasin sinust loo sõbra laul 209. 25 laul, Andruse viisorad, Jaan tatra. Ära laitesse peida end. Olid kord tuhvli all, siin on su pääsete. Heale, ei arvanud mina. Et see Malle lind armastab. Kõige, ma arvasin seda. Ärasinud kasutab laulaksin sulle rohkemgi veel veel veel veel. Ära laantesse heida, n-l oli kord tuhvli all. Kuid üks saar on siin lähedal. Otsime sulle salt vingema naise kui malle, kes köögis vaid vaaritaks. Aga armastan seda naist. Ja ma armastan seda naist. Ma palun sind, Andrus, jää meiega. Milleks hüpata tundmatus kohas vette? Aga miks ka mitte? Jumalaga? Tundub, et sellel sõbrannal küll plaadi peale läheb. Ma arvan, et selle loo põhiline probleem oli selles, et ma keelasin inimest, selle keelamine tekitab inimestes teinekord vastureaktsiooni. Olen seda ennegi tähele pannud. Ja no siis oleks pidanud laulma Atlantasse ainult siis poleks, võib-olla siis poleks võib-olla Andrusele parda hüpanud. Jah, no vot küll ma olen ikka loll. Aga igal mehel on õigus mõnikord loll olla. No olgu see siis, olgu see siis näiteks niimoodi, et kanda kõrgeid kontsi või siis või siis näiteks minna tõugata vahva viisijupiga mõni kuristiku äärel olev enesetapja üle serva. Marko õlad paitavad mu kõrvu nagu Sulawesi oleksin peaaegu süümepiinu tundma hakanud. Mallel oli hea meel, et unelmate prints ta Concordeolt minema viinud. Kas see olin, tõmban luugi ääred hülgerasvaga kokku, ma tulen sisse. Unusta ära siin laevas liigutamina lillegi, selleks on meil vahimadrus Matrossov, kes täidab kõik sinu ja minu soovid. Rottel Concordia meeskonna nimel oli tõeline, ootame laeval käivitaja ja oma elu armastuse leidsite see suur haamer ongi nüüd siis teie ja, ja võtke seda, kui, kui minu jaanipulma sõidame. Malle kas sa vana kapteni pärisskoopi laadne või äkki huvitab sind hoopis lekkiv reaktor? Ja ma tahan kõiki neid asju täiega näha. Vana kapten tegi Markoleja Jaanile silma, sulges luugi ning peagi kadus tuumaallveelaeva roostes komandosild õhtupäikese käes sillerdav asse ookeani. Marko ja Jaan avasid veinipudeli ning hakkasid õhtut nautima. President Ülo kartul ilmus ajakirjanik Lepa ema akna taha täiskuuöödel. Kõik sai alguse 1995. aasta novembris, kui teismeline lepp istus oma toas ja valmistus matemaatikas. Nii veel üks piker ja siis magama. Oih, kas ema on kodus, kus sa oled? Ma olen sinu isa sõber onu Aivar või? Ei. Kes siis kes, kes Eesti vabariigi president kutsunud ema aknale? Olgu öeldud, et ajakirjanik lepp polnud emal külas käivat presidenti kunagi päevavalguses näinud. Tal polnud selleks võimalust. Seda enam, et viimastel aastatel jäid presidendi salapärased külastused üha harvemaks ja harvemaks. Kas nüüd käis ta ainult jõulude ja jaanipäeva aegu? 2005. aastal mõistis lepp, et tema ema on haaranud kurvameelsus. Siis seal on, see, olen mina, oo tore, tore. Miks on viimasel ajal nii harva käid? Mul on silm peal. Kapovi. Hullem õhtuleht, seal on üks ajakirjanik, Anijärv, mul on tunne, et ta on minu kõrvalhüppest teadlik, sellepärast käibki nii harva. No kui nii on, siis ei tea, ma lähen Tartusse õppima. Õpin Lauristini juures kolm aastat ajakirjanduseetikat. Siis asun õhtulehte tööle ise ja teen sellele Ani järvele lõpu. Tartusse pole vaja minna, õhtulehte saab igaüks tööle, kirjuta proovi. Lugu kirjutas sellest, et Üllar Jörberg käib välismaal salaja džässi laulmas. Kirjutad need süldi, vuntsid on ainult maskeeringuks. Aga president, kartul, sa pead lubama.