Naljade maadega Armeenia, Aserbaidžaan? Pagan, küll ma teen siis. Läheks ei, üks on veel, ma ei arva seda nagunii ära. Ma küll kindlasti arvaks, äkki see või kodu on. Aga mis hakkab ka Kasahstan ei, Kurdistani. Kirgiisia ja kirgiise näe, ma sain kaks punkti, võitsin inimene mäleta, kõikide NSV oli ka kaks punkti, nii et riigimehena viiki kätte viigimehed siia otsa sobiks mängida nüüd tänase päeva kõige popim lauljaga tõenäoliselt selle aasta kõige popim laul. Me kõik saame vanaks. Ei või. Kuulame. Kas. Oled liialt palju sa kõike kuulda. Mul ei meenu möödunu. Helkurid, mis küll laetakse, suur räägib aina edasi ja me ta Kui läksin ära eetrisse nüüd stuudios laamendad ja plaate Raadio kaks tähistab täna oma sünnipäeva võid katta endale rikkalikuma kokakunsti meistriteostest lookas laua ning kanda pidulikku riietust. Kuid ausalt, see pole eriti oluline. Oluline on. Sa oled pidupäeval meiega. Raul Saaremets on kohe raadio kahest tagasi ja siis juba nüüd meiega vaid kriitikute Siim Nestor ja Valner valvega tuttavad Reio saatest muusikanõukogu tavaliselt reedeti, aga seekord raadio kahe sünnipäeva puhul on nad teinud väikese erilülituse ja mängivad teineteisele ette ning arvustavad oma kõige piinlikumaid lemmiklugusid. Mõne sedasama raadiomehe lugu, mida me just kuulasime Eerikust sinuga kaasa teed, on hea võimalus küsida sult, et no ütle ausalt ära, kui palju te nagu nalja saite seal ise seda lindistades. Või läks kõik surmtõsiselt mingit nalja. Joome, oleme professionaalid. Igalühel raadio kahes Facebooki lehel on seesama lugu üleval nii vaatamiseks kui kuulamiseks. Nüüd aga kuulame viimast osa raadi kohe uuest täna esietenduvas kuulde aegust. Pöörane eesti tätverede Ilmareis kuuldemängust, mille kirjutas jaak leer ja mille kandsid ette raadio kahetöötlejad. Eelmises osas Ani järvele ja Concordia pardalt midagi kahtlast. Anijärv hammustab läbi, et teda saadeti absurdsele missioonile. Kuna tema pingutused Ülo kartuli kõrvalhüppe paljastamiseks oli Kadrioru tagajalgadele ajanud. Anijärv kroolik tagasi Eestisse ning saab teada, et see kõik oli üks suurtest haug, loovutab oma peatoimetaja koha Ani järvele. Anijärv teatab, et Lepp on tema poeg. Käes oli juunikuu 14. päev. Pirita purjespordikeskus lausa kubises uudishimulikest. Mängis pasunakoor inimeste ninasõõrmeisse tikkus, suhkruvati, karamell, aroom. Kõik olid tervitama tulnud meie aja kangelasi, kuulsaid ilma rändureid vendasid, tätveresid. Läänemeri, Concordia vööris vahutasin ning valged purjed olid tuules tiine. Marko Tallinn paistab ja oleme tagasi kodus, vennas. Marko. Jah, Jaan. Kas sa seda Titanicu filmi oled näinud? Kardad suvisel ajal jäämäega kokku põrgata? Ei, mitte seda. Seal filmis on üks stseen, kus kate ja Leonardo laeva vööris seisavad seal üksteisele hästi lähedal mitte vette kukkuda. Jajah, tahaksin ka vööris seista. Kas sa toetaksid mind? Ja muidugi toetan. Ja nõnda ronisidki mehed vöörijaan ees Marko taga. Jaan sulges silmad ning lausus nüüd juba legendaarseks saanud sõna. Kordaja lähenes Pirita muulile. Raadioreporterite arvates olid Markot ja jaanitervitama tulnud ei rohkem ega vähem kui 500000 sõpra, nende hulgas ka vene allveelaevnik kos juugil ning tema armastav abikaasa. Malle koos pisiperega. Malle said aega tulla. Teie jaoks leian ma alati aega. Sul malle on alles palju lapsi. Mõni on kohe kolme pea ja nelja jalaga. Kuidas sul nõnda ruttu õnnestus, läksid meie teed lahku vähem kui kahe kuu eest. Ah, Jaan kiirituse abiga kasvavad lapsed nagu seened, vanem lõpetab augustis juba ülikooli. Tohoh, kas kuulsid, Marku? Kuulsin, kuulsin. Kuule, Mallo ütlenud ausalt, kuidas need kaks aastat merre sulle mõjusid? Marcocene, kui ma poleks teiega reisile tulnud, oleks ma endiselt marurahvuslased feminism Malle Orav. Aga nüüd olema rahulik kodukanamalle, kus Juugina ja ma võiksin rahumeeli kas või 24, seitse nõusid pesta, põrandaid küürida, jaka vana smoorida. Tegelikult tahan ma teid mõlemaid tänada, sest lõpuks ometi olema üles leidnud oma naiseliku poole. Tõesti, naise koht on kodus, mitte karjääriredelil, rääkigu sotsiaaldemokraadid, mida tahavad. Lõbuks pähe tuli. Malle kallis, meil Markoga on tõesti hea meel. Ja vaata, kui tähtis on ikka reisimine üleüldse kõik on praegu nii super, et meie täname hoopis siin, mille eest mitte millegi eest. Marko ütleb alati, et ka mitte meelekes täna meil on mehetegu. Ja Markol on õigus. Ja binokliga rahva seas sõpru otsides märkas Jaan, et ka tema abikaasa oli Viljandi looduskaitsealalt kure seljas kohale lennanud. Tere, kallis, leidsid aega tulla. Tore, tore, kuidas Viljandis lood? Jaan pidi just oma naist embama hakkama, kui äkitselt, kas ta üht kahtlaselt tuttavat nägu, see oli vahusesse merre kadunud. Andrus, kas tõesti oli Andrus surnuist üles tõusnud, Andrus, sa oled elus. Aga mis asjad sul seal kaela küljes on? Ärajaan? Tollane elusa on need õppused. Kui ma tookord mere põhja vajusin, tarrisid mereahvenat mind oma pessa. Ma õppisin seal kala moodi äkki maja olema. Sain järjekordselt kinnitust, et inimeste maailm ei ole minu jaoks. Aga nüüd ma elan oma täisväärtusliku kala elu, näed säsi nagu naise pilt. Ta ei saanud praegu olla, ta on üleni marja täis. Andrus, mul on nii hea meel. Aga anna nüüd andeks, kindlasti ootab mu naine juba huviga, mis lugusid ma vahepeal kirjutanud olen. Margaa rison, Jaan. On aeg lavale ronida ning mängida ette kõik kahe aasta jooksul tehtud lood, aga need lugusid on ju nii palju, et meil lõpeta, enne detsembrit. Elame ühe korra elus, tasub ikka kõike järele proovida. Tere õhtust, tõesti. See on üks väike humoorikas popurrii mereteemalistest lauludest, mis pikal reisil olles oma peaga väljamõeldus sai. Lugu merest merendusest esitavad vennad Jaan ja Marko Matvere kolm neli. Meremäe ja tema jäi koos, vaadaku ka. Suppi jälle üle soola. Kalastaja. Onu, oo alla ei, ta ikka laulisi. Naise kõrvetama ei oleta. Armastan magala. Meeletult ja salaja. Ja sellega oligi Jaani ja Marko imeline ilma reis lõppenud meeste kambak. Kontsert kestis kuni detsembri keskpaigani. Nende lood olid sedavõrd kaasahaaravad, et rahvas tuli muudkui aga juurde ja juurtöövabrikutes seiskus. Mobiilside operaatorid ja internetiportaalid pankroti istusid. Inimesed olid aru saanud, et materiaalsetele väärtustele ja lollakalt meelelahutusel pole mingit mõtet. Tähtis on värske õhk ja küünarnukitunne. Kui kontsert lõpuks läbi sai, oli eestlaste meel lõplikult paranenud. Igaüks hakkas nokitsema just selle kallal, mis talle huvi pakkus. Kes hakkas puust korvikesi punuma, kes aga valmistas vetikatest ja suhkrust maitsvat mahemarmelaadi. Jaan ja Marko aga jätkasid oma seiklusrikast elu. Nad ehitasid korralikest tammepalkidest kosmoseraketti ning sõitsid kuu peale vett ja kulda otsima. Ja kui te nüüd mõnel selgel augusti ööl kuud vaatate ning sellel kahte pisikest täpikest ringi sebima märkate, siis teadke, need on meie aja kangelane, lased vennad Jaan ja Marko. Te kuulate raadio kahe sünnipäeva. Erik Morna aja Sten Teppan on teiega hetk tagasi oli ka Youtu ja tervitusi Hannale, Kärdlasse, Kaidile, Simunas, Marile, Valga ja Valka piirile ja Vincentile Murastesse. Paljudele teistele ka, kes on reageerinud meie väiksele rattaloosi mängule? Ja võib-olla kõige kõige lihtsam tee oleks valida ja, ja öelda, et terviseinimestele, kes kuulavad meid kodus sest arvatavasti on kodus kõige populaarsem vastusevariant, mida on SMSi ka siia saadetud. Juba hommikust alates oleme palunud inimestel, kes sünnipäeval R2 lainepikkustel on endast märku anda SMS-iga ja ja kuidagi lühidalt või mitte siis nii lühidalt ära märkida, et kus kohas nad Ta meid kuulavad, kodus on hästi palju ja sageli esinenud variant, aga mitteüllatuslikult aga, aga siiski noh, kuidas öelda, meeldivalt palju on inimesed maininud sellist kohta nagu kasvuhoone see tähendab, et paljud ikkagi on tänast päeva kasutanud selleks, et tulevane kurkide ja tomatite peenar korda saaks. Siin on päris lahedaid pakkumisi, mis pakkumisega, kirjeldusi, kus te praegu olete ja raadio kohta kuulate ellu, ütleb, et tema on pilvede all. Aga Raymond teatab, et ta on tööl sõpruse puiesteel. Siin on ka maja number tegelikult ja ta soovib ratast, et saaks koju sõita. Ja ja ratast võib soovida küll, sest selle mängu auhinnaks kokkuvõttes ju ratas ongi, mille me umbes, ma pakun 50 minuti pärast välja, loosime otse-eetris kõigi nende seast. Võitja selgub, kes SMS-iga siia endast märku andnud on ja Karola on seda teinud. Ning Ergma palun sinult väikest selgitust seletust, mida tähendab sätendavas ulma back Hanaalis. Juhusele andumist. Ma tean poisist kunstist väga vähestel aga ütleme, et kujutan ette, et tal on hea olla. Ja Diana kirjutab, et Pukas võitlen puudega millest ma järeldan, et keegi on pannud Diana siis puid lõhkuma või riita laduma või võsa langetama, midagi taolist. Kui soovite võita endale ühe ägeda jalgratta täna raadio kahe sünnipäeva kingituse vormis, siis saatke meile üks sõnum. Üks, viis, üks, kaks on lühinumber sõnumi alguses märgusena R2. Ja kirjutage sinna juurde, kes te olete ja kust te hetkel olete. Ja d lahendused võivad olla hoopis teistsugused kui need, mida me praegu siin ette lugesime, võib ka fikseerida oma asupaiga niimoodi, nagu on teinud Merle Viljandi maakond, Pärsti vald vanamõisa küla geograafilises tähenduses on meie jaoks on muidugi hindamatu informatsioon. Keegi kirjutab, et jõudsime just Pärnu sooja 16 kraadi. Sellest jõudmisest on muidugi nüüdseks juba natukene aega möödas, aga ma arvan, et jahedamaks Ast veel Pärnus läinud ei ole. Siis Mariita näiteks on kirjutanud oma asupaigaks sellise koha nagu Valga pluss Valka nii et järelikult ükse algsiin, teine jalg sealpool Eesti-Läti piiri. Raadio kahe sünnipäeva jätkavad aga Raul Saaremets, Valner Valme ja Siim Nestor ehk raadio kahe reedese muusikanõukogu põhimehed ja seekord arvestavad nad teineteise kõige piinlikumaid. Lemmiklugusid. Palju õnne meile teie kõigi poolt, sest raadio kaks peab täna oma sünnipäeva ja sünnipäeval ollakse koos sõpradega, seega kallis sõber, tõsta tops ja pidutse koos meiega. Meie peole saab tulla kodunt lahkumata, aga tule kindlasti, tule terveks päevaks ja jää kogu eluks. Sinu raadio kaks. Tere kuulama saadet nimega muusikanõukogu eetris on raadio kahe sünnipäeva puhul erisaade ja meil on palutud siin stuudios kus on Siim Nestor, Valner Valme ning Raul Saaremets mängida sünnipäeva sünnipäeva puhul. Neid laule, mida. Mida me vihkame, aga ei julge seda endale tunnistada. Üks võimalus ja ma sain aru, et lood, mis peaksid olema rubriigist kilti Ehk siis me tuleme kapist välja, seekord. Siim alustame sinuga, Naalastena räägid ette ära või kuulame loo enne kõigepealt. Kuulame lugu, Ma saan aru, et sul on vahepeal, ma ei tea, mul ei ole vaja koguda oma, on juba need mõtted ära kogunud, tegelikult see kilti, Plese kontseptsioon, ma arvan, et kriitikute puhul nagu tegelikult väga ei tööta, et kriitikud peavad olema ju ausad igasuguse muusikaga millest nad kõnelevad. Kui sulle mingi asi meeldib, siis kirjutama täpselt nii või rääkima täpselt nii, et sulle meeldib nagu midagi sellist, nagu enda teada ei ole mõtet panna, aga no see lugu, mida ma mille ma olen siin välja valinud ka, et mul ei ole sellepärast piinlik. Ega tunne ka süüdlase tunnet, et mulle meeldib, aga ma saan aru, et see on täielik selline lugu, et kui ma panen näiteks ma ei saaks seda panna enda sõpradega koos istudes peale, ma võin siin ta raadios mängida oma sõprade koos olles, ma ei saa seda pandud, kuulake, kui hea lugu on. Nii. Sinul on ju Areenis rubriik päev muusikat ning seal on alati viimane küsimus, lugu, mis sulle meeldib, aga teised vihkavad, nii et põhimõtteliselt see ongi meie saate kontseptsioon. Lugu, mis kellelegi teisele ei meeldi või vihkamine on liiga tugev tunne muusika puhul ometigi ju eksju, onju kamine juba tähendab head lugu võib-olla mingis mõttes, et tekitab emotsioone, vähemalt siin. Kas kuulame, kuuleme? Sellise loo on siis välja valinud kriitik Siim Nestor oma salaarmastuseks. Ja ma ei olnud tegelikult ise seda lugu ammu kuulnud, mul oli ta pisut teistmoodi paremana meeles. Natukene liiga kiire rütm, rabelev rüksal, mind häiris mul mulle ennekõike, oli meeles, vaata see vaikne koht, kui kogu kogu retk kaob ära, Jananss kaal selles nende eepiliste sündi küngaste küljes, siirduse satuti jaanitulel. Ühesõnaga kusagil maa jaanitulel siis jaanitulelt lähen tant, kas sa oled tantsime, olime, ma ei lähe, ma ei lähe sellepärast, et aga kui sa oled tantsupõrandal juba tantsimas ja see lugu tuleb, kas sa siis lähevad ära? Ei, ja mina ka. Ma lähengi järjest ära. Lähen ära, jah, ma ei, ma seda, ma ei saaks teadma, tantsiks selle looga, mis sul selle loo puhul siis üldse meeldis. Tähendab on on ka Eestis selliseid pidusi, nii-öelda põrandaaluseid, pidusid, kus mängitakse sedasorti eesti muusikat, ütleme siis päkapikudiskot just nagu sellises iroonilises võtmes, et kõik, kes on nagu tantsupõrandal, neil on selline muie nagu näol ja et küll on naljakas, et nüüd meie suured intelligendid sellise muusika taktis ennast hästi kuulama, et juskui ongi keelatud, et just just iroonilisel moment või mingi ülemängimine, et me astume üle piiri. Mulle ei meeldi minu arust seda lugu, ma peaks ikkagi kuuluma üksi tõepoolest, üksi ma ei saa selle loo järgi tantsida. Ja nagu noh, need kiki ümbritsevad juhul muidugi kui see on mingi väga aus koht, kui see on tõesti näiteks Nexuse kontsert ja ma seal neid irvhambaid ei näe siis võib-olla juhtub minuga midagi muud. Vallar kommenteerika, õudne lugu ikka jah, et põhimõtteliselt saaks ju olla jumalast hea lugu, kui siin oleks see sel lendlevus jääks nagu mõjule ja kuidagi see muusika oleks Wongim ja aga see, see tõmbab, see, see kuradi vale transpiitsa tõmbab nii kuradi puntra kui niisugune kängar lõpuks sellel jookse ainult eest ära, et see lämmatab ära, et selles mõttes et ta väga valikuvõimalust. Ma mõtlesin, et mu pole kunagisi lugu meeldinud, mõtlesin, et jube äge oleks, kui nüüd äkki hakkab meeldima. Simult iseenesest ju kihvt valik, et no nüüd. Aga no ma ei saa seda öelda jah ja ühe punkti ja ma panen jah, sest me eriti ma veel vihkan siukest irooniat, nagu Siim kirjeldas, et kui mingi loogik, kui sa mingi looga ikkagi juba tuled välja või kui sulle see meeldib, siis mine lõpuni välja sellega ja jumala eeskla muie suul. Tantsijad on kõige haigem asi näiteks kriitikute puul. Kui sa just sedasorti tee muusikat kiidad ka maanteelt muusikanõukogus korduvalt päkapikudisko armastust avaldanud. Aga kui ka näiteks arvust lades. Ma mäletan, Mari-Leenu plaatimist kiitsin ja siis tuldi Est peret. Pärast seda tulid etteheited, et ma üritan originaalid, seda võib provotseerida või ironiseerida teha nagu nalja, et ei, ma mulle sedasorti hoiak mulle ei meeldi või no ma ei näe sellel mingit mõtet. Anna andeks, siin mina panen ka ainult ühesest, minu kehas ei ole ühtegi, kui me suudaks tekitada positiivseid tundeid selle looga seoses. Väga vabandan, ma mina mäletan vist, millal see lugu mulle meeldima hakkas. See ta valiti raadio 200 aasta hitiks ka sellel aastal, kui ta välja tuli, tol ajal vist ei olnud veel neid suuri skaalal nõusi. Raad ja ära raadio aastahitti väljakuulutamise ajal ja eestlase tabel jõudis selle Eesti esimese loonia see mängima pandi, siis ma mõtlesin, et on tõesti hea lugu ja justkui see ilma rütmidetava oht sisse tuli, siis mul rist läksid nagu isegi ihukarvad tõusid mõnustest. Kaks punkti siiski siin. Okei, mina panna ei saa, kuulame järgmisena ei teadnud, et okei, mida sa ei teadnud, et oleks vaja tuua lugumisel, äkki võiks nagu võita? No vaatame, koit on, kaotas siin siinkohal selles saates. Jah, ja fail on uus vinn ja mis, mis need ägedad käibetõed on tänapäeval. Järgmiseks kuulame minu poolt välja valitud laulu. Toomas ja Vaino Uibo võõras mees, selle seitsmetollise kinkis mulle kunagi, Vaiko Eplik ütles. Meil oli kunagi juttu sellest eesti vastikumaid plaate. Säh, võta. No ma ei tea, tegelikult lapsepõlves, kui ma seda kuulsin, siis mul oli selline õudusfilmi tunne, et noh, mingi selline klaustrofoobiline, sest kuidagi perversne tundus juba siis kuigi siin tegelikult, kui sõnu kuulata, siis ei ole ju mingit vihjet mingile pedofiilia-le või, või ma ei tea millele. Kas see samane Peeter Oja mitte ei teinud sellest? Just selles võtmes cover ja nii edasi, et et ja, aga mis on äge, see on üks väheseid Eesti lugusid, mis on ühe sama käiguga kogu aeg nagu suitsevad fool. Laialdane arusaam on sellest loost külgusele, et sellel on selline pisike pedofiilia nagu tilk nagu sees. Mingis mõttes nagu on see ikkagi arusaadav. Toomas Uibo on selles loos kokkuvõttes nii poiss kui ka tüdruk on ju oma hääle omadused ja jumal teab kuhu te tahate tõesti selle võõra mehega kaasa minna, aga samal ajal sinna, kus on soe ja ja ei ole kurjust. Ja, aga noh, see oli nagu ainukene koht, mis ma näen seda mingit kelti prese momenti siin, sest muidu on ta ju see lugu täpselt selline, mille võiks mõni see briti arhiiviplaadifirma, need kes käivad eksootilistes ja kõrvalistest maades folgi Tolgist tuhnimas, annavad need kogumikke välja, mis on seal Fainderski, kas ja mis selle teise nimi on? Need paneksid selle loo, ma arvan, nagu niuhti niuhti oma kogumikule. Samuti paneks selle oma kogumikule amorfsus androgüünset, kes laseb psühhedeelia kogumikke välja samuti, kus on 60.-te briti psühholk ja hästi palju ja mujaltki. Te väidate, et ei ole kunagi kuulnud kedagi sellest loost põlastavat rääkinud, ma olen kuulnud ennast sellest põlastavalt rääkinud, sellepärast et poisikesena ma jälestasin. Mulle oli läila, tähendab okei, see Toomas Uibo vokaal hiljem võib-olla natuke ümber hinnanud. Praegu ma ütlen, et see Toomas Uibo koht kõlab nagu ideaalne Flint Foxis võib olla. Ma ei ole kuulda jälle keegi salvest rääkinud, mina mäletan lapsepõlvest, Toomas Uibo hääl tekitas mulle hirmu küll. Aga mis on praegu siin jõle, on see tegelikult see ikkagi see Väino Uibo lausumise koht ja samuti see? Indiaaniflööt aga stereo, vaat kui äge on ja seal oli väga ägedaid. No ma panen siis instinkti Ta kaotab, Raul kaotanud ma panen. Ma mõtlesin panna kolm, aga tegema nostalgiapunkti juurde mingil hetkel. Kui ma sain pisut vanemaks, mulle mingil ajal see lugu meeldib. Neli punkti. Manner kas enne sinu laulu käima minemist, ütled ka midagi või, või pigem kuulame kohe teda kuulama, enne pärast räägin, kui aega on, teeme nii. Waldner, sina oled kaasa toonud hipsteri, mu isa, ma saan aru, on tõesti? Mõtlesin Ma mõtlesin, et ma toon George Michaelit, siis mõtlesin seal hipsteri musa, et mina tahtsin öelda, et olete mõlemad hipsteri muisa kaasa toonud. No mina ka ei tea, kes hips hipsterid on iga nädal Uuedki, ma olen mõelnud, et mina olen seal kõige maad on ja nullime hipster olid ikkagi ei ole, hoopis teie olete ja kuulate isegi kapist. Mina olen, mina olen antihipster, aga seetõttu võib-olla just eriti hipster. Võib-olla tõesti. Aga ei, tegelikult sellega oli nii, et ligi 30 aastat tagasi, kui see lugu tuli, siis ma ikka Mul on mälestused sellega kooli ja isegi linna diskodel ja ja enamus minu koolik Pro ja üldse minu kooli cute olid kõik ikkagi raskeroki ja intellektuaalrokimehed ja ma ise ka. Aga siis, kui nad külla tulid, peitsi, modernatookingu, vinüüli ära või siis ütlesid, need on isa omad. Aga linnapealt mul oli neid disco mehi tuttavaid ka ja siis oli mul selline noh, nii et sa kuulasid siis, ja siis ma kuulasin võtsingi selle nagu selles mõttes ikkagi selline süütu lapsepõlve või noh, teismelise põlve nauding, mis on mingis mõttes siiamaani minuga kaasa tulnud ja ma olen seda jah, paar korda, mis seal salata ka hilisemalt mänginud inimestele ja üldse mitte asutuse pidudel. Valner, ma vabandan, aga mulle käib see läägus endiselt üle jõu. Ei, mulle ka tegelikult aga selle, see oli mingi 10 aastat tagasi või millal Eestis ka kuulimad tiiseid hakkasid Idalat mängima ja siis aeg-ajalt tuli ka moder Tolkingut. Ja siis ma nagu püüdsin mõelda, et kuulge tõesti, et see on ju täitsa okei, aga mina ei tea. See on siiani ikkagi sisse kodeeritud, selline. Sellel sült on seal, see sült on seal nii sees tõesti, et ma seda lugu tegelikult. Meil siin loo ajal mõtlesin, et olgu, et kui ta oleks instrumentaalne, et kas ma siis nagu suudaksin teda nagu rahulikult kuulata, aga, aga see on ikkagi ka selles salmis on seal seal sült sees, et sa ei saa midagi teha, et sa võid ju kihvtide sündi saundidega ja no praegu on sellised saundid ju juba pikemat aega. Aga me ütlesime, et see on hipsteri musa, eks moes. Aga see, mida nendega mängitakse, seal on ikkagi täiesti lootus, jääb siin puudub grotesk ja isegi need kõrged Päkid seal või msn refräänides, nendel moderdolgingu lugudes on seal ikkagi. Ma ei tea, mul hakkaks paks pea valutama, anna andeks. See peaks nagu olema okei, nüüdseks juba, aga ma olen ikkagi avastasin, et mina ei saa endiselt sellest jagu. Minule, minule lapsepõlves. Ma olin vist siis kümneaastane, kui see lugu välja tuli, täitsa istus, siis olid veel väikene mees ja siis Soome raadiost sai model dokingu lugusi salvestatud kodus agad. See ongi üks nagu lapsepõlve, aga lugu või muusika lapsepõlvest, mis ei ole minuga kaasa tulnud. Aga praegu, kuulates trummimasina sound, meeldis mulle ikka väga, aga just süldielement see kuidagi, noh, tundub, et tegelikult on lugu kõigepealt nagu akordioni pealkirja tehtud ja siis mindud sinna stuudiosse ja. Üks asi, mis selle loo just ennekõike selle loobul mind häirib, võib-olla, kui saaks valinud mõne teise Mothockingi palav, ma ei tea, kas on nende nendel sinu jaoks mingit vahet ka on seal, kas ütleme paarist loost, mis üldse tegelikult kõlbab. Ja tegelikult seal on jälle nii jälk kitarr, no seal parem Diazeeris erileidi on paremini. Seda ma isegi suudaks mängida, isegi kui relvaga ähvardab. Ja siis sellel loo puhul häirib see, et mul tuleb nagu Silmet see nali selles kitsa kingasaates, kus Peeter Oja ja Andrus Vaarik. Naljakas jah, see oli naljakas, aga samal ajal ikkagi nagu see seal kõrgetel kohtadel Andrus Vaarik Twitter pooleli, eks mängib, oli väga naljakas. Natuke liiga naljakas teebki veel nagu ekstra tõmbab sellele erilise varju peale pluss et ma tahan öelda, et see on teine ühine kohta lugudest mõlema kaasa toodud lugusid kaverdanud. Peeter Oja. Vaata hypdrillo teinud kolmas meie mees on meie kapis on tegelikult Peeter Oja. Et küll ta jõuab Lexuseni ka, teil on veel kolmas asi, ühine sellel kapist. Mõlemate lugudes laulab meesterahvas naise häälega. Vot see mulle mõlemas loos meeldibki, tegelikult. Ehk siis ma ei tea, mis. Nojah, aga ma neli ruum ja mina panen. Igal juhul selline oli muusikanõukogu ekstra raadio kahe sünnipäeva eriprogrammi puhul. Palju õnne ja ärge olge pahased, kriitikute peale nad ikkagi räägivad südamest, mitte teie kiusuks. Palju õnne ja head aega ja head päeva jätku. Meie sünnipäevapeole saad tulla kodunt lahkumata, aga tule kindlasti, tule terveks päevaks ja jää kogu eluks. Sinu raadiogaks. Festival Saksa kevad tuleb taas kontserdid, näitused, seminarid ootavad sind Tallinnas, Tartus ja Pärnus külastada. Festivali kohtumispaika kapeedeed Solarise Kerbiitri kohvikus 12.-st aprillist 13. maini vaata kava Saksa kevadpunkt. Kirjandusfestival Prima Vista ühendab ruumi 10.-st 12. mainida, tõsi ja 13. mail Elvas tänava külas Jevgeni Kristafovitš Wolt Piirmann, Grigori Asteria prantslase rokkareid Varssavi külasta kontserte, naudi vabaõhukino ja kõnele kirjanikega, avatud ka raamatulaat ja pargiraamatukogu rohkem infot kirjandusfestival Tartu. Jäine lummus maailma lõpus. Esimene suurteos. Nendel teemadel Peeter Vähi Antarktika Concerto esiettekanne esinevad maailmakuulus kitarrist Remyybušeri ja Tallinn, sümfonietta 10. mai Nokia kontserdimaja. Mida teeb Aino Pervik Facebookis? Kas teistmoodi välimus on koolis ja lasteaias boonuseks või takistuseks? Kuidas mõjutab koolikiusamine elu täiskasvanule? Kus läheb kasvatusest, toetuse nõudlikkuse piir? Miks on vaja lapsel mängida? Akvarell Uurali muusike korrelimat stseenide klubi kutsuvad emadepäeva kontsert, hümn armastusele, tervitus armsatele emadele ja vanaemadele armastuse pealinnast Pariisist. Silvi Vraiti kaunimad prantsuse šansoone Raivo Tafenau imeline akordion Sänni Aarne kohvikumelu Mäetaguse mõisa ballisaalis kaheksanda mai õhtul vaata lisa Coreljee. Muinasjutt muusikal lumekuninganna 11. mail seal 19, null Salme kultuurikeskuse esitab Kaari sillamaa noorte muusikateater. Piletid piletilevis ja tund enne algust kohapeal. Nutsin nii koolile. Talgadi talispordipoiss.