Regatt Sulle leinaklaverite kaverbänd, kes alustas just nendel hetkedel oma esinemist, ei ole esimene mai puhkamise päev. Karegati jaoks. Ei kujuta ette, kui palju inimesi praegu Tallinnas Raekoja platsil on, aga küllap neid seal on loodetavasti rohkem kui ainult bändi seal. Kella neli minutit üle seda vaeva. Raadio kaks oma 20. sünnipäeval stuudios ame Erik Morna. Stende. Viimased paar tundi oleme numbrimaagias ringi surfanud palunud inimestel endast märku anda, kelle telefoninumber sisaldab kas kolme kuud või kolme seitset vähemalt ja neid on päris rohkearvuliselt sõnumisaajatena telefon on meil ka pidevalt siin helisenud ja oleme kohtunud numbri kunniga või kuidas sa teda nimetasid, kelle telefoninumbrid olid nii kolm kui kolm, seitse Lumbrivaagia boss numbri tollel asi. Ja see on ikka, see on ikka tase. Ja üks inimestes, kes On sebinud endale telefoninumbri, kus on kuued kõrvuti on varsti siinsamas stuudios ja tema laseb langeda ka saladuseloori, kui sa üldse on veel saladuseloor kuue ja seitsme liitmisel tekkivast 13-st kuraditosinast. Sellel inimesel on elus olnud väga tähtsaid momente, mis on seotud kuradi tasin, aga ta on varsti siin stuudios. Praegu lähme aga taas ühe sõnumi juurde, mille on siia saatnud Ivar soovib meile palju õnne, Ivar, aitäh, palju õnne sulle, kui raadio kahe kuulajale ka. Ja Ivar kirjutab oma numbrist, kus on muide neli seitset. Pane tähele, neli, seitse. Niimoodi oli vana number mingi kolm, kaheksa, kaheksa. Ja olin selle vist rahavoo ebaühtluse tõttu ajutiselt sulgenud. Paneb tähele sõnastust rahavoo eba, seetõttu panen talle alates sellest hetkest, kui, kui meil oli siin külas telefoni teel Kristo Kotkas ansamblist loobiks haljas, kes rääkis oma kuude merest telefoninumbrist kui hoolikalt, ma kujutan ette, esimene mai äkki ongi selline päev eriti hommikupoole, kui hoolikalt valitakse sõnu ja seatakse lauseid. Tänan ilusa emakeelepäev, ühtlasi mitteametlik, aga siiski väga tore on kuulata. Esis Ivar kirjutab. Olin selle vana numbri vista rahavoo ebaühtlased, et ajutiselt sulgenud. Kui soovisin taasavada, siis öeldi hilja, noormees, väljendasin nukras oma numbri kaotuse puhul ja siis pakuti lihtsalt see number, mille kohta ma juba ütlesin. Siin on neli, seitse kõrvuti Pole paha. Ei ole paha, Ivarile läheb soovi logo ja seda laulu esitab solaan siis, kui temast teadsid suhteliselt vähesed. Täna teatakse juba rohkem kui aasta, siis oli 2007 Dancing inaeg. Ma ei mäleta, mis aastaseni. Ma tõesti ei mäleta, mis aastal see oli, aga aga üks periood minu elus tähendas iga laupäevaselt lõuna paiku raadio juures olemist. Ma veetsin tegelikult siis üldse hästi palju aega raadio juures. Aga eesti muusikat mänginud ja seda edetabelina esitanud. Kuradi tasin, oli ikka võrdlemisi eriline hetk. Ja võib-olla seda, kuidas öelda. Salapära suurendas kõvasti see, et praktiliselt alati peaaegu iga kord praktiliselt iga kord oli võimatu järgida üleskutset saate lõppedes siia helistada ning anda oma hääl. Ma ei tea, kes olid need inimesed, kes said oma häält anda. Kogu selle saate pika ajaloo jooksul õnnestus minul ainult üks kord sisse helistada, sest skeem oli midagi niisugust, et kui edetabel kuraditosin, lõppes, siis tund aega oli aega helistada, nii ma vähemalt mäletan. Ja siis umbes kaks või kolm minutit enne selle tunni aja täissaamist lõpuks sealt maakohast läbi nende jube ebakvaliteetsete liinide pääsesin ma liinile. Ja hääl, kes teisel pool oli kuulus saatejuhile ma tundsin selle ärasõjal, ei saanud midagi midagi võltsi olla. Ma sain oma hääle anda. Ühe korra, elas, hääldab sellele laulule. Mustad pilved, ansambel, doktorant ei olnud omas ajas ka mingi väga kuulus bänd, aga mulle mulle väga väga meeldis ja kogu ministeerium sai veel täielikuks siis, kui ma nendega samal hetkel, kui nad kuraditosinas tavaliselt seal tagumiste kohtade pärast ja tabelisse püsimajäämise pärast. Kohtusin nendega Loksa rannas. Täiesti lambist, nagu öeldakse, eks ole, aga vaata, kui sa kohtute Raadios mängitud bändiga sellisel ajastul peaaegu 20 aastat tagasi, see oli ikka selleks nii nagu ma praegu kohtuks näiteks. Sellesama saatejuhiga kohtuksin juhuslikult siin raadiomaja ees näiteks Kaidi Klein, tere tulemast tere ja palju õnne, aitäh kuraditosina perenaine aastaid-aastaid tagasi. Ja tänase tänase käsitluse kontekstis ka inimesena, kes on leidnud endale telefoninumbri, kus on uued kõrvuti. No selle numbri tegelikult sain ma kunagi tööandjalt ja see number on jäänud ja ma ei ole kunagi sellele kolme kuue kombinatsioonile erilist tähelepanu pööranud, lihtsalt üks number. Paljud inimesed, nagu me sõnumi kaudu teada oleme saanud, on sellele kombinatsioonile tähelepanu pööranud või näiteks ka Kristo Kotkas, kes rääkis ikka kuidas selle numbri nimel tuli omalajal vaeva näha ja tööd teha, et et endale hankida, kuidas läheb, Kaidi, tänan küsimast, mul läheb hästi, sa oled. Ma tean juba esimesel mail, hoolimata sellest, et peaaegu kõikide jaoks on puhkepäev võtnud asja hoopis teistmoodi ja terve hommikupooliku tööd teinud. Sa oskad oma elu nii halvasti planeerida. No tuleb välja jah, et oskan, nii et hommiku veetsin montaazi nüüd siin ja siis lähen koju teise saate stsenaariumit kirjutama. Kirjelda, missugune klassikaline kuraditosina tööpäev sinu jaoks välja nägi? Sa mõtled seda laupäevast saatepäeva? Ma mõtlen seda laupäeva lõunat, jah, kui saade eetris oli. Otse alati otse. Ja hommikul tulin siia, lugesin kõike hääled kokku, võtsin selle suure pataka postkaarte, mis nädala jooksul oli siia raadio kahte tulnud. Ja siis kirjutasin ilusti paberi peal, hakkasin siis kokku arvutama, neid hääli. Sain oma TOP 12 kokku saada. Hääldaseks otsisin load välja ja nii see läks. Kas sa kunagi sohki tegid? Ei teinud? Ma olen lausa näost, ausõna, ma ei teinud kunagi sahki doktor fännina, muidugi ma üldiselt oli mul raske seda uskuda. Kahjuks, ma sain aru, et doktoraali silo suur lemmik, aga jah, vaat neid hääli, neid postkaarte ja telefonikõnesid Locteraabolt nii palju ei tulda. Ja ega ta jah ei olnud number üks bänd just Eestis, aga aga missugune konkurents olin, kuraditosin mingis ajahetkes oli ikka sümboolne saade ja bändidele, ma arvan, oli, oli justkui auasi sellest saatest osa võtta või saatesse üldse pääseda, et ma eeldan konkurents uute tulijate kohtadele, mida oli veel paar-kolmteist saate kohta, eks ole. Kolm kukkus välja igas saates ja kolm uut tulijat oli, konkurents oli tihe, konkurents oli tihe ja neid igasuguseid nooria tundmatuid bände voorisid raadiomaja uksest sisse-välja, kes kõik tahtsid saatesse pääseda. No ja siis ma tegelikult ise mõned lood sinu, valisin siis midagi, mis alustel. Aga noh, muidugi, kui sa olid terminaator või Two Quick Start vennaskond, siis oli nagu uue looga pääs kindel saatus ei olnud, küsimus, ei olnud küsimust. Just loen, ma olen siin väikene koopia ajakirjast kuum aastast 94 94. aasta algusest. Kas selle intervjuu Two Quick stardiga ja intervjuu algab sellega, et siin kirjeldatud, et raadio kohe tabelis kuraditosin, on nende laul naerata olnud juba 29 nädalat järjest. Ja intervjuu alguseks kurdab Alar Kotkas, et peaks selle lauluselt tabelist kuidagi välja organiseerima. Et hakkab juba ennast ka ära tüütama ja meil on nii palju uusi lugusid, aga neid ei võeta vastu, kuna naeratan tabelis sees Kaidi, kas Alar Kotkas või keegi teine tõugu stardist tuli lõpuks siia ja võttis väevõimuga selle laulu sinu käest ära. Ei päris nii see ei olnud, aga ma mäletan, see laul oli lõppkokkuvõttes seal tabelis vist üle 30 nädalal. Jah, Alar Kotkas tõepoolest, käisin mitu korda ahtis selle laulu välja võtta. Mõtlesin, päris nii me ka teha ei saa, sest rahvale laul meeldib. Aga kui ma nüüd päris õigesti mäletan, siis lõppkokkuvõtet, eks me ikka selle kuidagi jah, väevõimuga sealt välja võtsime, siis nad tahtsid ja uue loo. Ei, seal vist vahepeal oligi neil kaks lugu suisa tabelis. Aga Eise naerat oleks seal vist tegelikult kaugemalt, kes seda välja võtta, ma vist tegin jah, lõpuks mingi limiidi, et umbes 35 nädalat. Ja ma mäletan ka midagi sellist, et töö käigus nii-öelda reeglid muutusid, pandi mingi ülemine piir, kus see oli. Teine terminaatori torm oli teine selline laul. Ja minu meelest kolmas võib-olla ma mäletan valesti, aga mulle on meelde jäänud must go armastuse mudeli. Et see ei olnud vist nii hull, aga insener Kaarini hüpperpoloid, vennaskonna lugu, vot see võis ka olla midagi sinna ligilähedal. Terroriseeris tabelit vaata kui üks laulupeo aasta otsa tabelis astuja muutub ikka töötuks küll ei ole nõus, on hea laul, peab olema ta kasvõi lähiajaloost gootja laul, son, padi teda juustulaual vist juba poolteist aastat olnud kõiksugu tabelites. Ostu-müügitabelites igal pool jäi tütar. Inimesi tuleb juurde ja inimeste, mõne inimese jaoks on see uus. Äkki. Meil on Kaidi Klein külas, kuulame vahepeal staartise. Mingisugusel põhjusel tegid nad sellest laulust 20 aastat tagasi vähemalt kolm versiooni. Üks nendest kõlab niimoodi. Kui filmis pisara kõi Jäärana kaunid silmad A naeralduseks. Neid versioone, mida Pearu Pauluse Quick Start laulust naerata tegi, oli tõesti õige mitu ja ja bändi alguse või, või karjääri sissejuhatuse osas üsna märgiline lugu, mis oli väga edukas ka saates tosin kunagine Eesti muusikaedetabel, mida Kaidi Klein raadio kahes tegi. Pikki aastaid oli ikka kuus-seitse ikka. Ikka päris kaua oli, jah, ma jään vastuse võlgu, sest ma ei mäleta, see oli ammu, võiks Eesti muusika peale üldse sattusid. See oli nii, kui Raadio kaks alustas, siis oli siin noorte Disgorite kool, kus oli umbes 20 noort poissi ja mina ainsa tüdrukuna. Ja siis tuli Ta on, meil oli seal popmuusika loengud ja meile härmas arm andis siis tunde, kuidas siis oma diktsiooni parandada. Ja Olavi Pihlamägi õpetas meile, kuidas tekste kirjutada, siis mida raadios edastada. Ja siis ühele sellisesse sellisesse tundi tuli tollane muusikajuht vennabredal ja ütles, et temal on üks idee, et hakkaks tegema raadio kahes Eesti muusikaedetabelit, aga kes seda juhtida võiks, et see võiks olla keegi noortest. Ja siis kõik poisid arvasid, et see võiks olla mina ja noh, mis mul sai selle vastu olla. Noorte pool või midagi sellist oli. Tegelikult siis ikkagi, oli Sven naabralda, kes mind sinna kutsus, sest ma olin, hakkasin just tegema saateid siis Kuku raadios, laupäeviti mängisin seal muusikat mingi paar tundi ja üle ja siis Sven lohistas mu sealt üle. Jah. Kuidas sa Kuku raadiosse sattusid? See oli, kas ma töötasin Eesti Päevalehes, kirjutasin muusikast ja siis ma mäletan, et mul tuli ükspäev telefonikõne, kas oli nüüd Rein Lang või Hans H? Luik, ma ei mäleta, kumb, üks nendest, kes helistas mulle ja arvas, et ma võiksin Kuku raadios proovida, see oli mulle täielik šokk, sest ma üldse ei saanud aru, kus ta üldse sellise idee peale tuli. See rida läheb järjest huvitavamaks, kuidas päevalehte sattus, et sul on nii pikk history? Eesti Päevalehe ajalehte inimesed ei lähe suvaliselt. No ma peale keskkooli tegelikult tahtsin saada algklasside õpetajaks. Aga mingil põhjusel ma ei saanud Pedasse sisse ja sattusin tööle õhtulehte sekretäriks ja sealt hakkasin kirjutama, siis Seattal lohistati mind üle päevalehte. Ei, tookord oli see veel noorte hääl tol ajal ja nii see kõik edasi läks. Miks õhtuleht? Õhtulehesekretär, mida sa siis kirjutasid, kas sa kirjutasid vastuseid lugejakirjadele, kirjutasid mõned lugejakirjad ise, pluss tegid ka horoskoobid. Vot ei ole siis vist ei olnudki horoskoop. See oli nii ammu, ei tegelikult linnasekretäri ja siis mul tuli seal juttu teiste ajakirjanikega, et ma tahaksin ka kirjutada. Ja siis tollane tegevtoimetaja Hille Tänavsuu hakkas mulle andma selliseid esimesi kergemaid ülesandeid. Et ma mäletan, esimene lugu, mida ma kirjutamas käisin, oli seal ma ei mäleta nimega sellise marionettnukuteater. Vot nendest. Aga sa hakkasid muusikast kirjutama ka, eks ole? Jah, ja siis Mac, tänu, Ivan Makarovil. Vot jah, õhtulehes tänu Ivan Makarovil hakkasime kirjutama muusikat, esimene intervjuu oli Igor Karsnek, igav. Kas Kaidi ja ma kujutan ette, et igal Eesti muusikaajakirjanikul on nii-öelda oma bänd ehk bänd, kelle nemad on nii-öelda avastanud ja keda on nad nii-öelda toitnud, kasvatanud ja Bushinud. Kas sinul, muusikaajakirjanikuna on olemas oma bänd? Issand, jumal, ma kirjutasin, no vot seal Päevalehes mul oli oma muusikalehekülge, ehk ma kirjutasin iga nädal mingist eesti bändist, sina kirjutasid selle muusikauudiseid, mäletad? Vaata, ma mäletaks, võib-olla terminaator võiks olla üks sellistest bändidest. Pakun teine bänd ja kõlas ka tänases saates oli jaksi. Jah, oli küll Jackie siis ma kirjutasin küll palju. Miks? A vot siin võib olla ka teine põhjus see, et ma töötasin ka seal plaadifirmas, kes, On nüüd juba jõudsime põneval moel. Kontserditel käisid, käisin väga palju mille järgi sa valisid, kuhu minna? No põhiliselt vist selle järgi, kuhu kutsuti, sest no neid kutseid saabus mulle iga ikka igal nädalal siis olid ka ida see diskofestivalil populaarsed diskoüritused ja valimiska, ainus, kes nendes kirjutas. Tuletasime meelde. Sealt 20 aasta tagusest ajast umbes täpselt just mõni eriline kontsert missale kuidagi hinge läks või meelde jäi, mingil põhjusel oli see siis bänd lava peal või publik saalis või või midagi taolist. Ma mäletan, ma ise olin juba keskkooli ajal meeletu Ultima Thule fänn, aga see on üks väheseid bände, kellest ma ei olegi väga palju kirjutanud. Ja nende kontsert, vot just sellest tollasest ajast on mul ikka kõige paremini meeles. Aga kontsert, millest ma kirjutasin No näiteks ütleme näiteks kuraditosinat tehes ütleme, kui oli ikkagi Quick Start, nagu sa ütlesid, vennaskond valitsuses mingil hetkel, kas nendel kividel käisid Käisin ja me ju isegi andsime välja, kuraditosin auhindu ja need olid kahepäevased kontserdid. Kõige suurem oli esimest korda oli Pärnu vallikäärus Margus Turu ver korraldas seda ja see hakkas kuskil lõuna ajal pihta, läks hilisõhtuni ja. Ka oli nii paksult rahvast täis ja seal esinesid siis kõik võiks start, terminaator, vennaskond niikuinii seal vähem tuntud bändideni välja. Ja teinekord andsin auhindu välja selle Kalevi spordihallis, vaat see oli siiski juba kahepäevane kontsert. Seal Me jagasime kuradi kujukesi. Vägevad üritused ja väga palju rahvast oli siin see tund aega pärast saadet, kui sa telefonikõnesid vastu võtsite inimeste hääli. Oota, kas ma võin ühe asja veel öelda, need olid esimesed Eesti muusikaauhinnad siis, sel juhul? Jah, olidki. See tund aega telefonikõnesid oli see füüsiliselt tundunud. No füüsiliselt käis nii, et telefon oli mul kogu aeg kõrva juures ja siis näpuga, vajutasin seda nuppu üles-alla. Mäletad sa umbes, kui palju jõudsid tunni ajaga kõnesid vastu võtta, palju neid võis olla? Issakene, ma nüüd küll ei mäleta, no vot nii nagu sa ütlesid püraega mõni tahtis ka pikemalt rääkida. No muusikast ja ja seal vigaseid väikseid tüdrukuid, kes mulle helistas, väikseid tüdrukuid huvitaja, oleks eeldanud, et seal olid oma Eizarid, terminaator, jamad, fännid, iabeede õelamad, fännid, kes siis tahtsid rohkem rääkida oma lemmikutest. Aga laskmas üritasin viisakalt kõnet katkestada. Kas sind välja kutsuda? Ei mäleta, ma mäletan vihaseid kirju küll kõigestreemsemad kirjad olid vanglast. Aga need olid ka sellised, kõige ilusamad käekirjad olid ilusad, ilusad pildid olid joonistatud. Jah, seal on igavesel õpivad inimesed kalligraafiat, muuhulgas ilmselt mõned asjad, mis ajas ei muutu, et need kõige tõsisemalt fännikirjad tulevad vist ka tänapäeval vanglast, mul on selline tunne salul aega kirjutada, mõelda aga sa ei reageerinud kunagi nii, et oleks. Ma ei läinud kuhugi jamaga, ei vastanud nendele kirjadele kunagi. Sind küll kutsuti ühte kohta ja sa läksid. Kutsuti mainisid siin diskurite festivale. Sind kutsuti sinna mängima plaate. Rahva ees sai sinust julgen mõelda. Eesti esimene naistiitšeid. No see oli selline, pigem nali. Tegelikult alguses oli ju niimoodi Ta vaat siis ju räägiti iga loo vahele kogu aeg gaasis diskodel ei olnud niimoodi, et miks kilod kokku nagu praegu. Et alguses oli ikka pigem nii, et mina olin mikrofoni taga nagu raadios ja siis oli seal keegi diskor, kes vahetasid lugusid ja mina siis rääkisin ja karjusin jõe. Aga aga need hiljem hakkasime juba ise mängima ja siis mulle siis ma käisin baaris klubis käisin viraažis vist Pärnus iga nädal mängimas ponient slaidis mängisin kogu aeg ja siis mulle tundus, et see hommikuni mängimine ja selliste purjakil noormeestega jauramine seal on pigem selline nagu naistraktoristi amet ja loobusin sellest. Ja ma tegin seda vist umbes 2000. Ole hea Kaidideem, tee mulle või meile seda rõõmu, et meenuta ühtama. Jego, aga kas laulupeojuhatamine, mis, mis võis olla see jutt, mida sa kahe laulu vahele rääkisid ja õikeseks sinna juurde, mis see võis olla? Ei noh, seal ikka kutsuti rahvast üles. Ja käed, noored, noored. Tead, ma ei mäleta. Võib-olla teil aeg, mida nii hästi ei tahagi veerutada. Ootuste on tegelikult praegu võiks ju teha seda vaata vaata, kui inimene panna olukorda, kus ta kunagi on olnud, ehk praegu siis kahe CD-mängija ja puldi juurde ja mikrofon sinna juurde. See tuleb kõik Laurale kohale, kas mängima nii sulane, intra lõpuni on jäänud 32. Väigisevica iidsey Bobot. Noh, ja võtame nüüd tempo maha. Ostanud saaks jumalaks haaranud nüüd midagi hingele. Laura lugu on viis, kaheksa, üks see. Ja seda lugu on soovinud samuti ka raadio kahele õnne Henrik kelle telefoninumbris on kuute rida ja Hendrik ütleb oma numbri kohta nii palju, et kord keeldus üks omal ajal tuntud tiitšei mulle tööasjus helistamast kuna ei pidanud neid kuusi õigeks asjaks. Kas. Tuleb isegi niisugustetaks. Issand jumal küll, meil on stuudios Kaidi Klein, kes tegi raadio kahest kunagi kuraditosinat ja on läbi telesaadete teleprojekte, Nende seotud võib-olla muud moodi ka, aga kindlasti läbi selle eesti muusikaga tänasel päeval ka huvitavad aspektid muidugi on lisandunud, eks ole. Nii, ja kui sa pead huvitavat aspektide all silmas seda, et nüüd siis ei näe, ei kuule mind ta tausta, töötu. Sa pead taustatööd, jah, ja seda ka, et saateformaadid, millega sa seotud oled, on ikkagi midagi muud ja televisioonis võib-olla see muusika ei ole kõige primaarsem mingite asjade juures, aga aga olles tagasi sellesse ilma jälle otseselt asja puutuva inimesena sukeldunud, siis kas miskit on oluliselt muutunud ka eesti muusikas sellesse suhtumises eesti muusikutes või ei, need 20 aastat pole teinud muud kui inimesi vanemaks. Kui ma võrdlen võib-olla kuidas noored muusikud siis 20 aastat tagasi rabelesid selle eest, Nad suhtusid kogu sellesse muusikasse tegemisse nagu suurema innuga ja respektiga ja kõigega, võib-olla kui praegu mul ei taha kõlada nagu vana inimene. Aga tänapäeval noortel ma vaatan ka enda lapse pealt, et see saavad kõik palju kergemini kätte, on, võib-olla ei oska seda, mis neil on nii palju hinnata. Ja ma arvan, et see kajastub ka muusika. Seda oled sa lugenud välja inimeste noorte inimeste suhtumisest telesaadetes, kes saavad kiiresti populaarseks ja tundub, et nii, nii nii asjad käivad. Ja asjad tulevad jah, palju kiiremini kätte ja ei pea võib-olla nii palju vaeva nägema. Muide, kas sinu kunagised kohtumised paarkümmend aastat tagasi sellesama kuraditosina jaoks noortebändidega olid need mõnusad, sõbralikud või, või kuidagi ebamugavad ja pingestatud kaaslast kõiki ju ei olnud võimalik vastu võtta. Need olid kõik väga sõbralikud. Et nii palju kui ma sain, ma neid aitasin, tihti jõudsid nad, kui nad ei saanud saatesse, jõudsid nad võib-olla päevaleheveergudele, nii et ei, kõik oli väga sõbralik, mingit pinget küll ei olnud. Aitäh Kaidi, sa tulid aitäh, kuid seal oli hästi meeldiv. Naudid tänast päeva mida iganes sulle veel siin pakub. Aga, aga suurem osa sellest on mees ja äkki saab päikest nautida väljas aitäh ja palju õnne. Ja selle jutuajamise lõpetuseks, siin jääb mängima veel üks eesti lugu, nad kuidagi on sattunud meil. Kuidas vanasti oldaks põsekad või millisesse põsekad? Kuidagi päriselt belglase. Vanasti seleta Eerikule, mis asjad olid patakad siis kui on selline ilusa aegne lugu. Sa tantsida, meeldivad põsed põse vastu, aga sina liibukas selle kohta mina ei ütle. Ma olen kuulnud sellist sõna. Kas on küll esimene kord? Ei, põsatage leedukad ja leedukad. Tõnis saatis sõnumi tema telefonis seitsmeid, mitu tükki. Ultima Thule kohta kõlab see eriti hästi ja sa tead, et see on mu lemmiklugu, on jah, näeb kõigi aegade lemmik. Maagiat tuleb välja, on tänases saates läbi mitme aspekti need kuued ja seitsmed reast telefoni numbrites sellest kokku moodustuv 607-st moodustav 13 ehk kuraditosin, mis oli raadio kahesaade, mida juhtis Kaidi Klein, kes oli meie külaliseks jälle läbi aegade lemmiklauluks on olnud Ultima Thule lennelda priiks, mis on tulnud siia läbi inimese, kelle nimi on Tõnise, kelle telefoninumber sisaldab seitsmeid. Nii et me võiks seda rida siin jätkata ja jätkata, et teinekord asjad kuidagi huvitavalt joonistuvad välja. Aga pange nüüd tähelemelon Eerikuga üks hästi tõsine jutt Teile, need, kes on olnud ka aega raadio, kahe sõbrad ja kuulanud raadio kahte rohkem kui 10 aastat rohkem või 15 aastat võib-olla 20 aastat kokku, nii nagu me täna oma vanuseks märgime 20 mälex kõige parema, absoluutselt suurima heameelega mänginud Kaidi intervjuu juurde siia otse-eetrisse ka arhiivilt. Mõne näite, kuidas kuradi tasin, kõlas, aga see ei ole võimalik, sest kuraditosinast, kui saada, kas pole ei raadio kahe ega laiemalt Eesti raadioarhiivis sekunditki vanakraami? Me tahaksime kuulata kuraditosinat uuesti, kas teil on kodus kasseti peal või suuremad klindi peal. Olemas salvestisi Kaidi Kleini saatest kuraditosin on, kui teil on, andke teada, see oli ikkagi raadiost lindistamise aeg, see oli puhas raaliast ennistamise aegsest OK arvutite arvutitaks internet ja Youtube niisugustest asjadest me siis rääkida ei saanud. Ma tean raadiost lindistamise kohta, ma tean nii paljut. Mölamaffia saateid, topp, raadiost, seal kuuldaval, mida sa kuulata ainult Tallinnas või Tallinna läheduses. Lindistati siin raadiost paljundati neid kassette ja müüdi tartlastele. Niimoodi käis selline äri ja ma kujutan ette, et kuraditosinat kassast kommerslikel eesmärkidel, aga niisama kuulamiseks võeti linti küll ja mitte vähe. Jah, sest ta Eesti muusikat ei olnud sel moel võimalik tollal praktiliselt kusagi kusagilt saada. Ühel hetkel, kui hakkas ilmuma eesti hittide kogumik sari tuli katsed CD ja kasseti peal paralleelselt, eks ole, et siis midagi hakkas tulema, aga kuna see regulaarsus oli siiski suhteliselt hõre neli korda aastas, siis tuli mõnda laulu väga-väga kaua oodata ja väga paljud lauludest, mis kuraditosinas kõlasid, ei jõudnud. Ta ei jõudnudki kasseti või plaadi peale. Sestap me ikkagi otsime näidet kuraditosinast. Mõelge, tuletage meelde äkki kusagil mõnes vanas luitunud kohvris kusagil pappkastis, mille te olete tõstetud teie eest ära kuhugi pööningule või tuppa, mida kutsutakse koligambriks. Äkki on teie kunagiste salvestiste hulgas kuraditosinast kas või ma ei tea, seitsme minutiline näide siiski Kaidi Klein, seda saadet juhtis. Me kuulutame välja piduliku raadio kohe kuraditosina nimelised talgud. Ja kui te leiate, kui tal vähegi on aega, otsige see materjal üles, veenduge, et teil olemas ja tehke nii, et see jõuab siia Raadio kahte. Ma tea, mooduseid on selleks mitmeid. Üks variant on toimetada kasvõi seesama kassett, kui tegemist on kassetiga meie raadiomaja valvelauda siin Gonsiori 21, teine variant. Ta on võtta, see on minu meelest noh, nii-öelda digitaliseerimise korras arvutisse. Ja kõige lihtsam, ma arvan, on, on see, andke palun märku R2 R2-e või kirjutage, kirjeldage mulle personaalselt tellile Sten Teppan TRUE või kirjutage Eerikule, meie meiliaadressid on avalikud ja sellisel otstarbel kasutamiseks absoluutselt omal kohal. Viitsige natukene me oleme, me arutasime väljaspoole täiesti kindlalt on kusagil niisugused lindid olema, seda on vaja ainult üles leida. Ja sellest oleks ajaloolise kultuuriajaloolise ning meie raadioajaloolise ajaloo defineerimiseks ikka väga palju abi. Vahepeal helistas Külli, Külli, kelle telefoninumbris on reas kolm kuute nii nagu palusime ja Külli, kes nagu ta ise lõpp läheneb suure hooga 100-le. Külli rääkis huvitava loo, tema muusika kollektsioneerimise kirg algas mitte väga noorest peast, oli juba vanem, aga ta sattus tööle raadiosse sekretärile ja ja siis hakkasid talle tassima värsked popmuusikat ja tema muudkui lindistused alal tuhandeid lugusid nemadelenti saanud. Külli soovib kõigile meile. Palju õnne, aitäh, Külli ja Kelly soovi. Lugool perfecto hoolstaarsi rich. Kell on 12 55, hoolderaadios hakkab lõpetama kolmapäeval, esimesel mail, mis on õnnistanud meid vähemalt praeguse hetkeni ja vähemalt siinkandis päikeselise ilmaga on, on super, ma ei pea sooja, võib olla väljas, nii palju polegi, aga igal juhul välja vaadata. On mõnus ja seda tasakaalustab selline päris tugev tuul. Et asjad on nii-öelda parlanksi. No mina küll ei vinguks, väljas on ikkagi väga ilus ja mõnusalt soe ilm, ma arvan, et selle aasta kõige igavam Samil mina esimesel mail 20 aastat tagasi, kui raadio kaks alustas kuulasin sedasama esimest päeva algusest peale, ei mäleta, kui kaua, aga algusest peale ja ma mäletan täpselt mille, mida ma sinna kõrvale tegin nagu tavaliselt ikka, inimesed üldiselt raadiot nii ei kuulad, paneb käima ja siis vaatad oma raadiomasinat ja pooladeks, sa teed midagi sinna juurde, mina, mina tookord lõhkusin puid. Ja mäletan sellepärast ka ilma, mis oli samamoodi päikeseline, aga hoopis kevadisel siiski soojem oli küll 20 aastat tagasi ja mina mäletan ka seda päeva. Jälle tuleb selline jutt, et vanasti oli kõik parem, kuidagi? Eriks Sulle tundub mingi vale, tundub, jutt kisub sinna. Tegelikult esimesse maid, ausalt öeldes, seal on väga julm ilmi olnud nii-öelda minevikus, et lund seal päeva ja täiesti olenevalt taastast ikka tähtis sündmus. Vaata muidugi ja ma loodan, et need, kes on praegu R2 lainepikkustel jaksavad edasi olla ja et seltskond, mida me täna pakume, on, on teile mõnusat, mida iganes teeksite, seda enam, et Need luitunud meeshääled, Morna ja Teppani omad vahetuvad kohe. Aitäh, aitäh. Räägi enda, aitäh, aitäh. Minu hääl on päikesele asemele. Kõvasti öeldakse asemele tuleb Laura mõnus, mõnus kõrva paitava naishääl ja Tõnu oma, mis on, mis pakatab staasikusest, teadmiste rohkusest, pädevusest ja autoriteedis ja ka täna meil saatejuhte tegelikult ühtekokku neli, sest et neljarattavedu Tõnu ei suuda ikkagi sünnipäeval niimoodi siin koos minuga olla ja meil tulevad saatesse lisasaatekülalised tulevad, sa võtsid kõik oma naised, kui ikka ju tulevad ka Ingrid Peek ja Mariseks. Karjaga. Aga lõbus saab olema kindlasti märgates sama lõbus saab olema ka kuulajate, ma lihtsalt loodan, et kuidas, kuidas sa, Tõnu oma eksidega läbi saab, kas on oodata ka eetrikismat? Ja mina lähen kaklema, Tõnule on kõik korrad, meie naised hakkavat filmi üksteisel peast ära kriipima. No ikka, Tõnu suurim pluss ongi nagu kuulajad kindlasti teavad, ikka emotsioonide ehedas ja mingisugust kompleksi või kuidagi lillede vahele peitmist ei ole. See on äge. Väga. Hästi-hästi peidus. Võtke siis kopsud õhku täis, eks ole. Pange vaim valmis. Tänu ja Laura alustavad. Kõik on öelda veel lõpusõnad ja aitäh, et kuulasite head aega. Nii lühidalt me ei saa, meil on vaja paar sõna öelda kommentaariks ka SMS-idele, mida tuli siia paari tunni jooksul hästi-hästi, palju aitäh kõigile ja kahju, et teie soovilugu ei kõla, sorry, tõesti kõiki asju jõudnud eetrisse mängida, võib-olla parandame mõned Tõnule ja Laurale ja Ingreditele Marisid Marisa eksidele. Jajah, jaa. Nii nagu meie palve oli, siis sõnumeid ootasin täna numbritelt, mis sisaldavad kuusi vähemalt kolme järjestikku või siis seitsmeid. Samamoodi rääkisime Taneliga, kelle telefoninumbris olid mõlemad olemas kolm kuud D3 seitset, mida on siiamaani raske uskuda, aga kuna ma ise helistasime sellel numbril tagasi siis veendusime, et tõesti Taneli käsutuses on see number, mis asjaoludel sellest ise rääkis ka. Ja lühike statistiline kokkuvõte ütleb, et vähemalt meie kuulajate hulgas, kes viitsisid telefonist sõnumi poole läkitada, neid rohkem kelladele pani numbris on kolm kuud kõrvuti. Et neid on rohkem seitsmelisi seeriaid. Vähemalt selle saate põhjal peab ütlema, on vähem. Seal iseloomustab statistikat üldiselt seda maitset. Ma täitsa usun, et iseloomustab küll ja võib-olla see seitse, seitse, seitse ei ole nii laialt levinud õllenumber, kui arvasin. Ja aitäh veel kord kõigile, kes osalesid saates aktiivselt või kes tegid seda passiivselt, siin me oleme oma väga rohkearvulise saatejuhti, jaskonnaga. Ma ei tea, kuidas nad siia ära mahuvad, aga loodetavasti mahuvad. Alustab kohe pärast uudiseid. Palju õnne meile kõigile ilusat päeva.