Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, kuuendast detsembrist, stuudios on toimetaja Tõnu Karjatse. Eesti hotellide restoranid ootavad väga siseturiste. Täna on ka tihti kahjuks valitsuse poolt vastukäivat kommunikatsiooni väga palju. Valitsuse piirkondlike investeeringute ehk katuserahade jagamine eiradki koroonakriisi, märgib poliitikavaatleja Toomas Sildam oma kommentaaris. Elektrilevi parandas Paide elektrivarustuskindlust ja see lõi eeldused uue piimakombinaadi ehitamiseks. Kui see vana ala ja sellega koos teisega vanad trafod linna elurajast ära kadusid muutus siin ka elukeskkond palju vaiksemaks. Võrumaal otsivad kultuuritöötajad uusi võimalusi kaasata erivajadustega inimesi kultuurisündmustele. Ilm on sajuta, öösel langeb õhutemperatuur kohati miinus viieni, päeval on õhutemperatuur miinus kolme ja pluss ühe vahel. Terviseameti teatel lisandus ööpäevaga Eestis 479 Covid 19 viirusega nakatunud koroonaviiruse, teiste tegi 5719, seega oli positiivseid tulemusi 8,4 protsenti koguarvust. Suri viis inimest. Maailma terviseorganisatsiooni Euroopa regiooni juht Hans Kluge tõdes täna, et Covid 19 vaktsiinide potentsiaal on paljulubav ja rõhutas, et algfaasis on vaktsiinide varu piiratud. Seetõttu peavad riigid täpselt paika panema, kes saavad vaktsiini eelisjärjekorras. Play ekspektituubiv very limited India. Ookeani riigid peavad arvestama piiratud hulga vaktsiinide juures oleks nende mõju kõige suurem haiguse leviku kontrolli alla saamiseks. Hans Kluge sõnul soovitab WHO esmalt vaktsineerida tervishoiu ja sotsiaaltöötajaid, eakaid inimesi ning hooldekodude töötajaid. Eesti sotsiaalminister Tanel Kiik lubas, et kõige esimesena saavad Eestis vaktsiini tervishoiu ja hooldekodude töötajad ning hooldekodude asukad. Eesliini töötajate hulka arvatakse ka haridustöötajad. Kahe vaktsiini tootja Faizer tekkija Moderna poolt peaks tulema aasta esimeses kvartalis Eestisse vaktsiini 100000 elaniku vaktsineerimiseks. Poliitikavaatleja Toomas Sildam räägib oma nädalakommentaaris katuserahadest. Viroloogia professor Irja Lutsar, kes on üks valitsust koroonakriisis nõustavaid teadlasi ei poolda hooldekodude lauskülastuskeelde. Tema arvates pole meie vanem põlvkond totaalset isoleerimist ära teeninud. See ongi inimlikult valus probleem. Aga kuidas siis vana sugulaste hooldekodus turvaliselt külastada, lisaks maski kandmisele ja desinfitseeritud kätele kui vanainimene on enda toast teise ruumi eraldi toimetatav, kõlab üks professor Lutsari soovitus. Kõigis hooldekodudes sellist kohtumisteruumi ei ole. Parlamendi koalitsioonierakonnad jagasid järgmise aasta riigieelarvesse üle kuue miljoni euro katuserahaks mida viisakamalt kutsutakse piirkondlikeks investeeringuteks. Kas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsioonide ühisel ettepanekud annavad hooldekodudele lisaraha remondi või juurdeehitustöödeks, et sinna rajada kohtumiste ruumid ei anna? See on üks näide, kuidas katuseraha jagamine käib hoopis teist jalga, kui on tegelik elu. Praegu pole isegi mõtet üle korrata, et katuseraha on olemuslikult vale ja ebaõige. Kui riigikogu liikmed saavad 10000 euro kaupa jaotada meile ja mängu väljakutesse ja kiriku katustesse ning siis sellele enda visiitkaardi külge siduda. Eriti kohalike valimiste aastal võib olla tõhus paari või mõnekümne hääle saamiseks kuigi on valijatele nende enda maksurahaga kosjaminemine. Ent samal ajal kui peaminister Ratase teisedki ministrid räägivad, kuidas valitsuskoalitsiooni eesmärk on seljatada koroonakriis ja leevendada majanduskriisi, siis vaadake katuseraha jagamist koroona ja majanduskriisi nagu polekski. Hooldekodudel ei ole asja selle raha külvamise peolaua juurde, samuti mitte näiteks kohalikel turismitaludes või väikeste kohtade transpordiettevõtetel, kes turismikärg bumisest on kõvasti kannatada saanud. Aga kümned tuhanded eurod lähevad ligi miljardi eurose aasta eelarvega Tallinnasse mänguväljakute ehitamisel. Rääkimata Keskerakonna, EKRE ja Isamaa ühisest otsusest anda alguses 141000 ja siis veel 30000 eurot neli kuud tagasi asutatud abordivastasele mittetulundusühingule Elumarss. Sellega tühistasid EKRE juhid aasta tagasi enda volikogus vastu võetud avalduse, mille järgi peavad kodanikuühendused olema valitsusvälised organisatsioonid, mis elatuvad kodanike oma liikmete annetustest, mitte riigi rahalisest toetusest. Aga jäägem nägijateks, sest kes vana asja meenutab sel silm peast välja. Nägijana on kurb vaadata esmalt katuseraha jagamise hämarat süsteemi ja siis sedagi, kuidas tulemus oleks otsekui riigist, kus puudub koroonaviirus ja majanduskriis. Täna on Soome iseseisvuspäev, seekord tähistatakse Soome vabariigi sünnipäeva koroona tõttu tavapärasest. Erinevalt. President Sauli Niinistö ja proua Jenni haukior kutsuvad soomlased peole teleekraanide vahendusel. Iseseisvuspäevale meenutatakse alati ka neid, kes on sõjas iseseisvuse eest langenud. Kaitseminister Antti kaikkonnal rääkis, mida tema jaoks Soome iseseisvus tähendab So Varmasto vaba autopaate omistada Asjostalle mustalt ärgeda musta enne. See on kindlasti vabadus otsustada ise oma asjade üle. Minu meelest on tähtis mäletada sõjapõlvkond, jaga tuleb müts maha võtta ka sõjajärgsete põlvkondade ees, kes on ehitanud Soome üles selliseks edulooks, nagu see praegu on. Kui panna maailma riigid edetabelisse, siis saab Soome rahvusvahelises võrdluses mistahes alal suurepäraselt hakkama. Oleme kuulutatud isegi maailma kõige õnnelikumaks maaks, kuigi me ise seda alati ei usu, ütles anti. Kaikkonen. Välismaale ja Soome reisima minna on praegu peaaegu võimatu kude, eestlased reisivad ka kodumaal vähe. Hotellide ja restoranide liit kutsub aga inimesi siiski kodumaaasutusi külastama, jätkab Brent pere. Eestis on kehtivad reisipiirangud kõige tugevamalt löönud just neid turismiettevõtteid, kes on varem lootnud peamiselt vaid välismaa külalistele. Samas ei ole praegu palju inimesi ka neis kohtades, kus tavaliselt eestlased käivad. Eesti hotellide ja restoranide liidu juht Ain Käpp ütleb, et kuna külastamise keeldu hotellidele restoranidele pole, siis tema soovitab seda teha. Täna on ka tihti kahjuks valitsuse poolt vastukäivat kommunikatsiooni väga palju, ehk siis kui öeldakse, et ärme tee suuri kogunemisi, see on ohtlik, kõik saavad aru sellest, jah, okei, on ohtlik. Aga see ei tähenda seda, et ärge üldse restorani minge. Ehk siis et kui ikkagi restoran, kus on hea ventilatsioon, hästi läbimõeldud puhtuse standardid ja ise restorani tulles kandke kindlasti maski, arvestage reeglitega, siis tegelikult see kohaletulek ei ole ju täna meie teadmisel ohtlik. Kallaste talu juhataja Ülle kuningas ütleb, et võrreldes eelmise aastaga on külastajate arvu kukkumine olnud suur. See nõuab aga uutest tingimustest kohanemist. Praegu käijaid on väga vähe, noh selles suhtes ka minut tuleb sealt jälle uued suunised ja ja kui siin olid need eraseltskonna tööl siin midagi mõtlesi, siis need on ka nüüd pannud ootele, nüüd üritusest me oleme kuulutanud ja eks mingiaeg mingil moel tiksub meil juba eelmisest aastast nagu veekohvik on, piparkoogitainast müüme ja siis ei oskagi nagu midagi, teen remonti, Holfic hoopiski valmistume uueks hooajaks. Restoranides ja hotellides on ka mure rohkete broneeringute tühistamisega. Kui hommikul tehakse broneeringut mingiks päevaks, siis poole päeva pealt nüüd võetakse uuesti maha, sest noh, tõesti, me oleme eestlastena heas mõttes ju ikkagi distsiplineeritud ja, ja kuulekas rahvas, et, et see teeb just nimelt nagu restorani hotellipidajatele väga palju meelehärmi, noh lisaks sellele, et see sektor on tänases kriisis kõige rohkem kannatada saanud ja see on väga südantsoojendav, kui Eesti inimesed ütlevad, et tead, et ma tulen teie hotelli või restorani, ma toetan teid. Aitan. Võrguettevõte elektrilevi on viimastel aastatel paidesse investeerinud üle kolme miljoni euro, et parandada 5000 kliendivarustuskindlust. Piirkonna alajaama võimsuse suurendamine lõi eeldused uue piimakombinaadi ehitamiseks olev kingilugu. Elektrilevi elektrivõrguehituse üksuse juht Meelis Mölder ütleb, et 1900 viiekümnendatel aastatel ehitatud paide esimese piirkonna alajaama seadmed olid juba nii väsinud, et pidevad elektrikatkestused olid vältimatud. See oligi peamine põhjus, miks suuremahulised ööd paides ette võeti. Me kaotasime ära elurajoonis seal vanalayama, viisime toite kõik Paide linna servas asuvasse piirkonna alajaama ja selleks, et siis toide linnas taastada, rajasime kuus kilomeetrit uut maakaabelvõrku ja samal ajal me demonteerisime ära rohkem kui 20 kilomeetrit vanu õhuline. Kui see vana alajaam, sellega koosseis ka vanad trafod linna elurajast ära kadusid, muutus siin ka elukeskkond palju vaiksemaks, selleks, et siis see võrk uuesti kokku ühendada ja parandada siis ka vors, kindlus, lahendad, rikkeid, paigaldasime kokku üle 10 uue kaasaegse automatiseeritud Alayama, millest siis olevat releekaitseautomaatikaseadmed tulevad siis võrgus olev rikkis elemendi väga kiirelt tuvastada, selle välja lülitada ja paljude juhtude automaatika suudabki elektritoite automaatselt taastada tähendab seda, et paljusid rikkeid ei pruugigi Cliltele märgata. Elektrilevi hinnangul parandab võrgu ümberehitamine enam kui 5000 paides asuva kliendivarustuskindlust, kuid selleks, et paidesse üldse saaks kerkida. Nüüdisaegne piimatööstus tuli suurendada piirkonna alajaama võimsust. See tähendas seda, et elektrilevi ostis siis siin kaks uut jõutrafot ja tegi siis sellega seoses ka jaotusseadmes vajalikud ümberehitustööd rajastis uue võrgu ja uue, laiema aastal piimakombinaadi nõuetele kahesektsioonilise ja kus siis ka kes mingi mõõtepunktid Paide piimakombinaadi elektriga varustamiseks investeeriti 1,8 miljonit eurot, millest pool jäi lähiaastail kerkiva piimatööstuse kanda. Meelis Milder lisab, et viimastel aastatel on elektrilevi elektri varustuskindluse parandamiseks Eestis investeerinud 80 miljonit eurot. Nii ka tänavu. Lähiaastatel on siis suuremat tööd on ees seitsmes Ida-Virumaal, kus me Aidu Püssi piirkonnas teeme ulatuslik ümberitest töid, tõstame seal olema selle võrgu 20 kilovatitasemele ja sellega kaasnevad ka ulatuslikud varade demonteerimine, samuti siis lähiaastatel neist esmassuured. Ehitustööd Viljandi linnas linna südames asuv 35 grandiliin on siis täna ette nähtud ehitustööde lõppjärgus ära demonteerida. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Võrumaal otsivad kultuuritöötajad uusi võimalusi kaasata erivajadustega inimesi. Kultuurisündmustele jätkab Leevi Lillemäe. Võrumaa arenduskeskuse kultuurispetsialisti Kristi Balsi sõnul on teadaolevast statistika järgi Võrumaal 22 protsenti elanikkonnast erivajadustega inimesed. Selleks, et nii liikumis-nägemis- või kuulmispuudega inimesed saaksid osa kultuuriloomest, on vaja neile luua vajalikud tingimused. Kui ma näiteks korraldan suurt festivali ja ma tahaksin, et sellest saaksid osa erivajadusega inimesed, mis tingimused. Ma pean looma, et nad oleksid ka minu sündmusele oodatud. Sest kui me täna tegelikult seda enda käest küsisime ja mõtlesime, oi, aga tegelikult me ei näegi neid inimesi meie sündmustel. Ja nagu meil olid ka kaasatud mõned puuetega inimesed, ka nemad ütlevad, et ega nende inimeste võitmiseks lähebki aega. See, et sa tunneksid, nad on oodatud, siis tegelikult nad tulevad. Erivajadustega inimeste kultuurile ligipääsetavus eeskõneleja Piret tõus tõdes, et ainult laiemate uste või treppide kõrval olev kaldtee olemasolu ei taga erivajadustega inimeste võimalused kultuuriüritustel osaleda. Kuulmispuudega inimesel on sellest kaldteest invatualeti olemasolust väga vähe abi. Ausi sõnul on võimalik lihtsate vahenditega panna erivajadustega inimene tundma teretulnuna. Ostsin paraja jämedusega pesunööri ja paberteipi p ja märkisime maha pimeda juhttee pärimusmuusika keskuse fuajee põrandale. 12 euro kannab ka ära lahendada see, et pimedad saaksid sinu sündmusele tulles sinu kultuurikeskuses näiteks olulistesse punktidesse tee leida. Ilm on olnud täna pilves ja õhuniiskus lisab jahedust ehk ja õhutemperatuur on olnud plusspoolel. Ilmast, räägib nüüd pikemalt Helve. Tärn kuni neljapäevani jääme kõrgrõhuala lääneserva, püsib selge sajuta ilm, vaid Lääne-Eesti saartel on pilvisem, kuid ka seal on sajuta. Kagutuul püsib madalrõhkkondade surve tõttu terve nädala esimese poole tugeva alles kest, nädalast veidi nõrgeneb ja pöördub itta. Õhutemperatuur langeb iga ööga järjest madalamale. Esmaspäeva öösel näitavad kraadiklaasid null kuni miinus viis kraadi ja vaid saarte rannikul on kolm kraadi plusspoolel. Päevane õhutemperatuur tõuseb esmaspäeval miinus kolme-pluss ühe kraadini, saartel on veidi pehmem. Aitäh ilmateate eest. Selline oli teise advendi Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.