Algamas on järjekordne saade, hääled ja stuudios on Martin Viirand. Kui keegi inimene juba oma varases nooruses omandab teatud maailmavaate, järgib seda kõrge vanaduse, järgib seda surmani, siis tekitab see vähemalt lugupidamist ja huvi. Ja just niisugune mees oli Harald Haberman tuntud omaaegne avaliku elu tegelane ja teadlane. Mis järjekorras neid tiitleid nimetada on praegu ebaoluline ja seepärast räägime tema tegevuse ühest kõrvalisemas tahust. Me teame, et Harald Habermani oli pidevas suhtlemises omaaegsete kultuuritegelastega ja nende hulgas olid ka kunstnikud Karl liimanud ja Andrus Johani, kes teatavasti uue võimuga kiiresti kaasa läksid ja seetõttu ka haaraldabermanis teatud mõttesugulased leidsid. Ja nüüd me kuulemegi kõigepealt linki aastast 1965, kus aralt Kaaberma räägib neist kahest kunstnikust liimandist ja Juhanist. See oli varahommikul, helistatakse ukse taga lahti Juhanemaks, küsib, et nats sisse kalased. Millal ma sind sisse lasknud sisse, mis on? Tuleb siis ütleb, et äi, kaua sind segada ei taha kõige vähematki, et aga ma olen ma ise kõnesid, kokkulepe, et kui ma öösel hulkumas siis enne kella seitse loole. Aga ma istun siin natuke, kuni kell seitse saab släng vaja. Ma siis istusin, hakkasin midagi lugema ja mulin laua peal, seal need värvipliiatsite niukene kaste. Tema võtab selle siis ära, üteldakse paberit ka, andsin talle paberit, ta istub nurgas, Sirjeldab, mida mina loen oma raamatute. Natukese aja pärast ta pistab mulle lina siis joonise, roheline kuusepuu, ok, selle, kelles põles siis punane küünal kollase tulega? Küsib, eksisime, midagi, ütleb ja mina ütlen talle, et mis ta sisi etlejat meenutab meile palju neid väikseid lapsepõlve Rausid. Et kõik need, kes ainult suure rõõmu taga ajava väikseid ei näe, et need jäävad alati annetaks. Ja see väikene joonis oli mul jah, kuni selle saksa okupatsiooni siiski ikka üks niisugune ilus mälestused ja siis kadus ta ära oma tühje suuremate vist põletasid selle ära. Teatud huvi ja kiindumus kaunite kunstide vastu on Habermani ilmselt iseloomustanud kogu tema elu jooksul. Ta meenutab üht episoodi, kus omaaegne Loomingu peatoimetaja Paul Kuusberg oli tema juurde tulnud ja palunud temalt kaastööd oma ajakirjale. Ja kui Berman olevat keeldunud ja viidanud ajapuudusele, olevat Paul Kuusberg öelnud, et kuule, ma teen sinust noor poeedi ja nüüd olevatki sõprade kaudu saanud enda kätte kolm Habermani noore aja luuletust ja need loomingus avaldanud. Aga nüüd kuulame teist katkendit sellest lindist, mida me alguses juba kuulasime. Nagu öeldud, pärineb see aastast 65 ja kõneleb tolleaegsetest Tartu kunstnikest, kelle sattus teatavasti kujunes karmiks. Harald Habermani. Mida nad siis aktiivselt tegid mõlemad? Ja sattusid siis ka selle fašistidel alama käsite saabuva püüti kinni ja lasti maha. Saatus oli. Olin kurb, aga mehed olid toredad mõlemad. Ja seda võiks neid kuni võrrel mount armastas rohkem arutada ja temaga sai kõigist paljudest asjadest, räägib moodsast kunstist ja kunstivooludest ja indiviidist ja nii edasi. Aga juba nali rohkem. Tema armastas kõiki asja joonistada, nii et tema kiri koosnes ainult ühest joonisest nagu mingid hiina hieroglüüfid ja kui sa selle asid läbi lugesid, siis seal aineid, mis ta tahtis sulle öelda, kuidas saab, tegi ja need kirjad, mul oli ka neid omal ajal paar tükki. Need olid nii äärmiselt tüüpilised just juba neid inimesi iseloomustama. Ei, 20. juuni, see muster oli tema ees, mees, kes me elasime mõlemad seal Tähtvere linnaosas, kes tuli meno juurest läbi, oli suur punaväelase proovimas ja tegi siis selle roseti saareks ja panin poolel mullal rinda ja siis me läksime kahekesi täheldada Nortalis majja ja hakkasime siis seal äragi organiseerimisega seal peale. Mis siis oli nii esimeseks suureks meeleavalduseks Tartus Raekoja platsil ja, ja mujalgi pärast sõda. Ja eks neid üritus oli mitmesuguseid, siin sai korraldatud ikka koosolekuid. Andsime siin välja isegi mõningaid läinud lehti, levitasime meid, kui näiteks kommunist number üks ilmus siis sai neid ka siis laiali kantud ühe tunni jooksul, iga mees pidi 10 Lemmeste sissi. Ja ma nii, et keegi ei tea, kes temale vei. Siis sel juhul viisil mina ka siis limonaadi postkasti ühe. Ja õhtal oli ta juba Vena juures ja see oli taskus. Ütlesite, et kas seda said, et ma näitan. Ja pole ka midagi imestada, et pärast seda, kui Harald Habermani astus 39. aasta sügisel komparteisse saidaparteilt esimese ülesande hakata töötlema omaaegseid Tartus elavaid kunstnikke, kirjanikke üldse vaimuinimesi ja tuleb tunnistada, et selles töös oli tal ka teatud edu. Kui nüüd aga tema tegevusest rääkida laiemalt, siis ajakirjanikud on erilise hoole ja huviga küsitlenud teda juuni sündmustest Tartus 1940. Ja Harald Habermani neid mälestusi jaganud sealhulgas ka Eesti raadiole. Tol ajal teatasid Peetsi vabrikust et RMS ei luba rongikäigust osa võtta. Ta. Ja me küsisime siis, et mis ajast nendele siis on kodanike õigusi lubanud üle miinimumi, need, kes ei oska isegi peremehega midagi ette võtta. Kui te tahate välja tulla. Ja siis oli sealt vastu naeru ja öeldi, et küll paneme temaga vahepeal kinni, kuidas see asi tegelikult juhtus, seda ma kohapeal näinud, aga BC publikutöölised tulid Kaaveliale. Viimaks oli töölismuna nagu mesipuu kus väga palju aktiivseid rõõmsad ja teo võimsaid inimesi kokku oli tulnud. Ning siis saabus aeg. Läksime välja, oli ilus suvine ilm, päike pimestas naljast rohkemgi, imestasid võib-olla punased lipud, mis sulg ajada. Kamp della päikesevalgusel oma selget keelt rääkisid. Üks nendest viidi tööliste poolt katusele ja tõmmati lipuvardasse. Rusikas kättena tegu, võimsad töökad käed. Ja see oli nagu sümbol, esimene sümbol suurtest sündmustest, need käed, mütsid edaspidi. Maa ja rahva saatuse juhtimise. Ja tee peal oli üks väikene piisanud ikene, veel, mingisugune kordnik tuli juurde, küsis, kas rongikäik ei vaja. Abikorra pidamisel sellele vastata, et abi on kõige parem, kui nad võimalikult kaugele hoiavad, korraga saame ise hakkama. Siis saabusime raekoja väljakul seal improviseeritud veoautost kõnetool. Ja sellel kenal toolil esines esimesena Kristjan Jalak, kes siis püstitas need nõudmised, mis tol ajal päevakorral olid. Esiteks maa sõjaõhutajad, valitsus. Teiseks nõuded kodanikuvabaduse järele ja saamise tee korraldamise küsimused. Raekoja lipuaugust välja üksurranto pea. See oli hilisema täitevkomitee esimehe fronislow võrse pea kes kõige võimsamalt hul ratas ning selle järve tuliselt sammast võlla k esimene punalipp. Tartu linna raekojal. Kui olid siis seisukohad esitatud. Tähtvere parki ja üks osa läks Raadi kruusaaukude juurde kus kodanlus oli pikemat aega mõrvanud töölisliikumise aktivist. Meie marssisime piki tolleaegset rüütli tänavat ja keerasime säält Postimehe toimetus, et neli meest neist läksist toimetuses. Ja rongikäik jäi peatuma. Toimetus oli kohalevil ja toimetaja tuli väga elevil meie juurde küsides kas tulid postimehest üle võtma. Seletasime, et me tulime Postimehe toimetust abistama korraliste korraliku lehte välja anda ja küsisime, kas nad tahaksid siis meid selles aidata või meiega koos töötada. Paluti 10 minutit aega nõupidamiseks. Toimetus pidas nõu ja teatas, et ta on nõus. Meile anti sihiks omada ruum, olkasime seal siis seda nõmmelt koostama ja juhtkirja kirjutama ja nii edasi. Ja kui siis see töö oli tehtud ja lehe käsikiri läks toimetaja kätte, tuli ta natukese aja pärast näost punasena tagasi, ütles, et tema Joiniseks sellel numbril alla kirjutada. Gunnar kant ja Tõnisson, tema siis kohe ametist lahti laseks. Me küsisime, et milles siis asi on ja millest siis pidi väljenduma, see kaasaaitamine? Ja küsisime ka seda, kas siis tekst on temale vastuvõetamatu, ta ütles, et ei, et temal on vastu võtta ka nõndanimetatud aktsiaseltsil ei ole selle vastuvõtu. Soovitame mõelda, kas ta tahab edaspidigi aktsiaseltsi või rahva huvisid teenida. Ja siis ta kirjutas sellele numbrile siiski olla. Ning sel päeval ilmuschis esimene Postimees, kus sündmused olid valgustatud mitte kodanluse vaid ülestõusnud rahva seisukohtadelt. Samal õhtul ilmusel teine mõist. Peeti jällegi kõnesid ja tekkis hulk väikesi rühmasid kus siis esinejad ja publikum omavahel mõtteid vahetasid. Ja seisukohti avaldasid. Auto peeti kinni ja yks mees nendest rändas siis sõna tõsises mõttes kättailile, kooselujatel peade kõnetooli, kus ta siis meile ka väikese esinemise maha pidas. Kõneledes sellest, et punaarmee on tulnud meid abistama aga mitte vallutama. Et punaarmee kaitseb meid sõjaohu, vastas ta sai suure aplausi osaliseks ja rändas samuti kettal autosse tagasi. Kuuldud mälestuste killu tendentslikus ja ühekülgsus ei vaja vist pikemat seletamist ja kommenteerimist. Muide ka haaral tabermana on iseenesest teises kohas öelnud, et see punakomandör ei leidnud kuulajate hulgas kuigi head mõistmist ja vastuvõtu. Ju oli siis selle mehe teadvus ja mõttelaad juba nii nelja nurgeliseks treitud, et, et aga isegi tolleaegses teatud niisuguses kõrgendatud meeleolus vastuvõtu ka nende tööliste hulgas ei leidnud. Aga kui nüüd rääkida Habermani tegevusest hilisemal ajal, siis üks näide on raadioesinemistest, ta pidas niinimetatud raadioloenguid ja kus üks põhieesmärk oli ka atestliku kasvatust eestlaste hulgas läbi viia. Clinton, aastast 1964. Usundlikud süsteemid moodustavad endast omavahel lakkamatult Borele Vagaria neljon tüüpiline ühtsuse puudumine kõigis põhiküsimustes, ka jumala olemuses. Ajaloopraktikas on erinevate jumalate kanguse praktiliseks hindamiseks rakendatud väga maist vahendit sõdo õigustades seda vastastikku kaelal riputatavate siltidega. Ketser võib paganaususõdade praktiliseks tulemuseks on aga alati olnud vallutatud rahvaste kõige halastamatu murre. Usundlike üldistuste suurim avastus väidab, et tegelik elu polegi elu vaid igavese hinge ajutine proovikoda, maise hädaoru kannatuste lõõsas. Selles määratakse hinge igavene õnnetus, arvem õndsus, järgnevas elu taolises olemises põrgus või taevas. Kujutused viimast olemusest on udused ja vaimu ohtralt. Mart veeni arvates säärased, mida ükski elav inimene üle paari nädalani taluks. Uskliku maailmapildis ei teki uut. Nii maine kui ka ebamaine elu toimub ainsa igavese ja muutumatu skeemi järgi. Mõned aastatuhanded tagasi loodud maa. Sellel vireleb hädades patune, abitu inimene, lootes lunastust kelleltki juba tulnud või tulevalt, mis seal pärast surma raskelt ligipääsetavas taevariigis. Kõige üleff jumala vaim, toimides oma äraarvamatu tarkuse kohaselt saatuslikud ja paratamatult enamasti inimest vaevavad. Miks just nii, aga mitte teisiti pole mõistetav ega seletatav. Niisuguseid atestlik loenguid peeti omal ajal Eesti raadios, aga muidugi mitte ainult raadios. Aga nüüd Harald Habermani üks olulisemaid tegevuse tahke tema kui teadlane ja teaduse organiseerija. Muidugi hakkame siin tema sellele tegevusele hinnangut andma, toome ka näite sellest, kuidas ta võttis osa raadios vestlusringidest, mis olid pühendatud teadvusele. Saade keerulisest lihtsalt on Aastast 1967 ja seal lisaks Harald Habermani. Ille kõnelesid ka Lembit vältia, Jüri Tammaru alustab Lembit Valt. Lugu nimelt selles, et mõisted madalam, kõrgem uus ja vana lihtsam, keerulisem, vähem täiuslik ja enam täiuslik neli. Üldiselt ei lange mitte päris kokku arenemisprotsessist täiuslikum. Väga sageli on lihtsam. Täiustamine võib toimuda mõnesuguse Prinitiiviseerumise teel. Ma ei tea, kas võib-olla elavast loodusest midagi sellist. Loogile turvaline kriteerium on tavaliselt selles mida me nimetame suhete intensiivsus, süsteem, organism, kelle suhted on suhted, on intensiivsem, keskkonnakui teine, siis loetakse äravoolud seal valjemaks. Martin on sekretär. Aga neid näiteid on küllalt, noh, näiteks praegu on bioloogide peres joaga kuulsaks saanud ja nad on tehtud ka kuus üks maailma ulatuses nõndanimetatud pankraalsed loomad. Loomad, kes on sadu miljoneid aastaid püsinud säärastel, on nagu nad on ilma muutusteta. Ja noh, selle teoreetiline seletus on vist Smallhausen poolt antud stabiliseeriv valik, see tähendab, nad muutuvad. Aga nad muutudes kehastavad ikka samasugust olukorda, kuna nende suhete süsteem keskkonnaga on jäänud sammuksid kiskunud, ise ka ei ole kuigi palju muutunud. Ja noh, siin on võib-olla üks nii uuemaid avastusi Neupiliina, mida Taani kalad tõi välja mõned aastad tagasi, mille tundma õpiti fossiilina ja fossiilinamis umbes 400 miljonit aastat tagasi välja. Võtan praegu elab niisama hästi edasi ja on täpselt samasugune, nagu ta fossiilina on võimeline lihtne eluvõimeline liikaga, ta on oma morfoloogilise ja nii-öelda väliseni tunnuste kompliksivad säilitanud saarlasena mitusada miljonit aastat. No see suur käramissilotiveeri ümber kooli ajal kõigile ju teada. Ja neil praegu on neid üle 30 juba niisuguse liigi kindlaks tehtud. Väga mitmesugustest loomarühmadest. Aga samal ajal on see taandarliku niisugune ju kõige drastilisem kujul esitatud parasiitide juures. Me teame, kuidas need tõesti mitte ainult oma üldis turmanni kohutavaid, peaaegu kõik organsüsteemid ära kaotavad, pealegi see on just suguorganite süsteem, mis tagab seda elu kõige põhilist funktsiooni. Ligi jätkaks. Kas ei ole mitte lugu nii et mis tahes parasitism, olgu see siis bioloogiline või sotsiaalne, alati on seotud regressiga taandarenguga. Seega ei saa absolutiseerida seda regressi samal ajal need parasiidid väga elujõulised olla. Bioloogilises mõttes. Võtame kas tavalise laius kes selle tõttu, et ta on pea rõdu, palun paljunemise peale tohutul hulgal munasid, toodad elab edasi isegi sel ajal, kui nii kultuure ta vastu võitlema arvamused kõrgel tasemel. Kirbud, ja nii edasi nende vastane seda omanud seda, et on tekkinud uued vormeed, kes siin praegu on näiteks väike siis Kesk-Aasias ja nii edasi ja isegi Itaalias. Bar nuhtluseks on, kes söövad teedeediana. Me teame, et Harald Abermann oli mõnda aega tolleaegset Tartu riikliku ülikooli prorektor aga tema tegevus olulisem külg on olla 30 aastat psühholoogia bioloogia instituudi direktor. Ja ta on pidanud oma töö kõige tähtsamaks saavutuseks küljeks seda, et kui enne sõda oli Eestis viis bioloogi, siis tema ajal tõusis arv 130-ni. Niisiis on tainas pidanud eelkõige mitteteadlaseks vaid teaduse organiseeriaks. Nüüd aga lõik veel samalt helilindilt, mis on lindistatud aastal 1967. Kaks bioloogilist põhilist liikumisesiteks siis liikumise vorm, aju raksete juures või kunni ainulõkseteni, kus nagu Bertaloshi ütleb, et surnu ei ole veel olla kuju kui bioloogiline mõistel vaid organismid paljunevad sellega, et siis loovad ühest, kaks need elavad jälle edasi potentsiaalselt surematud ja ja teine sisselõikamise vorm, mis diferentseerudes loobunud krõks organismi, kust peale hakkab siis surres põhiline bioloogiaga orja töötama ja eeskätt loodusliku valiku tegurina. Pikaajalise evolutsiooni üheks tulemuseks on surma tekkimine. Läks. Nagu armastus ja nii edasi, neid ju kõikides teistes süsteemides enne ei olnud. Ja nende taga on midagi väga konkreetset mida me kõik võime isikliku tegur sõbral juba ennata. See oli järjekordne saade sarjast hääled. Ja täna te kuulsite mõningaid helilinte Eesti raadio arhiivist, kus oli talletatud akadeemik Harald Habermani hääl. Saate pani kokku Martin Rand.