Üks väga vanamees on pidanud sõna. Ta lubas, ma ei räägi oma mälestusi enne, kui saan 90 aastaseks. Ants Rästas sündis 28. juunil 1901. aastal Peterburis. Ta võttis osa Eesti vabadussõjast Viru rindel esimestest taandumislahingutest kuni Tartu rahuni. No muidugi, see oli, juubeldas, oli suur juubel, siis oli väga suur, tähendab, kui nüüd rahu ja nüüd on kõik, lähme koduja. Ma mäletan seda, kui mind poisid ära saatsid. Mul oli ta lapski, polgu rahakast oli mul sõjasaagiks jäädud, see oli põhja läänearmee oma. Sait Uhkolgaga tõid mind raudteejaama suure hurraaga, tähendab. No tulin siis kodu, olin siis natukene aega, olin kodus ja siis. No täismees juba. Elujärge seadmad kuskil ametisse minna. Ja, ja jäin peatuma politseiameti peale. Vaesin palve Virumaa politseiülemale. Sekretär võttis minu käest selle avalduse vastu ja läks ülema juuraja kutsutakse mind, selle ülema kabinetiülem oli ära kaaren. Virumaa endine kaitseliidu ülem, politseiülem ja istuks seal üks rõugearmiline politseimundris härra ja sel härral on minu avaldus käes, küsib minu käest, et kas ise kirjutasite selle avalduse, mõtlesin ise ja a short obli poishis. Oled nõus tulema jõhvi, võtan sind omale kordnikuks. Teen meeleldi. Aga ma pean ikka vanematele ka ütlema, et ma niisuguse ilusa ameti omale olen saanud ja. Nojah, käi ära ja, ja tule siis kohe tagasi. Tulen raudteejaama ja nii ma sõitsingi jõhvi jõhvis viis mind ühte, suur suur hooned, ma vaatan ka seal politseinikud reas kolm-neli meest ja ütleb niised. Vanemkordnik jälle, vot ma tõin sulle täienduse. Hakkas mulle otsima siis need riided, püksid olid natuke lühikesed, olid küll, aga ta ütles sellest asjast, me saame üle. Mul on sind keedrid. Aga need ei olnudki keedetud, aga need olid mingisugused säärekaitsed, nisukesed panises, minul mundris ilusti seal tip-top ja Lähen siis sina kantseleisse siis härra Raukas, jaoskonna ülem. Nüüd puhake välja ennast, Källo näitab teile koha, kus te hakkate elama. Vaatame, kus te hakkate söömas käima, siis hakkama, kas ta rääkima, mis teist üldse edasi saab? Järgmisel päeval tutvusin siis aleviga ja siis kordlikud viisid mind igale poole, nemad näitasid minule postide asukohti, selle teadlased, mina hakkan ka nendega seal posti peal olema. Aga mind pandi hoopis kantseleisse. Seda vaatas nagu käekiri, käekiri meeldis väga ja ega see kerge ei ole, viga ka ei olnud. Pani minu abis. Lokuta oli see rajooni ülem, kes kõrvaldas nende Nanseni passi, meeste asju, kodakondsuseta isikute, jah, asja ja need olid venelased, enamus venelased, kõik endised põhja-lääne- armeelased, Azini töötasin seal ja, aga kas te ei taha minna Kohtla-Järvele kordnikuks? Et seal on väga tore rajooni ülem? Ja läksin siis Kohtla-Järvel, läksin sinna, korralikult, esinesin sutud kordnik, Rästas, šanss on ilmunud teie käsutusse? No hea küll, nüüd hakkame vaatama, koos ma teid siis paigutan siin, et ma paigutandid, avandu, kõrtsi. Seal on värskelt remonditud, kaks tuba on seal ja ja võti seal olla, mõtlesin ootakse aluskotiga, saan kuidagimoodi koos selle asjas pöördugu minu abikaasa poole, küll tema annab sulle tekipadjad ja aluskotid. Ja siis läksin toppisin talli juures, seal oli suur tall, oli kaevandushobused. Toppisin, alustati heinateol, viisin seljas Venemaa sinna. Vabandage kõrtsi, natuke maad oli, seadsin ennast seal sisse ja läks edasi. Päeval käisin, tegin kirja töötaval politsei kohuseks oli registreerida töölised, kes töölt läksid ja töölt tulid, suur paks raamat oli seal. Nii. Läks, läks, läks, aeg läks mööda, läks juba paar aastat mööda. Olin kordnik, aga siis tuli mulle rõõmusõnum. Ma olen ülendatud ja Ühest vanemast kordnikuks. Kas see tähendas palgatõusu palgatõusu ja, ja siis jälle vanem kordnikuna, sain selle paelaga peale siia vaguni peale läks jälle tükk aega mööda kutsutud lastakse mind Jõhvi ja komissar ütleb. Ei, siis ta veel komissariaadi jaoskonna ülem oli, ütleb mulle nii, et tead, Räsas, et ma tahan sulle ühe raske ülesande anda. Kas sa pead vastu? Ma teen sinust rajooniülema ajuta kohusetäitja HKT. Et kas sa oled sellega nõus võtma seda rasket ülesannet oma peale? Ma ütlesin nii terve jaoskonna, et ma ütlesin, et see on nisukene küsimus, mis mulle esitati, et ma pean selle üle tõsiselt mõtlema. Andsin oma nõusoleku. Kohtla-Järve oli tollal väike asula, noh, seal oli mõnisada mõnisada töölist olija, ainult vabrikud ehitati, tähendab sinna õlivabrikut. Siis mulle anti juba abilised. Politseikooli kõrgema klassi õpilasi anti minu käe alla, no siis mul hakkasid kõrvad liikuma. Kõrge ülemus. Jälle läks paar aastat mööda, tuleb korraldus, koht likvideeritakse ja teid viiakse üle Narva esimese jaoskonna koosseisu. Siselt komissari tuva komisjon, merssolid, jaoskonnakomisjon ja prefekt oli kard endine paavian. No ja siis viidi mind sinna esimesse jaoskonda jälle kantseleisse, teleri, rohkem kirjatöökogu aeg. Jah, mul oli, vedas kohe, tähendab nii, et ma seda väliteenistust ei, ei pidanud üldse kordniku peal kumindia Narva viide, siis ma seisin, postis. Seisin, ma ei tea, kas nädal aega jaanilinnas postikordnik, kas politseil Narvas oli palju tööd? Rahulik oli, see asi, ei olnud suuri vargusi, ei olnud ja ei olnud tapmisega röömisega vägistamisega. Hirmsaid asju ei olnud üldse. Kuigi sõda oli selja taga, jah? Jah, aga ei olnud. Ja siis need põhjalane armeenlased olid juba laiali valgunud mööda riiki mis need tegid pahandust ennem. Ja siis oli, oli rahu majas. Aga siiski üks huvitav juhtumine oli mul Narvas. Abikaasa venelane ja läksime lihavete ööse kirikusse, nii kui see komme on venelastel. Ja korraga näen üks tagavaras kirikus ka, palvetab seal. Mul viskas nagu külma vett kohe ülekehad, mis loni teel teda otsitakse, paganat taga tükk aega juba kriminaalpolitsei jõua, paneb autasu välja, kestada kinni, võtab lasknud valevuntsid, kas sellega ma tundsin, et siider, Foli, kui kindel, siidarv, kohe kindel. Läksin natuke maad abikaasaga sealt edasi ära, tähendab seda rahva hulgast ukse poole ütlen, et ma pean ühe mehe kinni võtma, tuli mulle kaapi, et tegelema hakkab, võta tal käest kinni, ära muud teeb kinni. Ja siis lasin selle. Äkitselt tasin tagant, võtsin rulli käest kinni ja Družisse. Et lähme ja kirikus kiriku sees. Kes sa oled ja mad jahis põlidzee. Võtsin juurde ja viisin välja, tähendab, ja siis oligi suurel tänaval oli kirid ja seal oligi see postikordnik olija. Mul oli vile oli taskus, andsin vilet ja see jooksis kohe sinna. Mul juured, sain, siider, Te kuradi nojah, siis võtsime endal käe alt kinni kahekesi ja viisime ärajaoskonda. Politseil oli relva kasutamise õigus, vajadusel oli küll. Aga seda kasutati tagasihoidlikult, ma ütlen siis, kui enam midagi muud ei aidanud, siis võib-olla kasutati. Kas teil on olnud vajadus relva välja võtta? Ei ole, politseitöös ei ole, ei ole pikkade aastate jooksul jah, aga kumminuia küll kumminuia. Kumminuiaga on küll tultööd teha. Siis ma olin ka natukene aega mõned kuud siis kutsub härra prefekt nende oma juurde, ütlevad rästas, et ma lugesin sinu teenistuskäiku. Et sa oled kõva poiss olnud, aga mina saadan sinu nüüd niisugusse kohta. Et ma tean seda ka, et sa vene keelt valdad, sõna seal kirjas ja lähed Skarjäätina valda, aga teeks jälle ajutine kohusetäitja. Aga ma saadan su sinna allkonstaablina. Seal ei ela ameti kõrgend jälle ja kolmas pael peale. Seal mina olin üheksa kuud. Aga ennem kui sinna mina läksin, seal oli üks dekreageeritud rajooni ülem all konstaabliks. Schibalumaksiin, see kutsub mind oma juured, ikka süda, past Soviet võimsa, et peame nõu, sa lähed ussikoopasse. Et sa tead, et, et seal on puhta kommunistid väetina valda ja ütleme nii, et kui sa tahad rahva poolehoidu võita, siis tead, ma soovitan. Esimene asi oli, katsu, katsu vana muttidega väga sõber olla. Siis tassivad sulle võid ja kala ja kõiksugu asja ja olen Ellega väga sõber ja teadmisveel, mine tingimata pühapäeva hommiku kirikusse paneks kroonine küünal. Kui sa selle kroonise küünlaga tabanud, siis oled sina tehtud mees. Siis papp juba hoolitseb selle eest, et sul kõik oleksid, mis sul vaja on. Vaat, mis ütles mulle see maksiin, hall, sul hea, no ja nii ma seda asja tegin, muidugi ma olin ju luteriusuline, ega mina risti ette lüüa. Aga võtsin selle suurele kroonile küünal kõige kõige suurem küünal. Kallimad ei olnudki. Aga ma sain 90 krooni kuus krooni vana juba ära, tead. Ja abielumees ka veel väljaminek ja, aga siiski ma sain seal kõvat palka, tähendab, ma sain sõidurahad, sain seal päeva raada, sain ja ma mul tulid ligi 200 krooni, tuli kuupalk. Panite kroonise küünlapühaku pildi ette ja, ja pani. Aga sihul rahva poolehoidjale võidetud ja peale seda, kui ma üheksa kuud olin seal ära olnud te kujutage ette, kiriku toorpapiga eesotsas tuli mind laevale saatma. Kujutage ette ja see oligi prefektil otsekohe teada, et vot niisugune austusavaldus tehti sinu mehele. Kuidas Narva-tagune vene elanikkond suhtus iseseisvas Eesti vabariiki tol ajal nad olid venelased. Me olime Venemaast lahku löönud jah. Seda küll, aga ma pean seda teile ütlema, et lojaalselt nad austasid meie seadusi, ainukene asi, mis oli, oli suur viletsus, oli, oli lastega, nendel ei olnud sissetulekud neutrafanni seal 10 senti päeva puudumise eest või 20 senti ja siis vot selle koolist puudumise eest ja koolist puudumisest. Ja teate, ma ütlen teile, kui need nõukogudelõhed tulid seal Ma ei taha ennast kiita, aga tõesti ma mõne, kes ma teadsin, täitsa vaena, maksin kinni omast taskust, kas oli seal siis mõnikümmend senti aga paberist lahti ainult saada. Aga need Skarjäätina rahvas elasid päris kenasti, sellepärast mehed käisid suuremalt osalt kus tööl siin suurel maal ja siis Osajale püüdis kala. Ma olin vallavanema juures, olin korteris, mulle anti seal omaette tuba. No mul oli ju vintpüssi oli toas, mul ei olnud tulnud, seda juhtuski, et seda võiksid, võidakse ära harrastada või, või midagi. Ja siis väga hea läbisaamine oli, peab oskama inimestega läbi saada, see on le inimestega läbisaamine on kunst. Ma räägin nüüd seda, kuidas konstaabliks sain. Peale selle, kui ma Narva tulin 31. aastal siis ma olin jälle Aagaadee. Ja ühel ilusal päeval kutsub prefekt mind oma juure. Vaatab mulle silma. Ja ütleme, et aitab sellest IKT-st. Mulla agasid huuled värisema, poed ja küll, et mul nüüd haridus on selleks, et ma võiksin olla konstaabel, aga kuidas ma saan sinna? Ülikooliharidusega mehed võetakse politseikooli. Kui linase see prefekt saatis mind politseikooli. Siis oli seal oli 40 meest, oli meid. Ja peaaegu pooled olid ülikoolimehed. Allkonstaabli test oli peale minu oli veel üks Saaremaa mees kes oli kas tabanud selle Ellami kuulsa kommunisti või tulevahetuses temaga ta maha lasknud, ei tea ka siis kotkaristi valge rist oli seal mehe, seda nägin, oli rinnas. Ja siis katsed. Nii kui keskkooli lõpetanud, tead ma need asjad kõik. Ja aga siis tuli vana direktor ise eksamineerima. Kadunud mets, üks tore inimene, ta oli kapten, kapten, mets, politseikooli ülem. Ja siis ta viimane küsimus, hoida tuleb see mets, seal on minu juurde, kus ma istusin, mat kargas püsti, tähendab, ja nüüd ma esitan sulle küsimuse. Kui sa selle küsimuse vaatavalt vastad, oled meie mees, kui sa ei vasta, siis asi on kahtlane, siis konkursi alusel. Vaekauss kaalub. Ma annan sulle vastamiseks kolm sekundit aega. Aga küsimust kuula nüüd hoolega. Aga minu mõtted olid ei tea kus pagan, ei olnud selle küsimuse juurde ja tema võtab siis oma taskukella kätte. Aeg varsti hakkab lugema. Ütle mulle nüüd otsekohe välja, kuidas on sinule suhu, oleme sinu õemehe, äi üks, kaks, kolm. Ja ma ütlesin ära, ütelge teiega eidele toime. Nagu ussist kargasin püsti, et see on minu, ei saa. Aga seda ma ise üteld minu seest keegi ütles. Nii imelik, kui see ei ole ja olingi politseikooli kursant valmis. Nii, ja veel siis tehti, tehti seda katset kaade Annabel. Püstolist lastidelt paukude Annabel, kuidas reageerid selle peale arst hüppas, kohe suurendavad, võttis ka pulsi ja südant, katsus ja peale selle kui see, kui see las käia. Aga siis, aga mõnelgi ülikoolimehel oli seal Üle noatera ja mida seal põhiliselt õpetati, aga kõiki asju kõiki asju, mis politseinikul tarvis on. Kõigepealt kriminaalõigus, Rooma õigus, siis tsiviilõigus, balti eraseaduse, Liivima eraseadused, kõiksugused, niisugused asjad. Siis sel ajal oli politsei ülesandeks tsiviilkohtuotsuste täitmine vekslid järel sisse nõudmised. Siis ma olin juba lektor seal poistel, mul olid ju need blanketid kaasas kõik, mis ma tegelikult elus sissenõudmise toimetanud. Ja ma panin seda imet, et nemad minusse tähendab, kui nüüd ühes. Nendes palju väiksemad haridusega mehed suhtusid, ET jumalikult hästi suhtusid. Kui keegi peaks nendest elus olema, las nad ometi kirjutavad mulle Tartumaa Elva, Tartu maantee 29, kui neist on keegi elus. Aga vaevalt, aga vaevalt aegunud hindama töö. Kaua politseikooli kursus kestis? See oli midagi kaheksa kuud, sest ma kohale määramise sain 16. märtsil 32. aastal Väike-Maarja politseijaoskonda Vao teise rajooni konstaabliks. Peale kooli lõpetamist käisin kodus veel vanemaid vaatamas uue uue mundriga. Ja see imelik asi oli Rakvere turu peal. Täitsa uues mundris särasin kohad, liigud, töötlesid kuldnokkmüts. See oli kuldrandiga vormimütsi ja oi-oi, oli lai, läigib, tähendab, turu peal tähendab kadunud vanemad istusid ja müüsite oma need saadused ja siis kuulemisel kõrvalvankri Paldiks muttinud ulad. Suur härra annab selle vana mäe Lässile suud. Ei tea, kes ta võib-olla. Eks ta ikka poegolevist kiitis. Ja ma panin kurja vaeva, ühesõnaga see ei ole ilus. Ja aga. Restoran laulab kuldnokk labi. No ja, ja siis mina asusin siis seal tööle sellel kohal, mina olin 16.-st märtsist 32.-st aastast kuni esimese augustini. 40. aastal. Ma võin seda ütelda, et kuidas küll? Kuidas küll inimesed seda vasta pidasid ja kuidas ma ise vastu pidasid hulluks olendid ja perekond, jätta kõik maha, jätta, kõik näha, mis seal on. Te kujutage nüüd ette, kui teil tuleks käsk, et pane riidesse, sul on pool tundi aega ja lähed. Ja lähed jäädavalt, lähed? Aga mul oli naine, oli hakkaja inimene, see võttis lapsukesed. Kolm last oli mul kaks poega, tütar. Nüüd naine on surnud juba. Esimene naine. Poeg elab mul Tallinnas käib mind vahest vaatama seda teist poega ja tütart, nii kahju kui see ei ole, ei ole ma peale selle näinud. Sellepärast et ja kui minu naine suri, siis siis ei soovinud tema, et mina matustest osa võtan ja lapsed ei kutsunud mind matuselega. See on kõik see onu Stalin on kõik seda teinud, et need perekonnad on lahku läinud ja ja, ja maad kui asumisele saadeti. Asumisele saadeti mind, protesteerisid selle vastu perekonna juurde lasta. Mul oli vabadussõjaoleku eest, anti mulle väiketalukoht ja selle anti mulle kätte siis, kui ma Kiltsis olin. Ma ei saanud ennem teda vastu võtta, sellepärast et ma mul ei olnud kindel, kas HKT ühes kokteili, mis aastal te saite kätte sealt taluga, selle ma sain 39. aastal ja sest ma jõudsin juba suure küüni sinna ehitada peale ja kavatsus oli elumaja ehitada. Mul oli materjali juba oli varutud seal küünis materjal juba laud oli ja ja siis baltiolija 13 juuniöö vastu neljateistkümnendat ja, ja kell pool kaks. Ma magasin kušeti peal ja riides magasin, ma väsisin nii ära. Ei, ma tegin sealt peenraid ja külvasime. Rediseid redise seemned, külvasin redise seemned abikaasaga, naersin talle, et tead, mis on need, kui nüüd redised hästi kasvavad, siis lähme Moskva näitusel nendele teistega hästi arvalt panin ja, ja maa, see oli. Mõisanaeri maali väetatud maali, kus mulle krunt mõõdeti välja. Ja pool kaks ja kuulen, et keegi taob osta ust, aga mitte mitte. Üks pisikene jupp Hiiumaal, nagu öeldakse, tähendab, oli oliks politruk oli. Ja siis oli valla abisekretär oli, vot seda nime varem, kui ma ei mäleta teda, see oli nende saatja. No ja siis pandi mind Islevad sinna öeldi, et sul on pool tundi aega oma asjade kokkupanemiseks, et on mingisugune kõrgem Harrison tähendab, et sa kuulud väljasaatmisele Eestist. Et kes seda varandust vastu võtab, mis siin on? Mõtlesin. Mul on kirjaoskamatu vana inimene, anded, naise ema on kirja oskamata inimene. Venelane. Et mul pole kedagi, jääb siia jumala hooleks. Midagi teeme nimekiri ära, siis muidugi otsiti läbi, kohe. Mind katsuti ka mul olid need riided olid seljas, ei olnud paistes ja kohe, kui midagi oleks kuskil olnud ikkagi kobati ära vedanud. Ma pidasin asja naljaks. Tõsiselt, ma ütlen teile, ma pidasin seda naljaks. Ja ma ei saa aru sellest, kuidas meid, mehi, turskeid, megi pandi sinna loomavagunisse ja keegi ei hakanud vasta. Vot mind paneb see päris imestama, et veidike võeti. Aga kinnine on, aga loo püssi meestamise vastakad pole midagi teha. Pole midagi teha. No ja, ja siis vaatan aknast välja, vaatan major Vaheris, luba seal autos juba seal see Poludorca heitemasin ja seal kaiks püssimees tema juures ka veel. Mis hakkasin, võtsin, panin, mul oli üks must ülikond, mõni musta ülikonna selgelt Poolas, saapad olid tuliuued, saapad need panin, võtsin koti, abikaasa pani kohvitasse, asjad, ma võtsin. Kahvlid ei võta, et ma võtan päris kartulikoti, võtsin, panin sinna sisse, mis ma arvasin, paar konservikarpi ja saapad ja vist abikaasa andis mulle tekkija voodilinaga. Ja, ja siis mul oli yks madrats, oli vana aegne madratsile, ta andis mulle Petseri jaamas oma vagunist, andis mulle vagunist, andis välja, et võta madrats ja see madrats päästis mu elu. Kui ta suuri neid käike tegime, talvel laagripunktist teisi, siis magasime metsas, mehed võtsid ja murdsid poksi emal külje all, aga mina sain võtta viis meest veel sinna madratsi peale ja ei olnud karta, et kopsupõletik oleks tulnud. Päästiku mäestik mu elu, kas abikaasa viidiga, abikaasa ja kolm last, lapsed ka lapsed, ka kolm last, kui vanad nad olid. Poiss oli viieaastane ja tüdruk oli seitsme aastane. Ja siis vanem poiss oli vist üheksa aastane. Kõik sama auto peale ja kõik auto peale ja sõideti meiega siis Kiltsi raudtee, Tarmo, seal kavandati mind maha, põle sai. Ja naised-lapsed sõitsid edasi teise vaguni juurde. Need pandi sinna ja. Ja kas oli juttu, kuhu teid viiakse? Ei, võimiks? Süüdistest mingisugust, absoluutselt ei olnud, seal oligi kõik. Jõgeva jaamas meie ostsime Ma 50 rubla eest ostsime läbipääsu loa selle tunnimehe käest. Vagunid valvas, et siis saime poest osta Jõgeva jaamast. Noh, ühte teist asja lasta tuli kaasa teiega, joo tuli kaasa ja, aga seal oleksime võinud meid, aga ta rohkem ei võta. Kolm meest võttis ette põgeneks ära, aga no kus sa põgened, kui perekond on? Nende küüsis? Ei olnud mingisugust mõtet. Ei olnud mingisugused mõtted. Vaesed, ja kas te ostsite toidukaup toiduga toidukraami ja toidu raamia, kera, juustu, mis teised mehed võtsid ka. Aga Kiltsi jaamas toodi mulle tuli uus ämber, jagaks leiba. Ja kes saatis, ei tea. Tunnimees andis sisse minu nime peale, aga kesse saatis, ei tea. Mõni hea sõber. Sest inimesed kartsid sinna juurde tulla. Vagun, juur kartsid, et pannakse ka sisse sest kujutage ette jaamaülem pärss, kes korraldas kõiki neid asju sealt. Niiviisi pandi punase mütsiga vagunisse meie juure. Näete, mis tehti. Ja perekond oli juba ennem ära viidud, ta ei teadnudki, et perekond on juba vagunis ja teda viidi. Ja siis me seisime, kaks, kaks ööd-päeva. Seisime seal Kiltsis koodi Tamsalus toodi ja Järvamaalt toodid mehi sinna juurde veel. Ma mäletan, seal oli üks konstaabel, Jürgenson oli hiigla tuuga mees, olin kui ta laagris, enne kui ta ära suri, kui ta veel oli, oli maa tuli siis ta kõht olite põlvede peal, kõhunahk oli tal niivõrd ära läks ära. Mäletan ta Tamsalu suurkaupmees mürk oli. Temal võeti ära taru Belskis oli see läbiotsimine, meil hõbedast kolmveerandliitrine pudel, õige viinaga läks, võeti ära. Mul oli kaks hõbe Porschega rooli, ühe kinkis mulle abikaasa, teise kinkisid mulle sõbrad, seal oli 36, kuldmonogramme oli peal. Ka visati sinna katsetega. Laulatussõrmus iiliti mulle ära, sõrmed iiliti ära sellepärast et ei tuld ära kuidagimoodi viility ära lihtsalt kurdavad, nahk on ka veel pealekauba. Kui meist aru velskri kloostrisse viidi meid, siis olid liiva sees, olid näha naiste hinga jäljed ja siis ei tohtinud ju kummardada ega võtad, laseb Mahaldad tunniveriga. Venelane jull. Ja ka siis, kes mehed ees läksid. Naiste jäljenda lähevad siit. Aga need viidi jälle mujale kuskile. Aga siis Jaagus, rõvedused olen ma elus näinud, aga pole veel näinud. Altar on tehtud väljakäigukohaks. Seal oli altar tehtud väljakäigukohaks. Siis viidi Meide Põhja-Uurali laagrisse. Laagri peakorter asus Sosva alevikus ja siis hakati meid sealt ära vedama. Kuhu esimene laagripunkt olid, kus me jäime peatuma, oli tühilaager naabermaja laager. Aga enne me käisime liikinust läbi, seal olid poolakad, aga poolakad olid mehed ja naised ja lapsed olid kõik segamini, seal. Ligil on laagris aga meid sinna jäetud, meid viidi edasi naaber, sedagi täitsa Uuse laagrisse. Aga siis seal laagriülem oli seal päris tore mees oli. Need on küll, aga, aga tore tore inimene, nii Stod harjutasin ja pole midagi, lähete kodumaale tagasi, et see on kõik mürgine asi. No meie meestel olid seal oligi, Darrasid oli ja mandoliin oli ja isegi viiulid olid ja ja siis laagriülemal oli hea meel kohe hinded. Et nüüd teete orkestri orkester muidugi. No mind topiti alati ette või ülemusega tuli rääkida, poisid ei oska vene keelt, ska pidi minna, aga vot meil on, tõlkisin kohe, kes räägib ja ülemal oli ka hea meel, et mees Venegi on ja siis ütles kohe. Mees, valige omale brigadiriks. Et siis on asi joones, et muidu teete nälga, kui te ise hakkate brigadiri, keegi, kes keelt ei oska, ütles kohe. No ja, ja siis tehti brigaadid meid 511 meest oli laagris, metsalangetajad brigaad oli, oli mul oli 28 meest, ise olin 29.. Siis hakkasin metsa langetama ja anti meile kahemeetrised, saed. Kujutage ette, kaevede saed. Kirved olid ka, olid halvad, aga siis meie hulka oli sattunud kogemata üks sakslane. Walter oli tema eesnime, nime ei mäleta, see oli lukus. Mis ta olid, need temast laiendab saed Erydajaja kirveste terida ja kõik. Ja see oli meie õnn, et see mees sinna sattusid, meie seast ei olnud niisugust tegelast. No ja siis, esimene surnu oli meil metsateel ja sellele mehele kukkus kuiv männioks kõrgelt, 30 meetri pealt kukkus pealael sisse ja pea lõua alt väljaoks valmis ja, aga esimene, normaalne surnu olist, major Vaher. Sildsist peale pandi endine Toompea lossi komandant, temal oli noh, teate isegi, mis ongi, toit oli, aga tema oli ju maohaavad olid tal, sõi seda, mis ei oleks pidanud sööma ja suri. Aga esimesel päeval läksime lauluga, läksime metsalauluga, tulime tagasimetsast ja, aga siis hakkas minema, siis hakkas, mine. Siis hakkas minema, hakkas jupphaaval minema. Siis see ülemit teadis, et ma olin hobustega tegelenud ja siis pani mind tallimeheks. Aga mitte lihtsalt tallimaks, aga tallinlaste brigadiriks seal oli mitu ees meid. Tallimees puutub kokkuviljaga ja see oli ka üks asi, mis mind päästis, et need, ma ei ole elus vargaid sallinud, aga ma ise hakkasin pargile ja nende hobuste veest, varrastasin kaeru. Ja teate, mis on. Suvel tegime panni omale, seal olid katusele lapitud, talli katusel kapiduts vanadest plekitükkidest. Tegime panni, ajasime tule veel kuumaks, siis lasime kaera sinna peale, siis viskasime vett peale, täidis kargasid keel ära, küljest. Meil olid ühe käega valvur oli kell oli kuus last ja naine. Ja siis Ma rääkisin, et, et sa tahad elada, ega sa selle, mis see 600 grammi leiva saad ise ja lapsed seal seal 400 grammi ja naine saab võib-olla seal vähem, et et sa sured, kurat niisama nelgia nagu meiegi. Aga meiega nõusse saad, sina saame meie. Siis oli asi lahe. Tibuškaari meil ei olnud vaja karta, et keegi meid oleks tabanud, teobelt. Asime pannidel tuliseks. Puuseumised. Puhas, vot talvel sai hästi ja tangud vana meelega koti sisse, ta ise sõime nii palju kui läks ja ja taskusse ka veel ja minu all magas kindral Kurvits piirivalvevalitsuse ülem. Et oleks tore vanahärra ja siis temale ka ikka katsusin anded, kuid keegi ei näinud. Ja, aga ükskord oli mul istkümne Ale vahejuhtum seal oli Jaan oli sapihaiged, hobused tuli. Paremad tükid kästi kohe kõrvale panna, tunnimehed, head kaelakohad ja singid ja, ja ülejäänud siis omavahel ära jaotada. Ühel ilusal päeval pidasin aru, et kurat, ma viin kindralihärrale natukene liha, kas ta sööb toorelt siis või, või keedab, või mis ta teeb, et viin sisse. Noaga. Mitte kunagi nii, kui läksin sinna stroisseps, mehed otsiti läbi kõigi, aga mind kunagi ütles, et läbi seekord üks kuradi valvur, tähendab, vabandage kurja eest. Üks valvur, kes jäi jälle singist ilma, see müüs mind ära. Aga mehed olid mul, jumal tänatud, olid niisugused mehed, ma ei tea nende nimesid ega neid. Elab veel. Ütles, et meie tööle ei lähe. Kui te brigadiri välja ei lase ja siis muudeti see ärase määrus lasti mind baraki, aga põleks mehed minu eest seisud, oleksin võib-olla lõppenud, ära sinna ka kaua te olite kartsas? Kaks ööd, kaks ööd. Muidugi, mehed pidasid omavahel plaani, tähendab, esimesel päeval ei julgenud keegi selle peale välja tulla. Aga siis nad pidasid plaanilt ja siis üks julge mees hüppas välja, oli abi, ravi oli abi, oli ju ainult kindral Kurvits lihast ilma ja tema kadunukene ilma tema kadunud, missugune tema saatus oli? Me sattusime temaga ühte haiglakambrisse, kus olid kõik dicindeerija haiged, vaat nüüd ma ei või pead anda. Kas teda tappis ära noaga üks valvur, kes oli meie juure sinna pandud, kes oli ka kõhutõbine. Aga kes olid meelesegaduses või oli tema saatus, milline teine? Vaata, pead anda ei või, aga mina, minul on nagu mälestused, see hull hüppas sealt oma kardina tagant välja, võttis, tõmbas selle. Rumeenlased olid kaks naist, olid seal põrandapesijad ja koristad, põrandad kratsisid, millega nugadega. Ja see hull võttis ja lõi selle kindralile sisse, noa rabas noanaiste käest ära. Jah. Aga kas, kas ta suri nüüd sellesse või lasti ta maha või ei tea, sest meile vabritseeriti seal nisukene asi eritoimik, meie nagu kavatsesime laagrist põgeneda, ühineda saksa armeega ja siis astuda venelaste vastu välja. Fabritseeritud, mitte mingisugust niisugust asja ei olnud ja siis meie jõugu eesotsas pidi olema siis kindral Kurvits. Kas teile esitati süüdistus ülekuulamisel ja käisite ülekuulamist ja korduvalt? Ja ma pean seda ütlema, et kõiki peksseti ja ropult eksiti, löödi neerud lahti ja palliga Lähete ukse vahele ja aga mulle sülitati ainult neli korda näkku, aga mind keegi ei puutunud, ähvardati küll maha lasta kai. Kui minu poeg käis siin prokuratuuris, neid minu dokumendid. Kuulub mahalaskmisjah, aga millegipärast mind eineks tundma. Millegipärast mind ei lasknud, ma nagu oleks õnnesärgis sündinud. Jah, aga mul on hea meel, et looja on mulle nii palju päive andnud, et ma seda nägin, et Toompea tornis lehvib sinivalge-sinimustvalge ja mul on see sinimustvalge siin ka olemas.