Tere sõna tarvitamisest ja kuritarvitamisest veebimaailmas on seekordne keelesaade sõnavabadusest ühismeedias sotsiaalmeedias. Kas veebimaailmas võib rääkida, mis sülg suhu toob? Kes ja kuidas solvumisele vaenukõnele vastu saab hakata, astu peab hakkama. Ja sellest ka, kas veebimaailmas ikka ilusat eesti keelt ka kohata võib? Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on täna politsei- ja piirivalveameti vanem kommunikatsiooniametnik politseikapten Maarja Punak, tere tulemast keele saatesse. Tere. Mis on siis sõnavabadus veebis ja mis on sõnavabadus tavaelus? Need peaksid ju olema täpselt üks ja see sama, aga kas on? Jah, nad siiski on üks ja see sama, sellepärast et sõnavabadus on meil ju põhiseaduses välja toodud ja välja selgitatud ja peaks kehtima mõlemas kohas, aga kahjuks on millegipärast arvamus, et internetis on rohkem lubatud kui avalikus ruumis. Selle nädala alguses ütles põhja prefekt Kristian Jaani, et korrakaitseseadus on aegunud ja see on otseselt seotud meie keelepruugiga beebimaailmas. Kristian Jaani ütles, et ühiskond on nii palju muutunud, et avaliku ruumi definitsioon on ajale jalgu jäänud. Mis on avalik ruum ja mis, mis on praegu seaduse järgi ja mis ta tegelikult, et praegusel 21. sajandil võiks või peaks olema. Avalik ruum on meil korrakaitseseaduses defineeritud ja, ja me räägime sellisest üldkasutatavast kõike kõikidele ligipääsu lubavast ruumist, aga varem põhjendati, et sotsiaalmeedia ei saa olla avalik ruum, sellepärast et punkt üks on vaja selleks seadet, et sinna nii-öelda ligi pääseda. Ja punkt kaks, tihtipeale sotsiaalmeedia eeldab seda, et sul on ka konkreetne konto, et kuskil sõna võtta või, või kuskil midagi postitada. Aga mul on tunne, et need asjad enam ei päde, kuna meil on seadmed peaaegu kõikidel juba taskus olemas või vähemalt on olemas võimalus kasvõi minna avalikku internetipunkti raamatukogus näiteks. Ja see konto loomine ei ole sugugi nii keeruline ja on võimalus ka kõikidele seda teha ja, ja selle selle ruumiga seal sotsiaalmeedias liituda. Ka selles veebimaailmas liikumine on ju inimesed teevad seda erineval moel, nii nagu päris avalikus ruumis kijat Ühed käivad keset tänavat, teised istuvad kodus. Piltlikult öeldes on ju veebimaailm ka mitmekesine, mõni istub oma kitsas Facebooki sõpruskonnas. Teine suhtleb üle Facebooki, kõikidega. Jah, ja seal seal tulebki küsimus siis selles, et kui suur on minu nii-öelda lava või, või kuulajaskond, et, et kellele ma mingeid asju välja ütlen, et võib-olla jällegi need näited, et kui raekoja platsis keegi hakkab karjuma, ropendama mingeid solvanguid kellelegi suunas loopima, siis. Me reageerime, kutsutakse politsei, politsei sekkub, vajadusel tehakse inimesele trahvi. Kui on näha, et see on, võib mõjutada tema edasist käitumist. Aga nüüd sotsiaalmeedias näiteks sa oled loonud endale, ma ei tea, mingi lehe ja seal samamoodi solvad kedagi, ütled halvustavaid kommentaare, mõnitad postitatud selliseid pilte, mis näitavad kedagi väga koledast poosis või, või halvas valguses siis seal meil on võimalik küll reageerida, aga seal kehtivad nagu teised reeglid, ehk siis et praegusel juhul lähtuvalt praegustest seadustest sa peaksid minema siis see inimene, keda solvatakse, peaks minema kohtusse enda kaitseks. Aga tegelikult kõik need sellised väljaütlemised ei ole alati seotud ühe konkreetse inimesega, võib-olla inimene käitubki sotsiaalmeedias sobimatult ja oleks väga hea, kui meil on võimalus sellele inimesele ka öelda, et see ei ole okei. Ja kui sellest ütlemisest ei piisa, mida meil nüüd siin, need paar aastat, kus me oleme inimestele teinud selliseid ennetavaid vestlusi, kui nad on käitunud sotsiaalmeedias halvasti, et kui see ei mõju, et neil oleks võimalus ka kasutada inimese karistamist. Te olete kaua aega töötanud ka veebikonstaablina. Kui palju teil on tulnud ette selliseid juhtumeid, et te peate inimesega rääkima selle üle, kuidas ta internetis, kommentaariumides, blogides on eesti keelt kasutanud? Ja kui paljudel juhtumitel inimene mõistab seda, mis talle räägitakse? Selliseid juhtumeid on tegelikult igapäevaselt, kus astutakse üle mingitest eetika, moraali ja, ja sellistest normidest. Pluss siis ka sellest, et eiratakse teise inimese õigusi, ehk siis räägitakse kellegi teise eraelust või kommenteeritakse teemasid, mis puudutavad hoopis teisi inimesi ja ja ei peaks sellist kõlapinda üldse saama, et neid asju loomulikult on palju ja on palju inimesi, kes soovivad abi, sellepärast et kas näiteks ei ole sotsiaalmeedia platvorm seda postitust või kommentaari või meemi võtnud või keeldub ka see inimene siis ise seda tegemast, kes selle sinna postitas. Et selliseid abipalveid meile tuleb ja, ja neid vestlesime, oleme pidanud ja enamasti tõesti need vestlused pigem toovad edu, ehk siis, et selgitan teise poole õigusi ja annan inimesele mõista, et tal on mõistlik see postitus või meem eemaldada. Sest vastasel juhul teisel inimesel on õigus pöörduda kohtusse. Aga on ka neid näiteid, kus seda ei tehta, kus võib-olla inimesed on kas näiteks ka politsei suhtes meelestatud teistmoodi ja, ja ei, ei sooviga meid ära kuulata ja, ja keelduvad neid selliseid inetuid postitusi eemaldamas. Ja nende puhul just ma arvan, et aitaks ka see, et kui meil oleks olemas seaduses tugi et me saaksime sekkuda. Et see on siis, et seadusesse oleks sisse kirjutatud, et avalik ruum on ka veebimaailm sisuliselt? Jah, siis saab inimene kindlamini kõigepealt politsei poole pöörduda ja asi ei pruugigi kohtusse minna. Et ma saan aru, et praegu siis on ainuke võimalus kohtusse pöörduda. Nojah, et üldjuhul, kui mind solvatakse või minu suhtes postitatakse laimu, siis jah, seadus näeb ette, et saab kohtusse pöörduda. Aga jah, meie see üldmõte, mis, mis ka Kristian Jaani välja tõi ja mida ka mina väga toetan, on see, et lihtsalt inimesed saaksid aru, et me kehtestame ka internetimaailmas mingi raamistiku, millest tuleks kinni pidada. Et praegu me oleme rääkinud väga palju sellistest üldistest teemadest, nagu näiteks ma ei tea netikett võib-olla olete tuttav selle väljendiga ehk siis, et kuidas käituda veebis niimoodi. Et sa oled viisakas ja pead teistest lugu ja nii edasi, aga mul on tunne, et sellest ei piisa, et meil on vaja selgemat raamistikku. No ma ei tea, näiteks nii nagu jalgpallis, et kui sa ikkagi platsi peal, eks ropendad, siis sa saad selle eest kaardi või halvemal juhul võib-olla peadki hoopis, ma ei tea kaartide tõttu järgmise mängu vahele jätma. Et sellele sinu teole järgneb karistus, eriti kui sa seda veel kordad. Samamoodi, ma ei tea, meil on koolides ilusasti kehtestatud sisekorra eeskirjad, mida millist käitumist õpilastelt eeldatakse ja kui nad seda, kui on võimalik, siis direktoril määrata vastav mõjutus, eks ju. Mul on tunne, et meil, meil on ka internetiruumile seda vaja, sest inimesed on kolinud internetti oma eludega ja seal on vaja teatud piire rakendada. Et sõnavabadusel, nagu kõikidel vabadustel on reeglid ja normid ja teatud piirid Absoluutselt, et need paneb paika meil, eks ju, põhiseadus, mis ütleb, et sinu sõnavabadus kehtibki täpselt senikaua, kuni kuni hakkab rikkuma kellegi teise õigusi ja see on ka üks põhilisi asju, millest tihtipeale aru ei saada. Kui seda avaliku ruumi definitsiooni nüüd muudetakse, kui muudetakse, kui see jutuks võetakse ja muudetakse, kas siis aitab korrale kutsuda Rauskajad, solvajad ja näiteks ka viha või vaenukõnepidajad? Absoluutselt, et see on ka üks tõsisemaid teemasid, mida see interneti avaliku ruumiks muutmine aitab lahendada. Et selline vihaste kõnede postitamine on, on üks nagu selline meie murekoht, et et seal oleks võimalik inimesele anda signaale, et see on sobimatu. Aga, aga üldiselt jah, et kui meil on olemas paragrahv, siis teine oluline asi, mida me saame teha, on see, et me saame teha ju ka sotsiaalmeediaplatvormidega teatud kokkulepped, ehk siis et kui meil on olemas paragrahv taolisi tegusid tehes sotsiaalmeedias on Eesti seaduse järgi võimalik inimesteks karistada ja me saame näiteks nõudlusele taolise postituse eemaldamist kiiremini selle sotsiaalmeedia platvormi pärast käes tähendab, et, et see annab selle võimaluse. Kuna veebimaailma osakaal inimeste elus on kordades kasvanud, siis kui palju politseijõududest tegeleb sellega? Te olete kaua aega olnud veebikonstaabel, kui palju veebikonstaableid on üldse? Praegu meil on kolm põhilist veebikonstaablit, üks, kes kirjutab vaata enda postitusi ja vastab ka inimestele vene keeles ja kaks siis, kes ville ja Andero, kes siis vastavalt eesti keeles ja lisaks on meil ka piirkondlik veebikonstaabel Pärnumaal üks nii-öelda uus liige. Ja tegelikult see idee on ikkagi selles, et kui sa näiteks oled piirkonna konstaabel, siis sa nii ehk naa oled selles internetiruumis ka, kus asuvad sinu piirkonna inimesed, ehk siis tegelikult piirkonnakonstaabli nimi ei peagi olema veebikonstaabel Maarja Punak, vaid et kui ta on selles kogukonnagrupis, kuhu näiteks selle kogukonna uudiseid postitatakse siis ta seal saab teha, aga samasugust tööd nagu teevad veebikonstaablit. Et tegelikult see ring on meil palju laiem, et mitte ei piirdu ainult nende paari inimesega. Aga jah, seda aktiivsust oleks tegelikult, et vaja rohkem juurde, ehk siis minu enda isiklik hinnang on see politsei võiks kohalikes teemades eriti, mis puudutavad näiteks turvalisust ja, ja kõike seda, mida, mida politseiga iga päev teeb. Rohkem ka sotsiaalmeedias. Et siis veebikonstaabel tegelikult peab olema ka füüsiliselt mitte ainult veebimaailmas kontaktis nendega, kellega ta parajasti tegeleb. Arvate. Ja ma arvan, et kas või enda töö näidatud. Ma tean, et mul on mitmed juhtumid, millega ma olen tegelenud lahenenud ka seetõttu, et näiteks on olnud mingi suurem kiusamisjuhtum erimeelsus ja ma olen läinud kooli ja tegelenud kõikide osapooltega, ehk siis et ma olen läinud nii-öelda päris politseinikuna kohale, selgitanud asjaolusid. Sest on juhtumeid, mille puhul läbi veebiinimesele ütlemine, et tead, see ei ole päris okei, mida sa nüüd tegid, ei mõju. Ja kui selline internetist väljaastumine või sotsiaalmeediast väljaastumine on ääretult oluline. Sotsiaalmeedias on palju ka valeuudiseid või libauudiseid, kuidas nendega käituda ja kas nendega saab midagi pihta hakata. Praeguste seaduste järgi. Jah, nendega saab, et saab nõuda nende eemaldamist, et kui see põhjustab mingit ohtu, siis me saame ka loomulikult vaadata, et kes selle taga on ja mis ta motivatsioon on. Aga ennekõike, mida mina ootan, on see, et meie koolid ja, ja ka üldse näiteks kas või ettevõtted võiksid mõelda selle peale, kuidas õpetada meie noori ja üldse Eesti kodanike kriitiliselt mõtlema. Ehk siis, et kui Me õpime kriitiliselt mõtlema ja hindama seda, mida meile sotsiaalmeedias jagatakse, milliseid uudiseid, millised, millised uudiseportaalid näiteks, milliseid uudiseid jagavad või või kasvõi see, et hinnata seda, milline postitus võiks olla üldse tõde, milline mitte. See on oluline ja mul on tunne, et siinkohal meil on veel puudujääke, et, et see võiks olla üks teema, millega lähiaastatel nüüd tõsisemalt tegeleda. Veebikirjaoskus võiks selle võib-olla kokku võtta absoluutselt. Aga kes rikuvad kõige rohkem veebis seadust või ütleme siis ka head käitumistava, kas need on nooretsest, meie arvame, et noored on rohkem veebis või keskealised või hoopis vanemad inimesed kellel on palju aega, võib-olla rohkem aega kui noortel või kas need on haritud inimesed. Ilma hariduseta on sellist uuringut tehtud üldse. Seda võib-olla ma sain jälle hinnangutest rääkida, et mis on silma jäänud, punkt üks on see, et need rikkujad ei ola noored, ehk siis et meie noor põlvkond, kes peale tuleb, on ongi natukene teistsugust väärtushinnangutega ja nad ka käituvad paremini, ma ei tea, ma võin tuua ühe positiivse näite, kas või enda enda sellisest tööpõllust oli see, kui ma tegin Tiktoki video, ainus, mille ma seni olen teinud, kus ma rääkisin sellest, et noored ei peaks tegema endast alasti pilte ja neid siis sotsiaalmeedias laiali jagama. Et seal ühe ühe projekti raames ja sinna alla tulid ka mõned sobimatult solvavad kommentaarid minu enda suhtes. Ja kes minu kaitseks astusid välja, olid minu enda 10 kuni kolmeteistaastased noored, kellele ma jalgpalli õpetan. Ja see oli nagu seda oli nii äge lugeda ja kui ma läksin trenni ja siis noored tulid, Maarja näed. Me nägime sellist asja TikTok'is ja näed, keegi ütles sinu kohta niimoodi. Äge Me saame aru, et noored julgevad välja öelda, kui kedagi solvatakse või kellegi suhtes öeldakse halvasti. Ja nad teavad, et see on ka see, mis tegelikult võib tuua edu. Ehk siis probleem on meil just nende inimestega, kes on võib-olla vanem põlvkond ja kes ei teagi, kas siis nad ei mõtle nii, nii palju sellele, et kuidas nad midagi välja ütlevad, või arvavadki, et noh, et see see võimalus öelda kõike, mida, mida sülg suhu toob peakski siis seal sotsiaalmeedias selliselt avalduma, et ma, ma ei oska öelda, miks inimesed halvasti käituvad. Selles mõttes on seda tõesti hea kuulda, et noored oskavad käituda paremini, sest me ikka väga sageli kuuleme ju koolikiusamise lugusid internetis. Jah, aga tegelikult need eraelulised kiusamised, mida täiskasvanud omavahel toime panevad, on kordades hullemad ja neid juhtub kordades tihedamini, kui juhtub koolikiusamist. Ehk siis koolikiusamise puhul me räägime, et meil on juba väga efektiivseid näiteks Kiva programmid, eks ju, mis on koolides ja, ja õpetaja Nad teavad, kuidas sekkuda ja koolitatakse järjest ka lapsevanemad välja, et mida teha, et uurida välja, et kas sinu lapsel on kiusamisega mingeid seoseid, on ta ise kiusaja kiusatav ja nii edasi, et me selle teemaga oleme väga palju tegelenud ja see on toonud edu. Aga probleem on meie täiskasvanutega, kes võib-olla ei taju seda, et mida sotsiaalmeediasse ikkagi postitada, eriti kui on tegemist näiteks lahutusega, kus postitusse sisudes pannakse näiteks viiteid oma lastele või sellele, kes on lapse õige isa või mitte ja kes loobub oma lapsest, ehk siis tehakse selliseid ääretult inetuid kommentaare, mis tõenäoliselt teevad kõige enam haiget just nendele lastele, kes on selle lahutuse sisse siis segatud. Ja pluss siis see täiskasvanud teavad, mis sõnad täpselt haiget teevad, ehk siis et nad oskavad öelda väga halvasti, noored ei, nende sõnavara ei ole veel nii palju arenenud ja võib-olla nende pahatahtlikkus ei ole ka nii kaugele jõudnud, et nad oskaks teisele nii halvasti öelda. Loodame, et see jääbki nii. No ma tahaks, tahaks omamoodi loota, mul, mul on usk meie noortesse, et mida enam ma koolidega erinevaid projekte teen, seda rohkem ma näen, et tegelikult on noori, kes seisavad selle eest, et meie internetiruum oleks puhas ja, ja ka see, kui kasvõi ma ei tea, olen teinud projekte koos Youtubeeritega rääkinud nendest ka, et kui palju neil tuleb näiteks alustavaid, kommentaari asju ja neil on hoopis teistsugune suhtumine ja see, kuidas nendele halbadele asjadele reageeritakse, see kuidagi on palju elutervem ja mõistlik ja, ja ma usun, et tänu sellele, et nad ei reageeri üle ja nad saavad nende kommentaaridega hakkama, vastates neile, et näete selge, võtan arvesse ja see on sinu arvamus, aga, aga see on antud juhul, eks inetult öeldud ja ma eemaldan selle kommentaari siis mulle endale tundub, et tulevikus meil selliseid inetut kommentaari lihtsalt selle võrra ongi vähem või need inimesed, kes tahavad väga halvasti öelda moodustavad omad nii-öelda. Ma ei tea, näiteks halvasti ütlemise klubid ja koonduvad ja räägivad üksteisega halvasti, kui nad tõesti arvavad, et see on väärtus, mida mida hoida. Aga mina, ma, ma arvan, et see ei peaks olema osa meie sellisest avalikust ruumist, kuhu paljud inimesed saavad ligi. Ja mida me ise saame teha, ei peaks ainult toetuma ju politseile, kuigi me muidugi usaldame, toetame politseid, aga kui on ühismeedias näiteks Facebookis või, või mis iganes platvormil keegi kedagi solvanud, kas ja kes peab siis nagu seisma selle vastu, ütleme, et kui avalikus ruumis praeguse definitsiooni järgi avalikus ruumis midagi niisugust toimub, siis näiteks ka kogukonnad peaksid ju reageerima ja reageerivadki ilmselt olgu see siis klass või, või sõpruskond või trennikaaslased või, või huvigrupp reageerivad, aga kuidas see arvutimaailmas veebimaailmas peaks toimuma? Eks see seal on üsna sama moodi, et kui me julgeme klassiruumist tõusta, püsti öelda, kuule see, mis sa ütlesid, see ei ole okei, siis me saame sama teha ka selles sotsiaalmeedia keskkonnas on seal mingit sädet, kus noored räägivad või, või on see klassi grupp kuse jagatakse klassiga seotud infot. Et tegelikult seda lihtsalt tuleb rohkem teha. Seetõttu mul on ka eriti hea meel, et selle aasta näiteks Telia suurima julguse kampaania keskendub just sellele, et et kui sa oled kõrvalseisja, et palun sekkuga sellega, et, et sa annad märku, et see on sobimatu kommentaar või tegu või ütlemine sekku sellega, et anna sellele platvormile teada näiteks ma ei tea kukile või tikk dokile teed raport, et see on sobimatu asi siin keskkonnas, palun võtke maha. Et ka see, kui me teeme neid raporteid, siis ka platvormid õpivad ära tundma. Neid asju, mida inimesed sellel platvormil ootavad ja mida nad ei oota, ehk siis mida rohkem me õpetame seda platvormi, seda turvalisemaks ja mõnusamaks, et on, meil kõikidel saab. Ja ma arvan, kolmas asi on ka see, et postitage me ise rohkem ka positiivseid näiteid, ehk siis, et praeguse sotsiaalmeedia on saanud sellise kuvandi, et inimesed saavadki oma negatiivsus välja nagu öelda ja sinna nagu postitada, aga tegelikult me ju ise loome seda sisu ja kui me ise hakkame positiivseid asju postitama, siis ma usun, et ka see mingi hetk peab tooma kaasa selle, et teised hakkavad meiega sarnaselt käituma. Just nimelt see ei puuduta ainult suuri suuri hiidusid nagu Facebook ja Tiktoki ja Twitter ja ja teisi selliseid, vaid on meil kodus palju lähemal see, mis me teha võime ja Eesti platvormid, kodulehed, näiteks asutuste ettevõtete kodulehed, tuleb ilmselt rohkem ka panustada sellele, et need lehed oleksid rõõmsamaid sõnumeid täis. Ja et ma ei ütle, et keegi peab sundima naeratama inimesi või midagi sellist, aga aga kui me ei ole harjunud sellist sisu looma, siis seda sisuga sinna ei teki. Et see võiks olla üks asi, mida me oma väärtustes hakkame rohkem esile tõstma. Ja, ja ma lihtsalt tuletan ka meelde, see ruum on ju meie enda teha, et millisena me seda tahame. Me oleme pannud kirja, eks vajalik kogu avalikus kohas käitumise reeglid ja, ja me teame, et ei või näiteks karjude või teisi häirida, eks ju. Aga samamoodi me saame enda nagu reegleid kehtestada ka väiksemates alades, noh, tõesti on see töökoha teema, on see töö koduleht, on see mõni platvorm, kus ühe väga kitsas ring inimesi teeb tööd ja mida rohkem me üksteiselt ka ootame ja eeldame viisakat käitumist siis ma usun, et seda rohkem seda ka tuleb ja seda vähem need rumalused saavad löögile. Naeratamise juurest jõuame võib-olla naljategemise juurde, sest Facebookis tehakse ju nalja ka selle naljaga on ka mõnikord väga keerulised lood, et nali võib väga piiripealne olla. Politsei kohta tehakse ju ka nalja. Kuidas politseinikud suudavad või kuidas te võtate vastu nalja, kui teie üle nalja heidetakse ja millal on see piir, kui te tunnete, et nüüd see ei ole enam nali? Jah, et ega naljaga ongi see lugu, et ega seal neid piire väga paika ei saa panna, et et on väga Musta huumorit, mille puhul on teada, et see kindlasti kedagi haavab ja teeb kellelegi liiga. Ja sellise huumori puhul mulle meeldiks, kui see oleks jagatud sellises keskkonnas, kuhu inimene ekstra peab, näiteks ma ei tea, sisse logima või ma ei tea, kasvõi läbi, ma ei tea, mobiil-ID ennast tuvastamata, tahab saada ligi sisule, mis võib-olla kedagi väga sügavalt riivav ja lihtsalt rõve. Aga kui on sellised üldised naljad, olgugi politsei, politseinikel tegelikult on väga hea huumorimeel lihtsalt. Meie ametikohustused ei luba meil töö ajal nalja visata, eks ole. Et me tegeleme üldjuhul ikkagi väga tõsiste teemadega ja, ja naer ei, lihtsalt ei sobi siia. Aga see ei tähenda seda me kodus ma ei tea ajalehte lugedes, et politseinike kohta tehtud nalju siis lugedes ei naeraks, et loomulikult hea nali käib elu juurde. Üks nali, mida minu suhtes on tehtud, on näiteks see, kus minu pilti muudeti, nii et mulle tehti hästi suured kõrvad ja seda levitati, aga seal ei olnud juures ühtegi koledat sõnumit ega midagi halba. Ja siis ma mõtlesin, et noh, las ta siis olla, kui inimesed tahavad näha mind suuremate kõrvadega, siis andku minna. Et eks need nalja see, milliseid nalju tehakse, ongi väga erinevad. Üks termin üks oskussõna on lähiminevikus juurde tekkinud seal tühistamiskultuur. Kas teie oskate seletada täpselt äramisse? Tühistamiskultuur on, see on seotud ju tegelikult sellega, kuidas me veebimaailmas sõnu kasutame. Ja see on seotud sellega, et mida sa kunagi oled sinna kirjutanud ja mida võidakse ka nüüd hiljem arvesse võtta. Et seda ühes loengus minut ka küsiti, et kui palju meil on neid näiteid, et näiteks, et keegi oleks sotsiaalmeedias midagi öelnud 10 aastat tagasi ja seetõttu on ta oma töö kaotanud, siis Eesti puhul mul ei ole häid näiteid välja tuua. Küll aga on mujal maailmas olnud erinevaid näiteid selles osas, et et kui sa oled kunagi teinud näiteks rassistlikke kommentaare või diskrimineerivad kommentaare või väga räigelt kedagi solvavaid kommentaare, siis kui need leitakse ja need avalikustatakse, siis inimesed on jäänud oma reklaamlepingutest ilma oma töökohast ilma ja nii edasi üks huvitavamaid vaid üks lihtsalt meeldejäävamaid näiteid oli mul ühest ameeriklasest, kes postitas sellise nalja twitteris enne seda, kui ta lendas Aafrikasse, et, et ma loodan, et mind seal ei vägistanud Ta või midagi sellist, oli see sisu. Igatahes ta läks lennukisse, enne seda tegi postituse või selle säutsu ja kui ta maandus ja oma telefoni uuesti siis levisse lükkas, oli ta vallandatud. Et tegelikult see, mida me kuskilt postitame, millist meelsust me välja näitame, võib tähendada ka seda, et seda võetakse arvesse kusagil mujal. Ja sõnast jääb jälg ka ka veebimaailmas ja päris kindlasti kohe. Ja absoluutselt ja seetõttu ma ka noortele koputan alati südamele, et nad, kuna nemad toodavad kõige enam sisu, siis tasub lihtsalt aeg-ajalt üle vaadata see, mis on sinu kontodel vanemast ajast alles jäänud, ehk siis, kui seal on selliseid seisukohti, millega sa enam ei ole nõus või selliseid seisukohti, mille puhul sa praegu mõtled? Ei ma võib-olla nii ei ütleks siis võib-olla aegne, et asjad nagu, las ta siis nii-öelda ajaloo prügikasti. Loomulikult inimesel on õigus oma arvamust ka aja jooksul muuta ja, ja ongi loogiline, et teatud elukogemuse saabudes meil arvamused muutuvad. Aga see tähendab ka seda, et sa peadki üle vaatama selle, mida sa kunagi oled postitanud. Eriti kuna on juhtunud ka selliseid lugusid, kus inimesed teevad oma postid tõsi või blogi sissekandeid sellises ebakaines olekus ja nad võib-olla ei, ei taju kohe seda, mida nad seal täpselt on öelnud ja, ja võib-olla nad päriselus või noh, nii-öelda kaines olekus eales selliseid asju kirja ei paneks. Et seetõttu tasub ikkagi enda asju, postitusi säutse kommentaare üle vaadata ja neid kustutada. Aga nüüd teise poole pealt veel lõpetuseks, et kui tõesti on sinu kohta kasutatud vaenuliku sõnavara sinusse, suhtutud vaenulikult, sind on laimatud siis mis ikkagi inimene peaks tegema, kas ta peaks midagi ette võtma või öeldakse, et ah mis siis elan üle. Kas see on oluline ainult tema jaoks või on see oluline ka kõigi jaoks, kes seal veebimaailmas suhtlevad? Mina olen selle poolt, et tuleks öelda välja, kui midagi ei meeldi, või kui midagi sobimatut, ehk siis et siis ka teised näevad, et see, mis öeldi või tehti, tegi haiget ja võib-olla oskavad enda käitumist selle järgi ka paremini nagu sättida. Ehk siis pigem välja öelda, pigem siis anda märku, et näiteks, et ma võtan selle kommentaari arvesse, olen selle läbi lugenud, saan aru, et see on sinu arvamus, aga ma selle näiteks tunni aja pärast kustutan ära, sellepärast et see siin on minu minu sein või minu leht või minu kommentaarium, eks ju, ja ja mina soovin siia teistsugust sisu ja mida rohkem selliseid asju ka välja ütleme, seda parem on tõenäoliselt tulemus. Ja võib olla ka see, et tihtipeale inimesed ei taju, et kui nad näiteks kas või teevad ka Eestis väga tuntud inimeste suhtes, on see näiteks presidente või mõni mõni kuulus tuntud laulja teevad väga koledaid ja nõmedaid kommentaare, et siis see ei solva ainult konkreetset inimest, vaid mõjub halvasti ja mõjutab neid inimesi ka, kes seda inimest toetavad, temast hoolivad või, või näiteks on ka tema fännid, eks ju. Natukene tuleb selle peale ka mõelda, et see tegelikult veebis ütlemine ei ole päris sama, mis on see, kui öeldakse näost näkku, sest lihtsalt see publik on kordades suurem ja, ja see kius võib mõjutada palju rohkemaid inimesi. Veebis tihtipeale juhtub ju, et mitte tihtipeale, vaid see ongi nii, et näoilmet sa ei näe ütleja näoilmet ja ta ei pruugigi seda nii halvasti mõelda. Kui ta sõnavalik on vale, siis see mõjub teistpidi. Jah, pisaraid me ei näe, tegelikult ehk siis, et tuleb ikkagi ka endal kontrollida, mida me ütleme, kuidas me ütleme näiteks kui tõesti ma ei kujuta ette, sul on kommentaar, mida sa tahaksid teisele inimesele teha, siis seda on alati võimalik teha privaatselt ja anda inimesele teada, et näed, et ma väga soovisin enda sellist tagasisidet teile edastada. Aga seda teha siis mitte avalikult või tõesti, ma tea, saate inimesele näiteks postkasti ja olla valmis ka selleks, et inimene siis kirjutab vastu midagi näiteks selle selle kommentaari kohta. Et mul endal oli tegelikult väga äge kogemus hiljuti, kus üks minu kunagine õppejõud saatis mulle ka ägeda kommentaari selle kohta et muidu mul on ägedaid intervjuud, aga näiteks mehingetega maru palju, et võib-olla ma peaksin natuke selle peale mõtlema, et ma ei Vehics kätega. Ja minu arust see oli nagu nii äge kommentaar, et et inimesed on valmis mulle kirjutama kirja ja andma märku, et on midagi, mida ma saaksin teha teisiti, et oma asja teha veel paremini. Ja ma pigem julgustaks inimesi samamoodi käituma. Et kui sul on kommentaar, mis oleks edasiviiv ja teist inimest toetav ja hooliv, palun väga, anna talle teada või, või kui see on ka lihtsalt hea sõna, kirjuta talle see hea sõna ja me niimoodi vaikselt ka muudame oma internetimaailma selliseks viisakamaks ja, ja üksteisest hooliva maks, mis jäi ütlemata muidugi on see, et tegelikult, et kui inimesed ei tea täpselt, mida teha, et siis nad võiksid ikkagi veebikonstaablid teilt üle küsida. Pigem küsida kui see, et et selle nii-öelda kiusu või, või ma ei tea, sõnumite valingu all kannatada. Suur tänu politseikapten Maarja Punak ja soovin meile kõigile palju häid sõnu. Aitäh. Saatejuht, toimetaja on Piret Kriivan. Keele saatevaramust saab kuulata keelelisest viisakusest, veebimaailmas ehk netiketist ja viite leiate keele saate veebilehelt. Kuulmiseni.