Tere, kuidas Eesti kalad endale nimed on saanud. Millal on Eesti kalad endale nimed saanud? Kui palju on meie kaladel laenatud nimesid. Kui palju on vaja uusi kalanimesid välja mõelda? Palju küsimusi saavad tänases saates vastuse. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on täna Eesti keele instituudi vanemleksikograaf, Marigendla, tere päevast. Tere. Kuidas ja millal algas teie huvi kalanimede vastu, kas te olete ise ka kirglik kalamees? No ma võin ennast kalameheks pidada küll. Et ma olen kala püüdnud ikka seal lasteaiast peale, kui ma iseennast mäletan. Ja teinud seda väga erineval moel. Olen püüdnud spinninguga õnge, aga lendõngega isegi jääaugust, Sikkutiga ma olen osalenud kalapüügivõistlustel. Ja kala puhastamine oli mul lapsepõlvest juba selge ja mingil määral järel ka kala valmistamine, mis nüüd praeguseks on oluliselt täienenud. Sikkut, ma sain aru, sellega püütakse jääaugust, aga mis see lend hõng on? Lendõng on noh, seda võib ka nimetada siis liblik õngeks, et, et seda püütakse sellistel kaladel, kes tulevad nagu veepinnale ampsama, siis seda peibutist nii-öelda ja siis seda lendõnge loobitakse noh, niimoodi järk-järgult ta lendab kogu aeg nagu järjest moodi kaugemale ja siis liblikas puutub sinna veepinnale ja siis ta võetakse jälle välja ja visatakse uuesti. Ja siis selle aja jooksul, kui see liblikas siis sinna vee peale puutub, siis peaks kala seda haarama. Kui suur see kõige suurem kala on olnud, mille te olete kätte saanud? Loodan, et nüüd tuleb üks suur kalamehe jutt. Kõige suurem kala on olnud neljakilone haug. Et see oli peaaegu minu pikkune. Neljakilone on üks väga vana haug vist. Või proovisite ikka või ka ära, me ikka selle ära sõime ja, aga ta ei ole nüüd kõige vanem, et püütakse ju ka kümnekiloseid. Et selles mõttes on see neljakilone veel poisike. Kui nüüd keelesaate juurde tulla, siis, kui rikas või vaene on eesti kalanimede valik? Kui palju meil neid kalu on? Ma enam ei küsi, et mitut sorti kalu teie olete püüdnud, aga, aga kui palju on kalanimesid eesti keeles? No Eesti loodussõnavara on ja üldse väga rikas, et teadaolevalt taimenimetuste hulk ulatub juba kümnetesse tuhandetesse. Ja linnunimetusi teatakse kahe ja poole 1000 ringis. Kalanimetusi on registreeritud la poolades 1000 mis on ju ka päris suur hulka ja ma räägin siinkohal need eesti murretest registreeritud nimetustest, mis siis kuluvad nagu rahvapäraste nimetuste hulka. Ja kui neid siin veel numbrite keeles rääkida, siis eesti kalade süstemaatilise nimestiku kuulub koos alamliikide ja silm lastega ligi 80 kala. Neist 60 Liis on registreeritud Eesti murrates või noh, vanarahvas siis tundis neist kuutekümmend viit kala. Ja see teeb siis ühe kala kohta umbes 23 nimetust. Keel muidugi nii matemaatiline ei ole, et see nimetatud Ta hulk liigiti on ikkagi väga erinev. Võiks arvata, et peamistel püügikaladel nagu ahven või haug et neil on nimetusi rohkem. Aga tegelikult Ta on hoopis ogalik, see, kes oma silmatorkava välimusega on nimeandjaid rohkemgi inspireerinud. Et näiteks Vokagala okasrull raudpiiknaga poiss on vaid mõned ligi 80. Togaliku sinonüümist. Ja üks väga huvitav kala ka angerjas. Et oma ussiliku välimuse tõttu on ta saanud ju ka hulgaliselt rahvapäraseid nimetusi, nagu uss, kala, juss, siug pikk kala. Ja tema kohta on teada ka mitmeid uskumusi. Et näiteks arvati, et angerjad käivad seal hernepõllul kaunas söömas. Teadlaste sõnul tuleb angerjas veest välja küll. Aga ta ei lähe mitte herneraksu, vaid mööda märga rohtu. Libistades liigub ühest veekogust teise. Ja, või siis veel selline uskumused, et kui kevadel esimest korda mere poolt müristab siis on metsades palju usse. Aga kui metsa poolt, siis on, määras palju angerjaid. Ja oma seogia välimuse poolest ja soomlast, et naha tõttu Ta tegelikult vanarahva seas kuigi hinnatud söögikala üldse polnudki. Kas luts on üle eesti luts igal pool või Lutsul on ka palju nimesid. Ja sellega on see, et välimuselt sarnaste kalade juures tuleb ette, et neid nimetatakse samade nimedega. Et Luts ise on küll üle hästi tuntud oma lutsu tähenduses, aga näiteks Saaremaal märgib sega emagala. Samuti on Lutsuks nimetatud võld Ast. Temasuguse näite võib tuua ka lesta ja kammel ja kohta, kus kammeljas võib tähendada ka lesta. Või hoopis selline näide, kus hink märgi eesti murratas lutsu, emakala ja vingerjat, aga mitte Hinku ennast. Rahvapäraste nimetuste juures on asi veel kirjum. Et näiteks üks kivikala ja liivarull võib märkida viit-kuut erinevat kalaliiki. Et tuleneb ilmselt sellest, et rahvas andis nimetusi selle järgi, kuidas nemad neid asju nägid, et kuidas ta välja näeb ja kuidas ta looduses käitub ja ja see oli nagu nende põhimõte. Nii et siis, kui ma ütlen, luts mõnes muus Eesti paigas kui näiteks Järvamaal siis Me ei pruugigi nagu ühist keelt leida. Me võime mööda rääkida üksteise, no see võib juhtuda nii küll ja te ütlesite, et rahvas on andnud kaladele nimesid välimuse järgi, mille järgi veel iseloomu järgi Ka seda ja rahvapärased nimetused tekivadki paljuski kõneleja enese kogemusest ja loogikast. Et kui kalanimetustest rääkida, siis nimetusi on antud, selle järgimist kõige paremini iseloomustab. Kaladega on muidugi veel see probleem, et ega temaga ju enne ei kohtu, kui ta on alles väljapüütud. Et siis on alles näha, milline see kala on. Ja välimus on tõepoolest üks peamisi imeandmise aluseid. Olgu selleks siis kehakuju, kus sageli võrreldakse Kalamana sarnase esemega. Näiteks lest on past labaik. Angerjas on saapapael. Latikas on Lasson tõbi, hambaork või mõni iseloomulik kehaosa näiteks kohaliku või Luukaritsa kohta öeldakse oga poiss, okkarullpiik, selg. Võldase laiale peale viitavad nimetused, härjapea, tüllus, pea, räim on terav nina ja viin nisu, nina trulling või nii-öelda vuntsikesi on silmas veetud nimetustest parrakas pardalõug. Naha eripärale viitavad nimetused, nagu korealast soomuslesta kohta käis. Ja merilest on, seevastu sylalest luts ja angerjas on libe kalad. Või siis sellised nimetas, et kus on silmas peetud kalale iseloomulikke käitumis- või tegutsemismanääre. Et näiteks merivarblane on Mondar või mundri kala, kuna ta vahetab kudemisajal, värvin viidikas on hüpisgala kargaja lendias, ütles talle hirmsasti meeldib veest välja hüpata. Ja haug on meremõrtsukas või veteröövel siis viitab ilmselt tema aplusele. Ja haug on ka selline. Teadaolevalt ainukene Eestis elutseb kalaliik, kes ei põlga ära ka oma liigikaaslase söömist. Tõeline mõrtsukas. Ihaldaks selja aga kaladele nimesid antud isegi lõhna järgi. Et näiteks tint oma spetsiifilise lõhna tõttu on saanud nimed nagu haisukott, hobuse, kala, tallipoiss ja sellised elust enesest välja kasvanud nimetused ei alaomased mitte ainult eesti keelele. Kui võrrelda teisi keeli, siis hinnad täpselt samad põhimõtted ka teistes keeltes. Et näiteks tuulehaugi lõugade viitavaid nimetusi nagu nokka, kala, nokahaug, võib näiteid tuua veel soome, rootsi, saksa keelest. Et rahvapärased nimetused ongi sellised. Rahvas tugineb oma elutarkuse. Bioloogias on muidugi selline asi välistatud, et seal peab olema igal liigil üks nimi. Ja teist võimalust, nagu ei saa olla. Selle tindinime juures ma olen küll mõelnud, et huvitav, kuna klindil on ka teine tähendus FSC, millega kirjutatakse, et kust küll selline sõna pärit on ja kas see on meie päris oma sõna või kui palju üldse on kalanimedes meie päris oma sõnum. Kalanimetused on tekkinud pika aja kestel ja kõige vanemalt ongi need oma sõnad või siis oma tüved. Et eesti keel kuulub Uurali keelkonna, läänemeresoome keelte rühma sena vanuse määrabki, see, missuguste suur oli keeltes või keelerühmades, on meil vastajaid. Kõige vanemad on sõnad, millel on vastad kõige kaugemates sugulaskeeltes ehk samojeedi keeltes. Sellesse kihti kuulub sõna kala. Aga kalanimetusi sellest ajast teada ei ole. Vanuselt järgmine on soome-ugri tüvevarakiht. Sellesse ajajärku kuuluvad saga säinas särg ja linaski nimed, tus, tõtkes. Mõnevõrra hilisemad sõnad on ahven, kiisk, luts, rääbis, latika nimetus, lahn, meriforelli nimed, tus, noorias. Aga Eesti kalanimetusi on rikastanud muidugi ka mitmed laenad. Teistelt keeltelt. Laenult jagunevad samuti vanuse järgi vanemateks ja nooremataks. Kui uuemateks. Kõige vanema laenukihi, kus leidub kalanimetusi, moodustavad balti laenud. Et sellest perioodist pärinevad angerjas. Yhe Rus lõhe teib. Järgmiseks tulevad germaani laenud nagu Hõrnas koha. Tursk. Uuematest laenudest võib nimetada meie rahvuskala nimetuse. Räime räim on küll meie rahvuskala, aga see sõna pärineb hoopis eestirootsi, keelest ja saksa laenud on tint, mida tekkisid tegijad. Tint on saksa laen, eesti keeles saksa laenud on veel forell, karp tobias viidi, kas laene leidub veel vene, läti ja soome keelest ehk nendelt, kellega meil on ikkagi vahetu kokkupuude olnud? Siin võib tuua ka ühe erandi, näiteks Hiiumaal on vaata kaks kala nimetust üks ja Paldis, mis pärinevad saami keelest. Et see siis viitab sellistele kaugematele mära reisidele. Ja noh, kõige rohkem ongi laensõnu nii kalanimetuste kui eesti sõnavara ja üldse saksa keeles. Et mis on ka igati ootuspärane, kui mõelda ja ajaloole. Aga ei saa öelda, et eestlased ainult laenusaajad oleksid, et me oleme ka ise laenanud. Et üks välja laenanud, siis nagu öeldakse ja et meie keel, et on üle võetud sõnu. Et näiteks baltisakslaste sõnavarast on tunginud omakorda Ta Eesti kalanimetusi näiteks Reps rääbis veeemm, kalle in magala. Nii et näete, laenusuunad on olnud nii ühte kui teistpidi. Kas rahval oli ka mingi süsteem, kui kaladele nimesid anti, või oli see kõik või kui need laenati kokku igalt poolt, kasvõi oli see juhuslik? Teha vist päris süsteemiks ei saa küll pidada, jah, seda nimetatakse rahva Taksonoomiaks. Seda, kuidas rahvas neid kalu liigitab või kuidas ta neile nime annab. Aga noh, see ei ole kuidagi süstematiseeritud. Jutuks oli emakala, kes on emakala ja siis on olemas ka ilma kala, mis kala on ilma kala. Kas emakala on kalaliik või tähendab see sugu? Kava sugu ei, emagala on täitsa kalaliike, ta on selline lutsu moodi kala, et võib-olla luts on rohkem inimestele tuttav. Tuulehaugi üheks rahvapäraseks nimetuseks on tuulekala mida kanad ka mitmed teised lise nõel ja kehakujuga kalad nagu näiteks Raudkisk merinõel. Et une ajal ja rahvaetümoloogiliselt tulenevad nimi sellest, et need kalad kuivatati ära ja riputati lakke. Ja siis nende pea siis pidi näitama seda tuule suunda. Ja noh, rootslased on sellist kala siis nimetanud ilma kalaks. Et seetõttu on see nimi tulnud. Kalanimed on kui enamasti peale nüüd ilmaga, alaja emakala on ikka ühesõnalised haug, lest, angerjas, ahven, latikas, tint. Kas on ka pikemaid liitsõnalisi kalanimesid. Liitsõnalisi kalanimetusi esineb nii teaduslikes kui ka rahvapärastest nimetustest ja nende liigitamise võimalused on väga avarad. On selliseid, kus nimetuse esimene pool näitab kala elupaika näiteks jõeforell Peipsi siig, meritint, klient õigupoolest ei olegi kala ametlik nimetus, et ta on kas meridend või siis alamliigina peipsi, tint. Täiesti erinevad kalad mu meelest. Jah, sellised pisikesed mõlema. Või siis rahvapärased järve, ahven, ulgumere, kammeljas. Teine võimalus on see, kui täiendsõna näitab kudemisaega näiteks kesa rukki, Uibu, Lattik, keltsa lehe toomingahaug. Või siis sellised, kus nimetuse esimeses osas väljendatakse kala värvust näiteks hõbenool punane särg või kala välimus annab alust võrdluseks mõne esemega näiteks maga, kala või piibu nael. Et väga palju rahvapäraseid nimetusi on liitsõnalise, et nendega on ilmselt parem väljendada seda, mida tahetakse öelda. Kisun piibunõel. Sellest vist ei ole juttu olnud, veel ei ole, piibu nael on väike hai, poeg. Kui palju on eesti kalanimesid varem uurida? Esimese lingvistina on kalanimesid uurinud Mart Mäger. 1973. aastal ilmus tal juhend ja nimestik kalanimetuste kogumiseks mille eesmärgiks tol hetkel oligi inimesi elas, ärgitama kalanimetusi koguma ja võimalikult täpselt kirja panema. Kõikvõimalikku informatsiooni selle kohta. See Diaablase üürikest võib pidada kala uurimise eeltööks. Aga ka sellisena on ta palju tsiteerimist leidnud. Pea kõik kalateemalised kirjutised, kus on tulnud rahvapäraseid nimetusi esitada on seda väljaannet kasutanud Mart Mäger koostöös ka praegu Eesti keele Instituudile kuuluva kalanimetuste kartoteegi. Selleks ta töötas läbi Eesti keele Instituudi murdekartoteegi. Ta käis ise kogumas ja tal oli ka maakorrespondentide võrk, kes talle infot saatsid. Ja sellisele väärtuslikule kogule sain siis mina toetuda oma uurimuses. Või noh, olgu öeldud, et Mart Mäger oli ju tegelikult minu isa Et tegelikult oli ju plaani temal nendest kalanimetustest oma doktoritööd teha aga tema elutee jäi natuke lühikeseks. Nii et siis võib öelda, et mina siis viisin tema lõpuni mille üle mul on ääretult hea meel. Missugused olid isa? Põnevamad sõnad, mis ta leidis, ei oskagi öelda, millised nad kõige põnevamad leida. See kartoteek üleüldse on, eks. Igavesti põnev kokku. Et kuidagi ühte nimetust need esile tuua või kuidagi välja tuua. Ma ei oskagi öelda, kõik on põnev. Millal hakati tegelema? Kalanduse alase oskussõnavaraga või ütleme kalanimede süstematiseerimisega terminoloogiaga. Eestlastel tekkis vajades bioloogilist oskussõnade järele 19. sajandil. Meil looduslugu hakata tee õpetama algkoolides. Juhan Kunder oli esimene loodusoskuskeele teadlik arendaja. Laias laastus võib öelda, et 1877. aastal ilmunud õpikus elajate riik kus üks peatükk oli pühendatud ka kaladele on Gunther pannud juba nimed pooltele Eestis elutsevatele kaladel on. Mitte kõik nimed ei ole tänapäevani püsinud. Näiteks eerusest on saanud jõeforell ja kivinoolest Ingerjas. Aga praeguseks üldkehtivaid eesti kirjakeelseid kalanimetusi hakati moodustama 1900 kahekümnendail aastail. Ja kui nüüd võrrelda neid rahvalikke ja kirjakeelseid nimetusi, siis võib öelda, et rahvapäraste nimetuste osakaal on aga pigem väike. Et suur hulk nimetusi on küll ühiselt lähemate või kaugemate sugulaskeeltega nagu ahven, haug, koha, särg. Ent hiljem tekkinud ainult eesti keelele omased nimetused on jäänud prakku rahvapäraste nimetuste staatusesse. Nende asemele on tekkinud laenud või tõlkelaenud. Näiteks vinträim on pärit vene või saksa keeles. Kalale on aga iseloomulikud tumedad täpid külgede peal ja rahvas on teda nimetanud täpikalaks või tipulise kas või siis merivarblane, mis on samuti tõlkelaen vene keelest. Tema iseloomulikeks rahvapärasteks nimetuseks on seitsmekandiline mis viitab seitsmele luutüüp Kareaale, kala seljal või suure rasvasisalduse tõttu ka rasvakalaks. Mis on ka näiteks soome keele ametlik nimetus Meri Varblasele. Et noh, selles mõttes oleks neid oma sõnu ka võtta olnud, aga on siis otsustatud minna teist teed. Aga jah, see eesti kalade süsteem on selline muutu üksus et ühed kalad surevad välja või tuleb neid võõrliikidena juurde. Et näiteks ei leia kala nimestikust praegu enam abakala viimane isend, väidetavalt tüüp eriti 19. sajandi keskel. Aga eesti murretes on ta täiesti olemas, seal on ka mitmeid rahvapäraseid nimetusi. Aga noh, samas on praegu tekkinud sinna meie veekogusid vallutanud ümarmudil millest ei olnud muidugi vanarahval veel aimugi. Et selles mõttes jah, see kalad emastik muutub ka siin vastavalt, et ajale. Ja selle terminoloogiaga Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi juures tegutseb ist dialoogilise terminoloogia komisjon kelle ülesandeks siis ongi need kalanimetusi korrastada ja ka uusi välja mõelda, kui selleks vajadus on. Aga noh, pigem on mingit maailma meredes mingid eksootilised kalad, kellel veel nimesid ei ole, et need, kes siia satuvad nendel peaks küll juba nimi olemas olema. Kas kalanimede uurija isa Mart Mäger rääkis ka kalamehe jutte? Ta? Kalamehe jutu rääkija ei olnud, ehkki ta oli ka kirglik kalamees ja loodusme üldse. Aga ma võin rääkida temaga seoses ühe loo, mis meil juhtus, see ei ole klassikaline kalamehe lugu, aga õnneks landi päästmise lugu. Me olime isaga jälle kuskil järve ääres kalal, loopisime spinning ut, temal oli selline uhke krants vänt. Ja ühel hetkel see jäi niuksed puu nati külge kinni. Punet oli vees. Aga noh, kaldalt oli seda näha. Tema ei olnud ise kvee inimene. Aga noh, mina käisin ujumistrennis ja siis tema midagi arvas, et mina peaksin sellele Landile järele minema. Mis mul siis üle jäi, et võtsin Aga riidest lahti, aga nii kui ma sinna vette astusin, nii ma olin enam-vähem nabast saadik mudas. Ja ma tegin kõik, et saab kiiresti välja saada, et ta on küll selline asi, kus ma väga viibida ei taha. Ja noh, eks ei saa siis ka leebus, et vaatas, et ta oli juba siis loobunud oma landi mõttest ka ja oli valmis siis tamiili katki tõmbama. Aga kui ta oli oma ei jõudnud lõpuni mõelda, siis siis tuli seal ant ise lahti ja nii et lõppes lugu siis mõlema jaoks enam-vähem hästi. Aitäh. Kalanimede uurija Arigendla saates olid Eesti keele instituudi vanemleksikograaf Mart mägra tütar. Tema elutöö edasiviija ja Mart mägratudeng Tallinna Pedagoogilisest Instituudist. Saate toimetaja Piret Kriivan. Aitäh suur tänu kutsumast.