Päikesepaistelised ilmad, ma mäletan, valimistepäevasid, siis ma kandideerisin riigivolikogusse, sõitsime Petserimaale ühes esimese Pravda korrespondendid, biotor liidu sõitsime siis kogu aeg olid väga ilusad ilmad, rahvarohkeid koosolekul oli üks suurem enamus, neid viidi läbi lahtise taeva all parkides ja sest ruumid kooli tulid veiksed, aga isegi võitjad. Te, kujutate mul, ma sõitsin välja 10. juulil. Üheteistkümnendal juulil algasime siis tööd ja viisime läbi üheksa koosolekut. Ja sellest osa võtta disligi 6000 inimest. Nonii, suguseid ruumisid muidugi seal nendes külades valdades vaevast oleks leidunud, et ära mahutada Ta nii rahvarohkeid koosolekuid. Seda tuleb võtta, et tekibki see juuni-juuli, sotsialistlik revolutsioon Eestis. See oli pika ajajärgu töö vili, ettevalmistamine tekkis niisugune situatsioon 40. aastal. Et isegi väikepartei loojatakse teda ligi 150 inimest, aga ta suutis kümneid tuhandeid ja saju tuhandeid viia tänavale niisuguste loosungitega, mis oli töötava rahvale vastuvõetavam. Komparteil oli kogu aeg väga suur mõju, töölisklassile edasid kodanlus muidu kogu aeg ei jälginud, ei püüdnud mustata komparteid, et luua sallast õhkkonda temasse suhtumist, vaid vastupidi, töölisklass rohkem ja rohkem usaldas kompartei eriti peale kommunistliku endanud sonaali seitsmendat kongressi 35. aastal, mis toimus juulis-augustis Moskvas. Mõju töölisliikumisele mitte ainult nüüd Eestis, vaid kogu maailmas töölisliikumine muutis oma taktikat Eesti kompartei ja siis pahempoolsete sotsialistide vahel jõuti esmakordselt kokkuleppele töölisklassi ühisrinde küsimuses. Nüüd ma võin ainult oma võitluskogemustel. Et näidata, mina vabanesin vanglast 36. aastal, märtsi lõpp. Tegelikult kokkulepe ühisväärinde küsimuses oli olemas, aga ellu seda ei rakendatud. Ja mina, kui vabanesin siis Richartiirlis ka istus kinni ja oli vabanenud, enne mind tegi mulle ettepanekuid sõita tema ema juurde Waytarsioon üks kohakene, paarkümmend kilomeetrit Tallinnast eemal. Mõmmi varustasime siis ennast vastava taskukohase toidumoonaga, ostsime seal looma koite Tallinna tapamajast majja palgikoorma otsas, siis jõudsime vailta, et seal temal oli juba muretsenud kommendil seitsmenda kongressi. Trovi kõnemmalovienski piigi tol jäeti ja mina siis uurisin neid materjale talle ja pärast seda juba Tallinnas. Teatud hulk poliitvange oli juba enne vabanenud, kuid. Parteiorganisatsiooni tuli sellest alata peale, võib-olla siin vahemärkusena veel öelda EKP organisatsiooni on, olukord oli siis võrdlemisi raske. 35. aastal oli siin Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee vastutav organisaator, keskkomitee liige, tuubi riik 35. aastal teda arreteerida D ja temaga ühes ka siis kommunistide ja teatud arv aktiivi, praegu aga vees väärinna mõtte küsimus nõudis, et töölisklass astuks konkreetsetes küsimustes ühiselt välja tuli igalühel vastavalt oma töökoha järgi minna hammeti ühingutusse ja seal juba siis tegutseda ja leida aktiviste. Ja siis meie hakkasime niiviisi mina ise, kõigepealt võtsin ühendus Tallina ühisuste Tarvitajate ühisus oli 19.-st aastast säilinud kogu aeg, siis nii oih, nii et siis kes kas vabaneb või nii paemmorsud tegelased, nad saivad sealt tööd ja siitkaudu sai ta nii-öelda poliitvange ka nii abistab. Mina hakkasin sealt nüüd peale minu tutvusringkond, siis ma võtsin, käisin see Tallinna töölisühingute keskliidus seal matult, venesin seltsimees roodiga, kes oli rauani nüüd Punane Koit töölisnõukogu esimees, ta oli keskliidu siis liige ja muldi tekstiilid eesti tekstiilitööliste ametiühingu esimees. Sealtkaudu hakkas siis nii minema. Erich Kadakas töötas vabrikus vennatofferid, tema oli juba nii teatud kogemusi saanud inimene. Ehitustöödel oli kraavi hallina, töötas poisikesena veel kaani kibedat leiba saanud käskjala ja kelneri poisina jooksupoisina ja pärastuvat. Nii raskelt, ühel alguses taastus sotside parteis, aga siis kohe tal ei klappinud seal ja taastus välja ja hakkas otsima tee ikka vasakpoolseid põranda pust. Töölisliikumise kontakti. Tal õnnestus, vot siis, kui mina tulin vanglast välja. No ja meil oli väga tore jutuajamine, taoline sihukese aruka hoiakuga inimene ei tormanud ka alus, paljud olid siis tahaks kommunisti näha, vot tahaks vaadata, missugused nad on nuia mehe siis temaga, nii arvutasime palju küsimusi. Mina pärisin, kuidas vabrikus olukord on ja kuidas on võimalik ka, nagu te ütlesite, et olete kommunist? Ei nuuma, läksin otsekohe välja, et ma olen vabanenud vanglast ja, ja mul oli sama lugu eesti töölisühingute keskliidu, isegi seal taheti mind kohe välja pukseerida, kui ma ütlesin, et ma tulin nüüd vanglast ja mul on ettepanek vatt. Ühisrinnet võib organiseerida teatavas ühes küsimuses, mis on vastuvõetav nii-öelda töölislaiadele, töölishulkadele, oma, tegin neile ettepaneku, et organiseerid tööliste regulatsioon nõu kuulda. Et las nad seal vaatava tulevad tagasi, et nendest saavad siis head propagandistid. Oot, mul oli hiljuti Abiniga jutuajamine, siis tema on meeles, et kas küsis mu käest, kas teil on meeles, kui keskliidus käisid, tema on küll. Oota, aga siis seal teised olid kohe nii, et mis ta tahavad, tööd tahate minna jälle uuesti trellide taha ja no lõppes siis sellega jutt, ma tulin tulema kadakaga, saime kokku stiil, tekstiiliühingus, siis meil hargnes tõsine jõud, minalike pärisid, mis saab. Kus, kus ta töötab, missugune kollektiiv? Meelevoolu? Konkreetselt juba tööliste hulgas tööd läbi läbi viia. Noh, ja temal oli siis vastu küsimused, et oleks vaja rohkem kirja Rodust. Ta kuulis, et Ike muie roosis, antakse välja Eestimaa kommunistliku partei keskkommi. Nüüd Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee büroo asus Taanis ja pärast 36. aastal teisel pool, ta tuli üle Rootsi ja siis ilmus häälekandja kommunist Rootsis muidugi kõlakas oli kuulnud, et on nii, et oleks hea, kui ikkagi seda saaks pidevalt ta ei kujutanud ette, missuguste raskustega seda välja tehakse. Ja mis kust keerulist teed mööda jõuab juba nüüd ütleme Eestis ta ei kujutanud seda ette. Aga tema oli arenev inimene, baskis Tal oli nii suur tahtmine ja nii-öelda kohe niisugune tõsine vajadus poliitilist kirjandust, kommunistlikku poliitilist kirjandust lugeda. Teil on tahtmine eitagi meiega koos minna, et meie muretseme ala, aga meil paljudele kommunistidele oli Leningradis eestikeelseid brošüüre seal Lenini neid kogumit ja, ja Marx Engels'i töödest olivad, neid oli meil nii, et käest kätte. Me andsime neidu lugeda. Siis korki, ema oli siin juba romaanda. Siis vaikne toon, kun nagu mulle meelde on jäänud. Mõtlema panna, et ta tõsiselt asub nii-ütelda võitlusse. Nuia kadakas hakkas nii aktiivselt kaasa lööma, tema sai juba ülesannet elutsemiseks. Vot siin me näeme ka, et igal sammul ikkagi oli Eesti kompartei juhtimine Tallinna parteiorganisatsioonile lollid, laiad sidemed paljude tehastega siis ametiühingute kaudu kultuuri. Silma paistma, sellepärast tema juba peale rauaniidist räidki lombis oli, ta võib otsekohe öelda, sellest on räägitud ja ja siis juba tunnustatud tee. Juhtiv osa rabani streigi läbiviimisel oli Tallinna parteiorganisatsiooni 36. aastal juunis-juulis. Rauaniidis kestis strei. No põhjustest ma võib-olla ei hakka rääkima, see on üldtuntud, seal oli siis teatud hulk töölisi vallandatud, ta kujunes välja, mitte vihervabrikus streigiks teistesse vabariigi tühistuses. Vabrikutes peeti solidaarsuskoosolekuid, arutati, hakati tegema korjandvuste tuhietata streikijaid. Ta kujunes üle maaliliseks sündmuseks. Ta juba läks nii-öelda kodanluse võimu nüüd vastu pätsu fašistliku režiimi vastu. Juba see oli sihitud väga aktiivset osa. Mängis Arnold Jaanus seal. Ja Arnold Jaanus siis ka vallanda. D ja tema lõpus sõitis Soome seal seal maapaus. Aga roog juhtis seda streiki jäämusega tekstiili, eesti tekstiili. Nüüd. Nuhja roogile isegi maksete nii-öelda kahjutasu, ehk see näitas ikkagi, et võit oli modele tööliste poolt, töölised võeti tagasi siis ülbe ja meister, see oli sunnitud lahkuma. Aga aktsioon ise, ülemaaline aktsioon võttis poliitilise värvingu. Vot näete, kuidas ühes küsimuses hakkas kujunema juba töölisklassi solidaarsus ja ühine võitlus, vot siin on juba nii-öelda ühisrinne küsimuse kohta nii antud vastus. Roog oli väga populaarne, sellepärast et tema oli järelandmatu leppima. Too oli see tõstis teda tööliste hulgas rauaniidis, tegi teda populaarseks, ta näitas juba oma käitumisega ja ei tohi üheski küsimuses järele anda. Seal, kus töölistel on lõigurs temaga koos tekstiilitööliste ühingus töötas Narvast Arnold Freiberg, Voldemar Mölder, siis illem augus põld ja mujalt. Jaanus sõites siirdus Soome Molima pahus. Roog ajas minuga nüüd sellepärast, et meie ei pooldanud nii-öelda ära jooksmist. Kui vaja, siis isegi trellide taha. Siis tema nii põhjendas, et tema tahab ära minna, et ta tahab sõita Hispaania korrusuta. Ja ta täitis seda lubadust 37. aastal. Ma ei tea, mis kuulda, sõitis Hispaaniasse ja võitles Franco fašistide vastu. 40. aastal ta tulla tagasi võttis, osa revolutsioonist töötas. Tema saatus on teada, hätta jäi. Kus ma tahan sinu juba novot punkti panna ja näidata, et need inimesed, kes tulivad kaasa ühisrindes komparteiga et nad ei olnud juhuste otsijad, nad valisid selle raske tee väga tõsiselt. Et nad mitte et vot võimule tulla, aga nad oskasid ka nõukogude võimu kaitsta. Rahessarsi õppis siis Tartu riiklikus ülikoolis ja tema käis läbi Ilmar Kruusiga. Nojaa, mina elasin siis Tallinnas Viljandi tänaval šovi Viljandi Väike-Jaama, seal lähedal ta sagedase, kui Tallinnas käis tingimata, tuli minu juurest läbi. Ja tuli ühe korra sarnase küsimusega, et Ilmar Pruus ta minuga kangelaslikku, kus saada, no ja siis tuli valida ka, millal minna, ega siis kohe tead, et kui tahab, et siis sõidan ja kõik, aga valisime sarnast päeva Tartus oli Laar, et kui midagi on, siis ma ütlen, et ma sõitsin laadalaadalaadale ja mind huvitas ja ma käisin ära, sain Ilmar Kruusiga kokku ja ma ütleksin, et see oli arutluselt huvid. Ilmar kruusil oli ka kaunis suur autoriteet, kuigi ta kommunist ei olnud, aga Tartu Ülikoolis ta noorte hulgas mängis. Nii. Mõtlev inimene ja oskas suhelda ja vestelda ja teda hakati juba noorte hulgas tähele panema, et see kujuneb välja autoriteediks ülikoolis Tartus Mul kujunes veel väga hea kontakt, Kristjan Jalak, aga no see võib öelda, et ükski piline Köl, töölisklassi nii-öelda juht tal Tartus oli väga suur autoriteet. Tema juba 35.-st aastast oli Tartu töölisühingu keskliidu esimees. Seal olid juba massid ja meil oli vaja esmajärjekorras ikkagi tõsta neid inimesi, kes juhtis mas, tal läks korda, eriti peale selle, kui ta komparteiga taktis viia, nii et ametiühingud tsoonilisele teele. See ei tähenda, et kõik olid nagu üks mees, ühel mõttel, aga ikkagi ta viis selles suunas edasi löövad ka peale 20 esimest juulit kuiv taastatud tee nõukogude võimu kuus päeva hiljem Jalakas sai Tartu linnapea. Rahvavalitsus määras ta linnapeaks, siin ka me näeme, kui loogiliselt kõik läks, Need näha jälle, missuguseid inimesi parteiorganisatsioon oskas valida ja sirgjooneliselt nii edasi viia. Ja nemad juba küpses eas olid valmis oma elu ohverdama nõukogude korra. Nii kaitseks.