22. juulil hommikuistungil oli arutusel deklaratsioon. Eesti NSV astumisest Nõukogude sotsialistlike vabariikide koosseisu kõik sõna võtnud rahvasaadikud Palavalt toetasid ja kui jõudis kätte pidulik moment siis tekkis suur juubeldamine, mis isegi jättis varju eelmisse päeva. Haavotsioonid ilmusid töötajate sõjaväelaevastiku delegatsioonid, kes, Palavalt heaks rahvasaadikud ja külalised, sell juubeldamise nii momendil kaenustasid 11 ja paljudel tekkisid rõõmupisarad. Kuumutamist üldrahvalikuks omanduseks. 23. juulil. Suurtööstuse pankade ja transportvahendite ratsionaliseerimise samal istungil valiti kuu komisjon, kes pidi välja tööd 23. valiti ta riigivolikogu täisvoliline komisjon, kes pidi sõitma Moskvasse, et üle anda Eesti rahva üksmeelse palveastumisest Nõukogude sotsialistlike vabariikide liidu koosseisu. Komisjoni valiti peaministri ülesannetes siis Vares Barbarus, tema oli ka komisjoni esimees Johannes Lauristin. Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee. Mis kellelgi õrna ja paljud teised Ja mõne päeva pärast saabuski aeg, kus komisjon pidi sõitma erirongil Moskva. See oli 29. juuli hommikul. Tallinna balti jaama olid kogunenud Roomul üksused, sõjaväetöötajate esindajad jaamaesisel platsil oli suur massmeeleolu oli inimestel üle Ilhoosi, siis päikesepaisteline ja soe. Esines ärasaatmise tervitused ja Aleksander Aben. Sellele vastas Johannes Lauristin, kõlasid internatsionaali võimsad helid ja kogu saatjaskond laulis, laulis kaasa erirong. Erirong peatus Tapal, Rakveres, Kiviõlis ja Narvas. Kiviõlis oli eriti nii hästi organiseeritud vastuvõtt ja see miiting Eestis peaaegu 20 minutid. Sütitavad kõned. Läks edasi, enne kui me jõudsime inglise, oli väga huvitav ja siis kellel on, võib öelda, ajalooline moment. See on piiri peal, mis lahutas enam kui 20 aastat Eestit Nõukogude liidu rahvastest. Väike peatus oli, seal oli nõukogude liidu territooriumil Viktor Kingissepa püssi all, peatusime, panime lilli ja sõit läks edasi. Künnise jõudsime siis jaamaesisel, juba paistis ilmatu suur rahvameri venekeelsete ja eestikeelsed pealkirjadega loosungi intransparandid lipud. Palju oli pioneere, kes oma lippudega valivad väljas tervituskõned. Ja siis, kui Neeme Ruus võttis sõna, siis tekkis nii väga. Tema rääkis, et piir, mille mõne minuti eest ületasime on 20 aasta kestel olnud müüks, millest üleminek oli keelatud surmanuhtlusega. Selt piiril siin Narva Kingissepajaama vahelva on mõrtsuka likult tapetud. Agaramaid mehi ja naisi ainult seepärast, et nad pidasid ühendust kahe sõbraliku rahva vahel ja tahtsid levitata tõetruud informatsiooni nõukogude liidu kohta. Pärast miitingut delegatsioon. Eestimaa Kommunistliku partei ühe väljapaistvama juhi ausambale. Läks Leningradi suunas Kingissepas kuni Leningradini eriti mul on meelde jäänud tantsijana, noh, seal võib öelda, et otse külvati meid üle lilledega. Samasugused kääviliusluses. Seal oli suurejooneline vastuvõtt jaama suli korrala, turu auvalve, mille võttis vastu vares. Pärast lühikest miitingut lahtistel autodel lilledega kaunistatud nii-öelda Nevski prospekti nei jõudsime palee välja väljakule kus toimus suurejooneline Loosungid hüüded. Tervitused meie delegatsioonile. Nuia miitingu tervitus, Eesti riigivolikogu delegatsiooni aus pidas Leningradi linna parteikomitee sekretär Kapustina. Kõnedena esines Johannes Vares ja Lauristel eriti soojalt, tugeva aplausiga võeti vastu seltsimees Slauristena. Siin muidugi tuli juba paljudel teada, tema nii väga raske ja võitlus rohke töö kodanluse vastu. Tribüünil seltsimees Vares, Barbarus tutvunes Kiirovi tehase töölisega, mina kraadoviga ja see pöördus siis varresse poole järgmise küsimusega. Te peate tingimata Ta külastama meie tehast. Ja Johannes Vares siis vastased. Ma juba ammu nii unistasin ja tahtsin külastata, teie tehas siis koma viis aastat tagasi teie linna külastasin, aga ei õnnestunud ja vastas talle, et ma tingimata oma seltsimees teda oma hommiku tulen. Teie tehas. Mul oli õnne seltsimees Lauristini ja Johannes Vares-sega külastata Kirovi nimelist tehast. Seal toimus suurejooneline miiting, võeti tervituskiri vastu Eesti rahvale. No ja peale selle me külastasime tehas, vaatasime neid uusi sisseseadeid ja ja kogu töö organiseerimist. No meile siis öeldi, et teil on tarvis umbes nädala või võib-olla rohkem enne kui te kogutehasega Tunedega peamised tsehhe meil näidati ja ühes tsehhis. Me kohtasime ühe eestitöölisega, kes juba 25 aastat töötas Kirovi-nimelises tehases. See on areen pooldiga oli huvitav jutt jutuajamine pärast siis direktori juures, kus oli siis tehase partorg, ametiühingu esimees, meile kingiti siis vares Lauris sellele ja mulle putilovi tehase ajalugu. Meie külastasime veel talvepaleed valget saali, kus Lenin kuulutas sotsialistliku oktuur sooni võitu. Käisime möödas, munni koridore olime Lenini toas. Ja 30. õhtul meie juba sõitsime välja Moskvasse. Jõudsime. Moskva tee peal veel oli üks niisugune juhus, kui kõik pagassis, August Jakobson kirjutas Sisveestiale artikkel. No mina olin varajasse veel üleval, astusin siis sisse ja ta ütles, et nüüd on häda tõlkimisega, sellepärast vaevalt seal nüüd niisuguseid inimesi on, kes tunnevad eesti ja vene keelt ja suudavad seda tõlkida noh, hommiku siis neeme Ruusiga koos jäises vees vesti korrespondent, abida tõlkisime ja ja kui Moskva jõudsime, siis oli juba tema artikkel. Ni ilmus tajutuses, pajatas oma muljeid ja rahva võitlusest võitluse ajaloost. No Moskvas meid võeti vastu väga soojalt ja sõbralikult, vennalikult ja perroonil, rahvast oli täis, vastu võtma tulivad NSV Liidu ülemnõukogu saadik Nõukogude Liidu kangelased Haanulaselt. Ja ma sinna esisele väljakule sisse joodi rahvast murdu täis jälle siin punast pudega loosungitega see oli noh, kogu Moskva vabrikute ja tehaste esindajad olid kuus. Popovi avakõne siis võttis sõna Johannes Vares Johannes Lauristin. Peale selle siis sõitsime. Ehitud autodega Moskva võõrastemajas. Samal päeval meie käisime mööda Moskvat, kuna paljud riigivolikogu delegatsiooni liikmed nüüd olivad esimest kord Moskvas oli huvi toht ja õhtuks me jõudsime siis punasele väljakule ja siidjoana Delman poole, pöördus Pravda korrespondent Juljana Delman ütles, et kas võib mitte erutuda inimene, kes pool oma elust on istunud kodanliku Eesti vanglates. Aga ma olen kõigest kolmekümneaastane. Ma ei leia sõnu. Väljendata täna oma rõõmu, tunnen end uuestisündinuna. Ja kui palju tahaks mõtelda ja unistata niisugustel minutitel ja meie meie saime juba siis nii kutsed. No koosseisu meie endal Läti ja saabuski. Kuues august kus oli päevakorras Eesti NSV vastuvõtmine Nõukogude Liidu koosseisu, me valmistasime muidugi, et siin on palju erru Dust ja samal hommikul toodi Vares selle tema luuletuste kogumik, mis oli tõlgitud moskvakirjanikud poolt vene keelde ja välja antud Moskvas poliitilise kirjastus andis välja just selleks päevaks milla, vares jõuab, jõuab nüüd istungjärgule. Masin oli muidugi, ta oli nii väga, väga liigutatud. See kogumik käis käest kätte, ta võttis kremli selle oma luuletuste kogumiku kaasa. Nojah, sel päeval, kui meie tuli meie ülemnõukogu istung järgule 1900 viienda aasta ja 1900 seitsmeteistkümnenda aasta võitluslippudega siis sku kõik ülemnõukogu saadikud tõusid püsti ja algas hõimus haavoatsioon, kui anti sõna Johannes Lauristin ele sihises, see avatsioon, muud Tus veelgi võimsamaks, kuna teati, et lauressen oli hulk aastaid istunud kodanlikus vanglas ja mehiselt talunud kõiki neid raskusi. Tooksin ühe lühikese välja, et tema kõõnest meie metsad ja põllud on täis revolutsiooniliste tööliste ja talupoegade haudu. Kes 1000 924. aastal mõisteti eluks ajaks sunnitöölist selle eest, et ta parlamendi liikmena töölisliikumise tegelasena ennastohverdavalt võitles, pihlatud ja verejanuliste eesti reaktsioonilise kliki vastu. Meie keskel viibib Juljana Delman, kes oli lähim kaastööline meie armastatud juhile Viktor Kingissepale, kelle eesti rahva timukad surnuks piinasid. Ma võin toodetud enesesse googlõbustele. Sõjakohus mõistis mind kaks korda sunnitööle kommunistliku tegevuse pärast ja ma istusin 15 aastat kodanliku Eesti vanglad. Peale selle Lauristin esitas Eesti NSV riigivolikogu palve ja deklaratsiooni Eesti NSV vastuvõtmisest. Kuulsin on, tegi ettepaneku Eesti NSV vastu võtta mahude sotsialistlike vabariikide liidu koosseisu. Esimesed lauset sellest seadusest kõlasid järgmiselt ära kuulanud Eesti riigivolikogu täisvolilise komisjoni avalduse Nõukogude sotsialistlike vabariikide liidu ülemnõukogu. Rahuldada Eesti riigivolikogu palve ja võtta Eesti nõukogude sotsialistlik vabariik nõukogude sotsialistlike vabariikide liidu võrdle õiguslikku nõukogude sotsialistliku liiduvabariigina. Ja peale selle siis kõlasivad jälle internaat summanaadi võimsad helid, lausid. Ja 10. augustil oli kõigi kolme balti vabariigil Haus. Väga huvitavate inimestega nato kumusinena roslaovskile ja paljude teiste partei riigi tegelastega. Stalin oli ka sellel staasi, Stalin oli seal ja tervitas kõiki eraldi. No ja siis tuligi see aeg ja alustasime tagasisõitu tagasisõit oli jälle niisugune väga erutav. Peaaegu igas jaamas siis peatusime, tervitus, sütitavad kõned, lilled, orkestrid. Ja lõpuks me jõudsime siis ma harva sealt, meil võeti vastu juba. Palve ja lõpuks me jõudsime siis Tallinna. Võeti vastu väga suurejooneliselt, seda hinnatakse. Sajatuhandeline mass, võttis delegatsiooni. Nii juubeldades astu. Ja mujal meie meie linnades ja põhi juba lõpetuseks võib öelda, et 24. augustil Eesti NSV ülemnõukogu istungjärk jätkas oma tööd. Komisjon andis aru, kuni lühidalt öelda. Vares ütles, et kuues august jääb igaveseks pöördepunktiks Eesti rahva ajaloos. Üksmeelne otsus komisjoni tegevuse kohta. See oleks võib-olla lühidalt väga linnulennuline ülevaade kus ei saanud süveneda üksikasjadesse teatud pildi, tema annab selles mõttes. Sellele nende kuuenda augustisündmustele elasid kaasa väga laiad massid seal seal selles seisab see revolutsiooni edasiarenemine, et sellest võtsid ja toetasid laiad rahva rahva. Saad tähendab sajad tuhanded võiks seda kui oma ajaloo suurt sammu ja.