Ta on väga isemeelne, ta näiteks võib keelduda teiega vestlemast. Ta talitusviis pole kunagi etteaimatav. Ta käitub nagu monarh, kuigi tal pole mingit kuningriiki. Tal on mõistust ja tahet, millega ta on ennast maksma pannud. Ta ohjeldamatu apsalutist. Nii öeldakse, hoiatuseks jäi siiski ei pane kedagi imestama, et Kendrichigitsiooni ja tema tööd tuntakse ka Eestis. Aga üks asi on huvi ilmutada. Teine asi on tunda saada, mis midagi tähendab. Jäigitian olevat isegi temperamendi ja eredate isikute poolest rikka jerevani jaoks erakordne nähtus. Aga erakordsus just ongi huvitav. Nii et teele. Me tuleme mööda päikesest valget ja kividest kuuma tänavat maja ette kus sildilt loeme. Nüüdiskunstigalerii ja direktor on kohal. Aga külalised peavad vabandama. Muuseumis pole elektriavarii tõttu valgust. Pilkases pimeduses juhitakse meid kättpidi möödasaalide labürinti direktori kabineti poole. Kui abitu on inimene, kui tal pole silmi alles neelasime värve ja päikest ja äkki oleme nagu kotis, kus isegi sile parkett tundub hädaohtlik. Teejuhi käest kõvasti kinni hoides. Tekib tunne, et igitiaanis, kes selle pimeduse lõpul peab nähtavale ilmuma on tõepoolest oodata midagi hirmuäratavat. Kas meil on ikka kindlasti tarvis temaga kokku saada? Aga kaheldan hilja. Uks avaneb valgusesse. Indiaani selja taga on kollaste kardinatega kaetud aken. Kollasel taustal hakkab kõigepealt silma must habe. Must portree, seinal mustad keraamilised vaasid laual must telefon, mustad silmad. Ja nende silmade põhjas on must mure. Aga hääl, käsi ja hoiak on tal tõepoolest võimukad. Ma ütleksin, et ka ilusad. Aga see on pisut ebareaalne, mitte kirjeldatav ilu. See on inimese olemus, mis tema välimuses võimukalt esile tuleb. Janis on midagi ürgset, midagi esivanematest või isegi nagu terve inimkonna algusest. Vaat mismoodi ta seletab suhteid minevikku ja nüüdisaja vahel. Me peame mitte ainult vaimustama minevikust. Me peame oma tänapäevaste töödega tõestama, et meil on õigus minevikule. Kas oleme me see rahvas, see inimkond, kes minevikus lõi niisuguse kirjanduse hunnitu arhitektuuri, suurepärase kujutava kunsti? Kas me oleme see rahvas? Ja kui me oleme see rahvas, siis on meil õigus minevikupärandile. Kui me ise oleme suutelised looma. Vestluse algus on käes ja miks mitte kohe küsida seda mis mind tema kohta kuuldu juures kõige rohkem üllatas. Igitjannan erevani moodsa kunstimuuseumi direktor ja ta on võtnud endale ainuotsustaja õiguse. Tema lõi selle kogu. Tema muretses galeriile ruumid ja tema ise on otsustaja, kelle töid ja missuguse nimelt muuseumis eksponeerida pidid. Jan on kunstiteadlane, aga nähtavasti peata seda elukutset peaaegu et võimu tunnuseks. Olla kunstiteadlane tähendab olla tõesti absoluutselt objektiivne inimene. Inimene, kes väldib kompromisse. Kas see ei tähenda, digi-chan on lihtsalt väga enesekindel. Vastuse algab enesekriitiliselt. Edition ütleb, et ta on liiga enesekindel aga samas lisab, et tema otsustustes ei ole mõjutajaks mitte astronoomiline maitse. Meeldib või ei meeldi. Ta ütleb, et ta suhtub kunstniku kui inimesse, kes on endale valinud mingi kindla tee. Huvitav on jälgida, kas looja suudab oma eesmärke realiseerida. Kui suudab, siis on ta looming väärt eksponeerimist. On sõnakindel ja teine sõna enesekindel. Igitean ütleb, et kui inimene midagi üritab korda saata, peata oma eesmärgis kindel olema. Ilma enesekindluseta pole mõtet üritada, mida iganes. Inimesed, kes räägivad, et tagasihoidlikkus kaunistab neid on ise tihti sellest omadusest täiesti ilma jäetud. Nad nõuavad endale peaaegu et terve maailma tähelepanu. Aga inimene peab täpselt teadma oma kohta oma erikaalu. Peab teadma, mida ta maksab. Piketi on ütleb, et tema arvates on ebaõige kõnekäänd, et asendamatuid inimesi pole. Vastupidi, inimesed on asendamatud. Kõik inimesed on asendamatud. EKitjandub näite. Armeenia muusika areneb, edasi kasvavad peale uued noored heliloojad. Aga Hadžeturjaani isik jääb asendamatuks. Kunstnikud on need õnnelikud inimesed, kes loovad seda, mida ei suuda luua loodus. Seda, mida loob inimmõistus loob inimese individuaalsus. Väga raske on astuda kunstnike ette ja öelda, et sinu tööd. Ma võtan galeriisse. Sinu omi ma ei võta. Vastutus on väga ränk. Kes sa niisugune oled, et kohut mõistad? Võidakse öelda. Aga kui seda ei öelda, siis nähtavasti olen suutnud olla objektiivne. Võib-olla ei öelda teile. Küll aga kõneldakse selja taga, et olete ise otsustaja. Kas te ei karda seda? Ma kardan ainult ühte klippi. Kityand. Ma kardan, et ma ei jõua teha kõike, mida olen endale eesmärgiks seadnud. Tahan ennast maksimaalselt kasutada selleks, et ellu viia oma plaanid mida olen endale ise koostanud. Ja veel kord kõneleb ja keti on enesekindlusest. Nähtavasti teda siiski puudutas küsitleja provotseeriv tool. Edition toob niisuguse arutluse. Kui merel algab torm, siis peab paadis olema keegi, kes julgeb hoida rooli. Kui ma pole endas kindel, ma ei võta tormi ajal rooliratast. Aga kui tunnen, et suudan vastutus enda peale võtta, teen seda. Ja hüüan, Hei, kuulake mind. Seda peab hüüdma ainult üks. Kui karjuma hakkab 10 algad paadist paanika. Muidugi, kõik ei tarvitse sellega, mida ma teen, nõus olla. Ma ei tea maailmas ühtegi inimest, kellega kõik alati oleksid nõus. Absoluutne, võib-olla ainult näiteks kunstiteos. Elus on kõik suhteline. Tugev puu kasvab suureks. Kidur taim hukkub. Veel üks võrdlus loodusseadusega kui nõrgale kunstnikule panna toeks täispuhutud kummilihased. Seisata küll kuidagimoodi püsti, aga see on tarbetu seismine. See on mõttetu katse jõuetule kehale hinge sisse puhuda. Me anname andetule inimesele autasusid ja aunimetusi aina puhume, tuult juurde. Aga puudub alus. Puudub konstruktsioon, puudub oma eesmärk. Kuni see inimene elab. Ta püsib kunstlike tugede najal kunstis. Kui ta kaob, siis lakkab olemast ka tema looming. Kunstnik, tema moraal, tema sisemine mina ja tema töö peavad olema üks tervik. Inimene peab olema aus, aus iseenda ees, kõigepealt iseenda ees. Kui inimene õhtul puhkama heidab, peab ta ise hindama oma läbielatud päeva mis oli hea ja õige. Mis oli vale. Inimeses on aparaat, mis kaalub tegusid. Kaalub otsustusi. Seda aparaati, mida nimetatakse südametunnistuseks, tuleb osata kasutada. Inimene peab uskuma südametunnistust. Südametunnistus on inimese jumal. Ja veel ikka veel kord enesekindlusest. Igi Tian ütleb, et ta veedab piinarikkaid öid kahtlustes ja heitlustes. Kas ta teeb õigesti seda või teist kunstnikku nii hinnates, nagu ta on teda hinnanud. Aga kas nii pole raske elada, kas on siis tarvis vastutus ainuüksi enda peale võtta? Võiksite ju vahel pisut järele andlikum olla. Kui oleksin paindlik, võiksin saada sellest elust kõike, mida saavad. Vabandage mind, tagasihoidlikkuse puudumise pärast. Võiksin saada kõike, mida saavad tugevad, targad ja järeleandlikud inimesed. Ma olen sellest loobunud. Olen loobunud kõigest, mida mulle võidakse anda. Sellega olen saavutanud sõltumatuse. Kui sulle antakse, siis sinult ka võetakse. Sa muutud inimeseks, keda võib magusa suutäiega taltsutada. Antakse tuusik, antakse preemia, antakse veel midagi. Ja inimene pole enam tema ise. Teda võib osta. Kui ma ütlen, et inimene peab olema aus, mõtlen ma just seda ausust iseenda ees. Minuga võidakse mitte nõus olla. Aga kohtumõistmiseks minu üle pean ma õigeks ainult ühte mõõdupuud. Kas see, mida ma teen, põhjustab kellele iganes halba? Kui ei, siis on mul õigus. Kui ma ei viska kedagi kiviga ja töötan ausalt omal põllul, on mul õigus. Ja te võite veenduda, et see meie muuseum, see minu töö on saanud paljude spetsialistide käest ainult kõige paremaid hinnanguid. Ilmar reedeta poleks Robinsoni. Kui kunstnik on Robinson, siis meie galerii on reede. Ilma meie vahenduseta kunst ei jõuaks rahvani. Muidugi, kui ma valin 500 Armeenia nüüdiskunstniku seast galeriisse ainult 30 autorit. Muidugi on siis teistel selle üle pahameel. Aga ma ei tohi ennast sellest segada lasta, sest ma tean, et Armeenias pole ühtegi andekat kunstnikku, kelle looming siit galeriist puuduks. Igiti annan tõepoolest kadestamisväärselt vaba vaba eelarvamustest, hirmudest, isegi kahtlustest. Vabadus elab inimeses endas. Siin on loodus, siin on inimesed ja siin oled sina, ole vaba. Familiaarsust Ma vihkan. Ja veel rohkem vihkan vägivalda. Igaüks kuulub iseendale. Igaüks ise peab tähendama iseenda silmis nii palju, et ta tohib ennast mõõdupuuks seada. Kas pole see päratult õige mõttekäik? Inimene vajab lugupidamist, hoolimata sellest, kas ta on aastane laps või 100 aastane rauk. Inimene on inimene. Lastelooming on osa inimkonna loomingust, laste hääl, laste joonistused, seal kordumatu kunst, mis on seotud inimese arengu teatud etapiga. Huvi laste kunstiloomingu vastu tekkisidki Dianis 60.-te aastate lõpul mille revanis avati esimene laste joonistuste näitus. Et kõik see looming ei häviks alustasigitian veel ühe kunstimuuseumi rajamist. Sellest algusest on tänaseks saanud jerevani laste loomingu galerii värvirõõmus fantaasiarikas, optimistlik kogu kordumatutest, skulptuuridest, maskidest, joonistustest, plakatitest, kostüümidest, millest kõigest veel. Ütleb, et tema nüüdiskunstigalerii ja laste loomingumuuseum on algus ja ainult osake sellest suurest esteetilise kasvatuse tööst mille edukusest oleneb ühiskonna tulevik. Keskpärane näitleja on igiDeani arvates väljakannatamatu nähtus. Ja pealegi on riigiti on veendunud, et keskpärane looja ise teab oma võimete piiri aga varjab oma teadmist, sest arvab, et nii on talle kasulikum. Ikkagi pean kinnitama, et see mees on üsna resoluutne oma otsustustes võib-olla et vahel isegi julm. Aga tema kompromissitus iseenda suhtes annab talle selleks õiguse. Teda vihastavad inimesed, kes haaravad ükskõik millise ameti järgi küsimata, mida see töö nendelt nõuab. Näiteks ilmub keegi, kes leiab, et ta võiks saada kultuuriministriks. Mida sa tahad korda saata. Riik annab sulle hiiglaslikud võimalused, sinu kätte tulevad rahad, inimesed, kõik võimalused. Ole nii ausad, sa võid öelda, mina tegin seda. Sain õigused ja võimalused ja viisin ellu kindla programmi. Ei olnud seda teatrit, mina lõin selle, ei olnud seda galeriid, mina lõin, selle. Inimene peab teadma oma võimeid. Ise peab teadma, ei mingit halastust. Aga kuhu jääb siis kahastumine? Oma isiklikust tragöödiast ta ei kõnele. Ta ei räägi sellest, mis võib-olla et on teda teinud selleks inimeseks, kes ta on. Koletu tapaööl aprillis 1915. Hukusigitiani vanemate perekond. Indiaani oma perekond hukkus mõni aasta tagasi teisel aprilli ööl lennuõnnetusel. Ta ütleb, et ta on endale keelanud sentimentaalsus. Ja ta ütleb, et inimene peab olema alati tema ise. Kui tahad olla inimene, siis küsis, mille poolest erined sa teistest inimestest mida sina oled toonud maailma sina ise. Kui ta palvetada, siis mine iseenda juurde. Pigi Deani mustades silmades on ikka veel see must mure mis meie kohtumise algul meid rabas. Aga selles on ka midagi lootusrikast, mingi jõud. Mure inimeste pärast, kes on väärt kõige paremat.