Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte. Seitsmendast detsembrist. Stuudios on Janek Salme Keskerakonna nimekirjas riigikogu valimistel kandideerinud, kuid parteitu Imre Sooäär asus riigikogu liikmeks. Ta andis selgelt mõista, et tan plaanitud abielu referendumi vastu ja riigis on olulisemaid probleeme, millega tegeleda. Niinimetatud katuseraha. Nimekiri liigub Riigikogus muutmata kujul riigieelarve lõpphääletusele. Väga selgelt tuleb öelda, et kõik raha eraldamise toimub läbi ministeeriumite. Terviseameti arvates võiks meedikute puuduse Narva haiglas korvata arst-residentide toel. Need on umbes 135 inimest igal aastal, kes võiksid väga tõsiselt täna residentuuri katkestada ja tulla siia Narva haiglasse, teistele arstidele appi. Euroopa Liit ja Suurbritannia jätkavad kõnelusi Brexiti järgse kaubandusleppe sõlmimiseks. Leedu president Gitanas Nauseda kinnitas uue valitsuse koosseisuga. Viljandisse püstitatakse Jaak Joala ausammas seni kavandatud kujul. Me teame, et MTÜ on kõik vajaliku asjaajamise bürokraatlikud sammud läbi teinud, kõik vajalikud load on. Saadud ja seal on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on pluss üks kuni miinus kaheksa kraadi. Homme päeval on selge saartel vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis, saartel kuni pluss kaks kraadi. Keskerakonna nimekirjas riigikogu valimistel kandideerinud, kuid erakonda mitte kuuluv Imre Sooäär andis ametivande ja asus riigikogu liikmeks. Sooäär andis ametivande eelnenud kõnes selgelt mõista toone. Kavandatava abielu referendumi vastu jätkab Tõnu Karjatse. Parteitu Imre Sooäär tuleb Riigikokku korruptsioonisüüdistusega keskfraktsioonist lahkunud Kalev Kallo asendusliikmena. Sooääresaamine riigikogu võib saada otsustavaks EKRE lubatud abieluteemalise referendumi vastuvõtmisel sest selle korraldamiseks peab koalitsioonil olema koos 51 häält. Oma vastuseis on aga avaldanud juba neli Isamaa fraktsiooni liiget, see tähendab, et lihthäälte enamust võimuliit selles küsimuses ei saa. EKRE on lubanud, et kui abielureferendumit ei tule, jätkab võimuliit vähemusvalitsusena. Välisministeeriumist äridiplomaatia nõuniku kohalt riigikokku tulev Imre Sooäär alustas ametivande andmist oma seisukohtade teatavaks tegemisega. Ta andis selgelt mõista, et tan plaanitud abielu referendumi vastu ja riigis on olulisemaid probleeme, millega tegeleda. EKREsse kuuluv spiiker Henn Põlluaas lülitas mitmel korral sooääre mikrofoni välja. Meil on väga palju kriitilisi probleeme, millega täna tegeleda alla vaesuspiiri elavad pered, hoolekanne kultuur, majanduse taastumine ja nii edasi. Need ja paljud muud teemad vajavad tähelepanu, mis läheb praegu ühele rahvast lõhestavale referendumile. Aga juba vanad roomlased ütlesid, et kõigepealt tuleb korda seada, et siis oma pere, siis oma riik. Kas kahe täiskasvanuvaheline armastus peaks samuti olema perekonnaseaduse kaitse all? Aitäh, härra sooäär. Eesti riigi huvid on minule tähtsamad kui isiklikud huvid. Võtan vastutuse. Ma tulen teie sekka, sildu looma, mitte kohtumõistja hinnangute andjana. Riigikogu neljateistkümnendas koosseisus. Annan vande jääda ustavaks Eesti vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Imre Sooäär kinnitas pärast ametivande andmist Indrek Kiislerile, et asub tööle Keskerakonna fraktsioonis. Teie fraktsiooniks saab olema keskfraktsioon, eks ja te ei planeeri minna akna alla, nii nagu siin on ka spekuleeritud. Ei, akna all ei ole tegelikult mingisugust võimalust midagi teha, kui sa üksi ole akna all keegi suutnud midagi teha, ainukene võimalus on kellelegi opereerida. Kuna Keskerakonna valimisprogrammis on selgelt kirjas toetavad erinevaid peremudeleid ja seal referendumi teema ja perekonnaseaduse teema on mulle väga oluline siis tegelikult praegu on mul võimalus sellel teemal ainult Keskerakonna fraktsiooniga koostööd teha. Aga kindlasti ma tahaksin leida kompromissiga teiste erakondadega ja sellepärast ma pakkusin ennast riigikogu kõnetoolis, lepid peaks aga kahjuks riiki kukku. Kuidas öelda selle selle koosseisu emotsioonid on midagi teistmoodi kui eelmistes koosseisudes, kus ma enne olen olnud. Nii et ma arvan, et tuleb lihtsalt rahulikult istuda ja püüda leida kompromisse erinevate erakondade vahel ja ma kavatsen seda teha. Niinimetatud katuserahade ehk regionaalsete investeeringute nimekiri liigub riigikogus muutmata kujul riigieelarve lõpphääletusele. Riigikogu rahanduskomisjon täna selles nimekirjas muudatusi ei teinud. Rahanduskomisjoni liikme, sotsiaaldemokraat Riina Sikkuti sõnul tegi opositsioon ettepaneku vaadata nimekirjas üle vähemalt need punktid, mis on avalikkuses arutelu tekitanud, kuid koalitsioon sellega nõus ei olnud. Koos koalitsioonisaadikut hääletas riigieelarve eelnõu muudatusettepanekute senisel kujul saali hääletusele saatmise poolt ja viis opositsioonisaadikud vastu. Niinimetatud katuserahaks on järgmisel aastal kokku 6,7 miljonit eurot. Suurima toetuse ehk 141000 eurot saab tänavu asutatud ja suvel abordivastase meeleavalduse korraldanud mittetulundusühing elumarss, mis plaanib kasutada raha oma väärtuste eest seisva kampaania tegemiseks. Järgmise aasta riigieelarve eelnõu läheb riigikogus lõpphääletusele kolmapäeval. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Väga selgelt tuleb öelda, et kõik raha eraldamise toimunud läbi ministeeriumite rahastajatega sõlmitakse lepingud. Kõigepealt peab olema siis ka raha saajal Need tingimused, et lepingus olevat summasi. Nad saaksid kasutada täpselt nendeks otstarbeks, mis lepingusse kirjutatud ja peale selle loomulikult, kui on Need tööd tehtud, siis tuleb ka aruanne esitada ministeeriumile. Ma arvan, et täna on, kui riigi kogusin sellel nädalal otsused teeb siis järgmine aasta ministeeriumid alustavad rahastajatega läbirääkimisi ja kui mõlemal poolel on need tingimused vastuvõetavad, siis alles lähevad need tegevused ka rahastamiseks. Jaanuar-veebruar me uuesti selle teema juurde tuleme, et panna paika mängureeglid, et ei tekiks olukordi, et küllaltki värskelt tekkinud MTÜdele eraldi võiks raha, et kui kaua tal peab olema tegutsenud, kas me näeme nende tegutsemist, mis valdkonnas nad rohkem tegutsevad ja mis piirkondadesse või milleks peaks rohkem see regionaalsete investeeringute raha minema? Terviseameti arvates võiks meedikute puuduse Narva haiglas korvata arst-residentide toel. Tartu Ülikooli kliinikumi hinnangul pole residentide massiline Narva saatmine aga võimalik. Narvast jätkab Jüri Nikolajev. Terviseameti hinnangul on olukord Narva haiglas väga raske, Covid haigete patsientide hulk kasvab, samas on ligi 600-st haigla meditsiinitöötajast sadakond juba haigestunud või tööst eemal. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno hinnangul tuleb haigla praegu veel toime, kuid kriisi süvenedes peaksid kolleegid Narva haiglale appi tulema. Näiteks võiks Eesti Õdede Liit mõneks ajaks leevendada oma kutsestandardit, et ka arstitudengid saaksid haiglas õdedeni rakendust leida. Arstide nappuse korvamiseks võiks appi kutsuda residentidest noori arste. Üllar Lanno. Meil on arstiteaduskonnas kuus aastat õppinud isikute näol, kellel on arstidiplom olemas, kes täna läbivad eriala residentuuri. Need on umbes 135 inimest igal aastal, kes võiksid väga tõsiselt täna residentuuri katkestada ja tulla siia Narva haiglasse, teistele arstidele appi. Narva haigla ülemarsti Pille Letjuka sõnul oleks residentide abil Narvas väga teretulnud, kuid haigla eelnev kogemus suurt lootust ei anna. Me oleme seda aastaid rääkinud, et võiks ikkagi olla ka residentidel selline kohustuslik tsükkel olla maakonnahaiglas, aga kuna seda siiamaani ülikool ei ole teinud seda, noh, mõtlen niimoodi, ega nad vabatahtlikult ei tule siia. Tartu Ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juhi professor Joel Starkopf arvates oleks residentide kaasamine Narva haiglas teoreetiliselt võimalik, kuid praktikas väga raske. Nende Noorte tublide kolleegide tööpanusega arvestatakse kõigis haiglates, et see töö jääks siis tegemata. See ei ole niisama lihtne, üksikute inimeste minek sinna läbirääkimiste teel, ma ei välista seda, aga need me paarkümmend inimest arstidele sinna saadame, seire võimalik. Terviseameti peadirektori Üllar Lanno arvates võiks riik residentide Narva tulekut rahaliselt toetada. Mitte ainult nendele inimestele, kes siin suuremas nakkuskoldes kõrgendatud riski all töötavad, et nende palka oleks vaja tagada, vaid on ka vaja leida ikkagi teises osakonnas, kus ta reaalselt ära tuleb ülekoormuse all töötavatele inimestele lisamotivatsioon, et nende töö saaks ka reaalselt tehtud ja nende hulgas ei tekiks seda väsimust, et siin on kindlasti kohad, kus rahalise ressursiga täna on võimalik veel midagi, mida teha, aga võib-olla tulevikus enam mitte. Tervishoiutöötajate väljalangemise tõttu on Narva haiglas peatatud plaaniline ravi ja nakkuse leviku korral poleks võimalik laiendada Covid haigetele mõeldud osakonda Uudistele. Jüri Nikolajev Narva. Möödunud ööpäeval tuvastati Eestis koroonaviirus 248-l inimesel, teste tehti 2917. Tallinnasse lisandus 99 ja mujale Harjumaale 25, Ida-Virumaale 51, Tartumaale 30 ja Lääne-Virumaale 13 uut nakatunut. Pärnu, Rapla ja Võrumaale lisandus viis, Järvamaale ja Põlvamaale kolm, Saaremaale kaks ning Jõgeva, Lääne ja Valgamaale üks nakatunu. Neljal juhul pole nakatunu elukoha andmeid rahvastikuregistris. Haiglas oli hommikul 261 koroona patsienti, neist 13 juhitaval hingamisel. Aja jooksul suri kolm inimest. Kokku on Eestis surnud 134 koroonaviirusega nakatunud inimest. Eesti kahe viimase nädala nakatumisnäitaja 100000 elaniku kohta tõusis võrreldes eilsega veidi ja on nüüd 396. Välisuudised võtab kokku Reneljas. Euroopa Komisjoni president Ursula Fonderlaien ja Briti peaminister Boris Johnson vestlevad just praegu telefonitsi, et arutada täna hommikul jätkunud Brexiti-kõnelusi. Brexiti järgsetelt. Kaubanduskõnelustele on aeg otsakorral, sest üleminekuperiood lõpeb 31. detsembril. Briti ajalehes Sanna allikate sõnul on Johnson valmis kõnelused lõpetama. Lehe teatel on põhjuseks Euroopa Liidu nõudmised, millega Briti valitsusjuht ei lepi ühendkuningriigi. Valitsus ütles kõneluste jätkudes, et lepe on veel võimalik, ehkki aeg on napp. Peaminister Johnsoni pressiesindaja sõnul ei ole Suurbritannia siiski nõus Brexiti üleminekuperioodi pikendamise või kõneluste jätkamisega uuel aastal. Leedu president Gitanas Nauseda kinnitas täna uue valitsuse eesotsas peaminister Ingrid Aashima niite. Ka valitsuses on üheksa liiget erakonnast Isamaaliit, Leedu Kristlikud Demokraadid, kolm vabadus erakonnast ja kaks liberaalsest liikumisest. Nauseda nimetas uue valitsuse programmi ambitsioonikamaks. Tema sõnul on tähtsad kõik ministeeriumid, kuid suurimat tähelepanu pööratakse haridus-kultuuri-majandus- ja sotsiaalvaldkonnale. Valitsus asub tööle kui sein selle programmi kinnitab ja ministrid ametivande annavad. Venemaa hinnangul on NATO sõjaline võimsus Läänemerel kasvanud ja seepärast tugevdatakse Kaliningradis asuvaid sõjajõude. Kaliningradi sõjaline tugevdamine on vastuseks NATO-le, kes on lähedusse paigutanud soomustatud tankiüksuse ja teisi löögiüksusi. Venemaa on toonud Kaliningradi täielikult motoriseeritud jalaväeüksuse ja järgmistel aastatel tuuakse juurde veelgi lisajõude, teatas Venemaa Balti laevastik. Pärast Krimmi okupeerimist 2014. aastal on Venemaa sõjaline kohalolek Kaliningradis pidevalt suurenenud. Rumeenia parlamendivalimistel juhivad opositsioonilised sotsiaaldemokraadid 30 protsendise häältesaagiga. Peaminister Ludovi Orbani liberaalne partei on kogunud 25,5 protsenti häältest, kuid jääb ilmselt võimule, sest sotsiaaldemokraatidel on raskusi koalitsioonikaaslaste leidmisega. Valimisaktiivsus oli erakordselt madal, jäädes 33 protsendi piiresse. Hiina välisminister Wang chi kutsus USAd üles jätkama kõnelusi pärast seda, kui USA valitud president Joe Biden on ametisse astunud. Pekingi ja Washingtoni erimeelsused puudutavad kaubavahetust Hiina inimõiguste alast olukorda ja Hiina ambitsioone Lõuna-Hiina merel. Vang ütles, et nii Hiina kui USA peavad püüdlema dialoogi taaskäivitamise poole. Ja tagasi Eestisse. Viljandi linnavalitsus arutas enam kui 500 linlase pöördumist, milles soovitajad linnas ei avataks Jaak Joala ausammast skulptor Mati Karmini poolt kavandatud kujul. Linnavalitsus otsustas linnakodanike pöördumisega mitte nõustuda ja jätta ausamba rajamiseks seni tehtud otsused muutmata. Olev kõngi mikrofoni ees oli Viljandi abilinnapea Janika Lagedil. Viljandi linnavalitsus arutas muude küsimuste hulgas täna ka Jaak Joala monumendi püstitamisega seotud küsimusi. Abilinnapea Jaanika Kedvil, Viljandi linnakodanikud üle 500 inimese esitasid linnale pöördumise palvega sellisel kujul nagu Mati Karmin seda kavandanud monument üldse mitte avada. Mida te neile vastate? Rahvaalgatuse esindaja osales ka linnavalitsuse istungil videosilla kaudu. Ja kahjuks pean ütlema, et linnavalitsus otsustas siiski selle protsessiga edasi minna. Me teame, et MTÜ on kõik vajaliku asjaajamise bürokraatlikud sammud läbi teinud. Kõik vajalikud load on saadud ja vastavalt siis lepingus märgitud tähtajale peaks olema kuju püsti pandud. Mida siis linnakodanikud õigupoolest soovisid? Linnakodanikud, tegelikult olid häiritud sellest, et kes seal lähedal elavad, nad kartsid mürareostust aga seda ei tule. Siis leiti, et rahaeraldus on, ei ole piisavalt läbipaistev. Selgitasime asjaosalisele ja tuleb ka vastav dokument, et Viljandi linnavalitsus on läbipaistvalt ja kõiki seadusi jälgides raha eraldanud ja samamoodi on ka MTÜ toimetanud, nii et ei ole ühegi seadusepügala vastuollu läinud. Mittetulundusühing Meie Viljandi peab linnavalitsusega sõlmitud lepingu järgselt Jaak Joala ausamba avama 31. detsembril hiljemalt sellel aastal. Kas nii lähebki? Jah, vaatame need siis, kas, kas läheb päris huvitav? Ma pean silmas õigupoolest seda, et on tehtud ka selline ettepanek, et enne tuleks teha Posti tänava park korda ja seda saab teha alles kevadel. Kas nüüd linn annab MTÜle selle loa paigaldamisega viivitada? Sellist ettepanekut me ei ole MTÜ-le teinud. Kui on ausammas püsti, siis ma arvan, pärast seda on seda parki palju parem korda teha. Kui teeme enne pargi korda ja siis seoses ausamba paigaldamisega tekivad seal teatud kaevetööd või midagi, nii et park saab kindlasti korda. Pärnu linnavalitsus ja Eesti Arhitektide Liit kuulutasid välja arhitektuurivõistluse, et saada parim ideelahendus teatri esisele keskväljakule ja Pika tänava piirkonnale. Uut lahendust on vaja Pärnu jõele rajatava kolmanda silla tõttu, sest muutub üldine liiklusskeem. Pärnust jätkab Ester Vilgats. Kõige suurem muudatus on, et kesklinna sillalt peaks tulevikus saama pöörata koheva osa kuule kus asub näiteks Pärnu kontserdimaja, jättes tegemata praegu kohustusliku auringi Endla teatri eest. Kogu asja mõte on, et kesklinnas oleks vähem autoliiklust ning rohkem jalakäijaid ja kergliiklejaid. Linnaarhitekt Henri Eessalu Ja töödes loodame siis saada väliruumikujundust, mis siis linnapildi muudaksid atraktiivsemaks. Kolmanda silla valmimine ongi selle eelduseks, et me siin üldse saaksime nii-öelda võistlust pidama hakata, et kolmas sild vähendab siin oluliselt liikluskoormust ja see loobki selle võimaluse selle ruumiga midagi põnevat ette võtta, nii lihtne see tähendab, et tähendab autode liiklemis kiin ja rohkem saavad siin käia siin jalakäijad ja olla kergliiklus. Jah, just nimetatud eesmärk ongi siis parandamist, grillikate olukorda, et oleks ka siia põhjust olla inimestele, et täna on see linnaruum selline kergliikurite jaoks suhteliselt välja surnud paik ikkagi et meie eesmärk, et inimeseks siin olla ja siin võiks midagi ka jalakäijal teha. Praegu on Laanet Kesklinna sillale, ei hakka tulevikus väga palju autosid liikuma. Kesklinna sillal jah, on eesmärk pigem jalakäijate ja jalgratturite olukorda parandada, et täna, nagu me kõik teame, on seal väga kitsas ja tekib päris palju konflikte seal, kuna jalgratturid ei ole aged, ei mahu ära sinna seal, pigem jah, nüüd on suund ühistranspordile ja jalakäijatele. See võib aga linnaelanikes mõningat vastuseisu põhjustada, tunnistab Eessalu. No ütleme jah, et eks alati tekitab ühiskonnas diskussiooni, aga noh, meie eesmärk ikkagi olukorda paremaks muuta, et oleks rahul nii jalakäijad, jalgratturid kui ka autosõitjad. Täna selgusid uued kunstnikupalga saajad, kelle valis 50 taotleja seast välja kunstnike liidu kokku kutsutud komisjon. Kadri Põlendik räägib lähemalt. Aastatel 2021 kuni 2023 saavad kunstnikupalka skulptor ja installatsioonikunstnik, Eike Eplik, kunstiteadlane, kuraator ja õppejõud Anders Härm, klaasikunstnik Tiina Sarap, puu foto- ja installatsioonikunstnik Sigrid Viir ning Jevgeni Zolotko, kelle loomingu keskmes on verbaalse ja ainelise materjali vahekord. Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard rääkis, kuidas valik sündis. Eks me vaatame kunstnike, nii tööplaane, mis nad on teinud järgmiseks kolmeks aastaks, kui ka seda, mida nad on siis viimase kolme aasta jooksul, ei hakka tegelikult varasema perioodi jooksul oma loomingus teinud. Me kõik need aastad oleme soovinud, et saaks ka mõni kunstiteadlane või tarbekunstnik ja see on esimene aasta tegelikult, et kust nüüd nii õnnestus, et on nii mitmekesine valik. Kui keeruline seda valikut teha oli? Iga 10. osutus valituks, seda on ju väga vähe. Täpselt kuna me neid ju kõiki tunneme ja teame nende loomingut juba aastaid, et see on emotsionaalselt ka meile erakordselt keeruline aeg, iga aasta kui üldse midagigi puudust välja tuua, siis peamine puudus kogu selle meetme juures on tegelikult Nende palkade jätkuv vähesus. Ja mõni kunstnik on siin aastate jooksul mitu korda küsinud ja lõpuks siis kolmandal või neljandal korral pälvinud selle palga. Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased ja kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle. Kunstnikupalga suurus on ühe koma ühekordne kultuuritöötaja miinimumpalk. Konkursi võitjatega sõlmib Kunstnike liit lepingu vastavalt töölepinguseadusele. Palga saaja kohustab andma lepinguperioodil iga-aastaselt oma erialasest tegevusest ülevaate. Ilmast räägib sünoptik taimi paljak. Eeloleval ööl on sisemal selge saartel ja läänerannikul õhukese pilvekihiga sajuta ilm. Kagu ja lõunatuul on tugev, ulatub sisemaal puhanguti 11 12 rannikul 15, Liivi lahe ääres kuni 20 meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kahe miinus kaheksa kagutuulele avatud rannikul null kraadi lähedale. Homne päev jätkub sajuta, Lääne-Eestis vaheldub selge taevas. Pilvelaamadega ida pool on enamasti päikeseline ilm. Kagu ja lõunatuule puhanguid on sisemaal 10 11, rannikul 15, Liivi lahe ääres kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest miinus viie saartel miinus ühe pluss ühe kraadini. Juhan Kilumets võtab kokku spordiuudised. Nõmme Kalju jalgpallimeeskonna peatreeneriks saab taas Sergei frantsev, kelle juhendamisel tuli Nõmme kaks aastat tagasi Eesti meistriks. Trantsev sõlmis kaljuga kaheaastase lepingu, praegune peatreener Marko Kristal jätkab francevi abilisena. Sel hooajal jäi Nõmme Eesti meistriliigas neljandaks. Täna loositakse Eesti jalgpallikoondisele 2022. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiri vastased 55 Euroopa koondist loositakse tugevusgruppide alusel 10-sse viie või kuueliikmelisse alagruppi. Eelmises valiktsüklis neljandas tugevusgrupis olnud Eesti on selleks korraks langenud viiendasse tugevusgruppi b, kuhu kuuluvad teiste seas ka Läti ja Leedu. Kõige tugevamas loosigrupis on Belgia, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Hispaania, Itaalia, Horvaatia, Taani, Saksamaa ja Holland. Euroopa tsooni loosimise otseülekanne algab ERR-i spordiportaalis kell seitse. Itaalia jalgpalli kõrgliigas kindlustas liidripositsiooni AC Milan, kes alistas Sampdoria kaks. Üks kaotuseta jätkav Miinanon 10-st mängust võitnud kaheksa ja viigistanud kaks. Teisel kohal olevat Milano interitedestab, meil on viie punktiga. Saksamaa kõrgliigas on heas hoos Leverkuseni Bayer, kes viimati võitis kolm. Null liigatabeli viimast Shalket liidrist Müncheni Bayern. Neist lahutab Leverkusen 10 vooru järel vaid üks punkt. Leverkusen on võitnud kuus ja viigistanud neli kohtumist. Margus hundi koduklubi Cincinnati Bengals sai Ameerika jalgpalliliigas NFL neljanda järjestikuse kaotuse. Bengals jäima jaami Dolphin sile alla seitse, 19, hunt seekord statistilisi näitajaid kirja ei saanud. Kahe võidu ja üheksa kaotusega oma divisjonis viimasel kohal olev Bengals minetas juba ammu lootuse jõuda play-off'i. Mäesuusatamise maailmakarikaetapil Itaalias Santa Caterina võitis meeste suurslaalomi šveitslane Marco oodermat, kes haaras liidrikoha juba esimese laskumise järel. Teise koha sai ameeriklane Tomi Ford. Vaid kahe sajandikuga kaotas talle horvaat Filip subtš. Tegemist on 23 aastase Odermaati karjääri teise maailmakarikaetapivõiduga. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.