Mõnigi kord arvame, et emakeel ei suuda edasi anda meie mõtte kõiki varjundeid või kardame, et need on kõigile liiga selged ja arusaadavad. Siis pöördume mõne võõrkeele või võõrsõna poole. Ja nii saigi igapäevasest eesti seast ladinakeelne sus ja saate pealkirjaks mitmuses Suis. Seatemp ütlete teie vist jah. Kui veel juurde lisada, et julgesin tungida sigade puutumatus, see maailma, mis küll inimese poolt loodud, on ütlemine täiesti omal kohal. Ja nii sõidamegi kaasas stereomagnetofon ja mikrofonid. Maaliline on see tee, mis Viljandist välja Viiratsi poole viib, ümber järve keerab, et siis üles mäkke tõusta ja Mustla poole loogelda. Selle tee kuuendal kilomeetril vasakul, veidi eemal taanduva metsa serval näeb hiline teeline tuledesäras linnakut mille üks osa kaugele üle metsade paistab. See ongi palju jutuainet põhjustanud Gagarini nimelise näidissovhoostehnikumi eksperimentaalne seakasvatuse kombinaat ehk lühidalt Ekseko. Kui kombinaadi juhataja, vabariigi teeneline zootehnik Vello dire oli meie soovi ära kuulanud, et tahame teha stereoreportaaži, ütles ta muheledes. Tehke, tehke kuid ainult kõiki meie seakombinaadi seadusi arvestades. Ja saatesse pange ikka head muusikat sekka, siis on lõbusam kuulata. Ja nisa algas. Tõsi, need hääled jäid lindile, hiljem. Aga esimene kokkupuude seakombinaadi kodukorraga pari päris jaamatama. Õige tähenduse sai nimetus san läbi laskla. Valges kitlis dispetšer võttis käe kõrvale ja viis riietusruumi. Ja see on esimene riietusruum Sand läbilasklassiin riietutel täiesti lahti. Järgmine raamatusse iroom puhtaks pesete ja viiendate seal ümber hinnanguna aeglast teelemine. Kes sigade juurde tahavad pääseda praegu ka kombinaadi pea, vetarst, valempar. Küll on tehnika range, kord. Nüüd me oleme siis duširuumist väljas riietus seljas, spetsiaalseid kummikuid jalas, valge kittel ülemüts peas spetsiaalne müts, eks ju, see on mingi firma ilma mütsi ja, ja nüüd me oleme selles vahekoridoris, kuhu nii kergelt ei pääse. See on nüüd jah, see peakoridor, kus siis ühelt poole jääb loomu kuue korrusel Luuma korpuse teisele poole jääd siis ta, see tähendab reproduktiivosakond, sugusigade osakond ja üldiselt võiks veel öelda nii veterinaaria, seisupuhastajaid, kombinaadis töötab 15 liikmeline profülaktika brigaad, kes siis hoolitseb selle eest. Nii on loomadega, et nemad ei saa liikuda ühest ruumist teise, ilma ei pistaks ja ja realiseeritakse ka inimesega, kes nii enam ei ole. Meil on nüüd üks tsükkel tehtud, ega enam ei tule ja ei enam ei tule, siin on nii palju ruumi ja ega siin inimesi panime liikumas. Me oleme praegu keset tööpäeva siin kohapeal, iga inimene on oma töökohal ja noh, kes otseselt loomadega tegelevad, nendel on omad grupid, omad sektsioonid, kellega tema tegeleb päev läbi, meil on üks põhiprintsiip, mis on siin nagu eluõigust saanud, ilma milleta meie nagu toime ei tulekski. On see äärmine rangus ja kellaaja tundmine. Kui meil kuskil toimub mingi masstöötlemise protseduur ja seal on öeldud, et seal kell 13, null null, siis see peab algama täpselt 13. Null null Meil põrsad võõrutatakse 30 päeva vanuselt. Poegimissektsioonist, põrsast tuleb lumaosakonda sel nendes konteinerites, mida te Sektsioon vabastatakse ühe üheaegselt nii põrsastes keemistest, põrsast tuleb uude puhtasse sekstsooni, seal sõidame põrsaid 10 päeva põrandalt normeeritult vältida õhukorratus pisikud ei saaks. Ülekaalulise normeeritud söötmine on just eriti tähtis. Ja siis meil selleni, et suremus selle kahe nädala jooksul ulatub alla ühe protsendi. Tehnoloogia muutmine oli meil tingitud sellest, et vana tehnoloogia põhjal meil paraku suri põrsaid peale võõrutust esimese 10 päeva jooksul kuni 10 protsenti. Ja nendeks ja nüüd üks. Nii et siit tuleb loomakasvatajatele kõrva taha panna ja tihtipeale, kui me otsime, ei tea, kust olenevad tulenevaid põhjusi. Et me kõigivad, istuks maha ja mõtleks oma tehnoloogilised asjad läbi. See oli jah, isoleer ilmne positiivne moment meie töösse, see andis meile eelmisel aastal näiteks kolmveerand miljonit rubla täiendavat kasumit. Olekski seal? Olnud. Saadi kätte koolipapa rahva ette. Räägidki seal vanast ajast ja lunastada ja. Ja, ja. Ukse. Kõrvaltoas ääri. Jooksid näärikuuse peale Tarvi. Meid võtab vastukombinaadi peainsener Marc porile esimese pilguga ei haara kombinaadi suurust ja kas seda maa pealt teha saabki? Vast ehk ainult lennukiga. Kui palju teil üldse katuse pind on, kuhu talvel kogute lumekogumist just ei ole arvestatud, aga pindalad on küll teada. See kõrval asuv ühekorruseline põrsatootmisosakond on pindalaga umbes kaks hektarit 200 meetrit pikk ja umbes 100 meetrit Lai ühe katuse all on 29 ruumi sigade pidamiseks kokku 3120 seakohaga. Seal on siis viis paaritamise, 14 tiinet emist ja 10 poegimise ruumi ja selles nagu vasakul loomakorpus, kuuekorruseline, see oleks nagu esimene käigus olev mitmekorruseline sõjapidamise hoone nõukogude liidus, tead, kes peavad juurde võtma? Elavad ju päris kõrghoones. Teie kuuekorruseline ei jää palju maha linnamehe üheksakorruselisest ja siin on iga korruse kõrgus on 3,6 meetrit ja sellest umbes meetri võtab ära lagi, mis on mitmekihiline, kuna lae sees on ka ventilatsiooni ja sõnnikuäravoolukanalit. Teil on veel muidki hooneid, ehitusi nagu katlamaja iseloomuliku kõrge korstnaga aga on ka niisuguseid, millele ei oska nimegi anda. Nagu need paarikümnemeetrised metallist tornid. Need on meil jah, söödahoidlad ja sinna mahu kokku 1500 tonni sööta. Sööt veetakse meil kohale Viljandi teraviljakombinaadist valmis kujul ja koha peal mingisugust sööda segamistega töötlemist ei toimu, et see söötnud sigade ette läheks ja õigel ajal muidugi selleks on üle 100 mitmesuguse transportööri ja et kõik need külaatorite transportööri töötaks, on kombinaadis kokku umbes 1000 elektrimootorit. Millised oleksid teie masinate rikka uutmoodi seapidamise pöördelisemat tähtpäevad. Nurgakivi seakombinaadile pandi 13. augustil 1971. aastal ja see kahehektarilise katusega põrsatootmise osakond võeti riikliku komisjoni poolt vastu 24. detsembril 73. aastal ja üheksandal mail 1974 sündiski siis esimene põrsas, kes on veel siiamaani elus ja keda kavatsetakse nagu säilitada kas või siis täis topitud kujul ta pikemaks ajaks. Ühesõnaga lastakse tal elada nii kaua, kui ta elab. 15. jaanuaril 1976, see on kaks aastat pärast põrsatootmise korpuse valmimist viidi sealt esimesed põrsad ka vastvalminud nuuma korpusse ja 19. juunil samal aastal 76. aastal realiseeriti riigile esimesed nuumsead juba uuest korpusest. 100000. põrsas sündis meil 76. aasta oktoobris 78. aasta juulis aga juba 200000. põrsas. A. Kaasa. Jaekäe toona. Ei ma ei ärge Roonava. Toona armee nagu ka ja armastus ei kao ta seisvaid. Maale. Abikaasaga koos ja ma ei ole siis naerada ja. Aiva ka ja ka karra ja ja ma. Kuidas teie ametit nimetatakse, peletab kaua südametega, töötajatele saab viis aastat. Kohe algusest peale. Sigadega kokku olete puutunud varem? Ei ole? Ei ole. Kas teile meeldib siin põrsaste juures rohkem tööd teha või võiva suuremate tõlgete juures aken, põrsad hõredad, mina täiesti kaitsetu. Ja see on neile ajalgi kommerjane kuidagi nagu suremus on vähem. Mida vähem kõrvutada. Rõõmsad oleme meie. Kas neid inimesi on palju, kes teise töö peale niisugune linnainimese tee peal maatöö peal? Eks see on ka poolenisti nagu vabrik. Kõik linnainimesed, kõik oleme tänapäeval ongi jah, et vahel lähevad nagu segamini, et see päris maainimene on nagu linnamees ja ja vastupidi küll palju, väga palju, isegi. Lõpuks saame tuttavaks, kuidas Nabee nimeks Marie piirini. Nüüd oleme kõik käigud jõudnud kõige meeldiva masse ja toredasse ruumi põrsaosakonda, õigemini sektsioonis põrsana juhataja Tõnis Möldre. Salmi jah, nüüd oleme me jõudnud oma maja võib-olla kõige puhtamasse ja, ja pühaliku masse kohta, siin toimub poegimine. Üks saal või nagu me nimetame teda sektsiooniks, mahutab 80 emist, kes siis viie päeva jooksul tolad põrsad ilmale. Sektsioon ise on hästi puhas, oleme värvinud sisseseade veel punaseks, mis pidavat olema sellise usalduse ja rahu eelduseks loomadele. Ja siin siis kuu aja jooksul kasvavad põrsas umbes seitsme kiloseks ja kui nad on saanud keskeltläbi kuu aja vanuseks, siis võõrutame korraga ära nii põrsad kui emised. Ja sektsioon läheb juba profülaktika brigaadi kätte, kes peseb ta nii puhtaks nagu kodus köögi ja söögiruumi kirjeldada, siis siin on kõik emised on eraldi põrsadega saavad vabalt käia elisa tiine pisikesed ja kõik 80. Ennist on neil sulus fikseeritud veel eraldi puuri kus nad saavad liitute minimaalselt, aga siis põrsad lippavad sulus tõesti vabalt ringi. Et nad pääseksid tennise juurde igal ajal imema, kui söögiisu peale tuleb. Seitsmepäevaselt juba hakkame põrsaid harjutama, sööma, selleks riputatakse nele vastavatesse külakesse jahu, väikesed linad, mis väiksed pisikesed, need väikesed pisikesed külad, kus me siis veel, kui nad just nimelt kus me siis nagu maitsestamiseks lisame esimestel päevadel ka natuke isegi suhkrut ja veel paremaid asju, lõssipulbrit juua saavad nad ka jällegi luttidest vetküladesse ette, Kalevaid, seda ta peab ta ise ära õppima. Ega emis kõrvalt sööb ju ka suuremast sõnast põhjalikest jälgi enne nimetamata, et emisel on samuti metallküna ees puhu talle pannakse siis normeeritult jõusööta kombi, karm ja emissioon samuti võttist. Ja põrsaste kohal on veel niisugused kumerad ja, ja et siis kenad roosad paistavad ja et põrsa olemist hästi soojaks teha, siis on meil kasutusel põrsaste pealt soojendamiseks infrapunased kiirgurit. Esimesel aastal kasutasime küll soojendusmatid, mis soojendas ainult küljealust. Tundub meile juba paari aasta jooksul, et Pealt soojendamine on siiski õigem, olgugi et põrsad laulavad meil päris tsementpõrandal Jemised kui põrsad, aga see infrapunane lamp jõuab selle põranda siiski nii soojaks kütta. Ta, et meil on mõnus olla. Näete, nad on siin lambi all täiesti ilusti. Pojad on mul õige. Pojad on mul õige. Ise olin noorelt. Olin kohe noored. Märtsini. Kui läksin õhtul läksime, piilus, See on Täitsa vuntsidega naised. Vaitsidena või võttidena? Pojad on mul õige naksipojad sanalaks brittide lahkaa püksi. Lakkvaabik. Häbi dile siin hävinile on, ei taha, et kuna need püksi ei vaata, ainuke side Betti esmapilu. Nüüd siis oleme jõudnud sinna, kuhu võrdselt, kus teie juurest elektrikäruga toori kust põrsad alustavad siis oma iseseisvat eluteed juba toodud tuumaosakonna võõrutussektsiooni. See on esimene kord, kui me seal seal esimene ruum siin on vastavalt põrsaste kasvule ja arengule väiksemat söödaginaad, väiksemat lutikeset, Peenemad, sõnniku rästikesed, neil särakesed läbi ei läheks nendest ja siin sektsioonis, siis veetakse. Kus ta saavutab nii kolmekümnekilose eluskaalu ja samast ruumist juba aetakse ta kesikute sektsiooni Sigrit Zimmeriline, tillukesed just läbi nende luukide talitaal niisu sigade ajamist, nagu vanasti laudast lauta aeti, terve küla pidi külakorda tulema, sigu ajada. Siis meil seda ei ole, naelu tabame seinas oleva luugikese ja siga läheb kohe järgmisse sektsiooni oma õigesse sulgu. Kesikute sektsioon siin, kuhu ta nüüd jõuab, erineb siis juba teistest sektsioonides sellega, et siin valitseb ainult kunstlik valguspäevavalguslambid vastavalt valgustus normidele ja siin tullakse siis põrsast kuni kesiku ja lõpuni 60 kilogrammis eluskaaluni kus ta läheb jälle samade loogikeste kaudu edasi juba tuumasektsiooni, mis asub siis korruse keskel ja siit, kui ta on kasvanud veel umbes kuu kaks. Siin on loomulikult väga hea ventilatsioon, seda võib kuule täiesti aru saada. Ventilaatorid töötavad võimsusega. Siga vajab värsket ja head õhku, andke natuke möginat anud, meie majas nii puhas stereosaade kindlasti ei tule, kui Fret Jüssi looduse hääles. Kuid kuulda peaks ikkagi olema. Ka. Näevad. Tasakesi. Tasakesi. Tasakesi. Nüüd oleme taas siis uues ruumis, see on nuumaosaga. Operaator Peeter Oja, teie olete leninliku komsomolipreemia laureaat ülesse, seda see preemia ei ole, nii, üksnes minu preemia. Sel reedel on kogu meie noortebrigaadi ühine töö tulemus. Ja juba kolmandat aastat tegutseb meie brigaad ja siiani väga edukalt see preemia, mille sai mina, ei ole ainuke. Käesoleval aastal sai meie brigaadi üleliidulise rändpunalippu viisaastakukangelastest ja tööveterani. Sellega on ka ära öeldud, et teil siin kombinaadis töötab hästi palju noori ja ligi 70 protsenti kombinaadi töölistest on noored ja kuna see kombinaat on üldse uudne, siin puudub vanade sigalate suur raske füüsiline töö, kõik on automatiseeritud, mehhaniseeritud ja kalkun ja eks ta sellepärast tundubki noor ma ühe inimese käest küsisin, et ega teie ju ei teagi, kuidas vanasti sigu kasvatati. Laudas ja üksiktaludes. Jah, sest mina näiteks olen üldse linnapoiss ja nagu siga oli hästi vähe näinud. Ja siia tööle tulek on üldse selline nagu erakordne sündmus. Aga kuidas see juhtus? Juhtus ka nii, et peale sõjaväge tuli kuhugi tööle minna ja kuna seal kombinaat oli, on nüüd hästi populaarne Viljandi rahva hulgas ja nii tulimegi proovima ei ole siiamaale jäänud peatumine. Milles teie ülesanne? Operaator, see on uus nimi seakasvatusele ja no näiteks meil nuumaosakonnas, iga operaatoril on kuus saali kuus sektsiooni ja öeldakse nüüd olemas. Igal operaatoril on keskmiselt on 4200 kuni 4800 siga hooldada, eks põhiline operaatoritööle ikka seasöötmine, jootmine. Kas palju ei ole 4800 sega? Kui neid võrrelda muidugi vana aja tingimustega, siis ta on kindlasti väga palju, aga kuna siin on kõik uudne automaat viseerat mehhaniseeritud, siis Ta ei ole kindlasti veel. Kui kaua need seal see hoole alla sead tulevad meie nuumaosakonda, 35 päeva vanuselt norralivad selle jooksus kolm etappi, see on nagu siis võõrite põrsad, kesikud ja nuumikut ning seejärel kaheksa kuu vanuselt saadame nad võhma lihakombinaat. Nii et teie näete nende arengut ja kasvu ja kõik on teie silme all ja see oleneb täielikult meie tööst. Kõik need kuus korrust võib öelda, on justkui ühte nägu? Jah, on küll. Kunagi on rahva sekka pääsenud nagu valeinformatsioon, et sead liiguvad ülemiselt korruselt alla või vastupidi. See päris nii ei ole. Meil on korruselt lihtsalt analoogilised üksteisega. Küsimus on, et meil on ta kuuekorruseline lihtsalt, selles laias laastus need hoidsime sellega hulka väärtuslik põllumaad kokku ja samuti inseneri kommunikatsioone ja teie siga kesid ja põrsas jala meie majas ei käi. Jah, lega jaoks. Ega ta suurt jalakäija ei saagi neid. Nii et võib-olla see viimane moment kombinaadi ukse pealt auto peale tuleb talle ainult jala astuda, muidu korruste vahel transport on kõik tehtidega siiani. Kuhu sellest jutust ja ringkäigust oleme aru saanud, et kogu see elu, inimeste kui sigade elu käib teil tsükliliselt kindlalt range graafiku järgi. Inimesed käivad tööl puhkepäevadel graafiku alusel ja sead jällegi liiguvad viiepäevaliste tsüklite kaupa. Põrsaosakond mõise madalam maja viskab iga viie päeva tagant välja seitse-kaheksasada seitsme kaheksakilost põrsast ja samuti tuumaosakonnast väljub iga nädal seitse-kaheksasada siga. Vaalide, tood orgi lauapuust, tema mastid olid a la. Meie laeva oli auto ja ma ei saa ka. Ja plagu. Jõulude eel sooritatuks. Saab jooks ja meriseale imeid, keedusoolaveest ja laeva spektora. Ja. Saunaveest ja laevas. Kes veerand aga üles leida ja Patriots Lasva k Stahli käest, mida see ka ja mastiotsaga. Sa räägid karjaga garanna peal, Joosep ja sukahoidja. Karjaga peal ja. Ja sinna rannale jõuad, viige tervist. Nägime kuulsime ainult osakese kombinaadi tööst uuesti san läbilaskle ja taas inimeste maailma. Lõpetuseks väike visiit Ekseko juhataja vabariigi teenelise zootehniku Vello dire kabinetti. Milliseid tõugu sikude ütlemata omapärases vooluliinis, kasvatate vilkas, valget värvisiga ja kahes sortimendis, ühed lühikesed kõrvad, rist pikale. Need on põhilised eestist pärit olevat sead, suurt valget tõugu eesti peekon tõugu. Kusjuures nagu rikutud 100 Rootsist pärit olevat puldile. Nii et ka importima meie sealihas olemas nagu arhingut, sel puhul rikutud asi kasvab ikka paremini kui puhtalt toitu. Ja niimoodi ka meie rikutud siga kasvab paremini, kuidas puhtalt tehtud. Ja tema kasvab selliselt praeguse konjunktuuri järgi kaheksa kuud elab, siis läheb lihakombinaati ja kaalub 115 kilogrammi, nii et elu eas sünnist surmani kasvab juurde, üle 450 grammini pidada ja pool kilo sööme ära 80 tonni kombinkone päevas. See on 8000 tsentnerit. Kui võtta põllumaad, mis seal alla kulub siis need küllaltki palju hektareid, kui ma ei eksi, vist 40 hektarit päevas, nii et palju palju maad läheb korraga teravilja alla. Mis me päevas härra sööme, toodang tuleb ka, nüüd annab lihakombinaati vedada. Mis VW põeta kogu selle tootmise juures just enne küsisime, elektriinsenerid, taimeelektrit tarbime. Tuleb välja. Et kui võtta naisterahvastele nii arusaadavas keeles, siis 2200 triikrauda võivad töötada aasta läbi 24 tundi. Kui tulevikku vaadata, kas laienete suuremate ja kuidas 83.-ks aastaks teaksime teine põrsatootmisosakond veel juurde. Ja siis hakkab rajoon saama meilt ligi 60000 isikut, et need üles nuumata lihaks teha. Aga põhitöö, mis siis algab, on see ja paneme oma sigu kokkurid mitmest tõuste mitmest sordist et saada niinimetatud moodne hübriidsiga. Et see oleks veel parem, kasvas kiiremini. Ja ka meie ring, eks see koos on täis. Kord kandideerin mina Saaremaal ja otsisin haaval kaasat. Jootsin laupäeva totaali alguslil, rikad, aasa, küla, lina, käe välja, peaaegu igal liumere kaldal. Üksainus kuusk. Lea Haagi niit tema kõrval, sealt läksid ära Miina püümas, seekordse mätta tõugu rahvas seal, mina ära istu sinna ühes meetmes siidisoppa, seal öeldi mulle kah pleemäe lõkse ilus neiu, elab GNU tuubehmäpaania taldagi dos kaugel ka läheb apteeki ja ka üks õige mees ei nõua tutvusta, aga ja udu pehmes patjade maa eales keeda emaga. Härra ees raiekülast läks sinna, kus me ei ole, käivad parves veel Eeaa koitu, Kailisutas, kui paistis Haeska küla ja kaste rohtu on eesotsas kõik looduse, vaid kes ala siis äkitsi, tiime, väeldu kiigutas. Kuule, nii. Ja valjult laulis ööbik seal tuubi stabiilsuspakti maa kokku, ta jäi seisma seal olnud lõksus sööda, et keedada piitsaga, maksnud ta selles mõttes siin läheneda, siis ma vaatan puisanaasi ja bee viinud. Seal läks teele õhtu, sain kogemata seal lume ja tuisu pääl langes maksule süte tahtma. Ewald paistis väike vaigu valdmaa Reegi elu, sest luugi ruunen Kuldyaneerest püüdvad kaalu nad kitsepiima, las toovad Nende ees, kui meesi ja võõrastele pakub aardla lupja tõrvas öösi. Sealt läks seina. Ühesõnaga ma ei salli, ma läksin mööda mereäärt ja jätsin kõrval kõiki. Ma tahtsin sarve säält ja nende kalapüügima, nägin sarvetopsi, kui inglislaeva purje Nad kandvad SAR GMC seeria Undrocootmeil kirjood neil ka üles paenutud, kui Salme jõe peal trummi ja eemal silma hakkavad, kui viilu Elmar. Käisin Saaremaa ja köiks Sõrve säärejaamal Rothi läinud maaga väikse.