Kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku kaheksanda detsembri sündmused meil ja mujal, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Teadusnõukogu soovitas valitsusel panna Ida-Virumaa isolatsiooni. Valitsus veel kaalub ettepanekut. Küsimus on selles, kas tänastest piirangutest, mis on juba rakendatud ja võib öelda keskusest nii-öelda Eesti piirkonnast angemad, piisab, kui oleks vaja lisameetmeid. Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimise seireuuringust selgub, et nakkusohtlike täiskasvanud elanike arv Eestis on võrreldes novembri keskpaigaga kasvanud vähemalt kolm korda. Keskkonnaminister Rain Epler saatis laiali metsanduse arengukava juhtkogu, mis pole suutnud esitada uut metsanduse arengukava. Kuna tänane juhtkogu on kujunenud pigem eriarvamuste vahetamise ja mitte kompromisside ja kokkulepete otsimise kohaks, siis otsustasin praegusega juhtkogu tegevuse lõpetada. Ühendkuningriigi ja Euroopa Liit teatasid leppeni jõudmisest Brexiti järgses kaubanduses Põhja-Iirimaaga, millest saab järgmisest aastast Ühendkuningriigi ainus maismaa piirplokiga. Viljandi haigla hakkas esimese raviasutusena edastama haiglas olevatele patsientidele pake kontaktivabalt. Tänavune digikultuuri aastateemaline uudissõnade korje on lõppenud. Rahvahääletusel osutusid populaarseks ka igapäevaeluga seotud uudissõnad. Näiteks. Pikedik, mis on küll pigi, on seal sees, aga ta otseselt ei ole mingit tehnoloogilist terminit. Kändas Eesti olümpiakomitee kinnitas järgmise aasta eelarve, milleks on 14,4 miljonit eurot. Ilm läheb külmemaks, Kagu-Eestis on öösel kuni 10 miinuskraadi, homme võib saartel tulla lund. Õhutemperatuur tõuseb aga kuni ühe miinuskraadini. Hommikul koos olnud teadusnõukogu esitas valitsusele oma arvamuse, mida teha koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks. Teadusnõukoja juht viroloog Irja Lutsar rääkis sellest lähemalt Indrek Kiislerile. Tahaks rangemaid meetmeid Ida-Virumaale ennekõike, mitte võib-olla niivõrd mujal Eestile lähtudes päris mitmetest andmetest ilmselt aitaks, kui me inimestevahelisi kontakte oluliselt vähendama, töökohad paratamatult peavad jääma. Algkoolid ja lasteaiad peavad ka jääma, sellepärast et vastasel korral me tõmbame elutähtsate teenuste pealt inimesed ära, aga muud inimestevaheliste kontaktide välkimised, see, et igasugused teod, kokkusaamised, tuttavatega, kohtumised, lükkaks need siis edasi ja sealhulgas ka Ida-Virumaal tõesti soovitasime, gümnaasiumid on seal vist juba kinni ja, ja ka põhikoolide sulgemist. Kas Ida-Virumaa puhul võiks ikkagi ka kõne alla tulla, nii-öelda lockdown jäävad tööle ainult elutähtsad teenuste osutajad. Elektrijaamad peavad töötama, sest me vajame elektrit ja sooja ja õlitehased ja lasteaiad ja haiglad ja nii edasi, siis on kõik arusaadav. Aga kas praeguses olukorras oleks võib-olla mõistlik, see on ka inimestel rohkem arusaadav, kõik jäävad koju. Jah, seda teada sõpradel tegelikult soovitaski. Et Ida-Virumaale jah. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas, et valitsus veel arutab ettepanekuid täna, midagi ei otsustatud, samuti otsustanud valitsus saata koole lähiajal kiirendatud korras jõulupuhkusele. Haridusasutuste puhul ei ole sellist ühest vastust, et kas need oleks mõistlik varem kooli vahele saata ja vastupidi, õpetajad jätkata hajutatud haridusvaldkonna inimesed eelistavad loomulikult õppede jätkumist ja kui me vaatame kana konkreetset erinevaid nakatumise tõuse, siis tihtipeale need toimunud hoopiski koolivaheajal, kui väga palju on erinevate inimestevahelisi kontakte, perekondadevahelisi kohtumisi, nii et ei ole veenvat võimalust, et pikem koolivaheaega nakatumist tingimata langetaks, aga viiruse seisukohalt hetkel näha, et Ida-Virumaa levik on kõige problemaatilisem. Seal on toimunud selge tõus ja nakatumiskordaja on seal üle Eesti keskmise. Oleme lisajõudehetkel toonud appi Narva haiglale täiendavat, et ka patsiente ringi paigutanud teistesse maakondadesse aidates nii Tallinnas, Tartus kui Ida-Virumaa enda sees. Loomulikult on praegu peamine sõnum valitsuselt kui teadus nõugalt Eesti elanikele tervikuna, et võimalikult palju teha kaugtööd, vältida kõikvõimalikke lähikontakte ära jätta suuremaid ja väiksemaid üritusi, tõsi ja loomulikult haigustunnustega püsida kindlasti kodus. Ida-Virumaa teemat arutab valitsus edasi, et küsimus on selles, kas tänastest piirangutest, mis on sinna juba rakendatud ja võib öelda keskusest nii-öelda Eesti piirkonnast rangemad piisab, kui oleks vaja lisameetmeid meid. Juhul kui me peaksime lisameetmed teed minema, siis tekib loomulikult küsimus, kui näiteks mõnda sektorit minnakse sulgema, et mis on kompensatsioonipakett juures? Ööpäevaga lisandus 285 koroonaviirusega nakatunut, suri kolm inimest. Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimise seireuuringust selgub, et nakkusohtlike täiskasvanud elanike arv Eestis on võrreldes novembri keskpaigaga kasvanud vähemalt kolm korda. Sealjuures järgivad inimesed nüüd varasemast hoolsamini valitsuse kehtestatud piiranguid. Jane Saluorg räägib lähemalt. Järjekorras 10.-st koroonaviiruse seireuuringust järeldub, et viirus ei levi Eestis enam piirkondlikult, vaid laialdaselt üle riigi, mis tähendab, et nakkuse võib saada ükskõik millisest paigast, ütleb uuringu juht, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Me ei saa öelda seda, et see on seotud ainult konkreetsete kolletega ehk et need inimesed, kes on selle nakkuse saanud väga sageli meie uuringus ka ei oska öelda, kust nad selle said, nad ei tea, et nad oleksid kindlalt kellegi lähikontaktis või seotud kellegagi, kes on siis haige ja teisalt, et, et tõepoolest, et need asümptomaatilised inimesed, keda on üle poolte tavapäraselt ju me ei tea ja ei tunne neid. Kalda räägib, et seireuuringus juhuvalimi alusel osalenutest umbes pooled olid asümptomaatilised ning arvestatav hulk oli ka inimesi, kellel olid koroonaviiruse haigustunnused, kuid kes ise viirusega nakatumist ei kahtlustanud. Uuringu järgi on viiruse levimus praegu 1,34 protsenti ehk nakkuskandjaks võib olla iga 75. täiskasvanud inimene. Paar nädalat tagasi tehtud uuring näitas levimuseks 0,4 protsenti. Seega saab Kalda sõnul öelda, et viiruse levimus on Eestis tõusuteel. Ja noh, mida veel võin öelda, et see on keskmine Eestis, et meil on kindlasti piirkondi, kus on kõrgem meie oma uuringus küll välja ei too piirkondlikku levimist, aga mida me kindlalt võime öelda, et Ida-Virumaa paistab silma ka meie uuringu andmetel umbes neli korda kõrgema levikuga, kui on ülejäänud Eesti ja see, meie uuring toob välja ka seda, et needsamad probleemsed piirkonnad, mis kajastuvad ka igapäevastes tervisestatistika andmetes, on ikkagi Tallinn ja Harjumaa ja ka Tartu maakond. Positiivse uudisena järeldub seireuuringust taga, et kehtestatud piirangutest peetakse enamjaolt kinni. Näiteks ligi 90 protsenti uuringus osalenutest väitsid, et kannavad maski, kui on rahvarikastes kohtades ja siseruumides, sealhulgas poes ning ühistranspordis. Lisaks välditakse kontakte ja hoitakse distantsi. Samas pole muutunud osalemine sellistel üritustel, kus on koos väiksemaid inimgrupid ja see on Kalda sõnul probleem. Jah, et suurematest üritustest praegu hoidutakse, nendele ei käia, aga sellised väiksemad seltskondlikud üritused on ikka niiskust, osa võetakse eriti noorem vanusegrupp 18 kuni 39 aastased. Ja see on nüüd see koht küll, kus mina arvan, et meil on võimalik veel midagi nagu ära teha ja sellised väiksemad seltskondlikud üritused peaks olema piiratud. Riigikogu Keskerakonna ja Isamaa fraktsiooni juhid on vastu riigikogu liikmeks asunud Imre Sooääreideele, et erakonnad võiks oma liikmetele ja abielu rahvahääletusele otsustamise parlamendis vabaks. Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles, et keskfraktsioon peab oluliseks võimuliidu töövõimet. Ka Isamaa fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles, et ei toeta hääletuse vabaks andmist, mööndes samas, et mitmed Isamaa saadikud on nagunii juba lubanud koalitsioonileppele vastupidiselt käituda. Keskkonnaminister Rain Epler saatis laiali metsanduse arengukava juhtkogu, mis pole suutnud esitada uut metsanduse arengukava. Janek Salme räägib lähemalt. 30 neljaliikmeline metsanduse arengukava juhtkogu moodustati möödunud aasta juunis ning selle esimees oli keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku lamp. Juhtkogu pidanuks Algse kava järgi esitama tänavu jaanuaris keskkonnaministrile eelnõu metsanduse arengukavast aastani 2030. Tähtaeg pikenes hiljem septembrisse, kuid arengukava ei valminud ka selleks ajaks. Lisaks on ministeeriumil juba neljal korral läbi kukkunud keskkonnamõju, strateegilise hindaja ja muude mõjude hindaja leidmise hange. Keskkonnaminister Rain Epler tõdes riigikogus, et kuigi huvigruppe kaasatud laialdaselt ei ole arutelu viinud osapooli üksteisele lähemale vaid pigem on, et iga ja mahuka protsessi ajal toimunud veelgi suurem polariseerumine Kuna tänane juhtkogu on kujunenud pigem eriarvamuste vahetamise ja mitte kompromisside ja kokkulepete otsimise kohaks, siis otsustasin praegusega juhtkogu tegevuse lõpetada. Ma plaanin kindlasti kokku kutsuda uue juhtkogu, kuid enne seda plaani nõu pidada ministeeriumi ametnike ja väliste ekspertidega, et täpsustada uue juhtkogu rolli protsessis. Ma isiklikult arvan, et arengukava sisulise ettevalmistamisega peavad tegelema valdkonna eksperdid ning juhtkogu peaks olema see organ, kes protsessis tempot hoiab ja vaidlusküsimuste eriarvamuste puhul töötab kompromissi leidmise nimel. Laiali saadetud juht, kokku kuulunud riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et juhtkogu töö takerdus lõpututesse vaidlustesse peamiselt raiemahtude küsimuses. Eks see peamine vaidlusteema ikkagi käis selle üle, et kui suure kaitse all peaks olema majandusmets kas puud tohib raiuda või ei tohi raiuda muudes küsimustes, mulle vähemalt tundus, et suuri vaidlusi ei ole, et kõik nagu soovivad ikkagi loodust hoida, aga need, kellel on majandusmetsad, soovivad seal oma majandustegevusega jätkata. Aga nii-öelda looduskaitsjad leiavad, et ka majandusmetsad peavad olema kõik kaitse all. Riigikogu keskkonnakomisjon ootab Savisaare sõnul nüüd ära ministri järgmised sammud. Lõpliku otsuse, kas pikendada kehtivat arengukava või jätkata lühiajaliselt ilma arengukavata ja toetuda olemasolevatele seadustele, teeb riigikogu. Savisaar arvates vajab valdkonda ka kindlasti uut hingamist. Vana arengukavaga selles suhtes ei ole mõtet edasi minna, sest sektoril on eelkõige vaja kindlust mõlemal poolel. Nii nendel, kes soovivad seda metsaidaga kaitsta, kui ka nendel, kes soovivad seal majandada. Ja kui me nüüd ütleme, et see arengukava, ma tea, kestab veel kaks aastat, kuni jõutakse kokkuleppeni, siis ei anna seda kindlust. Päeva olulisemad välissõnumid võtab kokku Evelyn Villers. Ühendkuningriik ja Euroopa Liit teatasid leppeni jõudmisest Brexiti järgses kaubanduses Põhja-Iirimaaga, millest saab järgmisest aastast Ühendkuningriigi ainus maismaapiirblokiga. Brexiti ettevalmistusi juhtiv minister Michal Ko ja Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič teatasid pärast kohtumist Brüsselis, et jõudsid piiri osas põhimõttelisele kokkuleppele. Selle tulemusena kõrvaldab London kolm paragrahvi parlamendis arutlusel olevast vastuolulisest siseturuseaduse eelnõust, mis võtnuks Brüsselilt sõnaõiguse provintsi ja Iirimaa vahelise kaubanduse korraldamises. Eelnõu on õõnestanud vastastikust usaldust kõnelustel Brexiti järgse kaubandusleppe üle ja Brüssel on vaidlusaluste paragrahvide tõttu Londoni vastu kohtusse läinud. Euroopa kehv pank laseb eeldatavalt neljapäeval käigu uue ergutuspaketi, et aidata ettevõtetel kuni pandeemias taastumiseni toime tulla ja toetada valitsusi, mis suurendavad aina hoogustuva talvise nakkuslaine ajal kulutusi. Keskpank võib oma olemasolevat 1,35 triljoni eurost varaostuprogrammi suurendada poole triljoni euro võrra. See tähendaks, et keskpank võtab endale suure osa uuest võlast, mille on laenanud rahana puses valitsused, vähendades seeläbi uue euroala võlakriisi ohtu. Varaostuprogramm vähendab laenamise kulusid võlakirjaturul, kust valitsused endale rahastust kaasavad ja vähendab mõningat finantssurvet valitsustele, kes muidu peaksid kriisi ajal kulutamist vähendama. Austraalia valitsus esitleb homme parlamendile seaduseelnõu, mis kohustaks Facebooki ja Google'it uudiste eest maksma. Rahandusminister George Traydenberg ütles ajakirjanikele, et see oleks maailmas esimene omasugune. Seaduseelnõu erineb juulis avaldatud esialgsest ettepanekust, mil valitsus plaanis avalik-õiguslikud ringhäälingut Australian broadcast, thing ja special Broad casting sõõrvis tehnoloogiahiidude poolsetes kompensatsioonidest kõrvale. Froydenbergi sõnul peavad digihiiud uue ettepaneku järgi maksma neile ringhäälingu teleuudise sisu eest tasusid samamoodi nagu teistele meediaäridele. Facebook on hoiatanud, et austraalia uudis sisu eest maksmise asemel võidakse hoopis blokeerida. Uue koroona viirusega nakatunute arv Euroopas ületas täna 20 miljoni piiri, ilmnes uudisteagentuuri AFP ametlikel andmetel põhinevast statistikast kell 15 15 Eesti aja järgi. Täna on ajalooline päev, Ühendkuningriigis sai esimene inimene Faizeri koroonavaktsiini. Mall Mälberg räägib lähemalt. Esimese vaktsiinidoosi sai täna hommikul kell pool seitse kavandusi Ülikooli haiglas 90 aastane Margaret kiinane. Naine ütleb, et. Kõik on hästi närveerinud üldse, ütles Margaret, kes tuleval nädalal saab juba 91 ja peab vaktsiini parimaks sünnipäevakingiks. Varsti ometi võin ma oma pere ja sõpradega kokku saada pärast seda, kui ma peaaegu aasta aega üksi olen olnud, ütleb ta. Ka soovitab ta kõikidel, kellele vaktsiini pakutakse. Seevastu Ta öeldes, et kui tema sai 90 aastaselt selle tehtud, siis saavad ka teised makrod kiinaniga algas Suurbritannias massiline vaktsineerimisprogramm. Esimesed 800000 Faizer tekki vaktsiinidoosi saavad inimesed lähinädalatel. Eelisjärjekorras on meditsiinipersonal ja üle kaheksakümneaastased haiglates. Samuti hooldekodude personal, keda hakatakse vaktsineerima 70. haiglas kahe nädala jooksul. Seejärel tulevad teised kõrge riskiga pid. Rasedatele vaktsiini ei soovitata, kuna sellekohaseid, sest pole tehtud järjekorras. Tausta ka ei saa, kuna vaktsiin on kõikidele tasuta ja meedikute kinnitusel peaks seda kõikidele jätkuma. Vaktsineerimine ei ole kohustuslik. Täieliku immuunsuse saamiseks on teatavasti vajaka Pfizeri vaktsiinidoosi. Pärast esimest doosi hakkab 12. päeval organismi immuunsust äkkima 21. päeval teise doosi aeg ja täielik immuunsus tekib 28. päeval. Ühendkuningriigis võetakse ka oma Oxfordi ülikooli vaktsiini. BBC korrespondendi andmetel on laos juba miljoneid doose valmis ja niipea kui roheline tuli, saadakse, takse vaktsiin kasutusele loodetavasti uue aasta esimestel kuudel. Tervishoiuminister Matt Hancock loodab, et Oxfordi vaktsiin kiidetakse terviseameti seaks lähema paari nädala jooksul. Eksperdid loodavad, et kevadeks on eelisjärjekord olemasolevatest inimestest suurem osa immuunsuse saanud kas siis Faizer või Oxfordi vaktsiiniga. Terves maailmas jälgitakse hoolega, kuidas brittidel läheb ja mida neilt õppida. Viljandi haigla hakkas esimese raviasutusena haiglas olevatele patsientidele edastama pake kontaktivabalt olev Gengi kaastöö. Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere ütleb, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks tuleb kasutada kõiki võimalusi inimestevaheliste kontaktide vähendamiseks. Haigete külastamine pole küll lubatud, kuid pake ikka tahetakse edasi anda ja nüüd saab teha seda Viljandi haiglas kontaktivabalt ning ajalise piiranguta. Püüame vähendada igasuguseid kontakte inimeste vahel, nii töötajate kui ka patsiendi omaste ja haigla vahel on see üks väga hea võimalus oma lähedastega ikkagi mingisugust sidet hoida. Automaat asub ise õues siiani juurde 24 tundi ööpäevas. Kuidas pakki siia toomine, kõik selleks on vaja oma nutitelefoni alla laadida üks äpp, mis juhendab kindlasti seda pakini üleandmist vastuvõtmist. Kui pakki tahab oma kallile kaasale tuua tädi Maali, kes elab maal ja tal ei olegi nutitelefoni, kuidas tema hakkama saab? Kui on tööajal, siis saad kindlasti pakki anda nii-öelda meie infolauda kui töövälisel ajal, siis on meil olemas telefon, kuhu saab helistada, kindlasti lahenduse leiame ka tädi maalile maalt, kui sagedasti üldse pakke tuuakse, haigetele on see suur probleem, et seda teha kontaktivabalt. Praegusel ajal on see probleem suurem kui varasemalt, sest muid kontakte on vähem. Jah, igapäevaselt ja päris palju. Pakirobotite tootja, Cleveroni juht Arno Kütt ütleb, et Viljandi haigla on esimene raviasutus, kus pakiautomaat kasutusele võeti, kuid tellimusi on tulnud ka teistelt asutustelt. No nüüd pandeemia valguses on järjest rohkem ettevõtteid, siin on raamatukogu, teenindusettevõtte erinevad kauplused, rendiettevõtted ja noh, nüüd on esimene haigla, mis sai endale pakiautomaadi ette, neid päringuid tuleb iga päeva järjest rohkem. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi. Tänavune digikultuuri aastast kantud uudissõnade korje on lõppenud, rahvahääletusel osutusid populaarseks ka igapäevaeluga seotud uudissõnad. Reene Leas annab teada SÕNA korjel pakutud 4000-st sõnast valis komisjon välja 10, mida soovitab uudis digisõnadena kasutusele võtta, räägib ettevõtmise projektijuht Ede Tamkivi. Need on piisavalt head suupärased eesti keele reeglitele vastavad sõnad ja teiseks, et neil oleks ka ikkagi potentsiaali, ei käi peale minna ja asendada neid seni võib-olla kohmakamaid võõrkeelseid sõnu. Siinkohal tänase kultuuritoimetaja isiklik valik, 10. Andresoo järve pakkus hashtag asendusena välja haaksõna Jaanus Kann häkatoni asemel leidlus ja Martina viile taibutalgud. Tujuka võiks Arko naaritsajanu tuul metsa arvates edaspidi asendada sõna motikon. Rahvahääletusel sai ülekaalukalt enim hääli digitigedik ehk õelaid kommentaare kirjutav inimene, mille autoriks on kaja libert. Lisaks digitigedikule olid valikus menukad veel luinak ehk lõunauinak, suvasooline ehk unisex ja näiteks Tullu ehk tuleval aastal. Trahvale tundus, et meeldisid rohkem need sõnad, mis ei olnud tingimata digisõnad, näiteks seesama digitigedik, mis on küll pigi, on seal sees, aga ta otseselt ei ole mingit tehnoloogilist terminit ei kätke endas, et et ta on pigem just siis inimene, kes kasutab tehnoloogiat selleks, et oma viha välja valada internetikeskkonnas ja teised sõnad, seal oli ka luinak ja, ja needsamad näpikud või näpikud isegi vist on otseselt digiseadme kasutamise käpikud. Aga jah, inimestele pigem meeldivad ilmselt need sõnad, mida nad igapäevaselt ka rohkem kasutavad. Sellele, et uued sõnad ka käibele läheks, saab igaüks soovi korral kaasa aidata. Põhiline töö nüüd alles algab, et kuu aega saime neid sõnu siin koguda, valida ja nüüd tuleb hakata tööd tegema, et neid sõnu igapäevaselt kasutada. Mida rohkem me ise neid oma igapäevases kõnes kasutame, seda suurem on tõenäosus, et üha rohkem inimesi neid ka kasutavad, et siin tuli palju etteheiteid, et aga need sõnad siin juba on ju eesti keeles mõni selline sõnavõtt, kasutatakse juba sellist sõna. Et mis ei tähenda, et keel ei võiks iga päev edasi areneda, uueneda ja ajaga kaasas käia ja ma arvan, et see oligi sõnakese põhiline eesmärk. Ilmast räägib Helve Meitern. Eesti ilma tegijaks on külma õhumassiga Venemaa kõrgrõhkkonna lääneserv. Öö on selge, saartel ja mandri lääneosas muutliku pilvisusega ja ilm on sajuta. Puhub kagutuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 15, Liivi lahe ümbruses kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kolme kuni miinus kaheksa, Ida-Eestis kuni miinus 10 kraadini. Saartel jääb miinus kahe ja pluss ühe kraadi piiresse. Homme päeval on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, vaid saartel on veidi pilvisem ja võib ka veidi lund sadada. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus ühest kuni miinus kuue kraadini ja saartel miinus ühest kuni pluss kahe kraadini. Spordist räägib nüüd Ragnar Kaasik Eesti olümpiakomitee kinnitas täna oma järgmise aasta eelarve, milleks on 14,4 miljonit eurot. Suurima osa eelarvest moodustab 7,2 miljoni euro ulatuses olümpia ettevalmistus ja saavutussport. Toetus spordiorganisatsioonidele moodustab üle 5,5 miljoni euro, lisaks noorteprojektidele 275400 eurot ning haridus ja teadusprojektidele 145000 eurot. EOK president Urmas Sõõrumaa avaldas ühtlasi imestust, et EOK ja sport laiemalt pole saanud riigilt täiendavat rahasüsti liikumisharrastuse edendamiseks. Euroopa võrkpalliföderatsioon otsustas täna, et kõik naiste 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste valikmängud toimuvad maikuus. Juba korra edasi lükatud valikturniir pidi Eesti jaoks toimuma jaanuaris Valgevenes, kus lisaks Eestile ja võõrustaja telepidi osalema ka Šveits, kuna viimased ei soovi koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu Valgevenesse reisida. Lükategi valikmängud edasi maikuusse. Kõik valiksarja alagrupimängud peavad olema peetud kuueteist- 10.-ks maiks. Jalgpalli meistrite liiga e-kuni-haa alagruppides peetakse täna viimased mängud. Põnevaim seis on A-alagrupis, kus nii Manchester Unitedil, Pariisis, Anghermaanil kui Lipp sigilon kõigil üheksa punkti. Viimases voorus mängib PSG Istanbuli pasaks hiiriga, kes on konkurentsist juba langenud. Lipsik võõrustab Aga Manchester Unitedit. Keealagrupis lähevad täna vastamisi Barcelona ja Torino Juventus. Mõlemad meeskonnad on endale edasipääsu juba taganud, kuid mängude põnevaks. Taaskord võib näha üksteise vastu mängimas Lionel Messit ja Cristiano Ronaldot. Eurosarjas pole Messi ja Ronaldo seejuures vastamisi olnud 2011.-st aastast saadik. Mäng algab kell 22. Eile õhtul loositi ka 2022. aasta jalg palli maailmameistrivõistluste valikgrupid. Eesti kuulub viieliikmelisse alagruppi koos Belgia valsi Tšehhi ja Valgevenega. Otse finaalturniirile pääseb vaid alagrupi võitja, teine koht hakkab mängima play-off mänge. Valikmängud algavad märtsis ning lõppevad november. Prism. Tänan, Ragnar, kuulsite Päevakaja. Kena õhtut.