Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva üheksanda detsembri olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Covid 19 levik ei ole enam koldelinevaid juba epideemiline, sest kolmandik nakatunutest ei tea, kust nad viiruse said. Valitsus otsustas mitmed täiendavad piirangud. Vot kui veel teisipäeval ei pidanud mitu ministrit ja teadusnõukoja juht algklasside sulgemist vajalikuks, otsustas valitsus täna teisiti. Ministeerium asub kaardistama nii kevadisest kui sügisesest distantsõppest jäänud lünki ja probleeme ning ootab koolidelt tagasisidet. Aga meie üritame välja pakkuda selle tööriistakasti, kuidas neid lünkasid, siis vähemalt osaliselt on võimalik täita teatud osa õpilastest järgi aidata ja mitte ainult ühe aasta jooksul seda lünka ühe aastaga ei täida. Euroopa Liit soovib aastaks 2030 minna alla 500 kilomeetrise ühistranspordisõidud süsinikuneutraalseks. Riigikogu võttis vastu 2021. aasta riigieelarve. Opositsioon kritiseeris koalitsioon, kiitis. Loomulikult ei jätku selle eelarve rahast selleks, et kõik kitsaskohad ära sillutada. Aga me püüame, me teeme, mida me oskame. Me teeme, mida me suudame, me teeme, mida me peame kõige kõige olulisemaks antud ajahetkel antud vahendite raames. Kinodesse jõudev Liivo Niglase dokumentaalfilm keelepäästja jälgib eesti keeleteadlase Indrek pargi püüdlusi päästa indiaani keeli. Ma olen muutunud võimu jaoks nagu füsioloogiliseks välismäluks sellises vahe liidaseks, et kelle vahendusel siis loodetavasti see keel tuleb kogukonda tagasi. Saaremaa Võrkpalliklubi langes tugevuselt kolmandas eurosarjas konkurentsist, kaheksandikfinaalis jäädi alla Ukraina klubile ja ilm püsib valdavalt sajuta temperatuur öösel nullist miinus 10, homme päeval pluss ühest miinus viie kraadini. Ja alustame koroonast. Möödunud ööpäeval tehti Eestis 5699 koroona testi, positiivsed 547 suri kaks inimest, nagu ikka, uusi nakatumisi kõige rohkem Harjumaal 283 Tallinnas 221 nendest Ida-Virumaale tuli juurde 125, Tartumaale 52 nakatumist ja terviseamet andis päevarga pressiga. Koroonaviirusega nakatumine on kasvav eelmisel nädalal registreeriti kui 2922 uut Covid 19 haigestunut ja kui juba nädala eest räägiti, et ka lõuna regioonis haigestumine kasvab, siis praeguseks on ka seal viiruse levik juba epideemiline nii ütleb terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepp. Tema sõnul on haigus juba väga laia levikuga. Näeme, et nende inimeste hulk, kelle puhul me ei tea, kus saadi mis oli see nakatumise paik, nende inimeste hulk on meile enam kui kolmandik, mis samamoodi iseloomustab seda, et meil on epideemiline levik. Me võime nakkuse saada ükskõik kuskohast. Mida rohkem on haigestunuid, seda enam kasvab ka haiglaravi vajajate hulk. Praegu on koroonaviirusega haiglas 264 patsienti, neist juhitaval hingamisel 13. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütleb, et tänasest avatud haiglate voodifondist on kasutusel 70 protsenti ja homsest voodikohtade arvu suurendatakse. Et hea on see, et viimaste päevadega siis neid haiglale ravi vajavate patsientide hulk ei ole kriitiliselt kasvanud, et meil on küllaltki stabiilne number aga haigestumuskordaja ei ole langenud, pigem on toimunud selgelt vanemaealiste haigestumine ja see tähendab seda, et umbes 10 päeva kuni 14 päeva jooksul on oodata selle ütleme kasvu foonil mõjuga haiglasse saabumisel, et üle 70 aasta vanade inimeste jaoks on see tõenäosus tsirka 50 protsenti. Urmas Sule intensiivravi võimekuses hetkel probleemi ei näe. Et see võib tekkida nüüd, kui patsientide hulk hakkab kasvama ja raskemad haigeid tuleb juurde, nii et praegu pigem on haiglate tasemel oluline, et kuidas nüüd toimetada sellistes olukorras, kus regionaalne haigestumus on väga kõrge, noh nii nagu oli kevadel siis Saaremaal meil on praegu umbes sarnane situatsioon, siis Ida-Virumaal Tulenevalt haiglate ülekoormuse ohust arutab valitsus homme täiendavaid piiranguid. Kõik üldharidus- ja kutsekoolide, samuti kõrgkoolide saadetakse alates esmaspäevast koolivaheajale, et vältida kontakte, rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik. Kooli tegevus suletakse, erandiks jäävad erivajadusega lapsed, kellel on siis vajadus täiendava toe järele just nimelt kontaktõppe vormis, samuti konsultatsioonid, eksamid, muu taoline. Erandkorras võivad siis haridusasutused ise otsustada, et jätkata distantsõppe vormis. Jaanuaris on tõesti plaan, et 11.-st jaanuarist oleks võimalik tavaõppe vormis naasta. Kas see õnnestub, sõltubki täpselt sellest, mida need kuu aja numbrid teevad. Spordi- ja huvihariduses on lubatud ainult individuaalne tegevus. Erand on Ida-Virumaa, kus piiranguid karmistatakse veelgi. Alates 12.-st detsembrist sellest laupäevast, siis suletakse seal kolmeks nädalaks kõik meelas asutused. Peatutakse, vaba aja tegevused, avalikud üritused, kinod-teatrid, kontserdikohad, muuseumid, näitusasutused, samuti toitlustuskohad, spordiklubid, ujulad, spaad ja majutusteenuse pakkujad. Need piirangud kehtivad nii sees kui väljas. Tanel Kiik lisab veel, et selliste lauspiirangute tingimustes tuleb välja töötada ka vastavad toetusmeetmed. See on ka põhimõtteliselt kokku lepitud, aga konkreetsed summad, konkreetsed jaotused, loomulikult tuleb siis edaspidi valitsusse. Veel eile ütlesid valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar ja haridus- ning teadusminister Jaak Aab, et algklasse ei peaks sulgema. Sama kinnitas eile Tanel Kiik. Indrek Kiisler küsis nüüd täna peaminister Jüri Rataselt, miks valitsuspäev hiljem vastupidise otsuse tegi. Eile oli meil hommikul vabariigi valitsuse kabineti nõupidamine, kus tõesti teadusnõukoja esinaine professor Irja Lutsar teile anda siis peale seda on jätkunud põhimõtteliselt kõik need tunnid, erinevad konsultatsioonid. Me oleme vaadanud seda, kuidas see viirus on ka tänahommikuse seisuga levinud. Selge on see, et väga raskes olukorras on täna meie meditsiin. Kui me nägime plaanilises ravist, siis väga kriitilise piiri peal põhimõtteliselt ei ole jäänud enam ühte sammugi, et hakata plaanilist ravi sulgema. Kuhu me täna siis lõunaks jõudsime välja, et kõige, kõige õigem, kõige mõistlikum on tehase konkreetne reegel kõikidele kooliastmetele. Kuigi valitsus lubab erandkorras kasutada distantsõppe vormi, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, et pealinna koolides algab esmaspäevast koolivaheaeg. Distantsõpet pealinnas ei tule. Ma olen kindel, et nädal aega enne vaha algust rakendada distantsõpet ei ole mõistlik kahel põhjusel. Esiteks selline üleminek distantsõppele, isegi kui on olemas kogemus, tab aega teha seda üheks üheks nädalaks, ei ole mõistlik. Ja teiseks, me peame tunnistama, et meie õpetajad on väsinud, kuna viimase kahe kuu jooksul oli vaja töötada sellises režiimis, et nädala koolis kaks nädalat karantiinis, siin mõned mõnes koolis on sellise ringi õpetajad juba kolm korda teinud ja loomulikult hübriidõppe ka tekitab lisakoormus. Jewingeid. ESS Ma arvan, et oli tehtud õige valik. Et varem juba alustame. Aga varem, kui üheks nädalaks teeme ylemineku distantsõppele. Haridusminister Jaak Aab ütles intervjuus Ode Maria Punamäe hääle, et nii koolipidajal kui ka koolil on valikuid, kuidas järgmisel nädalal oma tööd korraldada. Ühest vastust siin ei ole. Tahetakse võib olla väga kindlat käsku ja suunist, aga nii nagu me sügisel seda teinud ei ole, kus tegelikult kontaktõpet distantsõpet on kasutatud vaheldumisi vastavalt sellele, mis olukord on, kui koolis on positiivselt sees klassis, siis on ju ka pidanud minema distantsõppele ja, ja teatud piirkondades kogu koolid on ainult distantsõppele. Meie üritame tegeleda naguniisuguste põhimõtteliste lahendustega juba tulevikku vaadates, et me kindlasti tahame ära kaardistada selle, milliseid lünki, need erinevad õppevormid ja kogu see raskekorraldus on jätnud kevadel, nüüd, sügisel ja kuidas me saame neid lünki täita juba peale uut aastat kevadel, aga ka järgmistel aastatel, nii et, et see ei ole kerge teema. Ja kas see puudutab ka nooremaid kooliastmele see piirang, eks näiteks kasvõi põhikooli siis nendest numbritest on näha, et teatud mõttes distantsõpe gümnaasiumi osas on pidurdanud seal kasvama kasv on toimunud 10 kuni 14 aastaste hulgas. Aga kas samas tõdeda, et see koolide sulgemine ei pruugi kaasa tuua lastega? Heite vähenemist ei ma ikkagi loodan, et inimesed ja lapsed ka käituvad vastutustundlikult. Sest kui käia kontakte Ühes koolis, siis neid kontakte on ju selgelt ikkagi rohkem, kuivõrd seavad sellised piirangud meie õpilased ebasoodsamasse olukorda, kus nad lihtsalt ei omanda õpitavat. Raske on teha täpset plaani, sest me ei tea ju, mis on ka jaanuari alguses olukord ja kaua siis veel tuleb, mingeid muid õppevorme kasutada? Kindlasti lünkasid jääb, aga meie üritame välja pakkuda selle tööriistakasti, kuidas neid lünkasid, siis vähemalt osaliselt on võimalik täita teatud osa õpilastest järgi aidata ja mitte ainult ühe aasta jooksul seda lünka ühe aastaga täidab. Arvamusi on palju, mida arvatakse koolide sulgemisest paides, uuris meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Kui Paide Hillar Hanso põhikooli kriisitoimkond pärastlõunal kogunes polnud kooli direktor Kersti Kivisooltäit selgust, kas või kuidas õppetöö esmaspäeval jätkub. Praegusel hetkel on veel segadus, sest ma täpselt ei tea, kas me läheme siis vaheajale. Me hakkame distantsõpet tegema, ehk ootame neljapäevase otsuse ära. Kriisitoimkond arutaski igaks juhuks ka plaani B. Ehk kui lubatakse jääda distantsõppele, siis Hillar Hanso kooli eri klasside õpilased tulevad ikkagi kooli. Aga kumb siis oleks mõistlikum, kas lõpetada õppeveerand ära või minna distantsõppele, selgitab lastevanemate esindaja kooli hoolekogus Barbi Valdman. Arvan, et oleks mõistlikum käia koolis edasi kui planeeritud koolivaheajani sest distantsõpe ja koolide sulgemine toob kaasa erinevaid probleeme. Alustades sellest, et rohkem tuge vajavad õpilased ei saa piisavalt toetust õpetajate juhendamist lõpetades kasvõi igapäevase sooja toiduga, mida igas peres ei ole võimalik lastele pakkuda. Taaskord Hillar Hanso kooli direktor Kersti Kivisoo Järvamaal on koroonaviiruse levik väga minimaalne. Kas kõiki maakondi tulnuks lüüa ühe puuga või oleks tulnud erisusi teha? Ma olen nõus, et Järvamaal me oleme umbes samas olukorras, nagu olime septembris, ehk meil on väga vähe nakatunuid. Et meie jaoks on see pigem praegu negatiivne uudis, et on ennetusmeetmena vajalik, aga meie oleksime võinud võib-olla ka natuke jätkata, nii nagu seni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Haiguskoldeid meil jätkub ja kõigist ei jõua ja pole mõtetki rääkida, aga ära võib mainida, et terviseameti andmetel registreeriti eile Ida-Virumaal kuremäe õigeusu nunnakloostris koroonakolle terviseameti meedianõunik Merilin versing. Vernik ütles rahvusringhäälingule, täna on koldes 11, nakatunute arv võib aga veelgi kasvada ja koroonaviirus on jõudnud ka Läänemaal koluveres asuva lossipargi eakate koduklientideni. Hooldekodu juht Kristo Priimägi ütles, et eilse laustestimise tulemustest on täna pärastlõunaks selgunud, et nakatunud on 20 klienti ja kaks töötajat. Kõikide klientide seisund on väga hea, vaid ühel kliendil tuvastati kerge palavik. Aga ühegi muu kaebusele ükski klient ei kaeba. Meie kompleks koosneb neljast hoonest, millest kolm on siis ette nähtud meie klientide kasutamiseks. Ja viirus ongi vees siis ühes hoones. Nende ülejäänud kahes hoones viisime samuti läbi täielikud testimised ja kõik testide tulemused olid negatiivsed. Et täna organiseerisime esimeses osakonnas, siis kus viiruspuhang sees on töö ümber nii et oleksid eraldatud koroona positiivsed ja negatiivsed ja loodud on lisaks ka puhvertsoon, et loomulikult tulevad ka kordustestimised ilmselt mitmes jaos ja, ja ka täielikult, aga täpne testimise ajakava lepime eraldi juba kokku terve kannatusega. Oleme jõudnud ametiga teiste teemadeni. Euroopa komisjon käis täna välja transpordistrateegia, mille eesmärgiks on jõuda aastaks 2050 süsinikuneutraalsuseni. Kava kohaselt peaksid juba 10 aasta pärast olema kõik lühemad kui 500 kilomeetrit olevad ühistranspordiühendused emissiooni vabad sel teemal Joosep Värk Brüsselist. Strateegia on tugevalt seotud Euroopa Liidu ambitsiooniga, vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2030.-ks aastaks 55 protsendi võrra võrrelduna aastaga 1990. Kava kohaselt peaks 10 aasta pärast Euroopas olema vähemalt 100 linna, mis on täiesti süsinikuneutraalsed. Samuti soovitakse kiirraudteetranspordi mahtu suurendada kaks korda ning muuta alla 500 Kilomeetriseid ühistranspordisõidud emissioonivabaks. See tähendaks, et näiteks Eesti-sisene ühistransport ning ka ühendused Soome ja Lätiga nii õhu-maa- kui veeteid pidi ei tohiks süsiniku jalajälge jätta. Kuidas seda saavutada, selgitas Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei. Loomulikult, eks need spetsiifilised tingimused või konkreetsed tingimused erinevates riikides sõltuvad ka sellest, milline see riik on, eks ole ju, et on, on täiesti selge, et, et eesmärke saavutada kuskil väikeses riigis võib olla erinev, kui see eesmärk saavutada suures riigis, nii et loomulikult riikide eripärasid tuleb sel juhul kuidas sa võtta, aga, aga kindlasti tahaksime näha seda, et üha rohkem ja rohkem sellele turule tuleks ka puhtamaid lahendusi. Ja, ja loomulikult see ambitsioon on seal ja me loodame, et võimalikult palju on võimalik seda ambitsiooni näitab seda ka Eestis eesti kindlasti tahab olla eesrinnas selle poolel, et muuta kogu oma üleüldist keskkonda rohelisemaks transport, nagu teada, on jätnud päris suure jalajälje ja ma arvan, kui see trend liigub selles suunas, et kogu seda keskkonda rohelisemaks muuta. Ent kas rohelisema ühistranspordi peaks viima tee läbi käskude ja keeldude või toetuste? No millised meetmed riik kasutusele võtab, noh, see, see on iga riigi enda otsustada, eks ole. Me saame nii-öelda üldised eesmärgid ja loomulikult me tahame, et kogu see üldine transpordikeskkond muutuks, muutuks paremaks ja kuidas Eesti riik täpselt otsustab, selles osas on väga raske väljapoolt ette kirjutada. Aga ma arvan küll, et läbi nende reformikavade, mida ka tehakse, praegu on, on kindlasti võimalik finantseerida seda samuti. Me jäi mainimata ennem ka lahendus, mis on seotud puhtamad kütuste turule tulemisega. Nii et eks see on erinevate meetmete kombinatsioon. Aga see, et aastal 2000, et 30 diiselbussid samamoodi postutavad nagu täna, see ei tundu minu jaoks jätkusuutlik areng. Joosep Värk Brüssel. Riigikogus võeti täna vastu järgmise aasta riigieelarve. Valitsuse algatatud eelnõu kohaselt on kulutuste maht selles eelarves pea 13 miljardit eurot, tulude maht ligi 11, seega on päris korralik miinus. Margitta otsmaa jätkab. Riigikogu saalis jäi esialgu kõlama sõnum, et järgmise aasta riigieelarve arvestab kriisist tingitud erandeid ja on just seetõttu suures miinuses. Reformierakondlane Taavi Rõivas võttis selle oma sõnavõtus kokku nii. Lasete te ometi nii tänavu kui ka järgmisel aastal, kui tegelikult kogu nähtavas tulevikus, kui majandus on juba prognoositud, kasvama eelarve väga suurde miinusesse ja lasete miinusesse peamiselt jooksvate kulude katteks, mis tähendab seda, et et see miinus kerib ja kerib ja tekitab puudujääki ka siis, kui pandeemia ammu möödas on puudujääk, mis putku kuhjub, see tuleb ju erasektoril ja maksumaksjatel kinni maksta, ehk siis Eesti erasektori konkurentsivõime selle kaudu halveneb ja halveneb kogu kogu majanduskliima. Rahandusminister Martin Helme vastab. Mina arvan, et ei ole, kõige olulisem ülesanne on eelarve tasakaal, praegu see suur riigivõlg ongi see instrument, millega me tagame majanduse hea käekäigu. Ilmselt näeme asju erinevalt, et me oleme sellest esimesest majandusšokist läbi tulnud, me oleme selle jaoks palju kulutanud nii-öelda võlaraha ja meil on veel järgmine aasta eest, ma olen täiesti nõus. Kriis ei ole läbi. Järgmine majanduskriisi kõige ohtlikum koht ei ole meie siseriiklikud otsused, vaid kõige ohtlikum koht on see, mis juhtub meie peamiste kaubanduspartneritega ja veel omakorda väga ohtlik koht on see, mis juhtub maailma rahaturgudega, et sellises olukorras ei ole mitte aeg võtta kulutamise pedaali pealt jalg ära, vaid aeg on kulutamise pedaalile põhja vajutada. Eelarvenõukogu esimees ja Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets tunnistas, et suure tõenäosusega on vaja eelarvet järgmisel aastal korrigeerida, sest oma mõju sellele avaldavad mitmed majanduspiirangud nii Eestis kui ka Euroopas. Õhus on järjest suurem ootus ja, ja võib-olla ka vajadus meetmeid veelgi karmistada, siis me tegelikult ei oska täna ka päris täpselt prognoosida, milliseks selle ja järgmise aasta majandustulemused kujunevad. Kui need prognoosid ei täitu, mis võib olla suhteliselt tõenäoline, siis on vaja on seda eelarvet ja riigi kulutusi korrigeerida järgmisel aastal lisaeelarvetega, mille ei pruugi tulud sellises mahus laekuma Kuda ja, ja noh, siis on küsimus, et kas on küsimuseks mingisuguse laenukoormuse suurendamine või teatud kulude kokkuhoidmine või mingite investeeringute ärajätmine? Kultuuriteemadest ka kinodesse jõuab Liivo Niglase dokumentaalfilm keelepäästja. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Chan Rushi filmifestivalil vaimse kultuuripärandi auhinna saanud keelepäästja räägib eesti keeleteadlase Indrek pargi püüdest päästa väljasuremisohus preeriaindiaanlaste keelt. Park on tegelenud indiaani keelte uurimisega üle 10 aasta. Praegu kirjutab ta üles Põhja-Dakota preerias elavate mandanite keelt. Liivo Niglase on õnnestunud jäädvustada südamlikku soojust, millega park sealsete hõimude seas on omaks võetud tema keeletunde ja ettevõtmise keele säilitamiseks ning eelkõige kustumatut, lootust, et üks keel õnnestub tõepoolest päästa. Liivo Niglas. Kui ma seda filmi tegin, siis minu eesmärk ei olnudki niivõrd teha filmi indrek pargist kuivõrd keelest kui sellisest, tema olulisusest tema funktsioonist inimeste jaoks aga loomulikult Indrek Park. Sellise karismaatilise tegelasena oli väga hea vahend keeleküsimuse tõstatamiseks filmis keelemees. Indrek Park ise ütles, et tal on neli indiaani keelt, millega ta on juba aastakümneid tegelenud. Praegu on mu missioon tegelikult neid keeli võimalik kult täpselt kirjeldada, millega ma veel tegelen. Mandani, keele ka, mõnes mõttes on rong läinud, et uusi andmeid juurde koguda on võimatu. Rääkijate käest kõnelejad on kõik läinud, ainult ajalooliselt lindistust sealt saab, aga see on selline filoloogia. Aga samas reservaadis, nagu ma ütlesin, räägitakse veel mitu keelt, nendega ma tegelen seal kõrval ja praegu on nende keelte dokumenteerimisega lindistamisega ja tõlkimisega tohutult kiire, et saaks võimalikult palju ära teha enne kui seal ka rääkijaid enam ei ole või liiga väheks jääb. Ja veel kord Liivo Niglas. Noh, sellest, et kui palju film nüüd saab ühiskonda või inimeste mõtlemist mõjutada. On räägitud küll ja tihti ikkagi jõutakse järeldusele, et ega ta väga suurt mõju ei ole. Kuid selle filmiga huvitaval kombel on küll juba tulnud signaale mitmel pool küll oma nagu tutvusringkonnast. Et see filmi nägemine on pannud inimesi mõtlema oma suhte ülekeelega. Ja nii mõnigi on läinud oma esivanemate keelt, näiteks setu keelt uuesti õppima või vähemalt tekkinud ideed peaks oma oma vanemate keele ikkagi selgeks tegema endale. Talvekülm on osaliselt pärale jõudnud, tõsi, ilma lumeta, aga Tallinnas on praegu seitse kraadi külma, mis edasi saab sellest taimi paljak. Eelolev öö on sajuta, suurem osa Mandri-Eestist on selge taevaga vaid saartel ja läänerannikul ja ka Eesti idaservas on pilvisem. Tuul puhub kagust kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus viie miinus 10 saartel nulli, miinus viie kraadini. Homme päeval on saartel ja läänerannikul pilved taevas ja kohati sajab kerget lund. Mandri sisealadel on hommikupoolik selgem. Pärastlõunal kandub üle pilvelaam, aga sadu neist ei tule. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest miinus viie, saartel miinus ühest pluss ühe kraadini. Ja tänastest spordisündmustest Johannes vedru Red Bulli vormel üks meeskonna noorteprogrammi kuuluv Jüri Vips saab järgmisel nädalal Abu Dhabis võimaluse F1 sarja masinat testida. Vipsi jaoks on see esimene kord istuda kaasaegsesse vormel üks autosse. Superlitsentsiga vajalikud testsõidu ajal kasutas lips vanema põlvkonna F1 autot. Hyundai WRC meeskond avalikustas lõpliku sõitjate koosseisu tuleva aasta autoralli MM-sarjaks. Oodatult teevad kogu hooaja kaasa tänackyatterina will. Eeldatav oli ka see, et kolmanda sõitja kohta hakkavad jagama Dani Sordo jakk Craig Breen. Meeste korvpalli valitsev Eesti meister BC Kalev Cramo peab rohkem kui kuu pikkuse pausi järelvõistlusmängu. Korvpalli VTB Ühisliigas. Kell 19. Null null algavas kohtumises võetakse Kalevi spordihallis vastu Valgevene klubi Minski Tsmoki. Kalev Cramo ridades teevad kaasa klubi uued täiendused Eesti koondise ääremängija Janari Jõesaar ning 29 aastane ja 203 sentimeetri pikkune ameeriklane, suure ääre positsiooni täitev Morris Kemp. BC Kalev Cramol VTB Ühisliigas tänavu võiduarve veel avamata tabelis asetsev Tsmoki Üheteistkümnendal Kalev Cramoga viimasel 13. kohal. Saaremaa Võrkpalliklubi langes eile õhtul konkurentsist tugevuselt kolmandas eurosarjas FCF Challenge kapil. Saarlased tegid kaasa Ukrainas peetaval turniiril, mis toimub nii-öelda eurosarja mullis. Seal on scapi. Kaheksandikfinaalkohtumises jäi Saaremaa geimidega kaks, kolm alla turniiri võõrustanud Ukraina klubile korrodoki epitsenter. Podoljaani kaotus oli valus, sest edasipääseja selgitategi ühe mänguga. Seejuures jäid saarlased otsustavas viiendas geimis vastasele alla punktidega 13 15. Saaremaa Võrkpalliklubi mänedžer Hannes Sepp. Vann ma ütleksin, oli nii üles-alla ja et vahepeal oli vali kvaliteeti küll, aga aga laias laastus ma ikkagi jään selle juurde, et mingitesse kohtadesse kvaliteet ei olnud selline, nagu oleks pidanud olema mõnel mängijal. Kas siis närv ei pidanud seda piisavalt hästi vastu, et selle peale tulid ka sellised ebakvaliteetsed? Need olid siis tänased sündmused ja tänane Päevakaja aitäh kuulamast.