Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku neljapäeva 10. detsembri teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Ööpäevaga lisandus 544 koroona positiivsed, suri kaks inimest. Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari hinnangul võiks isolatsiooni perioodi lühendada. Tavaliselt öeldakse nelja kuni kuue päeva jooksul väga suurent haigestub ära, nii et, et võib-olla selle isolatsiooni pikkust võiks ka vähendada. Haridusminister Jaak Aab soovitab koolidel jätkata distantsõppega vaheaja alguseni. Me saadame välja juhised, mis seletavad lahti need piirangud, mis nüüd tänu kehtestati, millised on erandid ja mida me soovitame koolidel teha. Aga lõppotsus on koolipidajal kooli juhtkonnal. Eesti kaupu eksporditi oktoobris rekordilise 1,4 miljardi euro eest. Sihtriikide seas kerkis Soome järel teisele kohale USA. Ühelt poolt me näeme, et ka meie kaubanduspartnerite majandus, teil on läinud paremini kui Euroopas keskmiselt. Brüsselis algas täna pärastlõunal Euroopa ülemkogu. Läti kuulutas tervishoius välja eriolukorra. Eesti sulgpalli koondis alustas Inglismaal toimuval EM-valikturniiri kolm, kaks võiduga Rootsi üle. Ilm on öösel pilves ja sajab lund, õhutemperatuur on null kuni miinus kaheksa kraadi. Päeval kerge lumesadu jätkub. Õhutemperatuur on pluss neli kuni miinus kaks kraadi. Möödunud ööpäevaga lisandus 544 koroonapositiivset, suri kaks nakatunut, teatas terviseamet. Teiste tehti 5743 ehk positiivsete testide osakaal oli ligi 9,5 protsenti. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest. Kokku on viirus nõudnud Eestis 141 inimese elu. Haiglaravil on 254 koroonapatsienti, mida on 10 võrra vähem kui eile. Intensiivravil on 14 patsienti. Enim uusi nakatumisi lisandus Harjumaale, kus koroonaviirus tuvastati 353-l inimesel, neist 280 juhtu. Tallinnas Ida-Virumaale lisandus 73, Tartumaale 25 ja Võrumaale 20 nakatumist. Pärnu ja Lääne-Virumaale lisandus 15, Raplamaale 13, Viljandimaale viis, Hiiumaale neli ning Jõgeva- ja Läänemaale kolm uut nakatunut. Põlva ja Valgamaale lisandus kaks uut nakatunut. Üheteistkümne positiivse testi tulemuse saanul puudus rahvastikuregistris elukoht. Paljud riigid on üle vaatamas eneseisolatsiooni reeglistikku ja mõtlemas selle lühendamise peale, ütles teadusnõukoja juhte viroloog Irja Lutsar. Ka Eestis peaks Lutsari hinnangul mõtlema isolatsiooniaja lühendamise või ülevaatamise peale, sest võrreldes pandeemia algusega on koroonaviiruse kohta palju rohkem teada. Samuti on maailmas koroonaviirusesse nakatumise korduvjuhtumeid võimalik üles lugeda kahe käe sõrmedel või veidi üle selle. Kui meil, ütleme siin veel pool aastat tagasi, me tõesti ei teadnud, kui kaua see immuunsus kestab, kas antikehad üldse kestavad, kui nad isegi olemas on, et kas nad kaitsevad inflatsiooni eest, mis küll oleks väga harukordne olnud, kui nad seda teinud ei ole, et ilmselt see, et antikehad kaitsevad haiguse eest ja päris palju on ka uuringuid, mis näitavad, et antikehad siiski on olemas vähemalt kuus kuud pärast haiguse teket, et nii, et selles mõttes me peaksime nagu ümber vaatama, et kas need inimesed, kes juba on põdenud, et kas nad uuesti, kui nad neil on uus kontakt, kas nad uuesti peaksid eneseisolatsiooni minema ja ka selle isolatsiooni ajab, kui see üks on siis reisil, et kust on ikkagi väga teoreetiline võimalus haigus tuua, eriti veel, kui lennujaamas juba testitud on ja teine on siis need lähikontaktsed, et need ka veel kaheks jagada, ühed on niisugused sotsiaalsed kontaktid või mis mul on töö juures ja kui palju siis seal haigestub ja seal ka tavaliselt öeldakse nelja kuni kuue päeva jooksul väga suurim haigestub ära, nii et, et võib-olla selle isolatsiooni pikkust võiks ka vähendada või kaaluda vähemalt, et kui me võtame mingi riski, kui suur see risk on, et see on väga palju segadust tekitanud väga palju inimesi on isolatsioonis. Valitsuse otsusel on koolid alates esmaspäevast suletud haridus ja teadusminister Jaak Aab soovitab samas koolidel jätkata distantsõppel kuni jõuluvaheaja alguseni jätkab Janek Salme. Minister Aabi sõnul hoone kooli pidajal suhteliselt lai valikuvõimalus, kuidas hariduse andmist jätkata. Tema sõnul võiks tavapärase e-õppega jätkata koolide gümnaasiumiosa ning võib-olla ka põhikooli viimane klass, kuna mõlemal seisavad kevadel ees eksamid. Nooremate klasside puhul ei ole abi sõnul mõtet selle kahe nädala jooksul viia läbi traditsioonilisi e tunde ning koolidel tuleks selle aja sisustamiseks võimalusel kasutada loovat lähenemist. Juhised on täielikult need, et sellesama distantsõppejõuks, kes kõik kujutavad ette seal tundide kaupa arutava istumist see ei ole kaugeltki enam nii. Meil on välja töötatud need juhised, kuidas distantsõppeta teha ka täiesti erinevates vormides ja huvitavalt, eriti nooremates astmetes, kas me saadame välja juhised, mis seletavad lahti need piirangud, mis nüüd täna kehtestati, millised on erandid ja mida me soovitame koolidel teha? Aga lõppotsus on koolipidajal kooli juhtkonnal, kuidas ta seda elu korraldab jõuluvaheajani, mis hakkab ikka 23 detsember. Avaldas lootust, et koolide sulgemine ei mõjuta õpitulemusi. Samuti loodab ta, et kontaktide vähendamine aitab kaasa sellele, et uuel aastal on võimalik tavamoel õppetööga edasi minna. Praegune korraldus kehtib ju 31. detsembrini või siis noh, teistpidi esimese jaanuarini, eks ju, peale seda üld korraldus näiteks kutsekoolid, ülikoolid vaadates olukorrale, saavad ise otsustada, kuidas nad oma õppetööd edasi korraldavad. Üldhariduskoolid 99 protsenti 10. jaanuarini vaheajal Nad ei ole kehtestanud mingisuguseid teisi vaheaegu, teisi tähtaegu ja, ja 10. jaanuaril noh, selleks on meil natukene aega, et me peamegi analüüsima siis olukorda ja, ja vaatama, et mis see seis on ja millises vormis siis koolitööd saab jätkata juba 10. jaanuaril. Väga loodame, et kontaktid ja vähendamine vastutustundlik käitumine aitab sinnamaani välja, et me saame tavalises õppe vormis edasi minna, seda loodavad kõik. Tulevast esmaspäevast peatatakse ka huviharidus, huvitegevus ja sporditegevus nii noortele kui ka täiskasvanutel. Samas jäävad väljaspool Ida-Virumaa avatuks kõik spaad, veekeskused, ujulad. Ujumisklubide vaatest on olukord vastuoluline, sest lapsi treenida grupis ei tohi. Samas basseinid on kasutamiseks avatud. Jane Saluorg avab teemat. Kultuuriministri Tõnis Lukase sõnul jäävad väljaspool Ida-Virumaad ja spordisaalid ujulad ja jõusaalid avatuks ning inimesed tohivad neid paiku külastada, et näiteks üksinda trenni teha. Individuaalala võib-olla ka teatud aladel üks pluss üks, see tähendab x sportlane, treener. Tallinna ja Harjumaa ühes suurimas ujumisklubis orkas Wimbla MTÜ on 1200 ujumishuvilist liiget beebidest täiskasvanuteni, valitsuse otsus. Ta ujulad lahti, aga lõpetada igasugune grupiviisiline huvitegevus siseruumides on MTÜ asutaja Merli Didi ku sõnul ujumisklubide vaatest pehmelt öeldes vastuoluline. Seda enam, et maailma terviseorganisatsioon on tõestanud näit. Selleks, et vees eriti kloorises vees koroonaviirus ei levi ning samuti ei toimu veespordialade harrastamisel aerosoolset levikut jätkab Merletti tiik. Need lapsed võivad minna täna ujulasse, nad võivad osta ujulast pileti samamoodi kümnekesi koos minna ja treenida. See tegevus ei ole korraldatud läbi ujumisklubi ja treenereid treeningut juhendada ehk et ujumisklubide jaoks ei ole see nagu tegelikult lahendused. Seega ongi tildi ku sõnul klubis otsustatud alates esmaspäevast treeningut teatada ja lastevanematelt järgmiste nädalate eest õppemaksu ei küsita. Samas on just lastevanematelt küsitav õppemaks klubi põhiline sissetuleku allikas. Giidi sõnul ei leevenda MTÜ jaoks olukorda ka võimalus läbi viia basseinis individuaaltreeninguid. Kui meil on klubis 1200 last, siis kui te ise mõtlete, et igale lapsele peaks päevas tunniajase treeningu korraldama, siis saad arvutuslikult aru, kui palju hinda see nõuaks, et seda lihtsalt ei ole puhtalt võimalik korraldada. Vastuoluline on tekkinud olukord ka Kalevi ujumiskooli direktori Kristo krimpuse sõnul, kuid ujumiskool ennast praegu nii-öelda täitsa kinni ei pane, vaid on välja töötanud kolm lähenemist. Ligi 600 liikmega ujumiskursused lähevad uuest nädalast vaheajale, aga spordirühmad jätkavad tööd ehk käputäisprofisportlased treenivad edasi nii nagu alati ning ülejäänute ligi 400 lapsega üritatakse esmaspäevast alustada individuaaltundidega basseinis või treeningutega värskes õhus. Kindlasti kolm nädalat spordirühmadele pauses vastu sisse, et nii palju kui võimalik, proovime individuaalselt ära jagada, et kõik saaksid ka treeneri pilgu all treenida. Kavatseb anda, et kui üks päev üks treeneriga, siis teine Uiwasat minna treenida kava järgi. Kuna ujulad on avatud, on oht ka igasuguste nii-öelda skeemide jaoks, kuid klimpuse sõnul on vähemalt Kalevi ujumiskooli treeneritele sõnad peale loetud, et treeningud olgu kooskõlas vastavate piirangutega. Ujumise spordiklubi MTÜ juhataja ja treener kajahaljaste ütleb naljatades aga, et nüüd tuleb minna Emajõkke talisuplust tegema. Eesti eksport tegi oktoobris rekordi, kaupu eksporditi 1,4 miljardi euro eest. Eelmine kuine rekordtulemus pärines 2018. aasta novembrist. Võrreldes. Eelmise aasta sama kuuga suurenes oktoobris eksport 10 protsenti, import aga vähenes viis protsenti, jätkab Janek Salme. Oktoobris kasvas eksport teist kuud järjest. Juba septembris oli kaupade eksport selle aasta suurim, oktoobris kasvas veel 87 miljoni euro võrra. Kõige rohkem eksporditi kaupu Soome sihtmaadel, järgnesid USA ja Rootsi. Eksport suurenes enim USAsse võrreldes eelmise aasta oktoobriga koguni 144 protsenti ja seda tänu kommunikatsiooniseadmete ekspordile. USA-s veeti kaupu kokku 159 miljoni euro väärtuses. Lisaks kommunikatsiooniseadmetele andis ekspordi kasvu olulise panuse õlitoodete ja teravilja väljavedu. Kui mullu oktoobris eksporditi teravilja 39 miljoni euro, siis tänavu ligi 61 miljoni euro eest. Viljamaaklerfirma Copenhagen, Müncheni äriarendusjuhi Indrek Aigro hinnangul tuleb kogu Eesti teravilja eksport tänavu 100000 kuni 150000 tonni suurem kui eelmisel aastal. Nisu on peamine toode ja Eesti nisu sel aastal võib öelda, läks valdavas enamuses toiduks, mis tähendab, et inimtarbimisse mitte loomasöödaks. Et Eesti koristas hea kvaliteediga nisu ja see andis talle lisandväärtust. Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul viitavad kõik märgid sellele, et kaupade ekspordikasv jätkus ka novembris. Tema sõnul tõusid tunud kuul töötleva tööstuse kui suurima kaupu eksportiva majandusharu, tootmismahtude kasvu, ootused ja eksporditellimused. Eesti Panga ökonomist Mari rei osutas mitmele asjaolule, miks Eesti eksport on ka koroonakriisi teises laines häid tulemusi näidanud. Ühelt poolt me näeme, et ka meie kaubanduspartnerite majandus teil on läinud paremini kui Euroopas keskmiselt, teisalt kindlasti meie ettevõtted on väikesed, kiiresti võimelised ümber kohanema ja oma roll on ka ka kindlasti sellel ja tegelikult meest, sellist ekspordi kasvu oleme näinud tugevat küll kahel viimasel kuul, aga terve suve jooksul oli tegelikult kogu väliskaubanduse poolt küllaltki positiivne. Justkui me vaatame töötlevat tööstust, et siis nii-öelda see kriis ei ole tööstust väga suutnud rööpast välja ajada. Brüsselis küll jätkuvad Euroopa liidu ja ühendkuningriigi tulevikusuhete läbirääkimised, kui kokkuleppele jõudmises ei olda väga optimistlikud. Igal juhul ootavad meid ees muudatused. Milliseks need esimesest jaanuarist kujunevad, seda küsis Mall Mälberg välisministeeriumi asekantslerilt Märt Volmerilt. Tulevikku suhete leping, mille üle nüüd praegu läbi räägitakse, puudutab enamasti ettevõtteid, kaubandust, rahandust, kuid igal juhul, kas leping tuleb või ei tule, muutub eraisikute jaoks väga palju. Näiteks inimeste vaba liikumine lõpeb esimesest jaanuarist alustame sellest viisavabadus. Kuidas sellega jääb? Tõepoolest, isikuid puudutab kõige rohkem see vaba liikumine viisavaba kokkuleppe, see tähendab, et kuni kuueks kuuks saab viisavabalt, et olla, aga pikemaks kuueks kuuks tuleb taotleda elamis- või tööluba. Ütleme lühemaks ajaks, viisat vaja ei ole, aga kindlasti on vaja passi. ID-kaardiga ei pruugi enam üle saada reisikindlustust, kindlasti võidakse küsida. Noh, tavaliselt asjad, kui te lähete kolmandasse riiki, mis pole Euroopa Liidu riik, siis kõik seda tuleb arvestada nüüd esimesest jaanuarist, igal juhul. Nende hulka kuulub ka juhiluba. Esialgu ikkagi Euroopa juhiluba seal kehtib, aga kindlasti peab vaatama, et rahvuslane, roheline kaart, mis näitab seda liikluskindlustust, oleks kaasas. Mis saab nendest, kes soovivad uuest aastast Ühendkuningriiki õppima või tööle minna, mis nende jaoks muutub? No nii nagu kolmandasse riiki minnes on, et kõigepealt tuleb siis taotleda üliõpilasele tudengiviisat, kui see õppimine on lühiajaline kursus, midagi alla kuue kuu. Võib-olla ta pääseb ka ilma selleta, aga igal juhul on vaja siis tudengiviisat või siis kui tööle minna, siin on vaja taotleda elamis- ja tööluba. Mingi punktisüsteemi on tikub välja mõelnud, ehk siis seal on uus immigratsioonireeglite süsteem, mille alusel neid töölubasid antakse. See saab olema jah, päris keeruline. Jaanuari aga need Eesti inimesed, kes praegu juba elavad ja töötavad Ühendkuningriigis hinnanguliselt 15000 inimest, mis nende jaoks muutub. Kui nad on olnud hoolsad ja on oma viibimise seal ära registreerinud, siis ei tohiks nende jaoks esialgu midagi muutuda. Nendest 15000-st me teame, et vähemalt 10000 on ennast registreerinud ja saanud siis loa seal edasi olla. Et nende jaoks vähemalt lühikeses perspektiivis ei muutu midagi. Pikemas perspektiivis, kui nad on üliõpilased, siis võivad hakata, eks ole tõusma õppemaksud ja küllap seal neid muutusi tasapisi hakkab tulema juurde. Kui britid ja euroliit kokkuleppele ei jõua, tulevad kaupadele tollid ja piirikontroll. Kas postipakkide saatmine kallineb? See tuleb kohe päris kindlasti jah, ja ma arvan, et väga paljudele on, on erinevad püti, netipoed meeldinud ja see tähendab seda, et kõik postipakid, mis on üle 22 eurose maksumusega, nendele lisandub käibemaks ja kõik need postipakid, mis on üle 150 eurose maksumusele, lisandub veel tollimaks. Mõne tunni eest algas Brüsselis Euroopa ülemkogu aasta viimane riigijuhtide kohtumine kujuneb pingeliseks, sest vaidlusteemasid on mitu, jätkab Joosep Värk Brüsselist. Täna pärastlõunal algas Brüsselis 2020. aasta viimane Euroopa ülemkogu. Seekordne riigijuhtide kohtumine on aastal vastava raskusastmega. Näiteks suur Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung kirjutas täna, et on raske meenutada mõnd ülemkogu, kus rohkem oleks kaalul olnud. Ajalehe hinnangul võivad eskaleeruda arutelud mitmel teemal. Väljaande Poliivikov hinnangul on see tõehetk ka Saksamaa Euroopa Liidu nõukogu eesistumisele, mis sellel kuuga oma lõpu saab. Poliitiku hinnangul on 2020 esitanud Euroopa poliitikutele selliseid väljakutseid, millega isegi pikaajalisuse Saksamaa liidukantslerile. Angela Merkelile on keeruline toime tulla. Et millised need väljakutsed siis täna on. Esmalt räägitakse koroonapandeemiast, mis endiselt kõikidele liikmesriikidele peavalu valmistab. Sellel arutelul annab hetkeseisust ülevaate Ursula von der Laien, kelle juhitud Euroopa Komisjon ravimitootjatega vaktsiini lepingut sõlminud on. Kuid see arutelu suuri kirgesid üles ei küta. Seejärel arutavad riigijuhid pikaajalist eelarvet taasterahastu ja õigusriigimehhanismi pärast. Raskeid läbirääkimisi on oodata, et lähitundidel saab see probleem lõpuks lahenduse. Vähemasti õigusriigimehhanismi kõige häälekam vastane, Ungari peaminister Viktor Orban ütles ülemkogu alguses, et kokkuleppest ollakse tolli kaugusel. Pärast rahast rääkimist võetakse ette kliimateema. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks kliima neutraalsuse aastaks 2050 ning see tee ei saa olema kerge. Seetõttu Sul pole oodata ka lihtsalt arutelu, sest igal sammul kliima neutraalsuse suunas saab olema otsene mõju majandusele ja töökohtadele ning riigijuhid mõistavad seda hästi. Õhtusöögil räägivad riigijuhid ka suhetes Türgiga, mis võib osutuda kõige keerulisemaks küsimuseks. Kreeka ja Küpros soovivad kindlasti sanktsioone, kuid teised liikmesriigid ei taha nende määramisel liiga hoogu minna. Samuti räägitakse ka USA ja Euroopa Liidu suhetest, Venemaa sanktsioonidest ning Brexitist. Viimase puhul sai täna selgeks, et Euroopa Liit hakkab valmistuma kaubandusleppeta Brexit. Eks kuigi läbirääkimiste tähtaega on pikendatud pühapäevani. Eesti peaminister Jüri Ratase ülemkogul ei osale. Teda asendab Läti peaminister Krišjānis Kariņš. Samuti ei osale koroonasse haigestumise tõttu Horvaatia peaminister Andrei plenkovitš. Teda asendab Sloveenia kolleeg Jänes Jansa Joosep Värk. Brüssel. Läti valitsus otsustas täna välja kuulutada eriolukorra ülekoormuse tõttu tervishoiusüsteemis. Palume nüüd asja selgitada meie Läti korrespondendil Ragnar Kondile, tere õhtust, Ragnar. Lätis on ju eriolukord juba välja kuulutatud. Mida see tänane otsus tähendab? Tere õhtust, tulebki vahet teha kahel eriolukorral, üks on see eriolukord, mida pikendatud 11. jaanuarini ja teine on siis eriolukord meditsiinisüsteemis, mille ei kuulutanud tegelikult täna välja mitte valitsus, vaid Läti riiklik meditsiininõukogu. Ja see tähendab seda, et poliitikud ei ole seda tervishoidu puudutavat otsust teinud, vaid selle tegid asja ka seotud spetsialistid ja see on Lätis praegu väga oluline vahe. Kui väideldakse selle üle, et kes siis nagu rohkem mõjule pääseb, kas poliitikud või spetsialistid ja see, mis nüüd siis edasi saab, on see, et haiglad üle Läti saavad siis suurema vabaduse teha operatiivselt, et otsuseid nii selle üle, milliseid teenuseid jätkata, milliseid peatada, milliseid osakondi sulgeda, milliseid osakondil Ta, ja sama käivitub Lätis nüüd praegu ka mobiilne patsientide liikumise süsteem, mis tähendab seda, et ravile võib sattuda siis, millisesse haiglasse, Lätis iganes see ei pruugi olla enam nii. Kui elan Riias, et siis on ravila mõnda Riia haiglasse vaid viiakse ravila sinna, kus parasjagu on nii vaba koht kui ka aparatuur, kui ka meditsiinipersonal, kes on võimeline siis ravima. No see olukord on praegu tingitud sellest, et haiglaravi vajavate patsientide hulk hüppeliselt kasvab, neid tuleb päevas praegu juurde umbes kaks korda, kui rohkem, kui neid välja jõutakse, kirjutada neid kohti on tehtud haiglates juurde juurde, juurde, kusagil tuleb aga piir ette. Kui praegu vaadata vaata siis täituvuse numbreid siis Riia suurtes ülikooli haiglates on see täituvus juba 90 protsenti, regionaalhaiglates 75 ja kui seesamamoodi jätkub, arvestades veel ka seda, et sajad meditsiinitöötajad ise on jäänud haigeks siis ei ole varsti enam patsiente üldse kuhugi panna, nii et see eriolukord tähendabki seda, et on siis võimalik teatud ravist keelduda, edasi lükata ja teha operatiivsemaid muutusi tervishoiusüsteemis. Läti valitsus on püüdnud päästa veel, mis päästa annab. Kõvasti miljoneid lisaraha on suunatud tervishoidu, kõik eesrindel võitlevad meditsiinitöötajad saavad 100 protsenti palgalisa. Samamoodi on hulk miljoneid suunatud uute voodikohtade avamiseks aparatuuri soetamiseks, et selle olukorraga kuidagigi toime tulla. Aga noh, praegu on olukord küll selline, kus olukord pigem halveneb, mitte aga ei parane. Ilmateenistus lubab lund mõnel pool seda juba sajab lähemalt, räägib sünoptik. Taimi paljak. Ilusat kargust pakkunud kõrgrõhuala tõmbub homseks veidi tagasi, sest lõunakaarest läheneb soojem ja niiskem õhumass ning selle eel eeloleval ööl pilvisus tiheneb. Pärast keskööd hakkab Eesti lõunaservas lund sadama ja lumepilved jõuavad hommikuks ka Põhja-Eestisse. Sadu on valdavalt nõrk ja jätab maha pilt sentimeeter kaks lund. Tuul puhub kagust kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest miinus kaheksa, saartel aga nullist miinus kolme kraadini. Homme päeval on pilves ilm, sajab kerget lund, pärastlõunal on mõneks tunniks saju võimalus väiksem. Kagutuulel on kiirust kaks kuni kaheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb nulli miinus kahe saartel aga üle null kraadi. Õhtul jätkub temperatuuri tõus, Eesti lõunaservas kerkib õhus, üle nulli jõuab vesisem, sadu ja veel miinustes. Tee pinnad muutuvad libedaks. Spordiuudistest teeb kokkuvõtte Ragnar Kaasik. Rahvusvaheline kergejõustikuliit teatas täna, et kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused Hiinas Nanšingis lükatakse taas kord edasi. Kergejõustiku sise-MM pidanuks algselt aset leidma tänavu märtsis, kuid võistlus lükati koroonaviiruse hoogsa leviku tõttu kui aasta võrra edasi. Nüüd teatas rahvusvaheline kergejõustikuliit, et korraldajad on endiselt valmis MM-i võõrustama aga alles 2023. aastal. Eesti sulgpallikoondis alustas Inglismaal toimuvat tee EM-valiksarja kolm. Kaks võiduga Rootsi üle. Eesti jäi segapaari mängu ja meesüksikmänguga null. Kaks kaotusseisu, kuid viigistas seisu kaks. Kahele. Naisüksikmängu ja meeste paarismänguga võitja otsustas naiste paarismängus Kristin Kuuba ja helina. Rüütel olid 21 16 21 18 rootslannadest. Ülehomme mängib Eesti grupi favoriidi Inglismaaga ja ülehomme Ungariga. Veebruaris Soomes toimuvale EM-finaalturniirile pääseb vaid alagrupi võitja. Värskes FIFA maailma edetabelis jätkab esimesel kohal Belgia jalgpallikoondis, kes on nüüd viimased kolm aastat lõpetanud hooajatabeli kõrgeimal positsioonil. Belglastele järgnevad pingereas valitsev maailmameister Prantsusmaa, Brasiilia, Inglismaa ja Portugal. Eesti koondis lõpetas aastasaja üheksanda kohaga. Jalgpalli meistrite liigas on selgunud kõik kaheksandikfinalistid kohta 16 parema hulgas ei taganud endale 2010. aasta meister Milano inter, kes mängis Donetski Šahtar Riga kodus null null viiki. Kuna Madridi Real võitis kaks. Null München Bachi Borussia oleks interil edasipääsuks vaja olnud mäng võita. Esimese koha sai kokkuvõttes real ja teisena pääses edasi Borussia. Alagrupist said edasi Müncheni Bayern ja Madridi Atletico, C-alagrupist Manchester City ja Porto ning teealaga hoopis Liverpool ja Atalanta. Lõpuni mängiti ka teisipäeval pooleli jäänud haa alagrupi kohtumine Pariisis änghermanija Istanbuli pasaks hiiri vahel, mis lõppes PSG viis. Üks võiduga. Sealt grupist pääsesid edasi PSG jalatsid. Kes kellega kaheksandikfinaalides vastamisi läheb, selgub esmaspäevasel loosimisel. Aitäh sporditoimetusele selline sai neljapäeva 10. detsembri Päevakaja saate pani kokku Kadri Põlendik. Aitäh kuulamast ja mõnusat õhtut.