Varsti pärast abiellumist olin ma soetanud endale Praxise pädingtoni rajoonis. Vanal härra faakvaril, kellelt ma selle ostsin, oli kunagi olnud suurepärane üldpraksis. Kuid tema vanus ning vaev, mida põhjustas tantstõbi, mille all ta kannatas, olid seda väga põhjalikult hõrendanud. Inimesed lähtuvad üsna mõistetavalt põhimõttest, et see, kes teisi ravib, peab ise terve olema ning vaatavad kõõrdi selle mehe ravivõime peale, kelle enda haigus on tema arsti, mitte mõjuulatusest väljas. Sedamööda kuidas mu eelkäija nõrgemaks jäi, vähenes ka tema praksis ja kui ma selle temalt ostsin, oli see langenud 1200-lt pisut üle 300-le aastas. Mul oli aga usku oma noorusesse ja energiasse ning ma olin veendunud, et mõne aasta pärast on praksis niisama õitseva järjel nagu ennegi. Kolm kuud pärast praksise ülevõtmist olin ma väga tööga seotud ning nägin üsna harva oma sõpra Sherlock Holmsi sest mul oli liiga kiired peeker Streetile minna. Temaga käis harva kusagil mujal kui tööasju ajamas. Seetõttu olingi üllatunud, kui ma ühel juuni hommikul pärast hommikueinet Briti meditsiiniajakirja lugedes kellahelinat kuulsin ja seejärel oma vanakaaslase kõrge pisutki imeda hääle ära tundsin. Oh, kulla Watson, ütles Holm stuupa sammudes. Mul on suur rõõm teid jälle näha ja ma loodan ka, jätkas ta kiiktooli istudes et arstipraksise seotud mured ei ole täielikult kustutanud seda huvi, mis teil oli kombeks meile mõtlemisainet andnud probleemikeste vastu tunda. Vastupidi, vastasin ma alles eile õhtul vaatasin ma läbi oma vanu märkmeid, järjestasin lugusid meie möödaniku saavutustest. Loodetavasti ei peade oma kogu lõpetatuks üldsegi mitte miski ei meeldiks mulle rohkem kui taas midagi samalaadset kogeda. Näiteks täna? Jah, miks mitte täna. Ja nii kauges paigas nagu mingem. Kui te seda soovite, siis kindlasti. Aga teie praksis? Ma asendan oma naabrit, kui ta ära peab sõitma, ta on alati valmis vastuteenet osutama. Haa, midagi paremat ei saagi tahta, ütles homs najatus Sis kiiktooli seljatoele ja vaatas mind teraselt oma pool langetatud laugude alt. Te, olete hiljuti vist haige olnud? Suviseid külmetusel on alati üsna ebameeldivad. Ma pidin möödunud nädalal kõva külmetusega kolmeks päevaks koju jääma. Mõtlesin aga, et midagi pole enam märgata. Nii see ongi. Te näete märkimisväärselt terve välja, kuidas te siis mu haigusest teada saite? Kulla mees, te ju tunnete mu meetodeid? Tõsis tuletasite seda loogiliselt muidugi, ja mille põhjal? Tee toa tuhvlite põhjal heitsin pilgu uutele nahas tahvlitele, mis mul jalas olid. Kuidas ometi? Alustasin ma, aga Holms, vastas mu küsimusele, enne, kui ma selle esitada jõudsin. Teie tuhvlid on uued, ütles ta. Te ei saa olla neid kandnud kauem kui mõne nädala. Tallad, mis hetkel minu poole on pisut kõrbenud. Korraks mõtlesin, et tuhvlid võisid märjaks saada ja kuivatamise käigus talla alt kõrbeda. Aga pöia selja lähedal on väike ümarik paber, liistak, millel on poe pidaja kritseldis. Niiskuse toimel oleks muidugi küljest ära tulnud. Seega olete istunud jalad, tule poole sirutatud mida täie tervise juures olev inimene ei teeks isegi nii märjal juunikuul nagu tänavu. Nagu kõik Holmsi arutlused, näis ka see lugu imelihtsana, kui asjad olid juba ära seletatud. Ta luges seda mõtet mu näost ning tema naeratuses välgatas kibedus Elariin. Ma kardan, et Reedanendama seletustega, lausus ta ilma seletust, et on asi hoopis efektsem. Kas te olete siis valmis Birminghami tulema? Kohe kritseldasin naabrile kirjakese, tormasin trepist üles, selgitasin asjalugu naisele ning jõudsin trepil Homsile järele. Teie naaber on arst, ütles ta peaga vaskplaadi poole viidates ja ta ostis praksise nagu minagi. Kas vana ja sisse seatud Praxisel samasuguse nagu minu oma. Mõlemad on olnud olemas sellest ajast peale, kui need majad ehitati. Kuid teie praksis on parem kui see teine. Minu meelest ka, aga kuidas te seda teate? Trepiastmetest, kulla mees, teie trepiastmed on kolme tolli võrra sügavamalt ära kulutatud. Aga see härrasmees siin tõllas on minu klient, härra hool, Bycroft, lubage mul teid temaga tutvustada. Andke hobustele valu voorimees, sest meil on napilt aega rongile jõudmiseks. Mees, kellega ma end vastamisi leidsin, oli hea kehaehitusega, värske jumega, noormees. Tal oli aus aval nägu ja väikesed käharad, kollased vuntsid. Tal oli peas väga läikiv kõvakübar ja seljas korralik silma Turkamatu must ülikond mis andis talle just sellise inimese väljanägemise. Kestaga oli taibukas noorteenistuja. Tema ümmargune, punetav nägu oli rõõmsameelne, kuid näis, et natuke koomilise mulje jättel mure oli tal suunurgad alla kiskunud. Ent alles siis, kui olime juba esimese klassi vagunis teel Birminghami sain ma kuulda, milline häda oli teda Sherlock Holmsi juurde viinud. Meie sõit kestab umbes tund ja 10 minutit, märkis Holms. Ma tahaksin, et teie, härra paik Ravdel räägiksite nüüd oma väga huvitavast kogemusest, täpselt nii nagu te sellest mulle rääkisite. Mulle tuleb kasuks, kui ma sündmuste kulgu veel kord kuulen. Watson selles juhtumis võib-olla midagi, aga võimalik on ka vastupidine tulemus. Kuid igal juhul ilmnevad siin need avatud ja utreeritud jooned, mis on teile niisama armsad kui mullegi. Palun, härra Paycroft, May, katkestan teid enam. Meie noor kaaslane vaatas mulle otsa ja ta silmis tekkis säde. Kõige hullem selle loo juures on see, et ma jätan endast viimase narri mulje. Muidugi võib kõik veel laheneda ja ilmselt ma ei olekski saanud toimida teisiti. Aga kui ma olen midagi vastu saamata oma töökohast ilma jäänud, siis ma tean, missugune tobuma olen olnud. Ma ei ole eriti hea jutumees, härra Watson. Aga asjalood on niisugused. Mul oli koht koksoni ja Woodhouse juures trei perskaardenis kuid nagu te kahtlemata mäletate, kõrbesid nad varakevadel Venetsueela laenuga põhja ning nende lood olid üsna halvad. Ma olin töötanud nende juures viis aastat ning kui kõik kokku varises, andis vana Kokse mulle vapustavalt head soovituskirjad. Aga muidugi lasti ametnikud lahti kõik. 27. Ma katsusin õnne küll siin, küll seal. Kuid paljud olid samasuguses kitsikuses ja pikka aega ei paistnud miskit. Olin saanud oksjoni juures kolm naela nädalas ja umbes 70 naela kokku hoidnud aga varsti olid need otsas ning mul näpud põhjas. Lõpuks olin ma päris plindris ning suutsin hädavaevu osta marke tööpakkumistele vastamiseks ümbrikke, millele need margid kleepida. Kontori treppidest üles krampides olin ma saapad läbi kulutanud, aga töökoht näis olevat niisama kaugel kui enne. Lõpuks nägin, et muussonia Williamsi juures Lombardia tänava suures börsimaaklerite firmas on vaba töökoht. Tööpakkumisele tuli vastata kirja teel. Ma saatsin sinna oma soovitused ja avalduse, kuid ei hellitanud mingit lootust tööd saada. Mulle tuli vastus, milles oli öeldud, et kui ma järgmisel esmaspäeval kohale ilmuks siin ja kui minu välimus oleks vastuvõetav, võiksin ma kohe tööga pihta hakata. Palka lubati nädalase naela võrra rohkem ning töö oli umbes sama, mis koksoni juures. Ja nüüd jõuan ma selle loopentsid koosa juurde. Istusin selsamal õhtul, kui mul oli tööd lubatud. Oma korteris tegin suitsu kui majaperenaine tõimule kaardi, millele oli trükitud Artur pinner. Finantsagent. Ma ei olnud seda nime kunagi varem kuulnud ega osanud kujutleda, mida see mees minust tahab. Kuid muidugi palusin ma perenaisel ta üles juhatada. Sisse astus keskmist kasvu tumeda peaga tumedate silmadega ja musta habemega mees, kellel oli juudi nina. Tal olid kärmed liigutused ning ta rääkis lühidalt nagu inimene, kes teab, mis aeg väärt olla. Te olete ilmselt härra hool, paik, Raht, ütles ta. Jah, vastasin ma tooli tema poole lükates. Viimati töötasite koksoni Woodhouse juures ja, ja nüüd palgati teid Moossani firmasse mõnia. Vaadake, ütles ta. Ma olen kuulnud teie finantsalasest võimekusest lausa erakordseid jutte. Kas te mäletate veel Parkerit kobsoni direktorit? Ta ainult teist räägibki. Muidugi oli mul meeldiv seda kuulda. Olin töö juures alati üsna taibukas olnud, aga mulle polnud pähegi tulnud, et minust citys sel kombel räägiti. Teil on hea mälu, ütles mees. Küllalt korralik, vastasin ma tagasihoidlikult. Kas te olete end sel ajal, kui teil tööd pole olnud, turuga kursis hoidnud? Päris mu külaline. Jah, ma olen igal hommikul börsiteateid lugenud. Vaat see näitab tõelist usinust. Hüüdis mees. Niiviisi saadakse jõukaks. Ega ta ei pahanda, kui ma teid proovile panen? Las ma mõtlen natuke. Millises seisus on Aishiriaksjad? 106 ja veerand kuni 105 ja seitse, kaheksandiku ja Uus-Meremaa ühendaktsiad 104 ja briti broken Hels seitse kuni 7,6. Suurepärane. Hüüdis ta ja tõstis käed üles, see klapib kõigega, mida ma olen kuulnud. Kuulge, noormees, Te, olete liiga terane, et Moossoni juures paljasametnik olla. Nagu te arvata võite, jahmatas mind see ülevoolav kiitus. Ütlesin ma, teised küll minust nii palju ei pidanud, nagu näite pidavat teie, härra pinner. Ma nägin küllalt kaua vaeva, et seda kohta saada. Ja ma olen selle üle väga rõõmus. Te peaksite sellest kõrgemale tõusma. Te ei ole oma õiges valdkonnas. Ma räägin teile nüüd, mida mina asjast arvan. Teie võimeid arvestades pole mul kuigi palju pakkuda. Aga Moosoniga võrreldes on see nagu öö ja päev. Oodake. Millal te Moosoni juurde lähete? Esmaspäeval. Ahaa, võitsin peaaegu kihla vedada, et ei lähe sinna. Ei lähegi Mossoni juurde ja selle aja peale olete ärijuht prantsuse Kesk-Inglismaa rauakaupade firmas, millel on 134 allete võtet Prantsusmaa linnades ja külades rääkimata ettevõtetest Brüsselis ja žanremos. See lõi mind hingetuks. Ma ei ole sellest firmast enne kuulnud, ütlesin ma. Väga tõenäoline, et ei ole. Asja aeti väga vaikselt, sest kogu kapital oli eraviisiliselt märgitud ning see liiga kasulik ettevõtmine, et seda avalikkuse ette tuua. Minu vend Harry pinner on selle kompanii asutaja ning asub pärast tööle tegevdirektorina. Ta teadis, et olen siin asjadega kursis ja palus, et ma palkaksin odavalt tööle ühe tubli mehe noore edasipüüdliku mehe, kelles on paljut armukust. Parker rääkis teist ja tõi mind täna siia. Me võime pakkuda teile alguses ainult 500 naela aastas 500 aastas, hüüdsin ma seda ainult esialgu quite saatega ühe protsendi komisjonitasu kõikidelt äritehingutelt, mida teie agendid sõlmivad. Ning võite mind uskuda, et see teeb kokku rohkem kui teie palk. Aga ma ei tea rauakaupadest midagi. No noormeeste tunnete numbreid mu pea kumises ja ma suutsin ainult suure vaevaga toolil paigal püsida. Äkitselt valdas mind aga kerge kahtlus. Ma pean teiega aus olema, ütlesin ma. Mosson annab mulle ainult 200, kuid motion on kindel firma. Ma tean teie firmast tõesti nii vähe, et oo kui terane noormees. Hüüdis ta mingis rõõmujoovastuses. Meile just õige mees ei lase ennast pehmeks rääkida ja õigesti teete. Siin on check 100 naela peale. Ja kui te arvate, et saame kaubale, võite selle kuivab, andsid tasku pista. See on väga kena, ütlesin ma. Millal ma pean platsis olema? Olge homme kell üks Birminghamis, ütles ta. Mul on taskus kiri, mille te viite mu vennale. Te leiate mu venna aadressilt, Corporation Street 126 p. Kus asub firma ajutine esinduse. Tema peab muidugi teie palkamist kinnitama, aga omavahel öeldes on kõik korras. Ma tõesti ei tea, kuidas teid tänada, härra pinner, ütlesin ma pole tänu väärt, noormees. Te, olete kõik selle ära teeninud? Nüüd veel paar pisiasi ja kõigest formaalsused, mis ma pean teiega korda ajama. Seal teie kõrval laual on üks paberileht. Olge nii lahke ja kirjutage sellele. Olen nõus töötama ärijuhina Prantsusmaa Kesk-Inglismaa rauakaupades miinimumpalgaga 500 naela aastas. Ma tegin, nagu ta palus ning ta pistist paberilehe taskusse. Nüüd jääb veel üks pisiasi, lausus ta. Mida te kavatsete Moossoni suhtes ette võtta? Suure rõõmuga olin ma Moossoni täiesti unustanud. Ma kirjutan ja loobun sellest kohast, vastasin mar. Ärge seda küll tehke. Läksin teie pärast Moosoniga tülli, käisin tema juures teie kohta andmeid küsimas ning ta käitus väga solvavalt, süüdistas mind, et ma teid firma teenistusest ära meelitan ja muus säärases kaotasin lõpuks enesevalitsuse. Kui te tahate häid töötajaid, peaksite maksma neile head palka, ütlesin ma. Ta eelistab meie väikest palka teie suurele, vastas tema. Vean viie naela peale kihla, ütlesin mina. Et kui ta minut pakkumisest teada saab, ei kuule temast enam midagi. Nõus, kostis tema. Meie korjasime ta rentslist üles ning ta ei jäta meid nii kergesti maha. Need olid tema enda sõnad. Jultunud kaabakas. Hüüatas ilma. Ma pole teda kordagi oma silmaga näinud. Miks ma peaksin temaga üldse arvestama? Muidugi, kirjutama neile, kui see teile rohkem meeltmööda on. Küla tähendab, te lubate, et ei kirjuta, ütles ta toolilt tõustes. Noh, mul on hea meel, et ma leidsin oma vennale nii tublim mehe. Siin on teile 100 naela avansiks ja siin on kiri. Jätke meelde aadress Corporation Street 126 p. Nii et homme kell üks on teil kohtumine kokku lepitud. Head ööd ja saagu teile osaks kõik see, mida te väärite. Nii palju, kui ma mäletan, oli see kogu meie jutuajamine. Te võite kujutleda, doktor Watson. Kui rahul ma olin, et mulle oli säärane erakordne õnn sülle langenud. Ma istusin poole ööd üleval ja õnnitlesin ennast ning sõitsin järgmisel päeval pööning Grahami rongiga, mis pidi aegsasti enne määratud kohtumist kohale jõudma. Viisin asjad hotelli New Streetil ning läksin mulle antud aadressil. Jõudsin kohale veerand tundi enne kokku lepitud aega kuid arvasin, et sel pole tähtsust. Number 126 p oli kahe suure kaupluse vaheline koridor, mis viis keerdtreppi nikkust pääses paljudesse firmadele ja üksikisikutele ametiruumideks üüritud ruumidesse. Omanike nimed olid kirjutatud seinale, aga firma nime prantsuse Kesk-Inglismaal rauakaubad ma ei näinud. Seisin mõne hetke süda saapasääres ja arutlesin, kas pole kogu see lugu äkki mõni osav Rjugas kui minu juurde astus keegi mees ja kõnetas mind? Ta oli väga sarnane eelmisel õhtul mind külastanud mehega. Kehakuju ja hääl olid samasugused. Kuid tal oli habe aetud ja juuksed olid heledamad. Kas teie olete härra hoolt Paikralt, küsis ta. Jah, vastasin ma. Oo, ma teadsin teie tulekust, aga te jõudsite pisut liiga vara kohale. Sain täna hommikul vennalt kirja, milles ta teid taevani kiidab. Ma otsisin just teie kontoreid, kui te tulite. Meie nimi ei ole veel kirjas, sest me üürisime ajutised ruumid alles eelmisel nädalal tulge koos minuga üles ning arutame seda asja. Ma läksin tema järel kõrgest trepist üles ning seal päris katuse all juhatas ta mind, baarid tühjad tolmusesse, toakesse, kus polnud ei vaipu ega kardinaid. Olin kujutlenud suurt ruumi läikivate laudadega, mille taga istuvad ametnikud ning söandaksin öelda, et vahtisin pärani silmi kahte kuusepuus tooli ja ühte väikest lauda, mis koos paberikorviga moodustaski kogu mööbli. Ärge laske end heidutada, härra Paikraat. Ütles muustutav, nähes, kui pikaks muna kooli veninud. Ka Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga. Ning meil on palju raha, kuigi meie kontoritöö ei ole praegu veel eriti uhked. Palun võtke istet ja andke mulle oma kiri. Andsin selle talle ja ta luges kirja väga hoolikalt läbi. Tundub, et te jätsite mu vennale Arturile väga sügava mulje, ütles ta ning ma tean, et ta tunneb inimesi üpris hästi. Teate, tema vannub Londoni nimel ja mina Birminghami nimel. Aga seekord kuulan tema nõuannet. Arvestage, te olete tööle võetud. Millised on minu kohustused lõpuks hakata juhatama suurt ladu Pariisis, kust lähevad inglise savinõud 34 agendi poodidesse Prantsusmaal. Lao saame nädala jooksul aga senikaua jääda Birminghami ja aitate meditsiin. Kuidas vastuseks võttis ta sahtlist suure punase raamatu. See on Pariisi aadressiraamat, ütles ta. Kus inimeste nimede taha on kirjutatud nende ametid. Ma tahan, et te selle koju kaasa võtaksite ja märgiksite välja kõik rauakaupmehed koos aadressidega. Sellest nimekirjast oleks mulle palju kasu. Kindlasti on säärased ametinimekirjad juba olemas, oletasin ma. Neid ei saa usaldada. Nende süsteem erineb meie omast. Võtke see asi käsile ja tooge nimekiri esmaspäeval kella 12-ks minu kätte. Läksin tagasi hotelli, suur raamat kaenlas ja rinnus väga vastakad tunded. Ühelt poolt oli mind tõesti tööle võetud ja mul oli 100 naela taskus. Teiselt poolt oli ta kontori väljanägemine, nime puudumine, tahvlilt ja muud pisiasjad, mis äriga tegelenud inimesele silma hakkavad. Minu Tööandjate positsioonist mulle väga halva mulje jätnud. Kuid mis seal ikka, raha oli mul käes. Ning ma asusin tööle.