Tegin terve pühapäeva usinalt tööd jätkas härra paik Kraft oma jutustust ja olin esmaspäevaks jõudnud alles haa täheni. Läksin oma tööandja juurde. Leidsin ta sellest samast lagunenud toast. Mulle öeldi, et ma jätkaksin tööd kolmapäevani ja tuleksin siis uuesti. Kolmapäevaks ma tööd ei lõpetanud ja tegelesin sellega reedeni, see tähendab eilseni. Siis viisin nimekirja härra pinnerile. Tänan teid väga, ütles ta. Ma vist alahindasin töö raskust. Sellest nimekirjast on mulle tublisti abi. See võttis üsna palju aega, ütlesin ma. Ja nüüd lausus ta, tahan ma, et te teeksite mööblipoodide nimekirja. Sest neis kõigis müüakse savinõusid. Hea küll. Te, võite homme õhtul kell seitse tulla ja öelda mulle, kuidas asi edeneb. Ärge endale tööga liiga tehke. Pärast rasket tööpäeva ei tule teile kahjuks mõni tunnike they Music hoolis. Ta puhkes seda hüljes naerma ning ma nägin erutusega, et tema teisel hambal vasakult oli väga vilets kullast kroon. Sherlock Holmes hõõrus rõõmust käsi ning mina vaatasin meie kliendile jahmunult otsa. Te võite muidugi imestada, doktor Watson. Aga lugu on järgmine, seletas härra Paikraat. Kui too teine mees Londonis selle peale naerma hakkas, et ma otsustasin Moosseni juurde mitte minna, juhtu sinna märkama, tema hambal oli täpselt samasugune kroon. Vaadake. Mõlemal korral paelus mu pilku kulla läige. Kui ma lisasin juurde ühesuguse kehakuju ja hääle ning selle, et muudetud oli Vaidiooni, mida on võimalik muuta hakas habemenoa või paruka abil ei saanud ma enam kahelda, et tegemist oli sama mehega. Muidugi on ootuspärane, et kaks venda teineteisega sarnanevad. Aga seda ei saa küll oodata, et neil oleks ühel ja samal hambal ühesugune kroon. Härra pinner saatis mind kummarduse saatel välja ning ma leidsin end tänaval üsna suures segaduses. Läksin tagasi hotelli, pistsin pea külma vette ja püüdsin asjas selgusele jõuda. Miks oli ta saatnud mind Londonist Birminghami. Miks oli ta ise enne mind sinna sõitnud ja miks oli ta iseendale kirja kirjutanud? Seda oli mulle liiga palju ning ma ei suutnud midagi mõista. Ja siis äkitselt tuli mulle pähe, et see, mis on mulle pime öö võib-olla päevselge härra Sherlock Holzile. Jõudsin parasjagu öise rongiga Londonisse, et hommikul teie juurde tulla ja teid mõlemaid endaga koos Birminghami kutsuda. Kui börsi ametnik oli oma veidra kogemuse kirjeldamise lõpetanud, tekkis paus siis naeratus härra Sherlock Holmes patjadele ning pööritas minu poole rahuloleva kuid samal ajal arvustava näoga nagu asjatundja, kes on just võtnud esimese lonksu margiveini. Päris hea, Watson, eks ole, ütles ta. Selles loos on asjaolusid, mis mulle meeldivad. Küllap te nõustute minuga, et vestlus härra Artur Harri pinneriga prantsuse Kesk-Inglismaa rauakaupade ajutises kontoris pakuks meile mõlemale üsnagi suurt huvi. Aga kuidas see võimalik oleks? Hoo üpris lihtsalt, lausus hool Bycroft reipalt. Teie, olete minu sõbrad, kellel on töökohta vaja ning mis oleks veel loomulikum kui see, et ma viin teid mõlemaid firma tegevdirektori juurde. Ja muidugi seda küll, vastas Hols. Ma tahaksin sellele härrasmehele pilgu peale heita ning vaadata, kas ma näen tema mängu läbi. Mis omadused teil on, kulla sõber, et teie teeneid nii väärtuslikuks peetakse? Või kas on äkki võimalike Holmsakas küüsi närima? Ja vahtis tühja pilguga aknast välja ning me ei kuulnud temalt enam õieti ühtegi sõna, enne kui jõudsime New Streetile? Samal õhtul kell seitse jalutasime kolmekesi mööda Corporation Streeti firma kontori poole. Meil pole mingit mõtet varem kohale minna, ütles meie klient. Ilmselt tuleb ta sinna ainult minuga kohtuma, sest kontor on kokku lepitud, kellaajani täiesti tühi. See on kõnekas märki Sols. Pagan võtaks, eks ma öelnud, hüüdis börsi ametnik seal, meie eest ta lähebki. Ta osutus väikesele hästi rõivastatud mustaverd mehele, kes teisel pool tänavat samas suunas tõttas. Sel ajal, kui meie teda jälgisime, heitis ta pilgu poisile, kes valjuhäälselt värsket õhtulehte pakkus. Jooksis taksode ja busside vahel laveerides poisi juurde ja ostis lehe seejärel kaduste lehte peos hoides ühest uksest sisse. Ta läkski firma kontorisse. Hüüdis hool Bycroft, tulge kaasa. Ma korraldan kohe kõik. Tõusime tema järel kuuendale korrusele ja leidsime end pool irvakil ukse tagant, millele meie klient koputas. Kellegi hääl palus meil sisse astuda ja me sisenesime tühja nableerimata tuppa, nagu hool Bycroft oli kirjeldanud. Ainsa laua taga istus mees, keda olime tänaval näinud ajaleht ees lahti löödud. Ning kui ta pilgu meile tõstis, näis mulle, et ma ei olnud kunagi varem näinud nägu, millel oleks ladunud selline mure, pitser. Tegemist oli isegi range emaga, kui mure tema näost paistis õud mis vähestele inimestele eluajal osaks saab. Tema otsaesine läikis higist. Põsed olid kaamed, hallikasvalged nagu kala, kõht ja pärani. Siimis oli pöörane pilk. Ta vaatas oma tööandjat otsekui ei tunneks teda ära. Nii, me ei tee ju hämmastunud naast, mõistsin ma, et harilikult tema tööandja küll niiviisi välja ei näinud. Teil on paha, härra pinnar. Hüüdis meie klient. Ma ei tunne ennast eriti hästi, vastas mees, katsudes ennast silmanähtavalt kokku võtta ja tõmmates enne rääkima hakkamist keelega üle kuivanud huulte. Kes on need kaks härrat, kelle ta endaga kaasa olete toonud. Üksionära Harris pööransist ja teine härrapraissik linnast vastas meie ametnik ladusalt. Nad on minu sõbrad ja neil on suuri kogemusi, kuid nad on veidi aega ilma tööta olnud ning loodavad, et äkki leiate teie neile mingi võimaluse firma teenistusse astuda. Väga võimalik, väga võimalik. Hüüdis härra pinner krampliku naeratusega. Ja kahtlemata saame teie heaks midagi teha. Mis on teie eriala, härra Harris? Ma olen arveametnik, vastas Hols ja midagi säärast läheb meil tarvis. Ja kes olete teie, härra Price? Ostsin mina. Mul on põhjust loota, et firma saab teid aidata. Annan teile teada niipea, kui jõuame mingile otsusele. Aga nüüd palun ma teil lahkuda, jumala pärast, jätke mind üksi. Need viimased sõnad paiskusid esile, otsekui oleks jõud, millega ta ennast talitses äkitselt ja jäägitult üles öelnud. Homse mina vahetasime pilgu ning hool Bycroft astus sammu lauale lähemale. Te unustate härra pinner, et ise palusite mul tulla teilt juhtnööre saama, ütles ta. Muidugi, härra Bycroft, muidugi. Kostis mees rahulikult. Te võite siin hetke oodata ning ma ei näe põhjust, miks ei võiks ka teie sõbrad siia jääda. Kolme minuti pärast olen ma täielikult teie teenistuses. Kui tohib teie kannatust nii kaua kuritarvitada. Ta tõusis väga viisakalt püsti, kummardas ja väljus toa teises otsas olevast uksest, pannes selle enda järel kinni. Mis edasi? Sosistas Holms. Kas ta lipsab meie käest minema? Võimatu, vastas Paikralt. Mispärast see uks viib teise tuppa. Väljapääsu ei ole mitte mingisugust. Kas tuba on sisustatud? Eile oli see tühi. Mida pagana päralt ta seal siis teeb? Selles loos on midagi arusaamatut. Kui üldse keegi on olnud hirmust hulluks minemas siis oli seda piller. Mis asi võis talle hirmu nahka ajada. Ta kahtlustab, et Me oleme detektiivid, oletasin mina. Õige, hüüatas Paikract. Holms raputas pead dail läinud kaameks, ta oli kaame, kui me tuppa astusime, ütles ta. Kas on võimalik, et tema jutu katkestasid mingid veidrad mütsud vastu toaust? Miks põrgu päralt ta ise oma ukse vastu tahab, hüüdis Bycroft. Ropsimine kostis uuesti ja valjemini. Me kõik vahtisime ootusrikkalt ukse poole. Maitsen pilgu Holmsile ning nägin, kuidas ta nägu tardus ja ta suure erutusega kaela õieli ajas. Siis äkitselt kostis vaikne kurisev, käin ning pidev trummeldamine vastu seina. Holms sööstis meeletult läbi toa ja tõukas ust. See oli kinni. Holmsi eeskuju järgides surusime ka meie kogu jõust vastust. Üks uksehing purunes, siis teine ja uks kukkus mürtsatusega maha. Sellest üle tormates leidsime end teisest toast. Tuba oli tühi. Meie nõutus kestis aga ainult hetke ühes nurgas, selle ukse lähedal, kust me olime tuppa tulnud, oli veel teinegi uks. Hols karges ukse juurde ja tõmbas selle lahti. Põrandal lebasid kuup ja vest ning ukse taga konksu otsas traksid kaela ümber rippus prantsuse Kesk-Inglismaa rauakaupade tegevdirektor. Tema põlved olid konksus pea kõlkus, keha suhtes jubeda nurga all. Ning vastu ust kolksatavad kannad tekitasid heli, mis oli meie vestluse katkestanud. Hetke jooksul haarasin ma mehe vöökohast kinni ja hoidsin teda üleval Holms Paikravdaga sõlmisid lahti last traksid, mis olid tinakarva nahavoltide vahele kadunud. Seejärel kandsime mehe teise tuppa. Ta lebas nägu savikarva lillade huultega õhku ahmides. Siin olid ainult haletsusväärsed riismed inimesest, kes ta oli olnud kõigest viie minuti eest. Mida te tema seisundist arvate, Watson? Küsis Ols. Kummardusin mehe kohale ja uurisin teda lähemalt. Pulss oli nõrk ja katkeline, aga tema hingetõmbed muutusid pikemaks ning värelevate laugude alt paistis kitsas valge triip silmamuna. Ta pääses üle noatera, ütlesin ma. Ta jääb elama. Ava kaljult aken ja ulatage mulle v karahvin. Tegin pinneril krae nööbi lahti, valasin talle külma vett näkku ning tõstsin ja langetasin tema käsivarsi, kuni ta pikalt ja loomulikult hingama hakkas. Nüüd on toibumine ainult aja küsimus. Laususin ma tema juurest eemale astudes. Holms seisis laua kõrval, käed sügaval püksitaskus ja pea rinnal. Küllap me peame nüüd politsei kutsuma, ütles ta. Ja ometi tunnistan ma, et tahaksin neile lõpetatud juhtumi üle anda. See on täielik mõistatus. Hüüatas Paycraft kukalt kratsides, mispärast nad küll tahtsid mu siia kutsuda ja siis? See on kõik üpris lihtne lause Sols kärsitult. Küsimus on selles viimases sammus. Kas ta siis ülejäänud saate aru? Minu meelest on kõik ilmselge, mida teie kostate, Watson? Kehitas õlgu. Pean tunnistama, et olen igasuguseid pinna jalge alt kaotanud. No kuulge, sündmuste esialgsel kaalumisel saavad need ju ainult ühele järeldusele viidata. Mida ta Eestis järeldate. No kogu loos on olulised kaks asjaolu. Esimene on see, et paik Krafti sunniti kirjutama avaldus mille kohaselt ta selle naeruväärse firma teenistusse astus. Kas te ei mõista, kui kõnekas seal? Kardan, et ei saa ikkagi aru miks nad tahtsid, et ta seda teeks. Küsimus polnud asjaajamise korras, sest säärased kokkulepped sõlmitakse tavaliselt suuliselt ning ei olnud mingit põhjust, miks seekord oleks pidanud erand tehtama. Kas te ei mõista, kulla noor sõber et nad tahtsid kangesti saada teie käekirja näidist ning mingit muud võimalust neil selleks ei olnud? Aga miks? Täiesti õige, miks? Kui vastame sellele küsimusele oleme oma probleemi lahendamisega natuke edasijõudnud. Miks? Sellele küsimusele saab olla ainult üks rahuldav vastus. Keegi tahtis õppida teie käekirja matkima ning pidi kõigepealt selle näidise hankima. Ja kui me läheme nüüd edasi teise asjaolu juurde, näeme, et need selgitavad teineteist vastastikku. See teine asjaolu oli pinneri palve, et ei ütleks oma töökohast lahti maid laseksite, selle tähtsa ettevõtte direktoril oodata, et keegi härra hool, paik Kraft, keda ta ei olnud kunagi näinud, asub esmaspäeva hommikul kontoris tööle. Jumal hoidku. Hüüatas meie klient, ma olen olnud pimedusega löödud. Nüüd te mõistate, mis tähtsus on käekirjal, kui oletada, et teie asemel oleks ilmunud kohale keegi, kes oleks olnud hoopis teistsuguse käekirjaga, kui on kirjutatud teie avaldus siis oleks tema mäng muidugi kohe läbi olnud. Aga kelm oli vahepeal õppinud teie käekirja matkima ning tundis end seetõttu julgelt, sest teatavasti ei olnud keegi kontoris teid kunagi näinud. Mitte ainuski, hing, häga, soolpaik, Kraft. Hästi. Muidugi oli ülimalt tähtis takistada teid ümber mõtlemast, aga kohtumast kellegagi, kes võiks teile öelda, et teisik töötas Moonsoni juures. Seega andsid nad teile palga arvelt tublisti avanssi ja saatsid teid Kesk-Inglismaale, kus teile muretseti piisavalt tööd ette ei saaks sõita Londonisse, kus te oleksite võinud nende kena mängu ära rikkuda. See kõik on küllalt selge. Aga miks peaks mees teesklema, et ta on omaenda vend? No aga see on küllalt selge, Nad tegutsevadki ilmselt ainult kahekesi. Üks mängib Moossoni kontoristeid. Tseemessin mängis teie värbajad, siis aga leidis, et ilma kolmandate inimeste asjasse pühendamata ei suuda teile tööandjat leida. Seda ei tahtnud ta sugugi teha. Ta muutis oma välimust nii palju kui suutis ning lootis, et sarnasust, mida te tingimata pidite märkama, saab seletada pärilike põhjustega. Kui poleks olnud õnnelikku juust, kuldkrooniga ei olekski, teil võib olla kahtlus tekkinud. Hoolpaikrof raputas rusikaid, püha jumal. Hüüdis ta. Mida on teinud see teine hoolt paika Moossonid juures kogu aja, mil mind siin niiviisi lollitati. Mida me peaksime tegema, härra Hols? Öelge mulle, mida teha? Me peame Moossoni kuningatele grafeerima. Laupäeviti lõpetavad nad töö, kell 12. Pole midagi. Võib-olla on neil mõni uksehoidja või teener oja, neil on seal hoiul olevate väärtpaberite pärast pidev valve. Ma mäletan, sellest räägiti citys, väga hea. Medelegrafeerime valvurile ja kuuleme järele, kas kõik on korras ning kas teie nimega ametnik töötab seal? See kõik on küllalt selge, aga hoopiski selge pole see, miks peaks üks sulidest meid nähes otsekohe toast välja kõndima ja ennast üles pooma. Käis seal meie selja tagamees oli istuli tõusnud. Ta nägi ikka veel kaame ja jube välja. Aga mõistuse, säde hakkas silmisse tagasi tulema ja käed hõõrusid närviliselt laia punast vorpimis ikka veel tema kaelal paistis. Ajaleht muidugi. Röögatas Hols erutudes. Missugune idioot, maalin. Ma mõtlesin nii pingsalt meie siia tulekule, et ajaleht ei turgatanud mulle korrakski pähe. Kindlasti on saladuse lahendus siin. Ta laotas lehe lauale ning tema huulilt vallandus võidurõõmu süüa, vaadake seda moodson. Hüüdis ta seal, Londoni ajaleht. Imming, standardi varajane väljaanne. Siin on just see, mis meile tarvis, vaadake pealkirju. Kuritegu citys, mõrv Moosoni ja Williamsi kontoris, suurejooneline röövimiskatse kurjategija tabatud. Watson. Me kõik soovime ühtviisi kärsitult seda kuulda. Olge nii lahke ja lugege see meile valjusti ette. Artikkel oli esiküljel ning näis kirjeldavat ainsat linnas aset leidnud tähtsat sündmust. See kõlas järgmiselt. Täna pärastlõunal tehti meeleheitlik röövimiskatse Citys, mille tagajärjel sai üks inimene surma ja kurjategija võeti kinni. Juba mõnda aega on kuulsate finantsistide Moossoni Williamsi hoole all olnud väärtpabereid, mille väärtus ulatub kokkuvõttes tublisti üle miljoni naela. Ettevõtte direktor oli temal asuvast vastutusest nii teadlik, et kasutusele võeti kõige uuema konstruktsiooniga seifid ning relvastatud valvur viibis majas nii ööl kui päeval. Firma võttis eelmisel nädalal tööle uue ametniku, kelle nimi oli hool Paikrat. Selgub, et see ei olnud aga keegi muu kui Pedington kurikuulus võltsija ja murdvaras, kes on koos oma vennaga alles äsja vabanenud vanglast, kus nad viis aastat karistust kandsid. Mingil moel, mis on ikka veel selgus, et ta õnnestus pelingtonil leida vale nime all tööd selles kontoris ja ta kasutas oma ametipositsiooni, et teha mitmesugustest lukudest jäljendeid ning õppida põhjalikult tundma rahakambri eestide paiknemist. Moosoni firmas lahkuvad ametnikud laupäeval tavaliselt kell 12 töölt. Seetõttu oli linna politsei vanemkonstaabel tuusson mõnevõrra imestunud, kui nägi 20 minutit pärast kella üht härrat reisikott käes trepist alla tulevat. Kuna asi näis talle kahtlane, järgnes vanemkonstaabel mehele ning tal õnnestus konstaabel Poloki abiga meeleheitlikku vastupanu osutanud kurjategija vahistada. Otsekohe sai selgeks, et toime on pandud ulatuslik ja jultunud röövimine. Kotist leiti ligi 100000 naela väärtuses Ameerika raudteede obligatsioone ning suur hulk kaevanduste ja teiste kompaniide aktsiaid. Maja läbiotsimisel leiti õnnetu valvuri laip, mis oli kõige suuremasse lifti topitud, kust teda poleks leitud enne esmaspäeva hommikut kui vanemkonstaabel tuusson ei oleks nii otsustavalt tegutsenud. Valvuri pea oli selja tagant ahjuroobiga puruks löödud. Kahtlemata oli Wellington pääsenud majja, tuues ettekäändeks, et ta on midagi maha unustanud, tapnud seejärel valvuri, oli ta kiiresti suure seifi tühjaks teinud ja saagiga jalga lasknud. Nii palju, kui on praegu kindlaks tehtud, ei ole tema venda, kes tavaliselt temaga koos tegutseb, selles loos välja ilmunud. Kuigi politsei teeb jõupingutusi, et tema asukohta teada saada no selles suhtes võimet politsei vaeva pisut vähendada, ütles Hols aknal küsitavale kurnatud kogule pilku heites. Inimloomus on kummaline, Mattson. Nagu te näete, võib isegi lurjus mõrtsukas säärast kiindumust äratada. Et tema vend tahab sooritada enesetappu, kuuldes, et teda ootab silmus. Meil ei ole aga valikut. Kui teie, härrad paik, Kraft, oleksite nii lahke ja läheksite politseid kutsuma. Jääksime doktoriamina siia valvama.