Tere päevast ja raadio kahe kuulaja on taaskord kätte jõudnud, üks pühapäev kell on saanud pisut kaks läbi ja see tähendab raadio kohe eetris. Seda, et on Terrester aeg, mina olen selle saatejuht, Brent pere ja nüüd veidi vähem kui tunni aja jooksul saame jälle lähemalt tuttavaks ühe kõigile tuntud kultuuritegelasega räägime, mis ta siis oma elus kõik teinud on ja mida veel teinud pole. Võib-olla isegi ka. Ja lisaks kuuleme ka natuke muusikat, mida on siia on tema valinud ja puudu ei ole ka üks tore mäng ja küll me selle juurde jõuame. Aga nüüd on mul hea meel tutvustada tänast saatekülalist. Tõeline no võib öelda ikkagi eestlastele tuntud kui tõeline rokimees. Tanel Padar, tervist. Tervist. Kuule. Kuidas sul pühapäeval tavaliselt on, et praegusel ajal on need siis perepäevad vä? No pühapäeva tegelikkuses on jah, praegusel ajal perepäevad ja perepäevad olnud, et kogu elu sellise mõttelisena kuidagi Pole välja kukkunud varasematel aastatel võib-olla pole, pole nii väga seda peret olnud, siis on nagu keeruline seda teha ja oli ka mingeid aegu, kus hästi palju kontserte korraldati pühapäeviti siis olidki artistid vabad, saali rendid odavamad ja et me siin mõned aastad tagasi selle piduri tõmbasin peale, et pühapäev võiks olla see päev, kus Tanel Padar ärkab hommikul koos kukelauluga ja tassi kohvi ja siis vaatab Prillitoosi. No ma loodan, et kõik sellised Prillitoosis õpetatakse seda nutitelefoniga käsitlema. Selge. Kuigi ma ise olen siin seda meelt, et, et mida päev edasi, seda rohkem igatsen vanu häid aegu, kus ikka nuppudega telefonid. Need need kuidagi röövisid oluliselt vähem aega. Tõsi, tõsi, no lapsepõlves sul vist selliseid nutitelefone ei olnud, kuidas lapsepõlves pühapäevad olid? Pannkoogipäevade? Pannkoogipäevad ja eks pannkooke me teeme täna täna ka pühapäeviti tradike ikkagi traditsiooniliselt kuidagi seostub pühapäev pannkookide ja mis siin salata, ma olen teda korduvalt juba mitukümmend aastat öelnud, aga Prillitoos on ka ikkagi mus menüüs. Kui otsekui, kui ka vanasti kõige hullemad Pummeldamis ajad olid, siis ma vaatasin seda järgi, et siis pühapäeva hommik oli siis, kui märkasin. Nii et siis me teame, mis on selline Tanel Padari võib-olla salajane armastus. Pühapäevane hommiku ärkamise retsept Kuule, kui sul lapsepõlves olid seal, tegid neid pannkooke, millal sul see muusika armastus siis tekkis kohe sellest ajast peale, millal sa mäletad üldse vä? Vist küll jah, sest mu ema ja isa tegelikkuses kampasid mõlemad ikkagi muusikaga seotud, õppinud muusikat, ema, siis hilisemalt ka lasteaias muusikakasvataja ja isa tegi kuni oma karjääri lõpuni muusika, muusikate bändi. Mis on isegi kuskil väidetavalt rahvusringhäälingus on mingeid salvestamisega olemas, nii et, aga, aga jah, ma mäletan ennast nii-öelda nende teadliku elu algust muusikas, mäletan ikka kuskil nende sihukeste kolmemeetriste säärtega sukkpüksid jalas, bändiproovis põrandal, käputamas. Sisuliselt oleks võinud siis ka perebändi teha. Jah, aga elu on näidanud, et et perebändid tunduvad nunnud mingile teatud segmendile, kes ise tahaks õudselt perebändi teha ka teistel on täitsa suva. Aga kui nüüd sellest muusikast rääkida, siis vist esimene selline pill, mis sul oli, oli hoopis klarnet. Või on selle otsa, ma sattusin kogemata ja täiesti juhuslikult. Et vanemad mul õde on minust napp aasta vanem ja ta oli jõudnud sellesse ikka, et ta läks esimesse klassi ja siis viidi ka Kunda laste muusikakooli ja noh, kuna ma olin temast veel noorem, mind üksi koju jäetud, mind võeti kaasa, eks ma natuke tahtsin minna vaatama ka nagu hea meel natuke parastavalt, et õel tekib mingi kohustus, et enam-vähem on kodus ja et kiusab vähem minna. Aga juhtus selline kole lugu, et kooli peal jalutusvastu minu ema, omaaegne klarnetiõpetaja, kes vaatasid kuulaga, poiss on ka juba päris suur. Nii et see oli minu lapsepõlv ka päris ruttu otsa, samal ajal, et ei tasu, ei tasu minna selliste suurte ootustega. Et elu läheb kuidagi kergemaks, aga klannetalli, esimene mängisin senimaani, kuni piimahammaste riiul tühjaks sai, et siis polnud enam võimalik tehniliselt mängida ja lasti niimoodi täitsa ära siis. No sinnamaani, kuni tulid uued hambad ja paar aastat oli, mul oli vahe, pidin uuesti alustama, aga selge oli see, et ma sain suht suht varakult aru, et ega see ei ole selline instrument, mida, nagu tüdrukud tulevad sadade kaupa saali vaatama, et ooperis lae klarneti vend on täna vaatama. Klarnetimees ei olnud nagu minu silmis lapsena mitte nagu bändimees, noh, ega ta ei ole ka täna kuigi on nagu väga lahedaid teoseid ja väga laadijaid klarnetimängijaid käega, et jah, kindlasti orkestris väga oluline instrument, et aga tol ajal isegi sain korra kätt proovida matusetuhamõisaid emaga sihukses pisikeses puhkpilliorkestris mängida, et noh, see oli viimane piisk karikas. Sain aru, et seal on õllekõhtu teiega kiilaneval vanad härrad ja minu ema ja siis mina. Et see ei ole koht, kus karjääri teha. Sellise perebändi. Hullem veel hullem variant. Aga siis, nagu sa ütlesid ka, et klarnet väga naiste meeste pill ei ole, et siis võttis selle saksofoni. No just jah, et mul õnnestus ikkagi veenda oma tolleaegsed õpetajad siis Rakvere laste muusikakoolis ja kuna ajad olid sellised, et kellelgi oma isiklikku instrumenti ei olnud vaid vaid neid instrumente, siis koolist nii-öelda jao pärast Teie õpilastele, siis ühtegi vabatenoriga altsaksofoni, mis mul tegelikult nagu elu ideaalis oleks sobinud minu minu nägemus, siis sain endale sopransaksofoni, mis oma kujult on põhimõtteliselt nagu natuke suurem klarnet. Ja siis ma õppisingi seda aastaid ja kuni hetkeni, mil mu klassivend ja hea sõber Ivari kinkis mulle Kemidži plaadi ja küsis, kas sa tõesti tahad. Eks ta pahur, et ma pidin kogu aeg Rakveresse bussiga sõitma kaks korda nädalas pikad päevad, et meie ei saanud väga palju aega koos veeta selle tõttu, et ma käisin seda sopransaksofoni seal harjutamas, aga aga siis ta kütt täiesti kinkis mulle selle Kemidži plaadi ja see oli viimane piisk ka siis tol korral minu karikasse sain aru, et nii ilusaks meheks Ma ei taha kunagi saada. Ta päästis ikkagi sellest suurest vaevast. Ja võib-olla isegi päästis maailma ühest järjekordsest sopransaksofoni mängivast ilueelist. Aga see oli teist noorene ka juba selline päris kõva naistemees, et võib-olla see saksofon siis ikkagi aitas midagi ja mingisugune 10 aastasena lugu, ma lugesin, et jäid Emalasel vahele. Njaa jäin küll, aga see oli enne saksofoni aeg välja, kuidas see oli siis? Kes ta täpselt mäletavad, aga no eks ma arvan, et selle esinemine, esimene selline tõsisemalt võetav lähenemiskatse naabritüdrukuga. Siis ema pani piiri ette, jah, aga see oli kõigest ikkagi sihuke musitamise situatsioon, mitte midagi head ja seda. Et, aga, aga tõesti ma jäin emale vahele ja kes tuli täiesti hoiatamata ta koju, kui oma õega tähistasime sünnipäeva ja nad tegelikult pilt kodust ära olema natuke pikemat aega, aga siis nad tulid vaatama, kas meiega on kõik korras ja ja nagu nagu, nagu neile siis ka juuresolevalt pildilt tavaliselt mul oli liigagi korras selline vaja pidu siis juba kümneaastasena ikka jah, et seda muidugi tänasel päeval ei soovita praegu praegu täna just. Aga siis ma ei tea põhikoolis siis noh, olid seda klarnetit ja saksofoni juba õppinud, et üldiselt ma ei tea, kuidas kooliajal olid, olid viks ja viisakas või olid ikka selline raju krutskeid täis tüüp nagu hilisemates aastates. No eks ma olin viks ja viisakas tüüp, kes tegi krutskid, et semin nagu sellest nii-öelda mingi hetkeni ikkagi seal koolis hoidis, kuna kooli esindasin nii spordis kui keskustes, muudes kultuuri vallas, kus vaja oli laulda või rahva tantsida, õistlus, tantsida või, või noh, seesama muusikakoolis käimine ja igasugust muud huviringid, näiteringid ja korvpall ja et neid nii-öelda Neid positiivseid omadusi nagu jagus igale poole, et see on ikka nii, et väikse kohaga, et kui keegi natukene andekas on natukene niisugune entukas peale, et seda, seda ikkagi tegelikkuses kuritarvitatakse, et et kõik, kõik ringijuhid, et ikkagi endale tahavad neid saada, ent need küll meile lubati. Soome reis, et saaks rahvatantsupoisse juurde, et nelja aasta jooksul vist ei käinud meist keegi seal Soomes, aga lootus sureb viimasena. Tean, tegemist oli palju, aga selle seejuures noh, see on ikka nii, et kes teeb, see jõuab, et ja noh, siis jõuab, see teeb ka pahandust. Et seda tuli kätte. Aga kui sa seal koole esindasid rääkides su lapsepõlvehitist, ma ei tea, kas sul tuli ette ka lugu öö Chicagos laulda kuskil Jaak Joala, siis lugu. Ei, ei tulnud, aga see on, see lapsepõlvehitt on selles mõttes huvitav, et siin just alles hiljuti Jaak Joala projektis laulsin, seda lugu ja suure üllatusena või nagu me rääkisime ka projektis osalenud muusikute, teiste lauljatega, et see on niisugune lugu, mida kõik nagu teavad, aga ühtegi sõna ja, või noh, et see, see on kuidagi selline lugu, mida varem või hiljem kuskil pulmas või vanaema juubelil mingil kellaajal tõuseb nurgast onu Heino ja hakkab seda laulma, aga nii et ühtegi sõna ei tea, aga kõik saavad arvamust. Lõbusam. Pikka aega oli. Seda võid vahest ka. Oli nagu ikka. Selle maaelu läheb. Läheb nii. Ja vaevatud. Sellel ringil. Ja siis äkki kõik vaikseks. Kuuldagi. Isa haaras ema kuigi. Ta käis ringi uurimisel Ja raadio, kahe kuulaja, kuulad saadet röster ja meil on siin külas Tanel Padar, räägime siin natukene tema elust-olust, rääkisime juba natukene sellest koolielust krutskitest, et igasugu põnevaid asju sai tehtud, aga no lõppude lõpuks ikkagi päädis sellega, et seitsmeteistaastasena sind sealt minema löödi sealt Haljalas keskkoolis, siis miks siis juhtus nii? Tegelikult ei löödud päris minema, aga ma läksin ise laia ilma, aitas küll, aitas küll siukest kooli vahetamist oli päris palju just perekondlikel põhjustel siis sellised kõige vingema vangerduse, mõtlesin ikka ise välja. Kümnendas klassis tüli tõttu matemaatikaõpetajaga otsustasin suvetööle mitte minna ja, ja siis otsustasin, et vahetan ka kooli ja läksin Kundasse, kus ma olin tegelikkuses teises-kolmandas klassis käinud, ehk et ma sain samasse klassi tagasi minna, kus ma kunagi olin käinud. Ja no nii ma tegingi, et ma viisin paberid omast arust sisse mis, nagu hiljem selgus ei olnud kunagi toimunud. Sest ma käisin koolis suvel, kui seal kedagi olnud, panin neva dokumendid mingile lauale, kus ma isegi ei teadnud, kes, kes pidi seal laua taga olema. Ühesõnaga, et esimesel päeval siis Kunna, Kunda tolleks keskkoolis või gümnaasiumis ma esimesel päeval oli väike aktus, tervitus, läksin oma oma endisesse klassi, oma endised klassikaaslased olid seal ja järgmisel taolisi spordipäev, kust ma võtsin osa saavutasin ka nii mõnegi esimese, teise, kolmanda koha ja see on ka diplomid järgmisel päeval ehk kolmandal päeval, kui toimus taaskord aktus, kus ta autasustati spordipäeval hästi esinenud sportlasi, ütlesi saingi käskkirjad. Et mind, et ma ei ole selle kooli õpilane. Gracesin põhimõtteliselt täitsa võõrasse kooli, aga no põhimõtteliselt siin mingeid spordiPäevalehes, et neid diplomeid justkui ei saada, aga see oli huvitav. Ja sellest aitas ka kindlasti. Olgu, aga siis peale seda ma saan aru, et ootas juba see pealinnamelu ja sealt edasi läks juba rock n roll. Kui nii võib öelda. Ja ega siis enam mingit mingeid piire ei olnud, et siis oli puhtalt see, et üks suurte siniste silmadega maapoiss tuli Tallinnasse ja ja kõik see hakkas juhtuma, et eks jah, päevad olid täis hämmingut, tohutut entusiasmi, et ma ei kujutaks ette, et ma täna käiks üle 50 meetri oma tolleaegse nii-öelda kitarri staffiga, et siis kitarrikohver ühes käes, kitarrivõim, teises käes mingi suur fender kolakas, mis kaalub ikkagi, noh ma arvan, et sihuke paarkümmend kilo pluss Välgi kitarriplokid. Et selleks, et siis nagu pealinna kontsertile tulles ma kõigepealt Haljalas kõndisin poolteist kilomeetrit teeristi seda siis ka vihma, lörtsi ja lumetuisuga, kui vaja oli, siis sõitsid bussijaamani bussiga Tallinnasse ja Tallinna bussijaamast, sest reeglina jalutasin vanalinna. Paarkümmend kilo käes jah, ja siis oli, õhtul oli kontserdis nendesamade kätega mängisid pill, et ei olnud häda midagi ja noh, täitsa tipp-topp, et noh, ma ei kujuta ette tänasel päeval nagu peetik sihukest asja ette võtta, aga ütleme nii, et olin kõrgelt motiveeritud, mulle väga meeldis see elu ja, ja see teadmine kui amatöör ma tegelikult olen ja, ja siis ma olin hämmingus, et inimesed tulevad kuulama näiteks ja nad tulidki kuulama ja minu jaoks see nii-öelda kontserdipäev või noh, kui mul kontserdiks oli seal palju nimetada, aga nii-öelda siuke keika päev oli, mäletan siia päevaks hommikut Margusega esimese kohviga ja siis ma hakkasin, nagu mõtlen, mis ma selga panen siis päev otsa nagu valmistasid, vahetasid kitarrikeeled ära ja praktiliselt kõik õhtuks saaks nagu tip-top ja, ja siis kui tegid selle kontserdi Tallinnas ära, siis jalutasin mööda vanalinna ringi kitarrivõimu ja kitarriga. Ja viimane koht, kus ma siis lõpuks jalutasin hommikul esimese Rakvere bussi peale, oli muidugi levist väljas, et nii kaua siis linna peal jätma selle siukse kõva põhja nagu seemned. Ja ei unustanud kordaga asju kuhugi ära vä? Vot ei unustanud, kuna tol ajal hästi palju unustati just vot ei tea, kas see oli liiga palju napsitatud või miks tol ajal ma mäletan, et see oli ikka põhiasi, oli see peale igat nädalavahetust, kuulsin, et keegi oli jälle midagi unustanud. Aga, aga noh, kuna see oli suhteliselt metsik lääs, et siis ikkagi varastati nii-öelda Pille 90.-te lõpus päris ohtralt, et meil endalgi oli mitu korda selliseid olukordi, kus sattusid nagu peale samal ajal kuidagi Frandad, et nagu lõppkontsert tõsiseid asju auto peale, siis sina tahtsid auto peal mingi teine vend musta jopega maha, et see ei pannud üldse tähele, mõtlesin, tarvitasin sinu bändikaaslane, vaatad sinu kidraga, läheb nagu eemale, vaata selliseid lugusid. Aga 99 aasta sa võitsid selle kaks takti ette ära, aga sellel ajal oli vist Speed free ka juba olemas või ei olnud veel? 99 vist veel ei olnud, ma olin küll mingisuguseid pluusi projekte teinud, aga otseselt nagu biit friilist veel ei olnud ja peale seda kahte takti. Ma mäletan, et juba oli Nii et siis sai sealt selle väikese kuulsusega juba selle pealt liugu lasta. Ojaa muidugi, aga üllatav oligi see, et teket eelne n Spifiin. Ma olin ikkagi sihuke tantsusaalide kroonimata prints. Et omal ajal kutsuti neid süldibändid, eks, et äramäär võib öelda vist tantsu tantsu all ja, ja mille nimi on terved ja tugevad. Ja sellega me esinesime ikkagi ikkagi väga ohtralt. Kas see on see bänd, millega sa esitasid neid valgeid roose lihtsalt mõlematel arvel korda? Absoluutselt mäletan, kõige pikem, kõige pikem keika oli, kui ma ei eksi, oli Kadrina kooli õpetajate jõulupidu, mis oli 11 setti. Et 11 korda 45 minutit, et see on niisugune hea poiss, hea tööpäev. No kas just hea, aga tööpäev küll, jah. Ma võin küll eksida, et kas selline Kadri, Kadrina kooli, õpetajate pidujaga, Kadrina kooli nii-öelda ruumides jõulupidu, toimimise võimas piduvõimelist pidu, jah, see on sihuke spetsiaalne kaustik oli, kus sõitnud kõik valged roosid olid sees. Ehk siis et kui alguses üritasid ikkagi kuidagi sättida, et vaatasin, et oleks nagu sihuke kuidagi loogiline sekt, et on nagu kiiremad, loodi aeglasemad lood, et natuke inimesi nagu hingad pingega tõmmata, siis lõpuks ikkagi algusest lõpuni, tähendab ma arvan, et see oli nagu see põhikoht, kus me tegelikult selle nagu hea kooli sain ka enne seda kahte takti, et oli, oli nii-öelda kontsert kogemustele juba piisavalt palju või, või siis võib-olla isegi oluliselt rohkem kui mõnel teisel osalejal finalistid. Aga siis selles biit friga, te andsite albumi välja, sellel albumil läks väga-väga hästi. Saite seal vist aasta album isegi. Aasta uus tulija oli aasta oleks minu pärast oleks võinud olla ka aasta album, lam mõne jaoks oli ka ilmselt ei, absoluutselt, ei aja. Nutitänasel päeval veel tuleb ette inimesi, kes sellest ajast saadik on, ütlevad, et meil on seal plaat talledena ikkagi kuulavad seda päris nagu tihti. Isegi peale seda Eurovisiooni sa otsustasid, et Speed free ikkagi jääb ja ei ole siin mingisugust popitamist. Dave Bentoniga siin lavalaudadele. Nojah, et kes täpselt mäletab, see kõik oli ju juba üle 20 aasta tagasi. Ei saa. Aga eks see oli sihuke segane virvarr, palju osapooli ja, ja, aga minu jaoks oli selge ja tõesti ma olin see pluusist ja bluusisugemetega rokist nagunii lummatud, et ma, ma sain aru, et noh, see läheb minu elust ikka väga kaugele. Et kui ma peaksin minema nii-öelda seda plaadifirma pakutatiili, et kuidagi tundus mulle juba tollane naljakam tänasel päeval pea 20 aastat hiljem oleks minu jaoks ikkagi väga naljakas. Et miks või noh, et kuidas see kontseptsioon välja oleks näinud, et ma oleksin andnud neli või viis, mis seal plaadilepingut meie enam-vähem pakuti või kolm, neli sisse duettide plaati, kus me oleks kahekesi neid tulite. Küllalti armas, aga, aga mis need teevad, võiks olla, millest kaks dioodi võiks nagu neid duette laulda. Et ikka ütleme neli neli plaaditäit umbes 50 lugu on, et noh, et mis need 50 teemat võiks olla sõprusest Me juba laulsime ära. Et mis need järgmised võiks olla. Ja jah, ma saan aru küll, aga tol ajal vist päris pahariaga sinu peal selle pärast kindlasti õldjaga. Ja see, et ega tol ajal igaüks oma mätta otsast ja ju seal nähti ikkagi sellist tohutut võimalust, et Eesti artistid ja Eesti heliloojate laulukirjutajate esmakordne võimalus muusikas siis, et on võimalik nagu läbi lüüa. Aga noh, selge on see, et Eurovisiooni lauluvõistlus saab oma nii-öelda teraviku kätte täpselt selles, kui toimub see Eurovisiooni lauluvõistluse finaal ja kroonitakse võitja ja sealt edasi tegelikkuses enamus statistikat vaadates ma arvan, et ei juhtu midagi, selle võite, aga ta võib-olla paar aastat käib veel seal kohapeal lehvitamas, annab mingisuguse auhinna üle või noh, see, see ongi nagu kõik, et ja see kestab ju kõigest ütleme nii, et siis isegi mitu aastat see sära, kui tuleb juba uus võitja tegelikult, sest noh, see on lihtsalt tore fakt, mida teadetega. Aga sealt nagu loota mingisuguseid tohutut läbimurret maailma kõrgemasse säravasse tippu, et sealt nagu äärmine äärmine selline naiivsus või sinisilmsus Särast rääkides sa kahtlemata vahepeal särasid ka peopanemisega vist, et kuidas muusikaõlu ja selline lõppematu drill trall omavahel kokku läksid, ma ei tea, kuidas jaksasid seda üldse teha. Ma lugesin ühe korra, et sa ikka mitmeid päevi üritasid ennast proovile panna järjest magamata. Nojah, see oli mu, ütleme pigem argipäev, et eks see, eks see sõltub, sõltub jällegi noh, see ongi jälle selline mitme otsaga asi, et ma ei ole, ma ei ole selle analüüsiga lõpuni jõudnud veel, et ma olen seda üritanud teha pikalt, et mitte nüüd igapäevaselt mõelda selle peale, aga, aga lihtsalt et see ongi tegelikult ränkraske olnud. Need need etapid elus tegelikkuses, et kumba sa siis nagu olulisemaks pead või et kumba pidi see sõltuvus oli nagu, et, et kas pidu tuli sellepärast et ma käisin esinemas ööklubides või siis kuna ma juba nagunii pidu panin, ise oli ka lahe vahepeal ööklubis esinemas käia. Et minu jaoks olid need vahepeal tassis täiesti tõsi, et see oli nagu väga keeruline periood, siis ma mõtlesin, et et tihtilugu ikkagi mõni kolleeg ütles, et kui, kui pilli mängumine hakkab joomist segama, siis tuleb pillimäng ära jätta. Mul on hea meel, et see oli ikkagi teistpidi läks. Noh, just et mul mul õnneks ei villandit, mul, mul sai nagu musi nagu joomisest enne villand kui pillimängust, et oleks võinud ka vastupidi minna. Nuist piire mõõtan täis seda lihtsalt selgitustööd teha, et et miks, et miks me sulle enam valada või miks sa ei taha, et kas sul on mingi probleem või tervis on tuksis. Mõtlesin, et vastupidi mu tervis on väga hea, et ma käisin, tegin põhjalikud uuringud ja ma sain nii positiivselt nagu tulemused. Et šokeeris mind nii tohutult, et nüüd ma sain aru, et okei, kui ma olen nagu mingi osa oma elust prahvitamis nagu hüppas, või tol hetkel ma arvasin pool elustenniale nüüd ma tahaksingi oluliselt kauem elada. Et kui sa oled mingi osa oma elust nii hullu leegiga põletanud, et siis siis miks, miks ei võiks nagu proovida teist poolt kuidagi teistmoodi elada, et et justkui tundsin, et mul on antud uus võimalus, tahtsid kuidagi tänulik olla, mitte nagu proovida, et okei, et järelikult leekivad piisavalt kuum, keerame juurde. Ma usun, et me varsti saame siin veel rääkida sellest nendest uutest leekidest, mis kõik need sport ja mis iganes asjad, mida tundub, et jaksu on selle jaoks lõputult, aga kuulame ühe looga siia vahepeal ära sa kaasalaulmisiti juurde kirjutasid, et noh, see võiks olla mingi hümn näiteks diktatuuririik näiteks, sest et seda peaksid oskama. Kas raha, ma arvan, ma arvan, et sellist lugu ei ole olemas, mida inimesed peaksid oskama kaasa laulda või mille sõnum peaksid teadma, et Ma arvan, et neid artiste Eesti kontekstis siis need, kelle, kes on üle 10 aasta nagu edukalt toimetanud, et neil kõigil on, ma arvan, vähemalt üks lugu, selline, mida tasuks teada või, või mida, mida teatakse, et, aga kui nagu öelda miks ma selle tikalt diktatuuri või kommunistliku riigikorra nagu nalja nagu tõin sisse, et see ongi justkui, et seal justkui peaks teadma. Kuulame, kuulame siis midagi, äkin korea kandis. Ärme kuula, kuulab ja siis hoopis sinu lugu, võib-olla, mida inimesed peaksid teadma, nii et siit tuleb siis sinu lugu. Vot aega. Usalda ja. Oled sõdur aina püsinud maa peas, valveen. Luuletaja ja Saaremaalt tulidki spordimehed, hommikul teevad 10 kükki head kuulajad rock n rolli. Nüüd on õige aeg tõsta käed ja kaelad Realis. Mõõda ja ta õele ja, ja veel, aga ilma mõtleb. Mees. Siis luure ja me ei tee, võib-olla saavad, aga vahel tunnen, toome ta peab, kõige jaoks ei jagu kõige tegema. Kuule külakene ralli, nüüd on õige aeg tõsta käed ja kaelas. Ei need ei. Ole. Laadaroosid. Et vee all? V seal? Mööda ääri-veeri ja tõele ja ja veel, aga. Aga? Mees läheb mööda veeleeri. Ja. Mees. Te kuulate saadet rester raadio kahes ja meil on siin külas Tanel Padar, teeme sellise vahepõike siia elujutustuste vahele, nimelt teeme ühe väga kiire mängu, on tõesti kiire, sest et siin on kaks vastuse varianti, ühe peab siis Tanel valima ja seda siis natukene põhjendama ja see kõik tuleb lihtsalt ühest Ameerika ja ilmselt telefonirakendusest, vaatame siis, mis nad siia ette on visanud. Kirjutasin paberi peale ülesse näiteks esimene, et kas sa näeksid maailma kõige ilusamat asja või saaksid maitsta kõige maitsvamat asja? Ma pean kiiresti vastama või põhjendama ka Vastaja põhjenda natuke. Ei pea. Aga ma põhjend põhjendanud ära, et kui öeldakse, et süüakse ka silmadega, on ju, et siis justkui, kui ta visuaalselt ilus, siis tal võib-olla ka maitseb parem. Aga sa maitsed midagi maitseb tohutult. Hea, aga see ei suuda nagu visualiseerida, mis asi see olla võiksime, milline ta välja võiks näha? Võib-olla ei maitse nii hästi, ma olen silma see, et näeksin mingit ilusat asja. Ja nii arvavad napilt vähem inimesi siis 49 protsenti 51 vastu ja ausalt öeldes põhjendus oli väga selline usutav ja ma tõesti siiralt jäin seda uskuma, praegu mõtlesin enda peas kord vastuse ümber aga järgmine sinule kui äsja ülikooli lõpetanud inimesele, kas sa saaksid kohe ülikooli paberid kätte ja kogu selle tarkuse või sa saaksid 100000 eurot nüüd kohe? Ütleme, sul ei ole veel ülikoolipaberit Okei, ma vist hakkasin mõtlema, et see on selles mõttes väga, oleks väga lihtne valik on, ülikooliharidus on käes, on ja enne kui magistrisse minna, siis keerutaks Atanniaga. Ma, mina, mina valiksin. Ma tean, et ma valiksin, sest ma mul ei ole küll 100 tonni niimoodi käes olnud kunagi, aga. Ma olen tundnud elu jooksul. Nüüd ma arvan, et suuri summasid, mida ma maa elada ja kulutada ja raisata, et ja pidutseda rahulikult, et ma valiks ikkagi selle esimese variandi selle esimese variandiga, nagu hästi läheb, et siis teenid 100 tonni, võib-olla päris hõlpsasti. No 56 protsenti kõigest sellest inimkonnast, kes seda mängu mänginud, mõtlevad ratsionaalselt ütleme siis nii selle kohta. Aga siit siis järgmine, kas sa pead iga päev jõululaule kuulama või sa ei saa enam kunagi jõule? Tähistada. Jõuluaeg ja siin ei ole perioodil periood, juba mainisin lihtsalt kogu elu. Kui Ma kogu aeg peaks kuulama jõululaule ehk et need on iga päev ja kogu aeg igalt poolt tulevad siis suure tõenäosusega me elame sellises ühiskonnad või sellises paralleeluniversumis, kus me ei teagi midagi muud peale nende jõululaule. Nii et ma valiks selle esimese. Ja täitsa jällegi lööb pahviks mind nende põhjendustega muidugi. No 75 protsenti valis ka selle, et oleks iga päev jõululaule kuulama, sest et no jõuluvana ikkagi inimesed tahavad vist näha. Olgu, aga teeme siis siit viimase teeme näiteks sellise, et kas limusiin või kabriolett. No ma ise ise ikkagi arvaks, et üks ei välista teist aa et sa toas ja varem või hiljem saab igast limusiinis kabriolett aga katus sõidab, katus sõidab ära ja. No ma siis ütlen otse limusiini võlust ei ole ma kunagi aru saanud tema vajalikkusest olen sinna korduvalt elu meelde jääb esimene, mis oli New Yorgis kunagi väga palju aastaid tagasi, ma arvan, et see äkki aastal 2001 ja see oli nagu vahva kogemus, aga pärast seda on mul limusiini vaadates isegi oma autost mitte kade meel, vaid piinlik. Nii et, ja noh, loomulikult kabrioleti ka need, kes sõidavad, kui esimesed päikesekiired hakkavad paistma meie varakevadises Eestimaa kliimas ja kusjuures väljas on 15 kraadi ja servil feel nii-öelda autoga sõites ilmaga võib-olla isegi miinus 16 siis siis on ka piinlik. Nii et KOV siis. Sellisel juhul ma valiks selle limusiini, mille klaasid on toonitud ja mul on piinlik, aga keegi ei näe, et ma olen seal sees. Aus ja jah, niimoodi ütleksid 41 protsenti inimestest, 59 tahaks ikkagi seda külmatunnet siis saada. Võib-olla Ameerikas on soojem, kallis. Absoluutselt ja Californias ma absoluutselt ei mõtteski, teistmoodi nähtavat elaks seal. Aga me oleme siin, Eestis pole midagi teha, pole midagi teha. Läheme siis edasi ühe lookesega ka missa siia valisid nimelt lugu, mis sulle üldse ei meeldi. Selleks on laagrörts NASA teelt. Siis elu. Kuna sa küsisid mu käest seda lugu ja ma võin, ma pidin väga kiiresti operatiivselt midagi välja mõtlema just põhjusel, et ma tegelikult pikem periood, mis mul oli antud selle loo väljamõtlemiseks, et seda ma ei suutnud kasutada efektiivselt sest leida lugu, mis sulle üldse ei meeldi, on keeruline, aga ma ütleme nii, et ma siis hiljuti seda lugu kuulsin. Ma, minu tutvusringkonna muusika muusikutel on selline väljend nagu, nagu veits jälg. Aga, aga see ei tähenda, see ei tähenda nagu, et on kõige halvem või nagu pahaga. Aga lihtsalt võib-olla natuke Layla natuke, võib-olla liiga palju. Mulle tundub, et seda lugu on olnud natuke minu elus kuidagi natuke liiga palju, et väga vabandan Naatsareti poiste ees ja kõikide nende fännide ees, et bänd on ju täiesti kultuse staatuses ja nende lood ka ja kindlasti ka seesama lugu on kellelgi armumise looks olnud. Nii et ma loodan, et kõik need inimesed, kes, kes mõistavad, mida ma mõtlen, on minu poolt ja ja need, kes on sellel hooajal armunud, siis kallistavad oma Saade restor jätkab raadio kahes, me kuulasime siin ühtelugu praegu, mis Tanel Padarile ütleme siis pehmelt öeldes väga ei istu. Ja noh, mis me siis öelda saame, istu see teile või mitte, nii, on lihtsalt. Aga lähme nüüd edasi, siis Tanel sinu sellise elukesega rohkem siia tänapäeva. Ennem rääkisime ka sellest kirega elamisest, kunagi oli selleks pidu peo otsa, tundub, et on vist siis sport spordiotsa või lisaks perele. No tegelikult ei ole, et mul see periood sai nagu, mitte otsa, aga aga kuna ma olen terve elu tegelikult sportinkadel pidutsemise perioodiliselt mõteteni jõuka hunt kolm-neli-viis korda nädalas, sõltuvalt enesetundest kõige selle kõrval nendest kõige selle kõrvalt jah, et aga tõesti viimastel aastatel seal on pigem nagu ma ei valmistu millekski, et see on nagu on kuidagi tore, et ma saan teha sporti siis, kui mul on tunne, et ma tahan seda teha, et ma ei pea kuidagi timmima oma kehakaalu või et nagu sellepärast sundima ennast minema, nüüd ongi mul ikkagi tegelikult ongi vajadus teinekord minna ja siis ma lähen valin, kas ma lähen, sõidan rattaga, lähen, lähen, jooksen või käin ujumas. Tundub, nagu käin, käin just ja et noh, sellest ma sain aru, et ma ei mäleta, kes ta küll ütles, aga mõni mõni sportlane, kes tegeleb ühe alaga, ma arvan, et keegi viskas nalja, et milleks olla halb ühel alal, kui saab olla väga halb kolmel alal. Triatloni nii-öelda siis lühikirjeldus. Nii et selles sulle piisas Ma kindlasti lähen triatloni juurde tagasi, et mul, mul on seal üks ala, mis mulle väga meeldib, on rattasõit ma pean lihtsalt teised kuidagi ära kannatama, siis läheb nagu ludinal, aga, aga paraku paraku see jooks on minu jaoks raske ja täispika Ironmani teha siis viimaseks viimaseks alaks jooks. Maraton on niisugune, see on natuke valus, aga noh, ma võtan seda nii et teatonit on mul aega teha veel aastakümneid. Täispikk aga, et selleks hetkeks, kui ma saan, oskan nautida ja rõõmu tunda pikemast distantsist kui poolmaraton, et sealt edasi nagu kaugemale mõelda, et siis ma kindlasti lähen, proovin ka täis pikenenud. Nii et see maraton ja triatlon koos sellega ei kao mitte kuhugi aga üks asi veel ennem korraks mainisime ka, et lõpetasid siin siis ülikooli ära, kuidas nüüd on siis miks sa üldse läksid sinna selle jaoks, et selline varuvariant oleks ikkagi elus olemas? No ma ei tea, küsin tsiteerida meie minister Lukast siis vist esimeses stuudios mainis seda küsimuse peale, et mis saab nendest inimestest, kes kes ei ole nii-öelda riikliku dotatsiooniga või nagu niisugune elukestva muusikaõppega olnud, et professionaalsed muusikud vaid ongi võib-olla selliseid nagu mina ehk et et teket nagu käin kitarriga üksi esinema selline hekt, neid kutsutakse siis niimoodi kahtlase väärtusega trubaduuriks, et mille peale siis minister Lukas ütles, et äkin, ongi neil nüüd see hetk tee on, kus nad võiksid nagu vaadata, vaadata, et kas see on ikkagi see ala, millega võiks tegeleda. Noh omalt poolt võin öelda, et näed, et olen siin ikkagi viimase kaheksa aastaga võtnud kätte pika teekonna, et saada kätte ülikooliharidus ja ja ka kasutanud seda tööalaselt väga usinasti. Aga kui on lockdown, siis on kõigil lockdowni, et et. Aga vähemalt ei sõltu enam ainult muusikast. Ma saan aru, seda küll jah, et ma ikkagi olen suunanud nii-öelda teravikku praegu sinna, mis tooks ka leiva lauale, et ma teen, teen, tegelenud nii-öelda ettevõtlusega mitmel rindel. Aga mis ettevõtlusega tegeleda? Huvitav? Kindlasti huvitab ja et noh, minu jaoks on ettevõtluse vormi saavutanud taas kord näiteks plaatide tootmine, et noh, et kui sa nagu reaalset kontsert anda ei saa, siis siis tuleb olla leidlik, et õnneks on inimestel huvi ikkagi olemas. Et nii finiilide kui ka teele siis ma olen nagu tunnen ennast, kui, kui selline. Muusikaärimees aga vääriks, seda nimetada ei saa, aga see on nagu niisugune tore tegevus, millega peletada seda nii-öelda natuke seda Pustratsiooni eemale, kui sa oled ikka üle 20 aasta esinenud noh niimoodi kolm korda nädalas, siis nüüd juba, kuid ei ole seda ette tulnud, et siis siis et kuidagigi selle muusikaga seotud olla. Muidugi tuletab mulle meelde, et sinu suust on kõlanud väljend, et albumite ajad on vaikselt mööda saamas. Ja ma olen täiesti seda meelt, aga, aga äsja ilmunud sinu aeg, mille, mil, mis oli välja antud, et et see ei ole ka justkui nagu albumi. Ta ei ole justkui nagu salvestatud albumil plaatiat on singlite kogumik, mis on viimase kolme aastal välja antud. Et see on nagu ma arvan, et nagu sihuke nunnu asi, et sa võtad mingisuguse perioodi kokku, et ta on nagu justkui kogumik ja ja siit on hea edasi minna, et sa oled, sa oled justkui teha täieliku restardi, et sa võid tegelikult neil valida ka mingisuguse, hoopis uue suuna nagu midagi huvitavamat, veel huvitavamat. Või minna juurte juurde tagasi, et rohkem kidrapõhist, mussi või või miks ka mitte teha pluss bändiga näiteks järgmine plaat. Nii et sinu puhul enam sellist terviklikku albumit kui sellist enam ilmselt ei tule. Sellise kontseptsiooniga läbi mõeldud albumit on? Selleks ma ei ütle, et kunagi ei tule, sest me ei tea mitte kunagi, mis tegelikult ju ei tea, mis, mis saama hakkab ja, ja kui, kui muusika kuulamiseks on ainus võimalus taas kord mingil hetkel füüsiline helikandjat, siis, siis ma olen paraku paratamatult selle fakti ees, et nüüd on vaja hakata tegema jälle et epeed on tore teha, aga taaskord mulle tundub, et et inimestel peab jääma see nii-öelda valikuvabadus, et sa ei saa fännile nii-öelda tai haard fänn, loomulikult Ta ostab kõik ära ja naudib kõike, on ju, või noh, vähemasti oskab kaasa rääkida ja ja mingil määral ka mõjutab seda sinu, sinu nii-öelda teekond, aga aga just selline, kes on, kellele meeldib üks lugu võib-olla siis tal ei pea olema, kui seda kohustust osta, ballastik need 10 lugu veel, mida ta tegelikult ei taha. No siis ongi selleks selleks ongi, et füüsiline toodang, fännitoode ja ja kõik, mis kõik, mis on kuidagi teistmoodi kättesaadav, et sealt saab selle playlisti Spotify'sse kuula ise kokku, bar oma meelepärase. Väga selline iseenesest hästi põhjendatud, jälle. Aga. Nojah, ega mina siin lihtsalt olen see küsija. Aga olgu, hakkame siin vaikselt jõudma sinna viimase looni ja selle viimase looga on sellised lood, et tegid siin väikese uurimise ja siis tuli välja, et sinu salajane pahe on siis Mart prussardi I love you ever. No kuidas, kuidas siis tuli või miks see lugu siis tuli siia tegelikult. Niimoodi, et main jällegi siukse hästi suure portsu otsas on ju siin. Ruttu, vaja vastata, ruttu, oli vaja vastata ja mingit lugu oli vaja mingit mingit lugu, mida, mis oleks nagu niisugune salajane. Siis ma jõudsin selle ühesõnaga selle looma leidsin väga lihtsalt, meil on pruudiga olemas selline pleilist Spotify's, mida on, kuhu me aeg-ajalt lisame mingeid lugusid. Mina olen siis tore kuulata, kui me autoga sõidame või viimasel ajal muidugi vähem, sest nüüd me kuuleme ainult Airi Liiva laste laulab. Et saime ka oma Spotify need tulemused, mis on enim kuulatud lood ja albumid. Et kahjuks top viite meil kummalgi ühtegi täiskasvanut mõeldud artist ei jõudnud, tõelised vanemad jah, väga tore. Et, aga, aga jah, seda, seda playlistis kerides ma lihtsalt panin ühel hetkel pöidla peale või tuli see lugu ja miks, miks ma ta siis nagu nii-öelda siukseks salaarmastuseks tituleerisin või otsustasin, et see lugu võikski minna, on see, et ega karged, põhjamehed, need ei julge tõelist palet näidata. Need ikka tahaks, et nemad oleks karged nii välimuselt kui sisemiselt, aga tegelikkuses on väga armsad olevused. Tegelikult neile meeldivad ka ballaadid. Et kunagi väga palju aastaid tagasi juba lugesin mingit Inglismaa Inglismaalt, et uuring just sellesama nende boy bändide kohta, et kullerid, Poisoonid ja mingid Päksid poisid ja sealt tuli välja selline asi, et tegelikult briti meestele meeldisid nende bändide ballaadid väga. Tantsisid, et ehk videos nagu sellised tempokad lood meestele meeldis nende ballaadid. Aga natuke keegi ei tunnistanud seda keegi omaks ei võtnud, et ma veeretan ka palli praegu sinna briti poissmeeste kapsaaeda, mis toimub? Sellised lood olid Tanel Padarile Aga lihtsalt fantastiline souli lugu ja mulle mulle väga meeldib teostus ja lugu iseenesest ka, et niisugune hea kuulamissoovitus. Restor saabki selle kuulamissoovitusega nüüd siin otsad kokku, kui tõmmata mina olin selle saatejuht Brent pere ja meil oli siin külas kahtlemata laulja, keda teavad Eestis küll kõik, kui ei tea, siis nagu ta siis alles kolis siia Eestisse. Aga suur tänu Sulle, Tanel ja kuulame siis sinu siis salajast.